Indrek Soots (eesistuja), Reet Allikvere, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-8670
Tsiviilasi
Swedbank AS-i hagi AŠ vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend apellatsioonimenetluses
Harju Maakohtu 05.11.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AŠ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn) hageja lepinguline esindaja Külli Reinfeld kostja AŠ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXXXXX XX-XX XXXXXXX)
kostja lepinguline esindaja advokaat Jevgeni Tverdohlebov
Kohtuistung
6. oktoober 2014, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 5. novembri 2013 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta AŠ kanda.
4.Vabastada AŠ riigilõivu summas 295 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Swedbank AS (hageja) esitas 22. veebruaril 2013 Harju Maakohtule hagi AŠ (kostja) vastu võla 10 000 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja ning OŠ 13.04.2007 laenulepingu nr. 07-068504-EV summas 102 324 eurot (korteri XXXXXXX XXXX Tallinnas ostmiseks). Sellega refinantseeriti ka laenulepingut nr. 06-023581-VL panga ja OŠ vahel. Laenulepingu tähtaeg oli 25. märts 2037. Lepingust tulenevaid kohustusi tagas hüpoteek kinnistul nr. XXXXXXXX (XXXXXXX XX-XX Tallinnas) ja kinnistul nr XXXXXXXX (XXXXX X, XXXXXXXX). Lepingut muudeti 2. mail 2008 nr. 07-068504EV lisaga (uus sõnastus). Laenulepingu tähtaega muudeti 15. märtsiks 2037. 17. oktoobril 2008 sõlmisid hageja ja kostja uue laenulepingu nr. 07-068504-EV lisa (uus sõnastus). Muudatuste järgi pidi laenusaaja tagastama ennetähtaegselt 67 311 eurot 15. jaanuaril 2009 ja sellega lõpetati laenuleping nr. 07-120644-EG hageja ja kostja vahel ning lisaks lõpetati OŠ-ga
21.märtsil 2008 sõlmitud laenuleping nr. 08-042268-VL. Ülejäänud summa ulatuses pidi vähendatama laenulepingu alusel laenusaaja kasutuses olevat laenusummat.
24.oktoobril 2008 tasutigi laenulepingu nr. 07-068504-EV järgse laenu katteks 63 149,57 eurot, intressi katteks 1379,18 eurot, varakindlustuse katteks 78 eurot, menetlustasu katteks 199,98 eurot, põhiosa viivise katteks 1,70 eurot, kokku 65 149,43 eurot, ülejäänud summa läks lepingute nr. 07-120644-EG ja 08-042268-VL katteks. Pank nõustus hüpoteegi alt vabastama kinnistu XXXXXXX XX-XX Tallinnas. Laenulepingust nr. 07-068504-EV tulenevaid nõudeid jäi tagama XXXXX X XXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXXXXX asuvale kinnistule seatud hüpoteek. Kostja jätkas laenulepingu nr. 07-068504-EV täitmist, kuid alates 2009 märtsist ei täitnud kostja enam laenulepingust tulenevaid kohustusi – ei maksnud midagi. Hageja ütles kostjale lepingu üles alates 12. aprillist 2010. XXXXX X XXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXXXXX asuv kinnistu müüdi enampakkumisel, millest saadud raha summas 17 978,23 eurot läks OP-ga sõlmitud lepingust nr. 06-126166-EV tuleneva võla katteks. Kostjaga sõlmitud laenulepingu nr. 07-068504-EV katteks ei laekunud midagi. Laenulepingu nr. 07-068504-EV järgi võlgneb kostja 48 951,59 eurot: põhivõlg 37 324,97 eurot, intress 2752,19 eurot, kindlustusmaksete võlg 181 eurot, lepingu tasu 102,26 eurot, menetlustasu 76,69 eurot, viivis 8452,39 eurot, lepingutasu viivis 31,84 eurot, kindlustusmaksete viivis 30,28 eurot. Hageja nõuab kostjalt laenuvõlga 10 000 euro ulatuses. Täiendavalt märkis hageja, et kostja täitis lepingujärgseid kohustusi kaks aastat, seega ei ole tegemist vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisega.
Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Hageja nõue pole arusaadav. Pank ei ole kontrollinud laenu andes kostja maksevõimet. Kostjal endal ei olnud piisavat arusaama, et hinnata krediidivõimekust. Hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei arvestanud kostja huvidega ega informeerinud krediidiga seotud riskidest, seda ka lepingute nr. 07-120644EG ja 08-042268VL puhul. Pole tõendatud lepingu nr. 06-126166 EV jääki. Lepingutega nr. 06-023581VL, 07-120644EG ja 08-042268VL seotud summad mõjutavad lepingu 07-068504-EV jääki, kuna nimetatud laenulepingu summa arvelt kustutati lepingu nr. 06-023581 VL kohustusi ja lepingu nr. 07-068504-EV arvel ostetud korteri müügist saadud summaga kustutas hageja lepingute nr. 07-120644EG ja 08-042268VL järgsed võlad. Kinnistu XXXXXXX XX-XX Tallinnas müügist on 67 426,79 eurot tagastatud hagejale. Seega on kostja tagastanud kõik, mis ta laenu arvel sai. Kostja poleks laenu võtnud, kui hageja oleks teavitanud kostjat sellest, et laenu tagastamise aja jooksul võib majandus halveneda, kinnisvara hind langeda, et tuleb tagatis realiseerida ning et tagatise realiseerimisest ei pruugi jätkuda kohustuste täitmiseks. Kostja tasaarvestab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tekkinud kahjunõude (kostjale krediidist tekkinud negatiivsed tagajärjed) hageja nõudega. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 05.11.2013 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 10 000 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda. Otsuse kohaselt puudub vaidlus järgmistes asjaoludes. Pooled sõlmisid 13 aprillil 2007 laenulepingu nr. 07-068504-EV tähtajaga 25. märts 2037 summas 102 324 eurot korteri Tallinnas aadressil XXXXXXX XX-XX ostmiseks. Sellega refinantseeriti ka panga ja OŠ vahelist laenulepingut nr. 06-023581-VL. Lepingust tulenevaid kohustusi tagas hüpoteek kinnistul nr. XXXXXXXX (korteriomand XXXXXXX XX-XX Tallinnas). Kaaslaenaja oli OŠ. Lepingut muudeti 2. mail 2008 nr. 07-068504-EV lisaga, mille järgi oli laenulepingu tähtaeg 15. märts 2037. 17. oktoobril 2008 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr. 07-068504-EV lisa, mille alusel oli poolte suhted reguleeritud viidatud lepingu lisaga (p. 3. 17. 1 laenulepingu lõplik sõnastus). Lepingu järgi oli laenusaaja kostja. 17. oktoobril 2008 muudetud lepingu järgi pidi kostja tagastama ennetähtaegselt 67 311 eurot 15. jaanuaril 2009 ja selle summa tasumisel kohustus pank vabastama hüpoteegi alt XXXXXXX XX-XX korteri ning lõpetama laenulepingud nr. 07-120644-EG (sõlmitud 4. juulil 2007) ning 08-042268-VL (sõlmitud 21. märtsil 2008). Lisaks leppisid hageja ja kostja kokku, et tasutakse lepingust nr. 07-068504-EV lisa tulenevad võlgnevused ning ülejäänud summa ulatuses vähendatakse laenulepingu nr. 07-068504-EV järgi kasutuses olevat laenusummat.
24.oktoobril 2008 tasuti laenulepingu nr. 07-068504-EV järgse laenu katteks 63 149,57 eurot, intressi katteks 1379,18 eurot, varakindlustuse katteks 78 eurot, menetlustasu katteks 199,98 eurot, põhiosa viivise katteks 1,70 eurot, kokku 65 149,43 eurot ning lõpetati lepingud nr. 07120644-EG ja 08-042268-VL. Laenulepingust nr. 07-068504-EV tulenevaid nõudeid jäi tagama XXXXX X XXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXXXXX asuvale kinnistule nr. XXXXXXXX seatud hüpoteek. Hüpoteek tagas ka OP kohustusi hageja ees.
1.novembri 2006 lepinguga nr. 5656 on tõendatud, et kinnistule nr. XXXXXXXX XXXXX X, XXXXXXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX, oli seatud hüpoteek hageja kasuks nende nõuete tagamiseks, mis tulenesid hageja kui hüpoteegipidaja, omaniku ja/või OP vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest. 19. aprilli 2007 lepinguga on tõendatud, et sellega
muudeti 1. novembri 2006 tagatise kokkulepet ja p. 4. 1 kohaselt hakkas 1. järjekoha hüpoteek kinnistul nr. XXXXXXXX tagama hageja kui hüpoteegipidaja nõudeid, mis tulenesid hageja, kostja ja OŠ vahel sõlmitud lepingust, aga ka laenulepingust nr. 07-068504-EV. Lisaks tagas hüpoteek nõudeid hageja ja OP vahel, mis tulenesid laenulepingust nr. 06-126166-EV ja nende võimalikest lisadest. Laenulepinguga nr. 06-126166-EV on hageja tõendanud, et tal oli võlaõiguslik leping OP-ga. Lisaks on hageja tõendanud väikelaenulepinguga nr. 09-046201VV ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga, et hageja ja OP vahel oli sõlmitud veel viidatud väikelaenuleping ja krediitkaardi kasutusleping. Seega lisaks kostja kohustustele tagas sama järjekorra hüpoteek ka mitut OP erinevat kohustust. Maakohus luges tõendatuks, et kinnistu nr. XXXXXXXX realiseerimisest saadud 17 478,23 euro arvel kustutas hageja OP-ga sõlmitud lepingutest nr. 06-126166-EV, 09-046201-VV ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad võlgnevused. Vaidlus puudus selles, et 24. oktoobril 2008 tasuti laenulepingu nr. 07-068504-EV järgse laenu katteks 63 149,57 eurot, intressi katteks 1379,18 eurot, varakindlustuse katteks 78 eurot, menetlustasu katteks 199,98 eurot, põhiosa viivise katteks 1,70 eurot, kokku 65 149,43 eurot ning lõpetati lepingud nr. 07-120644-EG (hageja ja kostja vaheline leping) ja 08-042268-VL (hageja ja OŠ vaheline leping). Et selle summa arvelt võis lugeda täidetuks teised kostja ja OŠ kohustused, on kokku lepitud kostjaga laenulepingus nr. 07-068504-EV. Eeltoodu tõttu oli hagejal õigus lugeda tasutud summa arvel täidetuks lepingud nr. 07-120644-EG ja 08-042268VL ning õige pole kostja väide, et nii on hageja raskendanud kostja olukorda. Hageja on käitunud kooskõlas lepinguga. Hageja väitis, et kostja jätkas lepingu 07-068504-EV täitmist, kostja pole seda eitanud. Hageja poolt kohtule esitatud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest nähtuvalt ei tasunud kostja enam mingeid makseid alates 2009. a. märtsist, jäädes laenulepingu nr. 07-068504-EV alusel võlgu kokku 48 951,59 eurot, millest laenuvõlg oli 37 324,97 eurot, intress 2752,19 eurot, viivis 8452,39 eurot, kindlustus 181 eurot, lepingutasu 102,26 eurot, menetlustasu 76,69 eurot, lepingutasu viivised 31,84 eurot, kindlustusmaksete viivised 30,28 eurot. Seega oli hagejal õigus leping üles öelda. Hageja nõuab kostjalt osa põhivõlast ehk 10 000 eurot. Kuna laenulepingust tulenevad kohustused ei ole täidetud, siis on hagejal õigus nõuda 10 000 euro maksmist. Nähtuvalt hageja esitatud kostja ning laenu kaastaotleja OŠ töölepingust ning konto väljavõtetest on hageja kontrollinud kostja majanduslikku olukorda. Ühtlasi on kostja kohaselt täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi 2 aastat, mis näitab, et hageja hindas laenu väljastamisel laenusaajate maksevõimet. Seega on hageja laenu andmisel lähtunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. Kuna käesolev vaidlus on laenulepingust nr. 07068504-EV tulenevate nõuete osas, siis ei oma tähtsust, kas kostjale selgitati laenulepingu sõlmimisest tulenevaid riske lepingute nr. 07-120644EG ja 08-042268VL sõlmimisel. Asjaolu, et võimaliku majanduslanguse ajal ka kinnisvara hinnad langevad, või nagu võimaliku majanduse tõusu ajal kinnisvara hinnad tõusevad, on majanduse osa ning sellega ka laenuvõtja risk. Kostja tagastas 15.01.2009 enam kui 60 % laenust ning kostjal jäi laenu tagastada algselt võetud kohustusest oluliselt väiksemas mahus, mis vähendas oluliselt laenuvõtja riske võimalike kinnisvara hindade kõikumiste puhuks. Arvestades, et kostja tasus suure osa laenusummast hagejale ja ei avaldanud soovi laenulepingu muutmiseks, siis on paljasõnalised kostja väited, et ta ei oleks laenu võtnud seetõttu, et majanduslanguse tõttu turuhinnad alanevad ja tagatised ei pruugi olla laenu katteks piisavad.
Seoses kostja tasaarvestusega märkis maakohus, et kostja ei ole tõendanud kahjunõude olemasolu. Seega on väited tasaarvestusest paljasõnalised ja hageja nõue ei ole kostja vastu tasaarvestusega lõppenud. Apellatsioonkaebus
4.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei arvestanud maakohus Riigikohtu lahendis nr. 3-2-1-136-12 väljendatud seisukohaga, mille kohaselt krediidisaaja ei peagi krediiti vähemalt osaliselt (kahju ulatuses) tagastama, kui vastutustundliku laenamise põhimõttest tulenevate krediidiandja kohustuste rikkumise tõttu tekib krediidisaajal kahju ja ta kahju hüvitamise nõude tasaarvestab krediidi tagastamise nõudega. Hageja pidi informeerima kostjat laenulepingu sõlmimisega kaasnevatest pikemaajalistest riskidest ja seda professionaalsel tasemel. Selline kohustus tuleneb VÕS § 14 lõikest 2, krediidiasutuste seaduse (KAS) § 89 lõikest 31 ja heast pangandustavast. Kostja ei oleks laenu võtnud, kui hageja oleks kostjale selgitanud, et laenu tagastamise tähtaja jooksul võib halveneda üldine majanduslik olukord, tööandjad võivad muutuda maksejõuetuks ja palgad võivad väheneda. Samuti, et võib tekkida vajadus realiseerida laenulepingu tagatised ning et kinnisvara hindade langemise tõttu ei pruugi tagatiste realiseerimisest saadud rahast piisata laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Hageja kui professionaalse krediidiandja jaoks pidid need riskid olema teada, kostja jaoks mitte. Et hageja ei täitnud riskidest informeerimise kohustust, tegi kostja ebaõige otsuse, võttis oma kogenematuse tõttu laenu, mida ei suutnud tagastada just mainitud riskide realiseerumise tõttu. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta majanduslanguse tingimustes oleks soovinud laenulepingu muutmist, siis on paljasõnaline kostja väide, et ta ei oleks laenu võtnud, kui teda oleks riskidest teavitatud. Kostja pöördus panga poole seoses laenu tagastamise raskustega ning poolte koostöös müüdi laenu tagatiseks olev korteriomand ilma täitemenetluseta. Hageja poolt rikutud kohustuse eesmärk oligi kostjal tekkinud kahju ärahoidmine ja kostjal tekkis kahju just hagejapoolse lepingueelse informeerimiskohustuse rikkumise tõttu. Lepingueelse kohustuse rikkumise puhul tuleb hüvitada nn. usalduskahju, st. kõik negatiivsed tagajärjed, sh. viivised, leppetrahvid, vara vähenemine. Nimetatud negatiivsete tagajärgede summa on hageja nõude summa. Kostja võis oma kahjunõude hageja nõudega tasaarvestada ja tegi seda 13. märtsi 2013 menetlusdokumendis. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust vaidlustatud maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. TsMS § 654 lg 6 sätestab, et kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega. Käesolevas asjas ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega ning ei korda neid.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 14 lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Vastavalt KAS § 89 lg 31 on krediidiasutus kohustatud informeerima klienti võimalikest ohtudest laenude võtmisel. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-136-12 (p 24) nähtub, et vastutustundliku laenamise põhimõte tähendab seda, et krediidiandjal tuleb koguda andmeid ja hinnata erapooletult, kas krediidist võib tekkida krediiditaotlejale olulisi raskusi ja kokkuvõttes kahjulikke majanduslikke tagajärgi. Maakohus tuvastas, et kostja töölepingutega ja kontoväljavõttega, samuti kaaslaenusaaja OŠ kontoväljavõttega on tõendatud, et hageja kontrollis seoses laenulepinguga nr 07-068504-EV laenusaajate majanduslikku olukorda. Samuti on maakohus tuvastanud, et kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi kaks aastat. Eeltoodust järeldub kolleegiumi hinnangul, et hageja analüüsis laenusaajate suutlikust laenu tasuda ning hindas nende maksevõimet laenulepingu sõlmimise ajal ka adekvaatselt.
8.Samuti on kostja leidnud, et hageja ei selgitanud kostjale majanduse pikaajalisemaid riske. Ringkonnakohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumiseks ei saa pidada seda, kui laenuandja ei selgita laenuvõtjale majandussüsteemi üldisi riske. Asjaolud, et majandus võib nii tõusta kui langeda, ning et majanduslangusega võivad kaasneda negatiivsed tagajärjed ka konkreetse indiviidi majanduslikus heaolus, on üldteadaolevad ning ringkonnakohtu hinnangul võib laenuandja eeldada, et laenuvõtja on sellistest asjadest teadlik. Ringkonnakohus märgib, et ka alates 01.07.2011 kehtima hakanud ja vastutustundliku laenamise põhimõtet käsitlev VÕS 4032 sisustab nimetatud põhimõtet kui laenusaaja krediidivõimelisuse kontrolli ning ei kohusta laenuandjat selgitama laenuvõtjale majanduse toimimise üldisi loogikaid. Kuigi eelnimetatud norm ei kehtinud laenulepingu sõlmimise ajal, kinnitab see seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisega ei kaasne laenuandjale kohustust selgitada laenuvõtjale majanduse pikemaajalisi riske.
9.Kohus ei nõustu kostjaga, et ta ei teadnud laenulepingu sõlmimisel, et laenu mittemaksmisel võib tekkida vajadus realiseerida laenulepingu tagatisi. See, et laenu tagastamisega viivitamise korral on laenuandjal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda laenusumma tagastamist, tuleneb laenulepingu nr 07-068504-EV üldtingimuste punktidest 11.1 ja 11.1.2. Vaidlusaluse laenulepingu punktis 3.16 leppisid pooled kokku, et laen tagatakse hüpoteekidega ning laenulepingu punktis 4.9 võttis laenusaaja endale kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele laenulepingust tulenevate panga nõuete rahuldamiseks. Seega oli kostja teadlik sellest, et laenu tagastamisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda nõude rahuldamist panditud kinnisasjade arvel. Ülaltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et vaidlusaluse laenulepingu puhul ei rikkunud hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet.
10.Kohus nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas ei pea kohus hindama seda, kas laenuandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtet teiste laenulepingute puhul, kuna hageja nõuab üksnes laenulepingust nr 07-068504-EV tulenevat võlga.
11.Kuna hageja ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis ei saanud hageja tekitada kostjale ka kahju. Seetõttu puudub kostjal nõue mida hageja vastu tasaarvestada. Seoses tasaarvestusega märgib ringkonnakohus ka seda, et tasaarvestatavaks nõudeks ei saa olla üldsõnaliselt „kostjale krediidist tekkinud negatiivsed tagajärjed“. Tasaarvestuse puhul
tuleb kahju olemasolu ja suurust põhjendada ja tõendada ning tasaarvestuse avaldus esitada konkreetses summas.
12.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
14.Apellatsioonkaebuse esitamisel pidi kostja tasuma riigilõivu 450 eurot. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 02.01.2014 määrusega kostja taotluse menetlusabi saamiseks osaliselt ja vabastas teda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest 155 eurot ületavas osas. Riigilõivu summas 155 eurot on kostja tasunud. Kostja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest ka juhul, kui apellatsioonkaebust ei rahuldata. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning puuduvad andmed, et tema majanduslik seis oleks paranenud, peab kohus põhjendatuks vabastada kostja riigilõivu summas 295 eurot (450-155) riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.