Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja taotleb kostja 02.05.2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamist koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise ja headele kommetele mittevastavuse tõttu (MTÜS § 241) ning alternatiivselt kehtetuks tunnistamist põhikirjaga ja seadusega vastuolu tõttu (MTÜS § 24 lg 1). Üldkoosoleku läbiviimine oli vastuolus heade kommetega, koosolek viidi läbi ilma vajaduseta, et välistada 29.06.2012 ja 05.02.2013 üldkoosoleku otsuste tühistamist. Nimetatud otsuste kinnitamisega rikuti põhikirja p 6.3, mille järgi kutsutakse üldkoosolek kokku vastavalt vajadusele. Vaidlusaluse üldkoosoleku läbiviimiseks vajadus puudus. Koosoleku kutses ei olnud vajadust märgitud. Üldkoosolekul eirati hea usu põhimõtteid. Hea usu põhimõtteid rikkus XXX(ennast korteriühistu juhatajaks pidav isik), kes palkas turvafirma, milline täitis vaid tema käske, ähvardas koosolekul eemaldada ebameeldivate küsimuste esitajad, segas vahele sõnavõtjatele, keelas filmimise ja salvestamise, sundis XXX salvestust, mis teda kompromiteeris, kustutama, luges hääli kuigi ei olnud koosoleku juhataja ega protokollija. Hääletustulemused protokollis ei vasta tegelikkusele. Protokolli järgi võeti kõik otsused vastu 24 poolt ja 20 vastuhäälega. Tegelikult anti 24 poolt häält vadi koosoleku filmimise ja salvestamise keelamise ettepanekule. Hääletamise tulemusi soovib hageja tõendada tunnistajate ütlustega. Hääletamisel rikuti põhikirja. XXX, XXX ja XXX esinesid kostja liikmete esindajatena. Hääletasid liikmete asemel, kes olid neile andnud lihtvolikirja. Nende poolt liikmete esindamine on vastuolus põhikirjaga. Põhikirja järgi võib esindajaks olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, teine kaasomanik või teine ühistu liige. Nimetatud 3 isikut nende isikute ringi ei kuulu. Koosoleku kutsusid kokku ebapädevad isikud. MTÜS § 20 lg 1 – kutsub koosoleku kokku juhatus. XXX ja XXX juhatuse liikmed ei ole, kuigi on kantud registrikaardile. Juhatus valitakse põhikirja p 6.1 järgi kaheks aastaks. Valiti nemad augustis 2010, volitused lõppesid augustis 2012 (3-2-1-39-05). XXX ei ole korteriühistu liige. Rikuti koosoleku kokkukutsumise korda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt esitatud hagi aluseks olevad asjaolud ei võimalda MTÜS § 241 alusel hagi rahuldada. Hageja poolt väidetu, et üldkoosoleku kokkukutsumine on vastuolus heade kommetega ja XXX käitumine olevat hea usu põhimõttega vastuolus, ei ole otsuste tühisuse aluseks. Arusaamatu on hageja järeldus, et põhikirja sätte rikkumine on võrdne heade kommetega vastuolus oleva käitumisega. Hageja ei ole selgitanud, miks ta peab põhikirja rikkumist ebamoraalseks (Riigikohtu lahend 3-2-1-80-02, p 10). Ekslik on hageja väide, et 02.05.2013 koosoleku kokkukutsumisel rikuti põhikirja p 6.3. Hageja seisukoht ei põhine seadusel (MTÜS § 20 lg 1). Enamus koosolekul osalenutest hääletas otsuste poolt. Otsused nr 1, 2.1., 2.2, 2.3 võeti vastu 24 poolt häälega, vastu oli 20 sh hageja. Otsuste vastuvõtmine oli ühistu huvides. Koosoleku kokkukutsumise põhjuseks oli hageja ja tema grupeeringu ebaseaduslik tegevus – takistavad maja hooldust ja ruineerivad ühistut. Hagejal ühistu ees võlg 886,10 eurot. Seoses hageja alternatiivse nõudega otsuste kehtetuks tunnistamiseks märgib kostja, et ühistu põhikirja p 6.3 ei rikutud ülalmärgitud põhjendustel.

Põhikiri ei piira ühistu liikme õigust esindaja määramiseks. Alates 01.07.2009 kehtiva KÜS § 101 ei näe ette, et volitada võib vaid isikuid keda, hageja on märkinud (hageja lähtus kuni 01.07.2009 kehtinud KÜS §-st 101). MTÜS § 7 lg 2 kohaldatakse seadust, kui põhikiri on sellega vastuolus. Hageja käitumine on pahauskne ja vastuoluline. Ühingu liige XXX, kes ei olnud ühistu liige, esindas 7 liiget. Tema suhtes hageja pretensioone ei esitanud, küll aga XXX suhtes sama asjaolu tõttu. See, et protokollis on hääletamistulemused valesti kajastatud, on tõendamata ja paljasõnaline. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ning nende menetluse ajal esitatud seisukohtadega, kuulanud ära pooled ning kuulanud üle tunnistajad kohtuistungil, tutvunus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud ei nõuet koosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ega tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks). Asjaolu, et seaduse järgi pidi kostja üldkoosoleku kokku kutsuma vastava vajaduse olemasolul ning juhatuse poolt, kuid seda ei tehtud, ei ole koosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse aluseks koosoleku kokkukutsumise rikkumise motiivil (MTÜS § 241). Asjaolud, kas koosolek kutsuti kokku arvestades vajadust selleks või ilma vajaduseta ning kes koosoleku kokku kutsus, ei riku iseenesest hageja õigusi. MTÜS §-s 241 mõistes on mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks sellised rikkumised, mis takistava ühingu liikmetel oma õiguste teostamist ühingu liikmetena, nt kokkukutsutud koosoleku toimumisest mitteteadasaamine, seaduses sätestatud dokumentide mittesaamine, et koosolekuks valmistuda jms. Koosolekul vastuvõetud otsuste kehtivust ei mõjuta ka hagiavalduses kirjeldatud XXX käitumine (turvafirma palkamine, sõnavõttudele vahelesegamine, filmimise ja salvestamise keelamine, häälte lugemine kuigi ei olnud häältelugejaks valitud jms). Puudub alus ka alternatiivse nõude rahuldamiseks. Alternatiivse nõude (otsuste kehtetuks tunnistamine) aluseks on hageja väitel põhikirja p 6.3 rikkumine. Põhikirja p 6.3 järgi kutsub ühistu juhatus üldkoosoleku kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas ning erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul, alates vastava kirjaliku avalduse saabumisest, kui seda on nõudnud 1/10 ühistu liikmetest, juhatuse või revisjonikomisjoni liige (kmed). Nähtuvalt viidatud punktist on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumist puudutava sättega. MTÜS § 241 kohaselt on koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine aga otsuse tühisuse mitte kehtetuse aluseks. Hageja on hagiavaldusest nähtuvalt pidanud põhikirja p 6.3 väidetavat rikkumist nii otsuste tühisuse kui ka kehtetuse aluseks. Otsuste vastuvõtmiseks koosolekul antud häältearvu ei ole võimalik usaldusväärselt tuvastada. Tunnistajate, kelle kohus kohtuistungil üle kuulas, ütlused on vastuolulised. Tunnistajad, kelle ülekuulamist taotles hageja, ütluste kohaselt anti hääled selliselt nagu on väitnud hageja ja tunnistajad, kelle ülekuulamist taotles kostja, kinnitasid häälte andmist selliselt, nagu on väitnud kostja ja nagu on kirjas üldkoosoleku protokollis. Hageja soovis protokolli valesti märgitud hääletamistulemust tõendada tunnistajate ütlustega. Kuna tunnistajate ütlused on vastuolulised, ei saa kohus lugeda tuvastatuks hääletamist selliselt nagu on väitnud hageja. Kohus lähtub protokollist. Tunnistajate ütlustest järeldub, et probleemid (eriarvamused) elamus on tingitud kahe vastandliku leeri olemasolust. Tunnistajad XXX ja XXX kasutasid väljendit „meie“ (enamus) ja „oponent“ (protokolli lk 8, 9). Nendest ütlustest selgub, et ühtegi hageja poolt märgitud rikkumist koosolekul ei olnud, nn vähemus takistas koosoleku läbiviimist. Seda probleemi (vastuolu korteriomanike vahel) aga kohus lahendada ei saa. Otsused korteriühistu

üldkoosolekul võetakse vastu häälteenamusega. Need, kes otsuste vastuvõtmisele vastu hääletavad, peavad sellega arvestama. Hageja seisukohale, et XXX ja XXX ei ole juhatuse liikmed kuna nende valimise tähtaeg 2 aastat on möödunud, märgib kohus, et tähtaja möödumine iseenesest ei tähenda juhatuse liikme staatuse lõppemist. Käesolevas menetluses kohus juhatuse liikmete staatuse küsimust ei lahenda, see ei mõjutaks asja lahendamist. Kuna hageja menetluse käigus loobus koosolekul esindamisõiguse rikkumise (volikirja andmine selleks mittekohastele isikutele) väitest, kohus seda aspekti ei käsitle. Õige selles osas on kostja vastuväide, et hageja juhindus väite esitamisel mittekehtivast seadusest. Ülalmärgitud põhjendustel puudub alus nii kostja 02.05.2013 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse tuvastamiseks kui ka kehtetuks tunnistamiseks ehk tühistamiseks ning kohus jätab hagi rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 132 lg 1 on hagihind 3500 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluskulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.