Kohtulahend

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Hageja esitas 23.09.2014 avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu summas 1800 eurot km-ta (kohtu esimeses astmes 1125 eurot ja teises astmes 675 eurot). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS § 176 lg-st 1 toimetas 08.10.2014 kohtumäärusega kohus hageja 23.09.2014 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte kostjale ja andis talle aega 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Kostja esitas omapoolsed vastuväited hageja menetluskulude suurusele 20.10.2014. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab vajalikuks juhtida poolte tähelepanu, et Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-15313 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teiselt menetlusosaliselt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu advokatuuriseaduse § 60 tähenduses). TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb m.h hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on XXX osutanud hagejale õigusabiteenust tunnihinnaga 100 eurot (km-ta). Kostja hinnangul oleks mõistlik tunnitasu määr käesolevas asjas 80 eurot (km-ga). Riigikohtu praktika kohaselt on vandeadvokaadi mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasuks üldjuhul mitte rohkem kui 120 eurot (Riigikohtu 1.10.2013. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).

Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2013 lahendile nr 210-41784, kus oli tegemist esindajaga, kellel oli bakalaureuse kraad, mis oli omandatud 2007. aastal Akadeemias Nord. Kolleegium leidis, et arvestades esindaja haridustaset ja lühiajalist praktikat, ei ole tegemist kogenud juristiga, mistõttu on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 100 eurot tunnis. Käesolevas tsiviilasjas on XXX omandanud bakalaureuse kraadi Sotsiaalteaduste Erakõrgkoolis Veritas 2000 aastal. Juhindudes Riigikohtu 01.10.2013 määrusest tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendist nr 2-1041784 ning arvestades XXX kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust asub kohus seisukohale, et antud tsiviilasjas on põhjendatud lugeda mõistlikuks esindajatasu suuruseks 100 eurot tunnis km-ta. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Antud juhul on kostja esitanud hageja lepingulise esindaja kulude kohta vastuväiteid, seega juhindudes TsMS § 175 lg 1 analüüsib kohus alljärgnevalt kõiki asjaolusid ning tuvastab selle põhjal, kas hageja menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Hageja õigusabikulude arvestus on järgmine: Menetlus Harju Maakohtus Hageja poolt esitatud kohtueelsete asjaoludega ja tõenditega tutvumine -1,5 h. Hagiavalduse (03.08.2012) koostamine ja esitamine kohtule- 4 h. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt leiab, et kuivõrd hageja ja hageja esindaja olid mõlemad laenusaajad ja laenuvõtmise ajal abikaasad olid hageja esindajale teada kõik kohtueelsed asjaolud ja tõendid, mh laenulepinguga (laenuleping nr XXX, mille võlgnevust kostja debiteeris) ning hageja esindaja enda füüsilise isiku pankrotimenetlusega seonduvad asjaolud ja tõendid ning nendega tutvumine 1,5 h on kostja hinnangul ilmselgelt näilik. Kostja on seisukohal, et hagiavalduse (sisuliselt 2 lk) koostamine ja tõenditega tutvumine on asja keerukusastet arvesse võttes kostja hinnangul põhjendatud õigusabikulu kokku 2 h ulatuses. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine ning esitamine ei ole põhjendatud kokku rohkem, kui 4,75 h ulatuses, arvestades, et hagiavaldus on esitatud kohtule sisuliselt 4 lk, millele lisanduvad tõendid ca 20 lk. Tegemist on tõenditega, mis olid hagejale kergesti kättesaadavad- arvelduskonto tüüptingimused, elektrooniline kirjavahetus kostjaga, kohtulahend jms. Arvestada tuleb siinjuures kostja poolt väidetud asjaolu, et tegemist ei olnud hageja lepingulisele esindajale tundmatu kaasuse asjaoludega. Kostja 29.11.2012 vastusega tutvumine-1 h. Hageja 08.02.2013 seisukoha koostamine ja esitamine kostja vastusele- 3 h. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt leiab, et kostja vastus hagile oli ca 1 lk, millega tutvumisele ei kulu kostja hinnangul aega üle 15 minuti. Vastusega tutvumine ning seisukoha (sisuliselt 1 lk) koostamine on kostja hinnangul põhjendatud õigusabikulu kokku 1 h ulatuses. Kohus on seisukohal, et kostja 29.11.2012 vastusega tutvumine ei ole põhjendatud rohkem, kui 0,5h ulatuses, arvestades 29.11.2012 vastuse sisu ja menetlusdokumendi mahtu (ca 1 lk + lisad 10 lk). 08.02.2013 seisukoha koostamine ja kohtule esitamine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik rohkem, kui 2 h ulatuses, arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (ca 2 lk). Hageja esindamine 19.03.2013 toimunud istungil- 1,5 h. Kostja hinnangul on ajaline maht ülepaisutatud, kuivõrd kohtuistung kestis 1 h ja 20 minutit.

Kohus on seisukohal, et 19.03.2013 toimunud kohtuistungil hageja esindamine on põhjendatud 1,5h ulatuses, arvestades, et kohtuistungil osalemisel on esindajal vaja istungiks ette valmistuda m.h tsiviilasja materjalidega meeldetuletuseks tutvuda. Kohtuotsuse (10.04.2013) hagejale tutvustamine- 0,25 h. Kohus nõustub hagejaga, et 10.04.2013 kohtuotsusega tutvumine on põhjendatud ja vajalik õigusabi 0,25h ulatuses. Menetlus Tallinna Ringkonnakohtus Apellatsioonkaebusega ning selle väidetega tutvumine- 2 h. Hageja vastuse koostamine ja esitamine apellatsioonkaebusele- 4 h. Kostja leiab, et apellatsioonkaebusega tutvumisele ja vastuse (sisuliselt 1 lk) koostamisele kulunud põhjendatud õigusabikulu on kokku 1,5 tundi. Kohus on seisukohal, et kostja apellatsioonkaebusega tutvumisel on põhjendatud õigusabi, mitte rohkem, kui 0,75h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt 3,5 lk). Apellatsioonkaebuses on hageja esitanud osaliselt samu vastuväiteid, mis varasemalt menetluses on juba esitatud, seega ei olnud tegemist uute asjaoludega, hageja lepinguline esindaja on olnud kursis tsiviilprotsessiga selle toimumise kestel. Hageja vastuse koostamine ja esitamine apellatsioonkaebusele ei ole kohtu hinnangul põhjendatud enam, kui 1,5 h ulatuses, arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu (sisuliselt 1 lk). 14.08.2014 kohtuotsuse kostjale tutvustamine- 0,25 h. Kuivõrd ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid, on kostja hinnangul vajalik õigusabikulu kohtuotsuse tutvustamiseks 10 minutit. Kohus ei pea TsMS § 144 p 1 kohaselt põhjendatuks 14.08.2014 toimingu eest õigusabikulu kostjalt välja mõista, kuna tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja annulleerinud esindaja volikirja 16.01.2014 (tl 133). Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja esitamine- 0,5 h. Kostja hinnangul on põhjendatud õigusabikulu avalduse koostamiseks 10 minutit. Kohus on seisukohal, et pärast menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtuotsuse jõustumist tekkinud kulud hüvitamisele ei kuulu. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuigi TsMS § 174 lg-st 1 ei tulene keeldu nõuda menetluskulude kindlaksmääramisel tekkinud kulude hüvitamist, tuleneb osundatud sätte mõttest, et menetlusosaline võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist üksnes lahendis sisalduva menetluskulude jaotuse alusel ehk siis ainult kuni lahendi jõustumiseni tehtud kulude osas. Tulenevalt eeltoodust ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja kohtule esitamine põhjendatud õigusabikulu kostjalt välja mõistmiseks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja 23.09.2014 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistab AS-ilt SEB Pank välja hageja kasuks menetluskulud summas 1125 eurot (11,25 x 100= 1125). /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.