OÜ Võlamenetleja hagi Janika Lindsalu vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1 888,96 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 12. mai 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Janika Lindsalu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07. oktoober 2014
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja):
XXXXXXXXXXX)
esindajad
Janika
Lindsalu
(isikukood
Vastustaja (hageja): OÜ Võlamenetleja (registrikood 12064755), esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. mai 2014 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Janika Lindsalu kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Võlamenetleja esitas 20. detsembril 2012 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Janika Lindsalu vastu. Janika Lindsalu esitas vastuväite.
2.OÜ Võlamenetleja (hageja) esitas 06. märtsil 2013 hagi Janika Lindsalu (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Dikholm (pankrotis) ja kostja 21.08.2007 krediidilepingu nr 070821/L-2, mille kohaselt kostja kohustus tasuma OÜ-le Dikholm (pankrotis) perioodil 21.08.2007 – 15.08.2010 osamakseid, mille kogusumma on 28 000 krooni (s.o 1 789,53 eurot). Kostja tasus OÜ-le Dikholm vaid osaliselt, s.o 379,99 eurot. 07.05.2010 kuulutati välja OÜ Dikholm (pankrotis) pankrot. 18.12.2012 loovutas OÜ Dikholm (pankrotis) nõude hagejale. Hageja põhinõue on 944,48 eurot ja viivise nõue 944,48 eurot, kokku on nõue 1 888,96 eurot.
3.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja oma nõuet korrektselt põhistanud. Kostja palus kohtul jätta hagi menetlusse võtmata. Krediidileping ei ole piisav, sest vastavalt üldtingimuste punktile 1 on tegemist müügilepingu lahutamatu osaga. Müügilepingut pole kostja esitanud. Krediidilepingu näol on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 405 tähenduses. Krediidilepingus ei ole lepingu esemeks oleva asja või teenuse kirjeldust, mis toob VÕS § 408 lg-st 1 tulenevalt kaasa lepingu tühisuse.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus rahuldas 12. mai 2014 otsusega hagi ja mõistis J. Lindsalult OÜ Võlamenetleja kasuks välja 1 888,96 eurot (põhivõlg 944,48 eurot + viivis 944,48 eurot). Maakohus jättis menetluskulud J. Lindsalu kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tegi kohus kindlaks, et OÜ Dikholm (pankrotis) ja kostja vahel on 21.08.2007 sõlmitud krediidileping nr 070821/L-2. Krediidilepingus on krediidisaajaks märgitud FIE Janika Lindsalu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tegi tehingu oma majandustegevuses füüsilisest isikust ettevõtjana. Arvestades asjaolu, et hageja tegevusalaks oli puhastusseadmete müük, on ebatõenäoline, et kostja ostis puhastusseadme-tolmuimeja ja sõlmis selle finantseerimiseks krediidilepingu oma majandustegevuses, milleks oli põllumajandustegevus ja põllumajandussaaduste realiseerimine. Seega sõlmis kostja krediidilepingu tarbijana ja lepingu puhul on tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses.
Samuti on tegemist lepinguga asja omandamise finantseerimiseks VÕS § 401 lg 2 tähenduses. Tõendid annavad alust järeldada, et kostja ostis müügilepinguga nr 070811/ELÕ-3 Kirby puhastusseadme, mille finantseerimiseks sõlmiti 21.08.2007 krediidileping. Hageja on esitanud tõendi, millest nähtub, et OÜ Dikholm (pankrotis) oli Kirby esindaja Eestis 2003.aastast ja 2007.aastal oli OÜ Dikholm (pankrotis) põhitegevusalaks Kirby koduhooldussüsteemide müümine. Kostja ei ole tõendanud, et ta ostis krediidilepingu sõlmimise ajal OÜ-lt Dikholm (pankrotis) muid kaupu või teenuseid hinnaga 28 000 krooni, mille finantseerimiseks ta krediidilepingu sõlmis. Kohtu hinnangul saab lugeda tõendatuks, et müügilepingu esemeks olnud Kirby koduhooldussüsteem (tolmuimeja) anti kostjale üle. Arvestades, et kostja on asja omandamise finantseerimiseks sõlmitud krediidilepingut täitnud ja tasunud väljaostumakseid, saab mõistlikult järeldada, et ka müügilepingu ese on kostjale üle antud. Kostja ei ole valduse saamist kinnitanud, kuid ei ole seda ka selgesõnaliselt vaidlustanud. Kuna kostja pakkus pankrotihaldurile, et ta võib Kirby tolmuimeja tagastada, saab järeldada, et kostjale oli Kirby tolmuimeja üle antud. Hageja 28.01.2013 kirjast kostjale nähtub, et kostja on vastuseks hageja võlanõudele avaldanud soovi müügilepingu ese tagastada ja hageja esindaja on seepeale selgitanud omandireservatsiooni tähendust. Krediidilepingus on VÕS § 405 lg 1 p-s 1 sätestatud nõue täitmata ja ei ole märgitud lepingu esemeks oleva asja või teenuse kirjeldust. Müügilepingut, mille lisaks krediidileping on, kohtule esitatud ei ole ning kohtule ei õnnestunud seda välja nõuda ka tõendite kogumise korras. Seega ei ole võimalik kontrollida, kas müügilepingus oli lepingu esemeks oleva asja või teenuse kirjeldus märgitud. Vaatamata VÕS § 405 lg 1 p-s 1 ettenähtud vorminõude järgimata jätmisele saab VÕS § 408 lg 3 kohaselt lugeda krediidileping kehtivaks. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.J. Lindsalu esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 12. mai 2014 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud lahendamata apellandi taotluse hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Apellandil puuduvad juriidilised teadmised. Kohus on jätnud apellandile mulje, et müügilepingu puudumine takistab asja menetlemist. Kohus ei võimaldanud apellandil uusi argumente esitada ning ei selgitanud, et hagi rahuldamiseks piisab ainult krediidilepingust. Apellandi põhjendatud ja õiguspärane ootus oli siiski, et asja menetlemist ei jätkata niikaua, kui on esitatud müügileping. Maakohus ei analüüsinud krediidilepingu punkte 1. ja 3.6.2; 2) ei ole maakohus välja selgitanud, kas krediidi- ja müügilepingus sätestatud õigused ning kohustused on uuele võlausaldajale üle läinud; 3) on maakohus ebaõigesti leidnud, et apellandile on puhastusseade üle antud. Apellant ei ole müügilepingut nr 070811/ELÕ-3 sõlminud. 14.09.2006 soetas apellant puhastusseadme müügilepingu nr 060914/LL-1 alusel. Nimetatud müügilepingust on apellant taganenud; 4) on nõue aegunud. Apellant oli veendunud, et OÜ Dikholm (pankrotis) on krediidilepingu makseviivituse tõttu üles öelnud. Krediidileping peaks olema üles öeldud hiljemalt 15.06.2008. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitas hageja 4 aastat ja 6 kuud hiljem. Apellant ei tuginenud aegumisele maakohtus, kuna ei tahtnud asja keerulisemaks ajada.
6.OÜ Võlamenetleja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei olnud apellandil võimalik taotleda hagi menetlusse võtmata jätmist, kuna kohus juba menetles hagi. Apellandil oli võimalik taotleda hagi läbi vaatamata jätmist. Isegi kui maakohus jättis taotluse lahendamata, oleks apellant pidanud esitama vastuväite kohtu tegevusele (TsMS § 333); 2) on vastustaja esitanud nõude 21.08.2007 sõlmitud krediidilepingu alusel, millest taganemist ei ole apellant väitnud. 2006. aastal sõlmitud müügilepingust taganemisega seotud asjaolud ei saa omada käesoleva tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Tolmukottide edasine mittemüümine apellandile ei saanud olla taganemise aluseks; 3) ei ole nõue aegunud. Esialgne võlausaldaja ei ole krediidilepingut üles öelnud. Kuigi võlausaldaja oli lepingus tulenevalt selline õigus olemas, ei olnud tegemist kohustusega ega kokkuleppega, mille korral saaks lugeda lepingu ülesöelduks ilma vastavasisulise täiendava tahteavalduseta. 2009. aastal sissenõutavaks muutunud osamaksete tasumisest tulenevad nõuded oleksid TsÜS § 154 alusel aegunud 31.12.2012, kuid vastustaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.12.2012; 4) on maakohus piisava põhjalikkusega selgitanud apellandile tema õigusi 15.10.2013 kohtuistungil, samuti on andnud täiendava tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks 31.03.2014 menetlusdokumendis. Ei esine mistahes mõjuvat põhjust, mis lubaks apellandil uusi asjaolusid ja tõendeid esitada; 5) ei tõenda 2006. aasta müügileping, et apellant ei ole kätte saanud puhastusseadet, milleks ta krediiti vajas. On vähetõenäoline, et apellant tasus 6 kuu jooksul puhastusseadme eest, mida talle üle ei antud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. mai 2014 otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole Tartu Maakohtu 12. mai 2014 otsuse tühistamise aluseks.
8.Nähtuvalt asja materjalidest on Tartu Maakohus võtnud 8. märtsi 2013 määrusega menetlusse OÜ Võlausaldaja hagi Janika Lindsalu vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise väljamõistmiseks (tl 1-2). Kuna hagiavaldus oli menetlusse võetud, siis on arusaamatu kostja taotlus maakohtule jätta hagi menetlusse võtmata TsMS § 363 lg 1 punktide 2 ja 3 alusel. Samuti ei ole kostja poolt viidatud normid aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS §-s 371. Kuna hagiavaldus on võetud menetlusse, siis on võimalik hagi läbi vaatamata jätmine ning hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423. Antud juhul ei esine aluseid hagi läbivaatamata jätmiseks.
9.Alusetu on apellandi väide, et kohus ei võimaldanud tal argumente esitada ning ei selgitanud, et hagi rahuldamiseks piisab ainult krediidilepingust. Asjas on toimunud 15.10.2013 kohtuistung (tl 88-89), kus maakohus arutas pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Kohtuistungil on hageja taotlenud asja arutamise jätkamist kirjalikus menetluses ning kohus on selgitanud, et kui ei teki vajadust üle kuulata tunnistaja, siis jätkab kohus asja menetlust kirjalikus menetluses. Nimetatud seisukohaga nõustus ka kostja. Maakohus on teinud 31.03.2014 määruse
selle kohta, et asi lahendatakse kirjalikus menetluses poolte nõusolekul. Määrusega anti pooltele võimaluse esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ning teatati, millal tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks. Seega maakohus andis kostjale võimaluse esitada täiendavaid seisukohti, avaldusi ja dokumente ning samuti teadis kostja (ja oli sellega ka nõus), et otsus tehakse kirjalikus menetluses.
10.Asjakohatu on apellandi väide, et maakohus ei ole välja selgitanud, kas krediidi- ja müügilepingus sätestatud õigused ning kohustused on uuele võlausaldajale üle läinud. Maakohtule on esitatud teatis nõude loovutamise kohta (tl 22). Teatis on allkirjastatud 18.12.2012 OÜ Dikholm (pankrotis) pankrotihalduri ja OÜ Võlamenetleja poolt ning selle kohaselt on OÜ Dikholm (pankrotis) müünud avalikul enampakkumisel OÜ-le Võlamenetleja nõude J. Lindsalu vastu, mis tuleneb 21.08.2007 krediidilepingust nr 070821/L-2 summas 1409,54 eurot. Tegemist on olnud nõude loovutamisega, kuid toimunud ei ole kohustuse ega lepingu ülevõtmist. Seega maakohus ei pidanud (ja ei saanudki) võtta seisukohta selles, kas müügilepingust tulenevad OÜ Dikholm (pankrotis) kohustused läksid üle OÜ-le Võlamenetleja. Juhul, kui kostja leidis, et OÜ Võlamenetleja on üle võtnud OÜ Dikholm (pankrotis) müügilepingust tulenevad kohustused, siis oleks ta pidanud vastava asjaolu tõendamiseks esitama ise tõendeid (ning esitama ka vastava nõude).
11.Hageja on tuginenud oma nõudes kostja vastu J. Lindsalu ja OÜ Dikholm (pankrotis) vahel 21.08.2007 sõlmitud krediidilepingule nr 070821/L-2. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta sõlmis viidatud krediidilepingu, kuid kostja vastuväite kohaselt ei ole ta sõlminud krediidilepingus viidatud müügilepingut nr 070811/ELÕ-3. Oma vastuväite kinnitamiseks on kostja esitanud ringkonnakohtule 14.09.2006 OÜ Dikholm (pankrotis) ja J. Lindsalu vahel sõlmitud koduhooldussüsteemi Kirby müügilepingu nr 060914/LL-1. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et ta on 14.09.2006 sõlmitud müügilepingu alusel ostetud koduhooldussüsteemi Kirby eest osaliselt tasunud ning ta ei mäleta mitme krediidilepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et J. Lindsalu ja OÜ Dikholm (pankrotis) vahel 21.08.2007 sõlmitud krediidileping nr 070821/L-2 on tarbijakrediidileping. Krediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 405 lg 1 p 1 kohaselt krediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, tuleb lepingus käesoleva seaduse § 404 lõigetes 2-4 sätestatud andmete asemel märkida lepingu esemeks oleva asja, teenuse või muu soorituse kirjeldus. Antud juhul on krediidilepingus viidatud müügilepingule, mida ei ole hageja esitanud ning millist ei õnnestunud ka maakohtul vaatamata pingutustele välja nõuda teiselt isikult. Samas on kostja nõustunud sellega, et ta on ostnud 14.09.2006 OÜ-lt Dikholm (pankrotis) koduhooldussüsteemi Kirby (kostja on esitanud ka vastava müügilepingu), see on talle üle antud, ta on osaliselt koduhooldussüsteemi eest tasunud ning on sõlminud OÜ-ga Dikholm (pankrotis) krediidileping nr 070821/L-2. Kostja väitel ei ole ta rohkem asju OÜ-lt Dikholm (pankrotis) järelmaksuga ostnud ning samuti ei ole ta teisi krediidilepinguid OÜ-ga Dikholm (pankrotis) sõlminud. VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §-s 404 või 405 sätestatud andmetest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt järgi käesoleva seaduse §-s 405 sätestatud andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbijale antakse üle asi, talle osutatakse teenus või täidetakse muu kohustus. Kuna krediidilepingus on märkimata lepingu esemeks oleva asja kirjeldus, siis on täitmata VÕS § 405 lg 1 p 1 ning VÕS § 408 lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine. Samas on antud juhul
krediidileping muutunud VÕS § 408 lg 3 järgi kehtivaks, sest kostjale on üle antud asi, mille ostmise finantseerimiseks sõlmiti krediidileping. Ringkonnakohus leiab, et kostja enda seletusega (sh apellatsioonkaebuses märgituga), müügilepinguga nr 060914/LL-1 ning asjaoluga, et kostja on osaliselt täitnud krediidilepingut nr 070821/L-2, on tõendatud see, et kostjale on üle antud koduhooldussüsteem Kirby ning seetõttu on krediidileping nr 070821/L-2 kehtiv. Nimetatud asjaolu tõendab ka väljavõte kostjaga peetud e-kirjavahetusest (tl 39-40).
12.Paljasõnaline on apellandi väide, et ta on taganenud koduhooldussüsteemi Kirby müügilepingust nr 060914/LL-1. Hageja on kostja nimetatud väitele vastu vaielnud ning kostja ei ole oma väite tõendamiseks esitanud ühtki tõendit. Samuti on alusetu apellandi väide, et OÜ Dikholm (pankrotis) on krediidilepingu makseviivituse tõttu üles öelnud hiljemalt 15.06.2008. Hageja vastuväite kohaselt ei ole OÜ Dikholm (pankrotis) vaidlusalust krediidilepingut üles öelnud ning asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust asuda hagejast erinevale seisukohale.
13.Hageja on nõudnud kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist alates 15.01.2009, kokku summas 944,48 eurot. Ringkonnakohus leiab, et krediidilepingu korral on tegemist korduvate kohustustega (kostjal oli kohustus iga kuu tasuda teatud summa) ning seetõttu tuleb aegumistähtaja ja selle alguse leidmisel analüüsida TsÜS § 154. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Lähtudes TsÜS §-s 154 sätestatust algas 2009. aastal tasumisele kuulunud maksete osas hagi aegumistähtaeg 1. jaanuaril 2010 kell 00.00. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks ning sama paragrahvi lg 2 p 3 järgi hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 20.12.2012. Kuna kolmeaastane hagi aegumise tähtaeg oleks lõppenud 31. detsembril 2012 kell 24.00, siis ei ole hagi aegunud.
14.Maakohus on õigesti rahuldanud viivisenõude ning apellant ei ole apellatsioonkaebuses esitanud ka faktilisi ja õiguslikke väiteid seoses viivisenõude rahuldamisega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega viivisenõude rahuldamise osas ning ei korda neid.
15.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.