Võlaõigus › Töövõtulepingud

VÕS § 635 lg 1 kohaseks lepingu pooleks ja hageja ei saanud nõuda kostjalt I lepingu täitmist ja kulude hüvitamist. Kohus jättis hagi kostja I osas rahuldamata. Kuna pooled ei vaielnud, et tööl esinesid vead jalgväravas, post oli viltu ja sellega ei vastanud töö VÕS § 641 lg-s 1 sätestatule, siis võis hageja VÕS § 646 lg 1 järgi nõuda töövõtjalt töö parandamist. Kuna kostja II puudusi mõistliku aja jooksul ära ei parandanud, siis oli hagejal VÕS § 115 lg 1 ja § 646 lg 5 alusel õigus töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja selgitustest nähtuvalt tekkis aial avariiolukord juulis 2013, mille osas hageja esitas kostjale II tähtaja kuni 28.07.2013 tööde lõpetamiseks. Kostja II tähtajaks töid teostama ei asunud, hageja võttis hinnapakkumised teistelt ettevõtjatelt ja Kivikuvand OÜ viis läbi aia ehitus-remontööd, sh avariitööd 22.08.2013. Kivikuvand OÜ pakkumisest nr 2013007 nähtus, et aia ehitus-remontööde maksumuseks p 1-3 alusel oli 1675 eurot, materjalide maksumus p 4-5 kohaselt oli 88 eurot ning avariitööd 22.08.2013 olid maksumusega 110 eurot. Kostja hinnangul ei olnud Kivikuvand OÜ arves nimetatud tööd kogu ulatuses aia jalgvärava parandamiseks vajalikud ja vaegtööde tegelik kulu oli kokku 110 eurot (+ käibemaks, kokku 132 eurot), mida kostja tõendas asjatundja RK seletusega ja kelle seletuse kohaselt on väravaposti parandustöö maksumus 100-140 eurot. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 5 on tellijal õigus nõuda töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist. Ehkki hageja esitas KIVIKUVAND OÜ arve, milles nähtuvalt on aia ehitus-remonttöid kulunud ka aia värvimistöödele, aiapostide lahtilammutamise, paigalduse, aialippide ja põõnarprusside asendamisele 1763 eurot, siis nimetatud tööde vajalikkust jalgvärava parandamiseks ei ole kostja kinnitanud garantiiülevaatusel ning selliste tööde vajadus on ümber lükatud kostja poolt esitatud RK-i arvamusega ärakuulamisel. Seega ei saa pidada mõistlikeks hüvitada kulusid 1763 euro ulatuses. Vajaminevate avariitööde maksumust kinnitasid hageja esitatud KIVIKUVAND OÜ arve 110 eurot ja kostja asjatundja seletus, kuna langevad tööde ulatuses ja maksumuses kokku. Kuna vaidlus puudus, et aial esinesid puudused, mis tuli kõrvaldada ja mille eest vastutas kostja II ning KIVIKUVAND OÜ arve ja RK-i arvamusega leidis kinnitamist, et puuduste kõrvaldamiseks mõistlikud kulud on 100-140 eurot ning kostja II puudusi ise ei kõrvaldanud, siis olid tõendatud ja põhjendatud kulud 132 eurot (110 eurot + käibemaks). Kuna puudus vaidlus, et hageja tasus kostjale tellitud tööde eest 7400 eurot, s.o 100 eurot vähem, kui kokku lepitud ning kostja esitas avalduse tasaarvestuse tegemiseks hageja poolt kostjale tasumata summade osas, siis lähtuvalt VÕS § 76 lg-st 1, § 101 lg 1 p-st 1, § 108 lg-st 1, § 197 lg-st 1, § 115 lg-st 1, § 641 lgst 1, § 646 lg-test 1 ja 5 tuli hagi kostja II suhtes rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt II hageja kasuks välja 32 eurot. Kohus rahuldas hagi kostja II vastu 2% ulatuses (32*100/1873), seega jäävad hageja menetluskulud 2% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 98% ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg-d 1 ja 2). Kostja II esitas menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 550 eurot (käibemaksu arvestamata, sest kostja on käibemaksukohustuslane) 5 h eest. Arvestades, et hageja ei esitanud kostja II menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ja kostja II lepingulise esindaja kulud on seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas, siis mõistis kohus hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 539 eurot (550*98%). Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid palus hagis jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tasus riigilõivu 175 eurot. Kuna kostja II selles osas vastuväiteid ei esitanud, siis mõistis kohus hageja menetluskulud 3 euro 50 sendi (175*2%) ulatuses kostjalt II välja. Kuna hagi kostja I vastu jäi rahuldamata, jäid hageja menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja enda kanda ja kuna kostja I menetluskulude hüvitamist ei taotlenud, jäid kostja I menetluskulud tema enda kanda.

Apellatsioonkaebus

nende ilmnemisest ja anda üldine kirjeldus, detailse kirjeldamise kohustus on üksnes majandusja kutsetegevuses tegutseval tellijal. Teavitamiskohustusele viitab ka VÕS § 646 lg 6, mis on aluseks töö parandamise nõudele. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 644 lg-st 1, § 650 lg-st 1, § 230 lg-st 1 ja § 646 lg-st 5 tuleneva ning garantiiaktis kokkulepitu. Garantiiaktiga reguleerisid pooled garantiikohustust täiendavalt VÕS-s sätestatule. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 5 ja § 8 lg 2. Lisaks esitab hageja 13.08.2013 e-kirja, milles viidatakse remonttööde vajalikkusele ning need ühtivad KIVIKUVAND OÜ arvel esitatud töödega. Garantiiakti p 6 sätestab erisuse VÕS § 646 lg-st 5. Garantiiakti p 6 alusel on kostjal kohustus hüvitada hagejale kõik kulud vastavalt esitatud arvetele, mida hageja kannab aiatööde puuduste kõrvaldamisel, kui kostja neid ise ei kõrvalda. Kohus jättis kohaldamata hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse (VÕS § 7) põhimõtted. Maakohus kohaldas ebaõigesti tasaarvestust, kuna töö oli puudustega, mida kostja tunnistas ja kohus tuvastas. Isegi kui kohtu hinnangul kohaldub tööle täielik hind, siis tegemist oli puudustega tööga, mille osas hageja nõuab hinna alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel. Kohus ei arvestanud VÕS § 111 lg-st 1 ja § 112 lg-st 1 tulenevat. Vastavalt garantiiakti p-le 4 on hageja puudused fikseerinud ja esitab 13.08.2013 e-kirja, mille hageja saatis ühele pakkujale remonttööde tegemiseks, kus on kirjeldatud vajaliku tööd. Vastus apellatsioonkaebusele

Maakohus selgitas hagi menetlusse võtmise määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud menetluses (TsMS § 405 lg 1). 13.01.2014 esitasid kostjad kohtu nõudel vastuse hagile, milles nad hagi ei tunnistanud ja palusid istungil ära kuulata asjatundja RK (t.lk 58-59). Maakohus edastas menetlusdokumendid ja nõudis TsMS § 396 kohaselt hagejalt kirjalikku arvamust kostjate vastusele. Hageja on vastuse koos tõenditega esitanud. Kohus rahuldas kostjate taotluse ja selgitas pooltele menetluslikku korda (TsMS § 405 lg 5) ja kooskõlastas ärakuulamise aja. Hageja teatas 02.02.2014 kirjalikult, et ta ei osale 17.03.2014 toimuvas kostjate ja asjatundja ärakuulamises. Sama kinnitas hageja ka 17.03.2014 kohtule saabunud teates (t.lk 93). Maakohus ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusõiguse norme, on asja menetlenud kooskõlas TsMS § 405 lg-ga 2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud õigesti materiaalõigust ja hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8. Kohus on oma seisukohti piisavalt selgitanud, otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.