LM hagi KÜ Ehitajate tee 72 vastu 02.05.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks Harju Maakohtu 11.03.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LM apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Istugi toimumise aeg
13.10.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja LM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas Kostja KÜ Ehitajate tee 72 (registrikood 80173186), lepingulised esindajad vandeadvokaat Leino Biin ning Marina Suhnjova
Resolutsioon
1.Lõpetada menetlus hageja nõudes tuvastada, et VB ja SG volitused on lõppenud 2012.
2.Jätta Harju Maakohtu otsus muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
3.Hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad LM kanda. Edasikaebe kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hageja taotles kostja 02.05.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ja headele kommetele mittevastavuse tõttu, alternatiivselt kehtetuks tunnistamist põhikirjaga ja seadusega vastuolu tõttu.
2.17.04.2013 sai hageja kostjalt kutse 02.05.2013 toimuvale üldkoosolekule, mille päevakorras oli: kostja 29.06.2012 kell 18:30 toimunud korduva üldkoosoleku otsuste kinnitamine, kostja 2012 majandustegevuse ning revisjonikomisjoni aruannete arutamine ja kinnitamine, 2013 eelarve projekti arutamine ning 2013 eelarve kinnitamine ja kostja 05.02.2013 toimunud korduva üldkoosoleku otsuste kinnitamine. 02.05.2013 toimunud üldkoosoleku läbiviimine oli vastuolus heade kommetega, koosolek viidi läbi ilma vajaduseta, et välistada 29.06.2012 ja 05.02.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamist. Nimetatud otsuste kinnitamisega rikuti põhikirja p 6.3, mille järgi kutsutakse üldkoosolek kokku vastavalt vajadusele. Üldkoosoleku läbiviimisel rikkus VB hea usu põhimõtteid.
3.Hääletustulemused protokollis ei vasta tegelikkusele. Protokolli järgi võeti kõik otsused vastu 24 poolt ja 20 vastuhäälega. Tegelikult anti 24 poolt häält vaid koosoleku filmimise ja salvestamise keelamise ettepanekule.
4.Rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kutsusid kokku ebapädevad isikud. VB-i ja SG volitused juhatuse liikmena on lõppenud augustis 2012. VB ei ole korteriühistu liige. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Arusaamatu on hageja järeldus, et põhikirja sätte rikkumine on võrdne heade kommetega vastuolus oleva käitumisega. Ekslik on hageja väide, et 02.05.2013 koosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja p 6.3. Hageja seisukoht ei põhine seadusel (MTÜS § 20 lg 1).
6.Enamus koosolekul osalenutest hääletas otsuste poolt. Otsused nr 1, 2.1., 2.2, 2.3 võeti vastu 24 poolt häälega, vastu oli 20, sh hageja. Otsuste vastuvõtmine oli ühistu huvides.
7.Koosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli hageja ja tema grupeeringu tegevus – takistavad maja hooldust ja ruineerivad ühistut. Koosoleku kokkukutsumiseks esines vajadus. VB käitumine ei saa olla aluseks hageja nõuete rahuldamisele. Maakohtu otsus
8.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. MTÜS §-s 241 mõistes on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks sellised rikkumised, mis takistava ühingu liikmetel oma õiguste teostamist ühingu liikmetena, nt kokkukutsutud koosoleku toimumisest mitteteadasaamine, seaduses sätestatud dokumentide mittesaamine jms. Koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivust ei mõjuta VB-i käitumine (turvafirma palkamine, sõnavõttudele vahelesegamine, filmimise ja salvestamise keelamine, häälte lugemine kuigi ei olnud häältelugejaks valitud jms).
9.Puudub alus ka alternatiivse nõude rahuldamiseks. Põhikirja p 6.3 järgi kutsub ühistu juhatus üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas ning erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjoni-komisjoni liige (kmed). Nähtuvalt viidatud punktist on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumist puudutava sättega. MTÜS § 241 kohaselt on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine aga otsuse tühisuse mitte kehtetuse aluseks. Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt pidanud põhikirja p 6.3 väidetavat rikkumist nii otsuste tühisuse kui ka kehtetuse aluseks.
10.Otsuste vastuvõtmiseks koosolekul antud häältearvu ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada. Hageja poolt taotletud tunnistajate ütluste kohaselt anti hääled selliselt nagu on väitnud hageja ja kostja taotletud tunnistajad vastupidiselt. Kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, ei saanud kohus lugeda tuvastatuks hääletamist selliselt nagu on väitnud hageja. Kohus lähtus protokollist. Tunnistajate ütlustest järeldub, et probleemid (eriarvamused) elamus on tingitud kahe vastandliku leeri olemasolust. Tunnistajad TP ja RC kasutasid väljendit „meie“ (enamus) ja „oponent“ (protokolli lk 8, 9). Nendest ütlustest selgub, et ühtegi hageja poolt märgitud rikkumist koosolekul ei olnud, nn vähemus takistas koosoleku läbiviimist.
11.Asjaolu, et VB ja SG ei ole juhatuse liikmed kuna nende valimise tähtaeg 2 aastat on möödunud, ei tähenda iseenesest, et juhatuse liikme staatus on lõppenud. Käesolevas menetluses kohus juhatuse liikmete staatuse küsimust ei lahenda, see ei mõjutaks asja lahendamist. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda või saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Maakohus ei ole kõiki tõendeid seadusest juhindudes igakülgselt, täielikult ja objektiivselt hinnanud ning jõudis valele järeldusele, et otsuste vastuvõtmiseks koosolekul antud häältearvu ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada. Maakohus jättis tunnistajate OV, AA ja RK ütlused täielikult analüüsimata ning tegi otsuse pelgalt tunnistajate TP ja RC poolt kasutatud väljendite põhjal. Otsusest ei ole jälgitav, millisel põhjusel leidis maakohus, et tunnistajate OV, AA ja RK ütlused on vähem usaldusväärsed kui TP ja RC ütlused, milles esines vastuolusid.
13.Hageja täpsustas 05.02.2014 esitatud seisukohaga oma väiteid ning selgitas, et 02.05.2013 toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsused on kehtetud, kuna on toimunud KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine kostja poolt. Maakohus asus 06.02.2014 istungil väärale seisukohale, et hageja esitatud väidete täpsustamise näol on tegemist hagi aluse muutmisega ning keeldus hageja väidete täpsustusi vastuvõtmast. Kostja liikmete vastulausega ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kostja ei esitanud kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumist korteriühistu liikmetele koosolekul arutamisele ja kinnitamisele tulevaid dokumente, et ühistu liikmetele oleks tagatud mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks.
14.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2l). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus vaatab apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsuse läbi üksnes vaidlustatud ulatuses.
I
16.Apellatsioonkaebuses heidab apellant maakohtule ette tunnsitajate ütluste ebaõiget hindamist. Nõustuda tuleb kaebuse väitega, et tunnistajate ütluste vastuolulisus ei vabasta kohut ütluste analüüsimise vajalikkusest. Põhjendatud on etteheide, et maakohus on jätnud analüüsimata hageja tunnistajate OV, AA ja RK ütlused. Nimetatud menetluslikud vead saab ringkonnakohus parandada ja tunnistajate ütlusi uuesti hinnata.
17.Hageja tunnistajad olid kutsutud kohtusse ütlusi andma seoses tuvastamisele kuulunud asjaoluga, kas kostja poolt on protokollitud valeandmed (I kd, tl 97). Kostja palus kuulata ära oma tunnistajad tuvastamaks, et üldkoosoleku protokollis kajastati hääli õigesti ja kõigis päevakorra punktides toimus hääletamine (I kd, tl 117). Analüüsides hageja poolt kutsutud tunnistajate OV, AA ja RK ütlusi täheldab ringkonnakohus, et nende ütlused on suures ulatuses detailideni kattuvad, kui neid küsitleb hageja esindaja. Tunnistajad alustavad koosoleku juhataja ja protokollija valimisest, räägivad hääletamise tulemustest häälelise täpsusega, kirjeldavad, kuidas nad nägid protokolli valeandmete kirjutamist ja seda, et päevakorra punkti IV ei arutatud, kuna saali tuli inimene, kes käskis saali vabastada. Kui küsimuse esitab kohus, ei ole tunnistajate ütlused enam nii kindlad, nad kasutavad väljendeid “minu meelest oli 23 häält neile vastu ja poolt vist 20. Minu meelest oli 1 erapooletu” (I kd, tl 155). Nimetatu viitab tunnistajate ettevalmistamisele. Asjaolu, et spontaansetele küsimustele, mis samuti puudutavad häälte arvu jagunemist, vastavad tunnistajad ebakindlalt, viitab asjaolule, et tunnistajad ei mäleta üheksa kuud hiljem enam tegelikult häälte jagunemist nii detailselt nagu nad oma ütlustes väidavad.
18.Kostja tunnistajad RC ja TP ei mäleta asju detailideni, samuti ei räägi nad kindlas järejkorras ja vastavad kohtu ja hageja esindaja küsimustele konkreetselt ja selgelt. On usutav, et tunnistajad ei mäleta, millises konkreetses sõnastuses punktid olid päevakorras ja mitu häält anti koosolekul mingi otsuse poolt või vastu, kuid mäletavad üldiselt, kas kõik otsused võeti vastu häälteenamusega või mitte. Seetõttu on RC ja TP ütlused usaldusväärsemad kui hageja tunnistajate ütlused. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et tunnistaja TP ütlused on ebausaldusväärsed, kuna ta on kostja revisjonikomisjoni liige ja on alust eeldada, et ta annab kostja ütlusi toetavaid seisukohti. Eeltoodu põhjustel loeb ringkonnakohus RC ja TP ütlustega koosmõjus hääletusprotokolli kantuga tuvastatuks, et vaidlusalusel koosolekul hääletati läbi kõik päevakorra küsimused ja otsused võeti vastu häälteenamusega. II
19.Kohus oli läbi viinud eelmenetluse ja kohtuistung asjas on toimud 06.02.2014. Üks päev enne kohtuistungi toimumist ja tööpäeva lõpul 05.02.2014 kell 17:52 saatis hageja kohtule ja kostjale hagiavalduse täienduse. Varasemalt tugines hageja asjaolule, et üldkoosolek toimus kostja põhikirja rikkumisega ja on heade kommetega vastuolus, üldkoosoleku läbiviimine toimus hea usu põhimõtet eirates, selle protokollis on hääletamistulemused kajastatud ebaõigesti, hääletamisel on rikutud kostja põhikirja sätteid ja kutse üldkoosolekule oli koostatud ning edastatud ebapädeva isiku poolt. 05.02.2014 menetlusdokumendis täiendas hageja hagi ja tõi välja uue faktilise väite, et kostja ei esitanud hagejale õigeaegselt tutvumiseks 2009 ja 2010 finantsauditi aruandeid, revisjonikomisjoni aruannet kostja 2011 ja 2012 majandustegevusest, majandusaasta aruandeid ja 2013 eelarve projekti. Sellega ei tagatud liikmetele mõistlikku võimalust vastavate dokumentidega tutvumiseks ja oma arvamuse kujundamiseks hääletamisel.
20.Õige on apellandi seisukoht, et tegemist ei ole hagi muutmisega ja maakohtu vastavasisuline protokolliline määrus on ebaõige. Hoolimata nimetatud menetluslikust minetusest on maakohtu järeldus selle kohta, et avaldust menetleda ei tulnud, ringkonnakohtu hinnangul õige.
21.TsMS § 330 lg 1 kohaselt tuleb avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Kuivõrd kohus oli määranud kohtuistungi, millel tuli ära kuulata tunnistajad, ei olnud enam tegemist eelmenetlusega ja hageja rikkus avalduse esitamisel TsMS § 330 lg-s 1 sätestatut. Vastavalt TsMS § 330 lg-s 3 sätestatule esitatakse pärast eelmenetluse lõppemist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid TsMS §-s 331 sätestatud korras. Kui menetlusosaline esitab TsMS § 330 sätestatut rikkudes avalduse või taotluse, menetleb kohus seda TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt ainult juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Käesoleval juhul oleks hageja avalduse menetlemine toonud endaga kaasa kohtuistungi edasilükkamise. Istungi protokollist (I kd, tl 153) nähtub, et kostja ei olnud valmis uuele hagi alusele vastama ja taotles juhul, kui kohus menetleb avaldust, istungi sel põhjusel edasilükkamist. Hageja ei põhjendanud avalduse hilisemat esitamist. Eeltoodu tõttu ei menetlenud maakohus põhjendatult hageja 05.02.2014 esitatud avaldust ja apellatsioonkaebuse vastavad etteheited ei ole maakohtu otsuse tühistamise aluseks. III
22.Ringkonnakohtu istungil loobus hageja nõudest tuvastada, et VB ja SG volitused on lõppenud 2012 ja on lõppenud. Nimetatud nõude osas lõpetab ringkonnakohus osaliselt menetluse TsMS § 644 lg 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 644 lg-le 3 apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud ning ta ei saa esitada uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
23.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.