Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

13.04.2007 sõlmisid hageja ja kostja (laenusaaja 1) ning XXX(laenusaaja 2) laenulepingu nr XXX summas 102 324,00€ (korteri XXX, Tallinn ostmiseks). Sellega refinantseeriti laenulepingut nr XXX panga ja laenusaaja 2 ehk XXX vahel. Kostja XXX kohustus maksma laenu ja intressi igakuiselt 25. kuupäevaks, intressi määr oli 6 kuu euribor + 3,500%. Laenulepingu tähtaeg oli 25.03.2037. Lepingust tulenevaid kohustusi tagas hüpoteek kinnistul nr XXX (XXX, Tallinn). Lepingut muudeti 02.05.2008 nr XXX Lisaga (uus sõnastus). Laenu ning intressi osamaksete tasumise kuupäeva muudeti – märgitu tuli tasuda iga kuu 15. kuupäevaks ning laenulepingu tähtaega muudeti vastavalt – 15.03.2037. 17.10.08 sõlmisid hageja ja kostja uue laenulepingu nr XXX lisa (uus sõnastus). Muudatuste p 3.17.4 järgi pidi laenusaaja tagastama ennetähtaegselt 67311 € 15.01.09 ja sellega lõpetati laenuleping nr XXXhageja ja XXXehk laenusaaja 1 vahel ning lisaks lõpetati laenuleping nr XXX(sõlm. 21.03.08) laenusaajaga 2 ehk O. Šalatovaga. 17.10.08 sõlmitud lepinguga nr XXX leppisid hageja ja kostja kokku, et ülejäänud summa ulatuses, et vähendatakse laenulepingu nr XXX järgi kasutuses olevat laenusummat. Lepiti kokku, et kui tasutakse 67311 €, siis nõustub pank vabastama hüpoteegi alt laenulepingu p 3.16.1 nimetatud eseme – XXX, Tallinn. 24.10.08 tasutigi laenulepingu XXX järgse laenu katteks 63 149,57€, intressi katteks 1379,18 €, varakindlustuse katteks 78€, menetlustasu katteks 199,98€, põhiosa viivise katteks 1,70€, kokku 65 149,43€, ülejäänud summa läks lepingute nr XXX ja XXXkatteks, millega olid viidatud lepingust tulenevad kohustused täidetud. Kuna lepingu p 3.17.4 järgne kohustus oli täidetud, siis nõustus pank hüpoteegi alt vabastama lepingu p 3.16.1 nimetatud kinnistu - XXX, Tallinn. Laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid jäi tagama XXX asuvale kinnistule seatud hüpoteek. Viidatud 1. Järjekorra hüpoteek tagas mitud XXX sõlmitud lepingus tulenevaid kohustusi. Kostja jätkas laenulepingu nr XXX täitmist, kuid alates 2009. märtsist ei täitnud kostja enam laenulepingu XXX tulenevaid kohustusi –ei maksnud midagi. Hageja palus 22.03.2010 teatega võla ära tasuda, hoiatades lepingu ülesütlemisega. Kostja võlga ei tasunud ja hageja ütles kostjale lepingu üles alates 12.04.2010. XXX asuv kinnistu müüdi enampakkumisel 20 000 € eest, mille arvelt kanti täituri kulud, ja XXX sõlmitud lepingu nr XXXvõla katteks läks 17978,23€, kuid kostjaga sõlmitud laenulepingu nr XXX katteks ei laekunud midagi. Laenulepingu nr XXX järgi võlgneb kostja 48951,59 €: põhivõlg 37324,97€, intress 2752,19€, kindlustusmaksete võlg 181€, lepingu tasu 102,26€, menetlustasu 76,69€, viivis 8452,39€, lepingutasu viivis 31,84€, kindlustusmaksete viivis 30,28€. Hageja nõuab kostjalt vaid laenuvõlga osaliselt – 10 000€. Laenulepingu järgi oli laenusaajaks ka XXX(laenusaaja 2), kes vastutab solidaarselt kostjaga kohustuste täitmise eest, kuid hageja nõuab kohustuse täitmist vaid ühelt solidaarvõlgnikult- kostjalt. 2 (8)

Kostja täitis lepingujärgseid kohustusi 2 aastat, seega ei ole tegemist vastutustundliku laenamisega, seega oli laenu võttes kostjal oskused ja varanduslik olukord, mis võimaldas laenu võtta ja kohustusi kanda. Hageja palub kostjalt 10 000€ välja mõista, menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista neilt välja viivise VÕS § 113 lg 1 järgi. Kostja vastuväited hagile Hageja nõue pole arusaadav, pank ei ole kontrollinud laenu andes kostja maksevõimet, kostjal ei olnud piisavat arusaama, et hinnata krediidivõimekust. Hageja ei täitnud vastutustundlikult krediidi laenamise põhimõtet, ei arvestanud kostja huvidega ega hoiatanud võetavate riskide tagajärgedest, seda eriti lepingut nr XXXja XXXpuhul. Pole tõendatud lepingu (XXX) nr XXX jääki. Selle lepingu pool ei olnud kostja ja hageja halvendas kostja olukorda. Lepingutega nr XXX, XXX, XXX seotud summad mõjutavad vaidlusaluse lepingu XXX võlga, kuna selle summa arvelt kustutati lepingu XXX kohustusi ja XXX lepingu arvel ostetud korteri müügist saadud summaga kustutas hageja lepingute nr XXX ja XXX järgsed võlad. Kinnistu XXX, Tallinn müügist 67426,79 € on tagastatud hagejale. Seega on kostja tagastanud kõik, mis ta laenu arvel sai. Ka muu tagatise müügiga oleks pidanud täidetud olema kostja võlg hageja ees. Kostja poleks laenu võtnud, kui hageja oleks teavitanud kostjat sellest, et laenu tagastamise ajal jooksul võib majandus halveneda, et tuleb tagatis realiseerida, kinnisvara hind langeda, et tagastusest ei pruugi jätkuda kohustuste täitmiseks ja et võib jääda suur võlg. Kostja tasaarvestab kahjunõude hageja nõudega (13.03.13 avaldus, lg 2 viimane lõige). Kostja tegi koostööd hagejaga ja müüs tagatise. Kohtu põhjendused Vaidlus puudus: 1) Pooled sõlmisid laenulepingu nr 13.04.2007 nr XXX tähtajaga 25.03.2037 summas 102 324,00€ korteri XXX, Tallinn ostmiseks, sellega refinantseeriti laenulepingut nr XXX panga ja laenusaaja 2 ehk XXX vahel. Lepingust tulenevaid kohustusi tagas hüpoteek kinnistul nr XXX (XXX, Tallinn, not. tõest. leping nr XXX, lk 18). Kaaslaenaja oli XXX. Kostjal oli kohustus tasuda intressi ja laenu osamakseid. 2) Lepingut muudeti 02.05.2008 nr XXX Lisaga, mille järgi tuli intress ja laenu osamakse tasuda iga kuu 15. kuupäevaks ning laenulepingu tähtaeg oli 15.03.2037. 3) 17.10.08 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX lisa, mille alusel oli poolte suhted reguleeritud viidatud lepingu lisaga (p 3.17.1 laenulepingu lõplik sõnastus). Lepingu järgi oli laenusaaja 1 XXX. 4) 17.10.08 muudetud lepingu p 3.17.4 järgi pidi kostja tagastama ennetähtaegselt 67311 € 15.01.09 ja selle summa tasumisel kohustus pank vabastama hüpoteegi alt XXX, Tallinn 3 (8)

kinnistu XXX ning lõpetama laenulepingu nr XXX hageja ja XXX vahel (04.07.07) ning laenulepingu nr XXX(sõlm. 21.03.08) hageja ja XXX vahel. Lisaks leppisid hageja ja kostja kokku, et tasutakse 17.10.2008 lepingust nr XXX Lisa tulenevad võlgnevused ning ülejäänud summa ulatuses vähendatakse laenulepingu nr XXX järgi kasutuses olevat laenusummat. 5) 24.10.08 tasuti laenulepingu XXX järgse laenu katteks 63 149,57€, intressi katteks 1379,18 €, varakindlustuse katteks 78€, menetlustasu katteks 199,98€, põhiosa viivise katteks 1,70€, kokku 65 149,43€ ning lõpetati lepingud nr XXX ja XXX 6) Laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid jäi tagama XXX asuvale kinnistule nr XXX seatud hüpoteek. Hüpoteek tagas ka XXX kohustusi hageja ees. Ülaltoodud p 1, 2, 3 nimetatud asjaolusid hinnates leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud laenuleping krediidilepingu tähenduses kooskõlas VÕS § 396 lg 1, 397 lg 1, § 401 lg 1, kuna laenuks anti raha ja sellelt tuli tasuda intressi. Seega sai kostja laenuks 102 324,00 eurot tähtajaga 15.03.2013. Vaidlus Kohtule esitatud notariaalselt tõestatud lepinguga nr XXX 01.11.2006 (lk 141jj) on tõendatud, et kinnistule nr XXX XXX, oli seatud hüpoteek hageja kasuks nende nõuete tagamiseks, mis tulenesid hageja kui hüpoteegipidaja, omaniku ja /või XXX vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest, sh lepingust, mis oli sõlmitud 01.11.06 panga kui hüpoteegipidaja ja XXX vahel nr XXX ja selle lisadest (p 4.2.1-4.2.2). Kohtule esitatud lepinguga 19.04.2007 (lk 31jj) on tõendatud, et sellega muudeti 01.11.2006 tagatise kokkulepet ja p 4.1. kohaselt hakkas 1. järjekoha hüpoteek kinnistul nr XXX tagama hageja kui hüpoteegipidaja nõudeid, mis tulenesid hageja ja XXX, XXX vahel sõlmitud lepingust aga ka laenulepingust nr XXX. Lisaks tagas hüpoteek nõudeid hageja ja XXX vahel, mis tulenesid 01.11.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja nende võimalikest lisadest. Kohtule esitatud laenulepinguga nr XXX on hageja tõendanud, et tal oli võlaõiguslik leping XXX. Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud väikelaenulepingu nr XXX ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga, et hageja ja XXX vahel oli sõlmitud veel viidatud väikelaenuleping ja krediitkaardi kasutusleping. Teisisõnu oli hagejal sõlmitud XXX mitu võlaõiguslikku kokkulepet, mis kõik olid tagatud 1. järekorra hüpoteegi kinnistul nr XXX vastavalt 01.11.2006 hüpoteegi seadmise lepingule ja selle muudatustele 19.04.2007. Eeltoodud XXX sõlmitud võlaõiguslikke lepinguid, 01.11.2006 ja 19.04.2007 sõlmitud tagatise kokkuleppeid hinnates, leiab kohus, et lisaks kostja kohustustele, mis tulenesid laenulepingust nr XXX ja selle lisadest ning mida tagas kinnistule nr XXX seatud 1.järjekorra hüpoteek, tagas sama järjekorra hüpoteek ka hageja kui hüpoteegipidaja nõudeid mitut XXX erinevat kohustust. Kohtule esitatud maksekorraldusega 56858 13.04.2012 (lk 139) on hageja tõendanud, et kinnistu XXXalevi, Ridala vallas asuva kinnistu nr XXX realiseerimisest saadud raha kandis kohtutäitur Tarvi Söömer 13.04.2012 Swedbank AS-le 17 478,23 eurot selgitusega „XXX not.dokument 01.11.2006 nr 5656“. Eelnimetatud kolme lepingu võlgnevuste katteks kanti kokku seega 17 478,23 €, so summa, mille hageja sai tagatise müügist. Seda, et kinnisasja realiseerimise tulemusena laekus hagejale 17 478,23 eurot, kinnitab ka samuti täitemenetluse lõpetamise otsus 4 (8)

24.04.2012 (lk 168) ja hageja töötajate XXX ja XXX vaheline e-kirjavahetus 16. 04.2012 (lk 165). Selle tulemusel laekunud summa 17 478,23 € arvel kustutas hageja XXX lepingutest nr XXX, XXX ja püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevad võlgnevused. Seda, et hageja on need kohustused lugenud täidetuks, nähtub ka hageja poolt kohtule esitatud nn lepingute alusel sooritatud operatsioonide väljavõtetest. Nimelt nähtub neist, et lepingu nr XXX põhivõlgnevuse katteks kanti tagatisvara müügist hagejale laekunud summast 16736,83 EUR, mis nähtub 16.04.2012 kandest tulbas „tasutud“ (lk 151). Lepingu nr XXX põhivõlgnevuse katteks kanti tagatisvara müügist hagejale laekunud summast 23,95 EUR, intressi katteks 0,99 EUR ja viivise katteks 5,25 EUR, mis nähtub 6 16.04.2012 kannete alt (159-161). Püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 11-024781-KE põhivõlgnevuse katteks kanti tagatisvara müügist hagejale laekunud summast 641,39 EUR, intressi katteks 0,64 EUR, kaardikasko võlgnevuse katteks 11,38 EUR, menetlustasu võlgnevuse katteks 3,20 EUR ja viivise katteks 54,60 EUR, mis nähtub 16.04.2012 kannete alt (lk 162). Vaidlus puudus selles, et 24.10.08 tasuti laenulepingu nr XXX järgse laenu katteks 63 149,57€, intressi katteks 1379,18 €, varakindlustuse katteks 78€, menetlustasu katteks 199,98€, põhiosa viivise katteks 1,70€, kokku 65 149,43€ (vt ka operatsioonide väljevõte (lk 48-53) ning lõpetati lepingud nr XXX(hageja ja kostja vaheline leping) ja XXX (hageja ja XXX leping). Selle, et selle summa arvelt võis lugeda täidetuks teised XXX ja XXX kohustused, on kokku lepitud kostjaga laenulepingus nr XXX endas. Eeltoodu tõttu oli hagejal VÕS § 76 lg 1 alusel õigus lugeda tasutud summa arvel täidetuks vastavad lepingud nr XXX ja XXX ning õige pole kostja väide, et nii on hageja raskendanud kostja olukorda. Hageja on käitunud kooskõlas lepinguga. Hageja väitis, et kostja jätkas lepingu täitmist XXX, kostja pole seda eitanud. Kostjal oli kohustus tasuda igakuiselt intressi ja osamakseid kuu 15. kuupäevaks (vaidlus puudus). Hageja poolt kohtule esitatud lepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest (lk 49) nähtuvalt ei tasunud kostja enam mingeid makseid alates 2009.a. märtsist, st ei intressi ega osamakseid, jäädes laenulepingu XXX alusel võlgu kokku 48951,59 €, millest laenuvõlg oli 37324,97€, intress 2752,19€, viivis 8452,39€, kindlustus 181,00€, lepingutasu 102,26 €, menetlustasu 76,69€, lepingutasu viivised 31,84€, kindlustusmaksete viivised 30,28 €. Seda, et kostja oleks tasunud alates 2009a. märtsist laenumakseid, intressi või oleks tasunud ülalviidatud põhivõla, intressi, menetlustasu lepingutasu, kindlustusmaksed ja viivised, ei ole kostja tõendanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja rikkus VÕS § 76 lg 1 ja § 399 lg 1 p1 tulenevalt laenu ja osamaksete tasumise kohustust ning jäi võlgnevusse üle kahe kuu osamaksete ja intressimaksetega. Eeltoodu alusel oli hagejal õigus leping kostjale üles öelda VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Kohtule esitatud teatega 22.03.2010 on vaidlusalune laenulepingu XXX kostjale 12.04.2010 üles öeldud ning seega on hagejal õigus nõuda kostjalt laenu tagastamist kooskõlas VÕS § 101 lg 1, 108 lg 1 p 1 ja § 399 lg 1 p1 ja § 401 lg 1, 3. Kostja väitis, et kinnistu XXX, Tallinn müügist 67426,79 € on tagastatud hagejale. Seega on kostja tagastanud kõik, mis ta laenu arvel sai. Pooled sõlmisid 13.04.2007 laenulepingu nr XXX summas 102 324,00€. Nimetatud summas laenulepingu sõlmimisele ei ole kostja vastu vaielnud, samuti ei ole vaielnud, et ta laenu kätte sai. Kuna korteriomandi XXX, Tallinn müügist saadu arvel tagastati vaid laenust osa (kostja 5 (8)

väitis, et 67426,79€), seega kostja väide, et on tagastanud kõik, mis laenu arvel sai, ei ole õige ega tõendatud ja seega ole õige, et laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded oleks lõppenud.

Kostja väitis, et XXX asuval kinnistul lasuva tagatiste müügist saadu kattis kostja laenulepingu XXX järgsed kohustused hageja ees. Kohus sellega ei nõustu. Ülapool tuvastas kohus, et hageja nõudeid XXX ja XXX vastu tagas 1. järjekorra hüpoteek kinnisasjal XXX. Seega oli hagejal õigus nõuda hüpoteegi realiseerimist ja saadu arvel lugeda tasutuks XXX kui ka XXX võlgnetavad kohustused. Kohus tuvastas, et eelviidatud hüpoteegi realiseerimistest laekus 17478,23 eurot, millega hageja luges täidetuks XXX kohustused. Vaidlus puudus selles, et selle saadu arvelt ei loetud täidetuks XXX kohustused, mis tulenesid laenulepingust XXX kokku 48951,59 €. Seega ei oleks katnud XXX kinnistul lasuva hüpoteegi realiseerimisest saadu 17478,23 € ei oleks katnud nii kostja võlgnetavat kohustust 48951,59 eurot, ega ka põhikohustust 37324,97 eurot. Hageja ei nõua kostjalt mitte kulude hüvitamist (lepingu tasu, menetlustasu), intressi ega viiviseid vaid üksnes osa põhivõlast ehk 10 000 €. Seega asjaolu, kas saadud 17478,23 euro arvelt oleks loetud tasutuks kostja laenulepingust XXX järgsed kohutused, ei tähenda, et kostja kõik kohustused oleksid viidatud laenulepingu järgi täidetud. Nii ei ole õige kostja väide, et XXX vallas asuva kinnistu hüpoteegi müügist saadu arvel oleks kostja laenulepingust XXX tulenevad kõik kohustused täidetud. Vastupidiselt leiab kohus, et kostja pole tõendanud, et need kohustused oleksid täidetud. Kuna hageja nõuab kostjalt 10 000 € tasumist, mis on seni tasumata, siis rikub kostja laenu tagastamise kohustust VÕS § 401 lg 1, 3 ja § 396 lg 1, § 399 lg 1 p 1 järgi. Hagejal on õigus nõuda seega kostjalt kohustuse täitmist ja 10 000 euro tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 10 000 eurot. Kohtu hinnangud kostja teistele väidetele Kostja väitis, et pank ei ole kontrollinud laenu andes kostja maksevõimet, et kostjal ei olnud piisavat arusaama, et hinnata krediidivõimekust. Lisaks väitis, et hageja ei täitnud vastutustundlikult krediidi laenamise põhimõtet, ei arvestanud kostja huvidega ega hoiatanud võetavate riskide tagajärgedest, seda eriti lepingut nr XXX ja XXX puhul. Nähtuvalt hageja esitatud kostja ning laenu kaastaotleja XXX töölepingust ning konto väljavõtetest on hageja kontrollinud kostja majanduslikku olukorda (t/l 81-96). Ühtlasi on kostja kohaselt täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi 2 aastat, mis näitab, et hageja laenu väljastamisel hindas laenusaajate maksevõimet. Seega on kostja väide, et hageja ei hinnanud laenu andmisel kostja maksevõimet, tõendamata ja ebatäpne ning ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et hageja ei täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna käesolev vaidlus on laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete osas, siis kohtu hinnangul ei oma asjas antud juhul tähtsust, kas kostjale selgitati võimalikke laenulepingu sõlmimisest tulenevaid riske lepingute nr XXX ja XXX sõlmimisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud esitatud kostja ja laenu kaastaotleja XXX töölepingu ja konto väljavõtetega, et hageja on laenu andmisel lähtunud vastutustundliku laenamise põhimõttest. 6 (8)

Kostja väitis, et ta poleks laenu võtnud, kui hageja oleks teavitanud kostjat sellest, et laenu tagastamise ajal jooksul võib majandus halveneda, et tuleb tagatis realiseerida, kinnisvara hind langeda, et tagatistest ei pruugi jätkuda kohustuste täitmiseks ja et võib jääda suur võlg. Kohus ei nõustu kostjaga. Asjaolu, et võimaliku majanduslanguse ajal ka kinnisvara hinnad langevad, või nagu võimaliku majanduse tõusu ajal kinnisvara hinnad tõusevad, on majanduse osa ning sellega ka laenuvõtja risk. Kostja ei ole vaidlustanud seda, et ta tagastas 15.01.2009 enam kui 60% laenust ning kostjal jäi laenu tagastada algselt võetud kohustusest oluliselt väiksemas mahus, mis vähendas oluliselt laenuvõtja riske võimalike kinnisvara hindade kõikumiste puhuks. Kostja ei ole esile toonud ühtegi tõendit asjaolu kohta, et majanduslanguse tingimustes oleks ta soovinud laenulepingu muutmist. Arvestades asjaolu, et kostja tasus esiteks suure osa laenusummast hagejale ning teiseks ei avaldanud soovi majanduslangusest tingituna laenulepingu muutmiseks, leiab kohus, et kostja väited laenu mittevõtmise kohta tulenevalt sellest, et majanduselanguse tõttu langevad turuhinnad ja tagatisest ei pruugi laenu katteks piisavad, on paljasõnalised ega ole veenvad. Tasaarvestus Kostja väitis, et ta tasaarvestab kahjunõude hageja nõudega, küll aga pole kostja tõendanud kahjunõude olemasolu, seega väited tasaarvestuses on paljasõnalised ja seega ei ole hageja nõue kostja vastu tasaarvestusega TsMS §197 lg 2 järgi lõppenud. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg 1, 2 jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda. Hageja taotluse alusel tuleb TsMS § 177 lg 2 järgi kostjalt välja mõista menetluskulude tasumisega viivitamise korral alates menetluskulude suuruse kindlakstegemise lahendi jõustumisest viivis VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, 133 lg 1, 2 järgi mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind 10000 eurot. Protokolli parandamise taotlus Kohus koostas istungi 02.10.2013 protokolli. Kostja palus protokolli kanda küsimised, mille tas esitas hagejale. Hageja vaidles vastu. Kohus leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata TsMS § 53 lg 4 II lause alusel, kuna TSM § 50 ei tulene kohtule kohustust protokollida menetlusoalise küsimusi. Vastuväide tuleb lisada protokollile.

/digitaalne allkiri/ 7 (8)

Kohtunik

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.