Tallinna Ringkonnakohus Ulvi Loonurm, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal 28.10.2014, Tallinn 2-13-42468
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Harju Maakohtu 17.04.2014 otsus
Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
1873 eurot Hageja KJ (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Lennart Oja Kostja I RV (ik XXXXXXXXXXX) Kostja II Osaühing Lõunaekspert (rk 10451366), seaduslik esindaja RV Kostjate lepinguline esindaja advokaat Martin Traat 9.10.2014
Kohtuistungi toimumise aeg
KJ hagi RV ja Osaühingu Lõunaekspert vastu võlgnevuse väljamõistmiseks KJ apellatsioonkaebus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 17.04.2014 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja KJ kanda.
3.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue
KJ esitas 12.09.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RV-lt 1929 euro 19 sendi saamiseks. Seoses vastuväite esitamisega lõpetas kohus 19.11.2013 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude menetluse jätkamiseks hagimenetluses Harju Maakohtule.
2.KJ (hageja) esitas 14.12.2013 Harju Maakohtule hagi RV (kostja I) ja Osaühingu Lõunaekspert (kostja II) vastu põhivõla 1873 euro väljamõistmiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt lepiti poolte vahel 18.07.2012 hinnapakkumisega nr 44 kokku, et kostjad teostavad aia ehitustööd ja hageja tasub töö eest 7500 eurot, millisest summast tasus hageja 7400 eurot. Ehitusvead ilmnesid kohe esimeste külmadega ja kostjad tunnistasid, et töö tehti ebakvaliteetselt. 20.03.2013 lepiti kokku garantiitööde teostamine 40 päeva jooksul. Kostjad garantiitöid ei teostanud. 2013 suvel tekkis avariiolukord, väravast ei saanud enam sisse-välja käia. Täiendava garantiitööde tähtaja jooksul (kuni 28.07.2013) kostjad töid ei teostanud ja hageja tellis vajalikud tööd KIVIKUVAND OÜ-lt kogumaksumusega 1873 eurot. Kostjate vastuväited
3.Kostjad hagi õigeks ei võtnud ja palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei olnud hagejaga lepingulises suhtes ja põhjendamata oli, millisel õiguslikul alusel või millisest asjaolust tulenevalt esitati hagi kostja I vastu. Kostjad palusid jätta hagi kostja I vastu rahuldamata. Kostja II möönis, et tööd tehti puudustega. Hageja esitatud KIVIKUVAND OÜ ettemaksuarves kajatatud/teostatud tööd ei olnud nimetatud mahus vajalikud ja märgitud ulatuses kulusid ei pea kostja II hüvitama. Põhjendatud vaegtööde tegemise tegelik kulu oli 110 eurot (käibemaksuga 132 eurot). Kuna hageja jättis tasumata 100 eurot, siis oli põhjendatud hüvitamisele kuuluv summa 32 eurot. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 17.04.2014 otsusega hagi kostja II vastu osaliselt, mõistes kostjalt II hageja kasuks välja 32 eurot ja menetluskulud 3 eurot 50 senti. Kohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 539 eurot. Kohus jättis rahuldamata hagi kostja I vastu 1873 euro väljamõistmiseks ja jättis selles hagis hageja menetluskulud tema enda kanda ja kostja I menetluskulud tema enda kanda. Poolte vahel ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: - Hageja ja kostja II sõlmisid lepingu (hinnapakkumine nr 44, 9.07.2012), mille kohaselt tellis hageja kostjalt II aia ehitustööd hinnaga 7500 eurot. - Hageja tasus teostatud ehitustööde eest kokku 7400 eurot. - Avariiolukorras koostati akti lisa 1, millega tuvastati puudused, s.o jalgvärav, post viltu. - Kostjale II anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kostja II puudusi ei kõrvaldanud. Pooled vaidlesid, mis ulatuses pidi kostja II hüvitama hagejale puudustega tehtud töö ja kas kostja I sõlmis üldse hagejaga lepingu. Lepingust nähtus, et kostja II oli töövõtulepingu pooleks ja garantiiülevaatuse allkirjastas kostja I kostja II juhatuse liikmena, olles kostja II seaduslik esindaja (TsÜS § 34 lg 1). Seega tegi kostja I tehingu hagejaga TsÜS § 116 lg 1 järgi kostja II nimel ja töövõtulepingu sõlmimisel tekkisid kostja I poolt õigused ja kohustused kostjat II esindades kostjale II. Asjaolu, et kostja I allkirjastas kostja II juhatuse liikmena äriühingu dokumente, ei loonud õigusi ja kohustusi kostjale I kui füüsilisele isikule. Hageja ei tõendanud, et ta oleks sõlminud lepingu kostjaga I. Kostja I ei ole
VÕS § 635 lg 1 kohaseks lepingu pooleks ja hageja ei saanud nõuda kostjalt I lepingu täitmist ja kulude hüvitamist. Kohus jättis hagi kostja I osas rahuldamata. Kuna pooled ei vaielnud, et tööl esinesid vead jalgväravas, post oli viltu ja sellega ei vastanud töö VÕS § 641 lg-s 1 sätestatule, siis võis hageja VÕS § 646 lg 1 järgi nõuda töövõtjalt töö parandamist. Kuna kostja II puudusi mõistliku aja jooksul ära ei parandanud, siis oli hagejal VÕS § 115 lg 1 ja § 646 lg 5 alusel õigus töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Hageja selgitustest nähtuvalt tekkis aial avariiolukord juulis 2013, mille osas hageja esitas kostjale II tähtaja kuni 28.07.2013 tööde lõpetamiseks. Kostja II tähtajaks töid teostama ei asunud, hageja võttis hinnapakkumised teistelt ettevõtjatelt ja Kivikuvand OÜ viis läbi aia ehitus-remontööd, sh avariitööd 22.08.2013. Kivikuvand OÜ pakkumisest nr 2013007 nähtus, et aia ehitus-remontööde maksumuseks p 1-3 alusel oli 1675 eurot, materjalide maksumus p 4-5 kohaselt oli 88 eurot ning avariitööd 22.08.2013 olid maksumusega 110 eurot. Kostja hinnangul ei olnud Kivikuvand OÜ arves nimetatud tööd kogu ulatuses aia jalgvärava parandamiseks vajalikud ja vaegtööde tegelik kulu oli kokku 110 eurot (+ käibemaks, kokku 132 eurot), mida kostja tõendas asjatundja RK seletusega ja kelle seletuse kohaselt on väravaposti parandustöö maksumus 100-140 eurot. Tulenevalt VÕS § 646 lg-st 5 on tellijal õigus nõuda töövõtjalt mõistlike kulutuste hüvitamist. Ehkki hageja esitas KIVIKUVAND OÜ arve, milles nähtuvalt on aia ehitus-remonttöid kulunud ka aia värvimistöödele, aiapostide lahtilammutamise, paigalduse, aialippide ja põõnarprusside asendamisele 1763 eurot, siis nimetatud tööde vajalikkust jalgvärava parandamiseks ei ole kostja kinnitanud garantiiülevaatusel ning selliste tööde vajadus on ümber lükatud kostja poolt esitatud RK-i arvamusega ärakuulamisel. Seega ei saa pidada mõistlikeks hüvitada kulusid 1763 euro ulatuses. Vajaminevate avariitööde maksumust kinnitasid hageja esitatud KIVIKUVAND OÜ arve 110 eurot ja kostja asjatundja seletus, kuna langevad tööde ulatuses ja maksumuses kokku. Kuna vaidlus puudus, et aial esinesid puudused, mis tuli kõrvaldada ja mille eest vastutas kostja II ning KIVIKUVAND OÜ arve ja RK-i arvamusega leidis kinnitamist, et puuduste kõrvaldamiseks mõistlikud kulud on 100-140 eurot ning kostja II puudusi ise ei kõrvaldanud, siis olid tõendatud ja põhjendatud kulud 132 eurot (110 eurot + käibemaks). Kuna puudus vaidlus, et hageja tasus kostjale tellitud tööde eest 7400 eurot, s.o 100 eurot vähem, kui kokku lepitud ning kostja esitas avalduse tasaarvestuse tegemiseks hageja poolt kostjale tasumata summade osas, siis lähtuvalt VÕS § 76 lg-st 1, § 101 lg 1 p-st 1, § 108 lg-st 1, § 197 lg-st 1, § 115 lg-st 1, § 641 lgst 1, § 646 lg-test 1 ja 5 tuli hagi kostja II suhtes rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt II hageja kasuks välja 32 eurot. Kohus rahuldas hagi kostja II vastu 2% ulatuses (32*100/1873), seega jäävad hageja menetluskulud 2% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 98% ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg-d 1 ja 2). Kostja II esitas menetluskulude nimekirja, paludes hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 550 eurot (käibemaksu arvestamata, sest kostja on käibemaksukohustuslane) 5 h eest. Arvestades, et hageja ei esitanud kostja II menetluskulude nimekirja osas vastuväiteid ja kostja II lepingulise esindaja kulud on seaduses sätestatud piirmääraga kooskõlas, siis mõistis kohus hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud 539 eurot (550*98%). Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud, kuid palus hagis jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja tasus riigilõivu 175 eurot. Kuna kostja II selles osas vastuväiteid ei esitanud, siis mõistis kohus hageja menetluskulud 3 euro 50 sendi (175*2%) ulatuses kostjalt II välja. Kuna hagi kostja I vastu jäi rahuldamata, jäid hageja menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel hageja enda kanda ja kuna kostja I menetluskulude hüvitamist ei taotlenud, jäid kostja I menetluskulud tema enda kanda.
Apellatsioonkaebus
4.Hageja palus kohtuotsuse tühistada kostja II osas ja teha uus otsus, millega hageja nõue kostja II vastu 1873 euro hüvitamiseks rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja II kanda. Maakohus jättis olulised tõendid hindamata või hindas neid ebaõigesti, rikkudes menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Pooled vaidlevad, missugused puudused olid aiatööl ja kui suures ulatuses on kostja kohustatud need hüvitama. Maakohus ei arvestanud, et garantiiakti sõlmimisel ei olnud muud puudused ilmnenud ja hageja teavitas kostjat uutest puudustest. Garantiiaktiga fikseeriti üksnes konkreetsel ajahetkel ilmnenud puudused. Hageja esitas hagi lisana 4 e-kirja, milles teatas puuduste kõrvaldamise vajalikkusest ja viitas ka 17.06.2013 peetud telefonikõnele, kus pooled puuduseid käsitlesid. Lisaks teatas hageja kostjale puudustest ka 2013 juuli esimeses pooles. Maakohus jättis tähelepanuta, et kostja andis töövõtulepinguga alates tööde üleandmisest (november 2012) kaheaastase garantii, mille kohustus ei ole piiratud garantiiaktiga. Kõik nimetatud perioodil ilmnenud puudused pidi kostja kõrvaldama. Kohus jättis hindamata garantiiaktis sisalduva. Pooled leppisid kokku aia ülevärvimise pärast tööde üleandmist. Vaatamata sellele, et nimetatud puudust ei olnud garantiiakti lisas 1 selgitatud, oli tegemist poolte kokkuleppega puuduse kõrvaldamiseks. Hagejal oli õigus fikseerida puudused ühepoolselt, kui kostja ei ilmu tööde ülevaatusele ja puuduste täitmine oli kostjale kohustuslik (garantiiakti p 4). Hageja fikseeris puudused ja teavitas kostjat nendest, andes kostjale mitu tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kostja kohustus hüvitama esitatud arved (garantiiakti p 6). Maakohus hindas ebaõigesti RK-i ütlusi. Üksnes abstraktse töö maksuvuse hindamisega ei saa anda parandustöödele adekvaatset hinnangut. Asjatundjale ei olnud teada tööde maht, eelnevalt kulutatud aeg ja kostja senine tegevus. Asjatundja ei põhjendanud, kuidas selline hind kujunes ning ei võtnud arvesse erinevate materjalide maksumust ega tööjõukulu. RK-i ütlused ei olnud asjakohased ja usaldusväärsed. Kohus jättis käsitlemata hageja vastuväite asjatundja ülekuulamisele. Kohus jättis tähelepanuta kostja 17.03.2014 toimunud ärakuulamisel antud selgituse aiapostide mittenõuetekohasuse osas. Olukorras, kus poolte vahel oli vaidlus garantiitööde sisu ja ulatuse üle, oleks kohus pidanud kahtlust äratava asjaolu välja selgitama. Isegi kui aia puudused olid vaid garantiiaktis nimetatud, siis ei arvestanud kohus parandustööde maksumuses aia värvitööde parandust, millele viitab KIVIKUVAND OÜ hinnapakkumise rida „aia värvimistööd + värv (2 kihti) – aialipp 21*95*1500, 35 meetrit“. Aia värvitööde parandus on tõendatud garantiiaktiga. Maakohus hindas ebaõigesti KIVIKUVAND OÜ tööde kirjeldust, leides, et arves esitatud enamus tööd ei ole põhjendatud. KIVIKUVAND OÜ arve viitas remonttöödele, kuna oli pealkirjastatud „Aia ehitus-remonttööd“ ja arve p 3 lõpp sisaldas lauset „remonttööd sisaldavad põõnaprusside ja lippide demonteerimist ja paigaldust pärast postide betoneerimist“. Kohus oleks pidanud tuvastama vastuolulised asjaolud, kohustama hagejat istungile ilmuma ja seletusi andma TsMS § 346 lg 1 alusel. Kostja ei ilmunud garantiiülevaatusele ega aidanud kaasa tööde parandamisele. Selliselt tekkis kostjal riisiko ja täiendav vastutus hüvitada hagejale parandustööd vastavalt garantiiaktile. Poolte vahel sõlmitud garantiiakt ei välista garantiiperioodil ilmnenud muude puuduste kõrvaldamist. Garantiiakti lisa 1 sisaldas tingimust, et tööde uuel ülevaatusel fikseeritakse uued võimalikud puudused. Maakohus eeldas ekslikult, et hageja peab tõendama ja põhjendama aiatööde puudusi. Garantiist tulenevalt puudub hagejal kohustus puudusi tõendada või nende tekkimist põhjendada. Eriti olukorras, kus kostja ei ilmunud garantiiülevaatusele. Hagejal on üksnes kohustus teatada
nende ilmnemisest ja anda üldine kirjeldus, detailse kirjeldamise kohustus on üksnes majandusja kutsetegevuses tegutseval tellijal. Teavitamiskohustusele viitab ka VÕS § 646 lg 6, mis on aluseks töö parandamise nõudele. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 644 lg-st 1, § 650 lg-st 1, § 230 lg-st 1 ja § 646 lg-st 5 tuleneva ning garantiiaktis kokkulepitu. Garantiiaktiga reguleerisid pooled garantiikohustust täiendavalt VÕS-s sätestatule. Kohus jättis kohaldamata VÕS § 5 ja § 8 lg 2. Lisaks esitab hageja 13.08.2013 e-kirja, milles viidatakse remonttööde vajalikkusele ning need ühtivad KIVIKUVAND OÜ arvel esitatud töödega. Garantiiakti p 6 sätestab erisuse VÕS § 646 lg-st 5. Garantiiakti p 6 alusel on kostjal kohustus hüvitada hagejale kõik kulud vastavalt esitatud arvetele, mida hageja kannab aiatööde puuduste kõrvaldamisel, kui kostja neid ise ei kõrvalda. Kohus jättis kohaldamata hea usu (VÕS § 6) ja mõistlikkuse (VÕS § 7) põhimõtted. Maakohus kohaldas ebaõigesti tasaarvestust, kuna töö oli puudustega, mida kostja tunnistas ja kohus tuvastas. Isegi kui kohtu hinnangul kohaldub tööle täielik hind, siis tegemist oli puudustega tööga, mille osas hageja nõuab hinna alandamist VÕS § 112 lg 1 alusel. Kohus ei arvestanud VÕS § 111 lg-st 1 ja § 112 lg-st 1 tulenevat. Vastavalt garantiiakti p-le 4 on hageja puudused fikseerinud ja esitab 13.08.2013 e-kirja, mille hageja saatis ühele pakkujale remonttööde tegemiseks, kus on kirjeldatud vajaliku tööd. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostjad vaidlesid vastu hageja taotlustele täiendavate tõendite esitamiseks ja tunnistajate ülekuulamisele. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi kostja I vastu rahuldamata. Selles osas on kohtuotsus TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga ja kuulanud istungil ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel võtab ringkonnakohus aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 1 p 1). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus ei ole oluliselt rikkunud asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme ja ringkonnakohtul ei ole alust tõendite ümberhindamiseks. TsMS § 363 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt tuli hagejal tuua maakohtu ette kõik asjaolud ja tõendid, milliseid ta pidas vajalikuks tsiviilasja menetluses esitada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel ja hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Maakohus on viinud menetluse läbi vastavuses TsMS normidega.
Maakohus selgitas hagi menetlusse võtmise määruses, et kohus menetleb hagi lihtsustatud menetluses (TsMS § 405 lg 1). 13.01.2014 esitasid kostjad kohtu nõudel vastuse hagile, milles nad hagi ei tunnistanud ja palusid istungil ära kuulata asjatundja RK (t.lk 58-59). Maakohus edastas menetlusdokumendid ja nõudis TsMS § 396 kohaselt hagejalt kirjalikku arvamust kostjate vastusele. Hageja on vastuse koos tõenditega esitanud. Kohus rahuldas kostjate taotluse ja selgitas pooltele menetluslikku korda (TsMS § 405 lg 5) ja kooskõlastas ärakuulamise aja. Hageja teatas 02.02.2014 kirjalikult, et ta ei osale 17.03.2014 toimuvas kostjate ja asjatundja ärakuulamises. Sama kinnitas hageja ka 17.03.2014 kohtule saabunud teates (t.lk 93). Maakohus ei ole rikkunud asja menetlemisel menetlusõiguse norme, on asja menetlenud kooskõlas TsMS § 405 lg-ga 2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus kohaldanud õigesti materiaalõigust ja hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-ga 1 ja puudub alus hinnata tõendeid maakohtust erinevalt. Kohtuotsus on kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 8. Kohus on oma seisukohti piisavalt selgitanud, otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.