Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
24. oktoober 2014. a Tartu
Tsiviilasja number
2-14-14153
Tsiviilasi
Guido Jõeääre hagi pankrotihaldur Ülli Adamsoni ja OÜ Faktimer vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja täiteasjas nr 047/2013/1237 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Guido Jõeääre määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Guido Jõeäär (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: X-XX, XXX), esindaja Meelis Leis Vastustajad: Kostja I: pankrotihaldur Ülli Adamson (postiaadress: X-XX, XXX) Kostja II: OÜ Faktimer (registrikood: 12469222; asukoht: Tartu Nõlvaku 7-12), esindaja Imre Kastepõld
1.Jätta Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014. a määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Guido Jõeääre kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Guido Jõeäär esitas 27.03.2014. a kohtule hagiavalduse pankrotihaldur Ülli Adamsoni ja OÜ Faktimer vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja OÜ Tophaus juhatuse liige. 05.05.2009. a kuulutati välja OÜ Tophaus pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Ülli Adamson. Pankrotihaldur Ülli Adamson esitas kohtule hagiavalduse Guido Jõeääre vastu juhatuse liikme tekitatud kahju hüvitamiseks ja kokkulepitud rahasumma tasumiseks. Tartu Maakohus tegi 16.04.2013. a tagaseljaotsuse, millega rahuldas pankrotihalduri hagi ja mõistis Guido Jõeäärelt OÜ Tophaus (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni kasuks välja 30 889,97 eurot (põhivõlg 9439,39 eurot, hüvitis pankrotivarasse üleandmata vara eest 687,79 eurot ja 16.04.2012. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 14 571,79 eurot). Lisaks mõistis kohus Guido Jõeäärelt OÜ Tophaus (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni kasuks välja viivise 0,5% tasumata põhivõlalt päevas alates 17.04.2012. a kuni põhivõla täitmiseni ja kostja menetluskulud summas 2164,35 eurot. OÜ Tophaus pankrotihaldur Ülli Adamson müüs kohtuotsusest tulenevad nõudeõigused Guido Jõeääre vastu enampakkumisel OÜ-le Faktimer 500 euro eest. Faktimer OÜ nõuab hagejalt kokku 52 499,46 euro tasumist. Sissenõudja Faktimer OÜ avalduse alusel on alustatud hagejalt nõude sissenõudmiseks täitemenetlus täiteasjas nr 047/2013/1237. Hagejale on saadetud täitmisteade. Enampakkumise akt jõudis hagejani alles 05.11.2013. a, kui kohtutäitur nimetatud dokumendi hageja esindajale saatis. Hiljuti sai hagejale teatavaks, et pankrotimenetluses nõude omandanud Faktimer OÜ ainuosanik ja ainuke juhatuse liige Imre Kastepõld on pankrotihaldur Ülli Adamsoni elukaaslane. Hageja oli seisukohal, et vara enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks põhjusel, et vara (nõue) on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta. Hageja arvates on Faktimer OÜ puhul tegemist nn variisikuga, kes tegutses tegelikkuses Ülli Adamsoni huvides, kellel oli enampakkumisel osalemine TMS § 87 lg 2 alusel keelatud. Faktimer OÜ ainuosanikul ja juhatuse liikmel, kes on pankrotihaldur Ülli Adamsoni elukaaslane, oli müüdava nõude ja menetluse kohta selgelt rohkem informatsiooni kui teistel. Juhul, kui kohus peaks leidma, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks, on täiteasjas sissenõudjaks ebaõige isik. Sellisel juhul esineb hageja arvates alus tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Enampakkumise akt jõudis hagejani 05.11.2013. a, kui kohtutäitur täitmisteate hageja esindajale saatis. Seega möödus hagi esitamise tähtaeg 06.12.2013. a. Hageja ei esitanud hagi õigeaegselt, kuna sai Ülli Adamsoni ja Faktimer OÜ ainuosaniku ja juhatuse liikme seosest teada alles 14.03.2014. a.
Hageja palus kohtul ennistada TMS § 223 lg-s 1 nimetatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg, tunnistada enampakkumine kehtetuks ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 047/2013/1237 lubamatuks. Hagiavalduses esitas hageja ka hagi tagamise taotluse. Hageja palus kohtul hagi tagamise abinõuna täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas nr 047/2013/1237 kohtumenetluse ajaks peatada.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Tartu Maakohus jättis 31.03.2014. a määrusega menetlusse võtmata Guido Jõeääre hagi pankrotihaldur Ülli Adamsoni ja OÜ Faktimer vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja täiteasjas nr 047/2013/1237 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. PankrS § 136 lg 1 järgi toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Seega peab pankrotihaldur pankrotivara enampakkumisel müües järgima täitemenetluse seadustikus sätestatud tingimusi, arvestades pankrotiseaduses sätestatud erisusi. Riigikohus on 25.04.2012. a lahendis nr 3-2-1-39-12 (p 18) antud suunistes märkinud, et PankrS § 136 lg-t 1 ei saa tõlgendada selliselt, et lisaks täitemenetluse seadustikus sätestatud enampakkumise korrale näeb viidatud säte ette ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise võimaluse TMS § 223 mõttes. Tõlgendust, mille kohaselt saaks ka pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamist nõuda, ei toeta PankrS § 136 lg 1 sõnastus ega pankrotiseaduse mõte. Riigikohtu arvates ei saa anda pankrotimenetluse osalistele, sh isikutele kelle õigusi pankrotimenetlus võib puudutada, pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagi esitamise õigust. Sellise hagiga oleks oluliselt takistatud kiire ja efektiivse pankrotimenetluse korraldamine ning pankrotivara võõrandamine mõistliku aja jooksul. Arvestades eeltoodut, ei ole Guido Jõeäärel õigust esitada TMS § 223 lg 1 alusel hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ning kohus jättis hagi TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus ei võtnud menetlusse ka hageja nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna nimetatud nõue on esitatud eeldusel, et kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks. Täitemenetlus täiteasjas nr 047/2013/1237 toimub kohtuotsuse nr 2-11-41429 sundtäitmiseks, st täitedokumendiks on jõustunud kohtuotsus, mitte enampakkumise akt. Enampakkumisest sõltub ainult sissenõudja isik, mitte toiming ise ja täitedokumendiks olev kohtuotsus jääb kehtivaks. Kohus märkis, et hageja Guido Jõeäär võlgniku OÜ Tophaus (pankrotis) juhatuse esimehena (ja pankrotiavalduse esitajana) omas kogu pankrotimenetluse kestel PankrS §-st 911 tulenevat teabe saamise õigust ja kohustust osaleda pankrotimenetluses nii teabe allikana kui võlgnikuna, tal oli PankrS § 87 järgi pankrotimenetlusest osavõtu kohustus. Seetõttu ei ole kohased hageja väited, et ta ei olnud kursis pankrotimenetluses toimuvaga. Veel märkis kohus, et Guido Jõeäär füüsilise isikuna ei olnud OÜ Tophaus (pankroti) pankrotimenetluses võlausaldaja, mistõttu tema õigusi ei saa pankrotimenetluses toimunud enampakkumine rikkuda ja ta ei saa olla isik, kellel on õigus pankrotimenetluses asetleidnud toimingut vaidlustada.
Kohus selgitas, et järelevalve pankrotihalduri tegevuse üle enampakkumise korraldamisel ning pankrotihalduri vastutuse näeb ette pankrotiseadus. Kui pankrotihaldur rikub enampakkumist korraldades oluliselt enampakkumise korda, võivad võlausaldaja ja võlgnik PankrS § 67 järgi kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule, kojale või Justiitsministeeriumile. Haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle PankrS § 63 lg 1 järgi hüvitama. PankrS § 63 lg 2 kohaselt on halduri kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kolm aastat päevast, mil kannatanu sai teada kahjust ja halduri vastutuse aluseks olevatest asjaoludest, kuid mitte üle kolme aasta halduri vabastamisest. Kuna TMS § 223 lg 1 alusel enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine ei ole õigustatud, siis ei lahenda kohus hageja taotlust TMS § 223 lg-s 1 ette nähtud hagi esitamise tähtaja ennistamiseks. Kuna hagi menetlusse ei võeta, siis ei menetle kohus ka hagi tagamise taotlust.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Guido Jõeäär esitas 22.04.2014. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus leidnud, et hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ainult eeldusel, et enampakkumine tunnistatakse kehtetuks. Hageja on oma hagis tõesti argumenteerinud, et kui enampakkumine tunnistatakse kehtetuks, siis on alust ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna täiteasjas on siis sissenõudjaks ebaõige isik. Samas ei tulene TsMS § 371 lg 2 p-st 2 kohtu õigust keelduda asja menetlemisest üksnes põhjusel, et üks nõuetest on esitatud sellise nõude rahuldamise eeldusel, mille rahuldamine on õiguslikult võimatu; 2) tuleneb TMS § 18 lg-st 1, et kui nõude loovutamist on vaja tõendada kohtutäiturile, on õigusjärglust tõendavaks dokumendiks kas kohtuotsus või notariaalselt tõestatud leping, täiendavalt loetelus sisalduva avaliku registri väljavõttega nõudeloovutamise tõendamist on raske ette kujutada. Antud juhul on sissenõudjaks olev kostja 2 OÜ Faktimer tõendanud nõude loovutamist vara enampakkumise aktiga, mis ei ole kohtuotsus ega notariaalselt tõestatud leping. Seega on kohtutäitur võtnud täitedokumendi täitmisele ilma, et kostja 2 OÜ Faktimer oleks õigusjärglust kohtutäiturile tõendanud; 3) on määruskaebuse esitaja õigusi pankrotimenetluses toimunud enampakkumisega rikutud, kuivõrd enampakkumisel müüdi just määruskaebuse esitaja enda vastu suunatud nõudeid; 4) ei ole maakohus TsMS § 371 lg 1 p-is 2 toodud alternatiividel vahet teinud.
VASTUSTAJATE SEISUKOHT
4.OÜ Faktimer vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.
5.Pankrotihaldur Ülli Adamson vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Määruskaebuses toodud põhjendused ei ole aluseks määruse tühistamisele.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 31. märtsi 2014. a määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et kuna Guido Jõeäärel ei ole õigust esitada TMS § 223 lg 1 alusel hagi pankrotimenetluses toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, siis tuleb hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude osas jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p-i 2 alusel. Kuna ringkonnakohus nõustub enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetlusse võtmata jätmise osas maakohtu põhjendustega, ei hakka ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 477 lg-ga 1 ja TsMS § 654 lg-ga 6 maakohtu põhjendusi selles osas kordama.
8.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus aga ebaõigesti keeldunud menetlusse võtmast hagejat nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks põhjusel, et nimetatud nõue on esitatud eeldusel, et kohus tunnistab eelnevalt enampakkumise kehtetuks. Põhjendatud on määruskaebuse esitaja väide selles, et TsMS § 371 lg 2 p-ist 2 ei tulene kohtu õigust keelduda nõude menetlemisest üksnes põhjusel, et üks nõuetest on esitatud sellise nõude rahuldamise eeldusel, mille rahuldamine on õiguslikult võimatu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei anna alust keelduda nõude menetlemisest põhjusel, et üks nõue on esitatud teise nõude rahuldamise eeldusel. Guido Jõeäär esitas 27.03.2014. a hagiavalduse (tl 2), milles palus: 1) ennistada TMS § 223 lg-s 1 nimetatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamise tähtaeg; 2) peatada täitemenetlus täiteasjas nr 047/2013/1237 kuni käesolevas asjas kohtulahendi jõustumiseni; 3) tunnistada enampakkumine tsiviilasjas nr 2-09-9581 kehtetuks; 4) tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 047/2013/1237 lubamatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldusel, et enampakkumine tunnistatakse eelnevalt kehtetuks. Hageja on hagiavalduse põhjendustes märkinud, et sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks ka juhul, kui sissenõudjaks on ebaõige isik. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning maakohus ei saanud keelduda hagi menetlusse võtmisest üksnes põhjusel, et hagi on esitatud eeldusel, et enampakkumine tunnistatakse kehtetuks.
9.Ringkonnakohtu arvates on alus keelduda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel. TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel võib kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Hageja on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi põhjusel, et täitedokumendi (kohtuotsuse) alusel nõudeõigust omav ning täitemenetluses sissenõudjaks olev isik on erinevad. TMS § 18 lg 1 kohaselt, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Määruskaebuse esitaja väitel ei ole enampakkumise akt kohtuotsus ega notariaalselt tõestatud leping, millega saab õigusjärglust tõendada. PankrS § 136 lg 1 kohaselt toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TMS § 2 lg 1 p-i 15 kohaselt täidetakse täitemenetluseseadustiku alusel nõuded, mis tulenevad
sundenampakkumise aktist, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel. Ringkonnakohus märgib, et täitemenetluse seadustikus ei ole eraldi reguleeritud, kas täitemenetluses täidetakse ka nõuded, mis tulenevad enampakkumise aktist, mille alusel on pankrotivara müüdud enampakkumisel. Käesoleval juhul on täitedokumendiks Tartu Maakohtu 16.04.2012. a tagaseljaotsus, mille kohaselt on sissenõudjaks OÜ Tophaus (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamson. OÜ Faktimer esitas õigusjärgluse tõendamiseks pankrotivara enampakkumise akti, mis ei ole notariaalselt tõestatud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et pankrotivara enampakkumise akt ei pea olema notariaalselt tõestatud, et õigusjärglus oleks kohtutäiturile tõendatud ning kohtutäitur saaks täitedokumendi võtta täitmisele. Enampakkumise tulemuste (enampakkumise akti) notariaalne tõestamine tõestamisseaduse alusel on vabatahtlik. Enampakkumise akti suhtes ei ole notariaalse tõestamise nõuet seaduses ette nähtud. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusjärglus praegusel juhul tõendatud pankrotivara enampakkumise aktiga. Järelikult ei ole õigusjärgluse tõendamine TMS § 18 lg 1 järgi vajalik ning kohtutäitur võis Tartu Maakohtu 16.04.2012. a tagaseljaotsuse ja enampakkumise akti alusel algatada täitemenetluse. Kuna kohtutäitur algatas täitemenetluse täitedokumendi alusel ning õigusjärglus on tõendatud, ei ole käesoleval juhul sundtäitmine lubamatu põhjusel, et täitedokumendi (kohtuotsuse) alusel nõudeõigust omav ning täitemenetluses sissenõudjaks olev isik on erinevad. Ringkonnakohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p-i 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagialusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik.
10.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda TsMS § 171 lg 1 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.