Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Määruse tegemise aeg ja koht
29. oktoober 2014, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
Creditreform Eesti OÜ hagi Tiiu Pärna vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja number
2-13-58859
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood 10887820, asukoht Pirita tee 20 Tallinn 10127); esindaja Olga Vijard, [email protected] kostja: Tiiu Pärn (isikukood 44105082710, elukoht
Tartu Maakohtu menetluses on Creditreform Eesti OÜ hagi Tiiu Pärna vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja esitas kohtule 17.10.2014 allkirjastatud kompromisslepingu, mille kostja allkirjastas 28.10.2014 kohtuistungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga; kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et poolte tahe sõlmida kompromiss on tuvastatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avaliku huvi ning kompromissi on võimalik täita, seega on kompromissi kinnitamine mõlema poole huvides. Kohus peab võimalikuks ise korrigeerida kompromissis kokkulepitud ja kostjalt väljamõistetava summa suurust, kuivõrd hageja on kompromissis eksinud asjas ettenähtud riigilõivu suurusega. Kohtu hinnangul ei muuda see kompromissi sisu. Pooled on avaldanud, et on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest, mille kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Hagejale tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o käesoleval juhul 37,50 eurot. Kohus märgib, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot ettenähtust rohkem, mitte 25 eurot nagu hageja taotluses on märkinud. Hageja on kokku tasunud riigilõivu 125 eurot (45 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ning 80 eurot täiendavalt hagiavalduse esitamisel). Hagiavalduse esitamise ajal (s.o 13.12.2013 vastavalt TsMS § 486 lg-le 4) kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 järgi tuli hagilt hinnaga 464,75 eurot tasuda riigilõivu 75 eurot, sest vastavalt kohtupraktikale ei ole põhjendatud määrata riigilõivude suurusi erinevalt sõltuvalt sellest, kas hagiavaldus esitatakse e-toimiku kaudu või mitte. Enamtasutud riigilõiv summas 50 eurot tuleb hagejale tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamise osas edastab kohus määruse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivu osas teeb vastava tagastuse kohus. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.