Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.10.2014.a. Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-17701
Tsiviilasi
Korteriühistu Moe 7 hagi K M’i vastu põhivõla 569,41 euro ja viivise 148,73 euro, kokku 718,14 euro nõudes Hageja: Korteriühistu Moe 7 (registrikood 80236337 asukoht: Moe 7-10; 45105; Tapa vald; Lääne-Virumaa)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Maarika Kutser volikirja alusel Kostja: K M (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Kostja seaduslikud esindajad: L K (isikukood xxxx: elukoht xxxx) ja A M (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hagi hind
718,14 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2014.a., osalesid hageja esindaja ja kostja esindajad
Hagi rahuldada täielikult kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Välja mõista K M`ilt Korteriühistu Moe 7 kasuks põhivõlgnevuse katteks 569,41 eurot (viissada kuuskümmend üheksa eurot ja 41 senti) ja viivise katteks 148,73 eurot (ükssada nelikümmend kaheksa eurot ja 718,14 senti), kokku 718,14 eurot (seitsesada kaheksateist eurot ja 14 senti). Menetluskulu jätta K M’i kanda. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust 50.- eurot (viiskümmend eurot) KÜ MOE 7 arveldusarvele EE372200221032536871 Välja mõista K M`ilt Korteriühistu Moe 7 kasuks poole tasutud riigilõivu katteks 50.eurot (viiskümmend eurot) ja õigusabikulude katteks 60.- eurot (kuuskümmend eurot).
Kohtuotsus edasikaebamisele ei kuulu ja jõustub selle kättetoimetamisega. Menetluse käik ja hageja nõue: Hagi on esitatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja 29.04.2014.a. Hagiavalduse kohaselt on Korteriühistu Moe 7 asutatud 19.06.2006.a. Vastavalt põhikirja punktile 2.1. on ühistu liikmeteks kõik Moe 7 elamu korteriomanikud. Kostja omandas korteriomandi asukohaga xxxx, mille eluruumide pind on 90,90 m2 ning registriosa number xxxx 18.03.2011.a. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.6. kohustub ühistu liige tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras ning punkt 3.2.7. kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Punkt 3.2.10. näeb ette, et eelpool nimetatud loetelus toodud majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Üldkoosoleku otsuse kohaselt 17.09.2006.a. kehtestati remonditasu suuruseks 2.- krooni/m2 (0,13 eurot m2) ning raamatupidaja tasuks 50.- krooni (3,20 eurot) korteri kohta. Üldkoosoleku otsusega 30.06.2012.a. suurendati remondifondi summat 0,15 euroni/m2. Üldkoosoleku otsusega 17.07.2010.a. kehtestati admin. kuludeks 50.- krooni (3,20 eurot) korteri kohta. Kostja seaduslik esindaja L K tasus algul hageja poolt esitatud arveid korrapäraselt, kuid alates 2012.a. algusest on korter seisnud tühjana ning samast ajast alates on ka võlgnevus. Hageja pöördus kostja poole kirjalikult nõudega tasuda võlgnevus hiljemalt 26. märtsiks 2014.a., kuid kostja sellele ei reageerinud. Seisuga 28.02.2014.a. on kostja võlgnevus 569,41 eurot ning viivised 148,73 eurot, kokku 718,14 eurot. Hageja esindaja palub mõista välja K M ́ilt Korteriühistu Moe 7 kasuks võlgnevus summas 569,41 eurot ja viivised summas 148,73 eurot, kokku 718,14 eurot. Menetluskulud mõista välja kostjalt. Hageja menetluskuluks on pool tasutud riigilõivust 50.- eurot ja õigusabikulu 60.- eurot. Kostja vastuväiteid. Kostja seaduslikud esindajad võtavad kohtuistungil 14.10.2014.a. hagi õigeks ja lubavad tekkinud võlgnevuse likvideerida. Hagi õigeksvõtt on protokollitud ja kostja esindajad on andnud selle kohta allkirjad. Kohtu otsuse põhjendused: Kuna kostjate seaduslikud esindajad on hagi õigeks võtnud on võimalik teha kostja õigeksvõtul põhinev kohtuotsus. Kostjalt kuulub väljamõistmisel põhivõlg 569,41 eurot ja viivis 148,73 eurot, kokku 718,14 eurot. Esitatud hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kohustus tuleneb seadusest ja korteriühistu põhikirjast. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg. 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks on kõik ühe või
mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras.
kui
korteriühistu
KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜS § 13 lg. 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg. 1 sätestab, et majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. KOS §13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 kohaselt korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. VÕS § 82 lg. 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval VÕS § 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg. 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 444 lg 4 kohaselt tehakse kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuotsusele on võimalik hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust TsMS §150 lg. 2 p. 3 alusel. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
M.Roots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.