MG, VK, VT ning LL hagi BLRT Grupp aktsiaseltsi vastu BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB tagasikutsumiseks. MG, VK, VT ning LL hagi BLRT Grupp aktsiaseltsi vastu MB BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametikohustuste rikkumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.07.2014 määrus nõude menetlusse võtmisest keeldumise kohta MG, VK, VT ja LL määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja I MG (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja II VK (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja III VT (isikukood XXXXXXXXXXX) Hageja IV LL (isikukood XXXXXXXXXXX) Hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Volens ja advokaat Kristjan Tamm Kostja BLRT Grupp aktsiaselts (registrikood 10068499), lepinguline esindaja vandeadvokaat Neve Uudelt Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.07.2014 määrus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi.
2.Hagejate taotlus BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB tagasikutsumise nõudest loobumiseks rahuldada ja võtta vastu hagist loobumine selle nõude osas. Lõpetada BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB tagasikutsumise nõude osas asja menetlus.
3.
Keelduda menetlusse võtmast nõuet tuvastada MB BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametikohustuste rikkumine, mis seisnes teiste nõukogu liikmete ametiülesannete täitmise takistamises ja nõukogu takistamises juhatuse üle järelevalve teostamisel.
4.Rahuldada määruskaebus osaliselt.
5.Menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule üksnes vandeadvokaadi vahendusel 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.MG, VK, VT ning LL esitasid 10.05.2013 Harju Maakohtule hagi BLRT Grupp aktsiaseltsi vastu BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB tagasikutsumiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja väikeaktsionärid. Nõukogu esimees MB on asunud õigusvastaselt takistama hageja I osalemist nõukogu töös ning rikkuma hageja I nõukogu liikme lepingust tulenevaid kostja kohustusi ja rikkunud nõukogu liikme hoolsus- ja järelevalvekohustusi. Rikkumised puudutavad enamikus nõukogu töökorraldust, mistõttu vastutab hageja I õiguste rikkumiste eest nõukogu esimees MB. MB nõukogu liikme üldiste ametikohustuste mittetäitmisega rikutakse kõigi väikeaktsionäride õigusi. MB takistab teiste nõukogu liikmete ametikohustuste täitmist.
3.Kostja esitas 16.05.2014 menetlusdokumendi, milles tõi välja, et MB volitused nõukogu liikmena on lõppenud alates 16.05.2014.
4.05.06.2014 esitasid hagejad menetlusdokumendi, milles palusid mitte menetleda hagejate 10.05.2013 hagiavalduses esitatud haginõuet ja palusid selle asemel tuvastada MB BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametikohustuste rikkumine, mis seisnes teiste nõukogu liikmete ametiülesannete täitmise takistamises ja nõukogu takistamises BLRT Grupp aktsiaseltsi juhatuse üle efektiivse ja tõhusa järelevalve teostamisel.
5.Hagejatele on oluline, et hagiavalduses viidatud MB kohustuse rikkumised leiaksid kohtulikult tuvastamist. MB rikkumised on tekitanud äriühingule olulist kahju ning hagejatel on kostja aktsionäridena seetõttu õiguslik huvi MB kohustuste rikkumiste tuvastamise nõudmiseks, eesmärgiga otsustada hilisemalt kahjuhüvitamise nõude esitamine MB vastu. Hagi aluseks olevad asjaolud on muutunud kohtumenetluse ajal, kuivõrd hagiavalduses esitatud nõue MB tagasikutsumiseks on lahenenud MB kui menetlusosaliseks mitteoleva isiku tegevuse läbi. Hageja õiguslik huvi tuvastushagi esitamise vastu seisneb selles, et kui kohus tuvastab MB kohustuste rikkumise nõukogu esimehena, on hagejatel koos teiste BLRT aktsionäridega võimalik nõuda BLRT juhatuselt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ja üldkoosolekul otsustada kahju hüvitamise nõude esitamine MB vastu BLRT poolt. Täpse kahju suurust ja kahju tekkimise asjaolusid ei ole hetkel võimalik hagejatel kindlaks määrata. Vastavate asjaolude väljaselgitamiseks on aktsionärid esitanud nõude erikontrolli läbiviimiseks, milline tuleb arutamisele 19.06.2014 toimuval BLRT üldkoosolekul. Kostja seisukoht
6.Hagejate taotlus haginõude muutmiseks tuleb jätta rahuldamata, hagi tuleb jätta rahuldamata või võtta vastu hagejate taotlus hagist loobumiseks ning menetlus tsiviilasjas nr 2-13-22536 lõpetada. Kostjal puuduvad vastuväited hagist loobumise avaldusele.
7.Hagejad on selgesõnaliselt kinnitanud, et hagiavalduses esitatud nõue MB tagasi-kutsumiseks on lahendatud MB kui menetlusosaliseks mitteoleva isiku tegevuse läbi. Hagejatel ei olnud kohtu poole pöördumisel mingit väidetava kahjunõude esitamise ajendit. Antud juhul ei ole hagejate uus nõue esialgselt esitatud nõudega kuidagi seotud ning hagejate uus nõue ei tulene asjaolust, et nõukogu liige, kelle tagasikutsumist taotleti, astus ise tagasi. Teisisõnu, hagejate tuvastusnõue (kui selline nõue oleks teoreetiliselt võimalik) oleks hagejatel olnud sõltumata asjaolust, kas MB-l on kehtivad nõukogu liikme volitused või on need lõppenud. Kuna hagejate uus nõue ei sõltu ega tulene hagi aluseks olnud asjaolude muutumisest, ei saa hagejad esitada uut nõuet TsMS § 376 lg 4 p 3 mõttes. 2(7)
Puudub isegi teoreetiline võimalus, et menetlusosaliseks mitteoleva MB väidetav kohustuste rikkumine oleks kuidagi seotud kostjaks oleva BLRT Grupp aktsiaseltsi ja hagejate vahelise õigussuhtega. Hagejatel puudub ka tuvastushuvi, sest isegi kui nõukogu esimehe kohustuste rikkumine leiaks tuvastamist, ei saa hagejad esitada nõukogu esimehe vastu kahju hüvitamise nõuet. Sellise nõude saab ÄS § 327 lg 2 ja lg 4 alusel esitada vaid aktsiaselts või võlausaldaja. TsMS § 368 lg 1 ei võimalda seega hagejatel esitada vastavasisulist nõuet kostja vastu. Maakohtu määrus
8.Maakohus keeldus TsMS § 376 lg 3 ja § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmast hagejate 05.06.2014 menetlusdokumendis esitatud nõuet tuvastada MB BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametikohustuste rikkumine, mis seisnes teiste nõukogu liikmete ametiülesannete täitmise takistamises ja nõukogu takistamises BLRT Grupp aktsiaseltsi juhatuse üle efektiivse ja tõhusa järelevalve teostamisel. Menetluskulud jättis maakohus solidaarselt hagejate kanda.
9.Käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 376 lg 4 p-s 3 sätestatud olukorraga, mida ei peeta hagi muutmiseks. Hageja 05.06.2014 menetlusdokumendis esitatud nõude esitamise võimalikkus ei ole sõltuv sellest, kas MB on nõukogu esimehe kohalt tagasi kutsutud või tagasi astunud. TsMS § 376 lg 4 p 3 on ette nähtud olukordadeks, kus hageja esialgse nõude rahuldamine ei ole muutunud asjaolude tõttu enam põhjendatud või võimalik ja hagejal on võimalik sama eesmärgi saavutamiseks esitada muutunud asjaoludest tulenevalt teistsuguse eseme või hüve nõue. Käesoleval juhul ei saa pidada nõukogu esimehe tagasikutsumise nõude asendamist rikkumise tuvastusnõudega pidada TsMS § 376 lg 4 p 3 kohaselt asjaoludest tingitud nõude muutmiseks, kuivõrd rikkumise tuvastamise nõude aluseks olevad väited ja asjaolud on muutumatud olenemata nõukogu esimehe MB tagasiastumisest. Kohtu hinnangul oli hagejate 05.06.2014 menetlusdokumendis esitatud asjaoludel toodud nõude esitamine selleks õigustatud isikute poolt võimalik ka enne asjaolude muutumist, s.t enne MB tagasiastumist.
10.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-12 punktis 14 asunud seisukohale, et üldjuhul ei ole eraldiseisev tuvastusnõue TsMS § 368 lg 1 järgi põhjendatud olukorras, kus tuvastusnõude esitamiseks ei ole muud huvi kui sooritushagi rahuldamine. Hagejate 05.06.2014 menetlusdokumendist nähtub, et tuvastushagi esitamise eesmärgiks on BLRT Grupp aktsiaseltsi üldkoosolekul MB vastu kahju nõude esitamise otsustamine, s.t sooritusnõude esitamine. Kahju hüvitamise nõude lahendamiseks on tarvilik tuvastada, kas MB on rikkunud nõukogu liikme kohustusi, mistõttu ei ole põhjendatud tuvastushagi eraldiseisev menetlemine sooritusnõudest. Asjaolu, et hagejad võivad osanikena kasutada ÄS § 292 lg 1 p-s 2 sätestatud õigust erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumiseks, ei tähenda seda, et osanikel tekiks eraldiseisev tuvastushuvi nõukogu liikme vastu nõude esitamiseks. ÄS § 327 lg 2 ja 4 sätestavad isikute ringi, kellel on seadusest tulenev õigus esitada aktsiaseltsi nõukogu liikme vastu kahju hüvitamise nõuet. ÄS § 327 tulenevalt on nõukogu liikme vastu nõude esitamise õigus aktsiaseltsil, võlausaldajal ÄS § 327 lg 4 sätestatud tingimuste täitmisel ja pankrotihalduril. Juhul kui BLRT Grupp aktsiaseltsi üldkoosolekul otsustatakse kahjunõude esitamine MB vastu, siis on nimetatud sooritusnõude esitamise õigus ÄS § 327 lg 2 alusel aktsiaseltsil, mitte osanikel, mistõttu tuleb põhjendamatuks pidada hagejate seisukohta, et neil on eraldiseisev tuvastushuvi MB rikkumiste tuvastamiseks. Äriseadustik ei näe ette osanikele eraldiseisvat õigust 05.06.2014 menetlusdokumendis toodud tuvastusnõude esitamiseks. Lisaks muutub rikkumise tuvastamise ja kahju hüvitamise nõude esitamisel ka menetlusosaliste ring, kuivõrd nõue tuleb esitada isiku vastu, kelle rikkumiste tuvastamist taotletakse ja kelle vastu
3(7)
kahjunõue suunatakse. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejate 05.06.2014 menetlusdokumendis esitatud nõuet pidada ka õige kostja vastu esitatuks. Määruskaebus
11.Hagejad paluvad tühistada maakohtu määruse ja saata asja tagasi maakohtule uueks otsustamiseks.
12.Ekslik on maakohtu seisukoht, et TsMS § 376 lg 4 p-le 3 saab tugineda juhul, kui hagi eseme asendamise käigus esitatavat nõuet ei olnud enne asjaolude muutmist võimalik esitada. TsMS § 376 lg 4 p 3 sisaldab üksnes kahte eeldust, millised on asjaolude muutumine pärast hagi esitamist ning esialgse nõude muutmine või asendamine. Muid eelduseid tsiviilkohtumenetluse seadustik nõude muutmisele sellises olukorras ette ei näe ning hagejatele teadaolevalt ei ole sellise täiendava eelduse olemasolu kinnitanud ka senine kohtupraktika. Hagejate hinnangul on mõlemad eeldused täidetud. Järelikult on tegemist olukorraga, mis vastab TsMS § 376 lg 4 p 3 eeldustele ning nõude asendamiseks ei ole vajalik kostja nõusolek, sest tegemist pole hagi muutmisega.
13.Aktsionäridel on olemas tuvastushuvi. Hagejad on varasemalt kohtule selgitanud, et kui kohus tuvastab MB kui nõukogu esimehe kohustuste rikkumise, on hagejatel võimalik nõuda BLRT Grupp aktsiaseltsi juhatuselt erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumist ning otsustada koos teiste aktsionäridega üldkoosolekul BLRT Grupp aktsiaseltsi poolt kahju hüvitamise nõude esitamine MB vastu. Kuigi hagejad ei saa esitada kahju hüvitamise nõuet enda nimel, vaid peavad seda tegema ühingu kaudu, leiavad nad, et neil on tuvastushuvi olemas. Juhul, kui kohus tuvastab MB kui nõukogu esimehe kohustuste rikkumise, oleks teistel aktsionäridel lojaalsuskohustusest tulenev kohustus hääletada kahju hüvitamise nõude esitamise poolt. Vastava aktsionäri kohustuse olemasolu kohta on välja kujunenud ka väga selge Riigikohtu praktika. Tuvastushagi esitamine ilma sooritushagi esitamiseta on põhjendatud ja vajalik ka seetõttu, et ilma nõukogu esimehe kohustuste rikkumise tuvastamiseta on neil oluliselt raskendatud BLRT Grupp aktsiaseltsi üldkoosolekul nõude esitamise otsustamine MB vastu. Ilma sellekohase jõustunud kohtuotsuseta ei pruugi aktsionäridel tekkida niivõrd selget kohustust hääletada kahjuhüvitamise nõude esitamise poolt, mis raskendab nõude maksma panemist. Samuti saaksid hagejad MB-lt kui BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehelt nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel, tuginedes VÕS §-dele 1043 ja 1045 lg 1 p-le 8. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Nimetatud säte ei täpsusta, kes peaks tuvastushagi puhul olema kostjaks. Nõukogu esimehe kohustuste rikkumise tuvastamisel saavad kostjaks olla mõlemad isikud – nii äriühing kui nõukogu esimees, kuivõrd nad on mõlemad nõukogu liikme võlasuhte osapoolteks. Nõude olemusest tulenevalt tähendaks MB kui nõukogu esimehe kohustuste rikkumise tuvastamine seda, et selles võlasuhtes on rikutud BLRT Grupp aktsiaseltsi õigusi. Seega ei ole vahet, kas nõukogu esimehe kohustuste rikkumise tuvastamise nõue esitatakse nõukogu esimehe kui ühe õigussuhte poole vastu või äriühingu kui sama õigussuhte teise poole vastu. Otsuse õigusliku siduvuse aspektist peaks see olema esitatud BLRT Grupp aktsiaseltsi vastu, kuivõrd kohtuotsusest saavad tuleneda õiguslikud tagajärjed üksnes menetluse pooltele mitte aga kolmandatele isikutele. Hagejate sooviks on, et asjas tehtavast otsusest tuleneksid õiguslikud tagajärjed BLRT Grupp aktsiaseltsile. Isegi juhul, kui nõukogu esimehe kohustuste rikkumise hagis saaks olla kostjaks üksnes nõukogu esimees (millega hagejad ei nõustu), siis TsMS § 208 lg-te 1 või 2 kohaselt saavad hagejad taotleda
4(7)
kostja asendamist või teise kostja kaasamist kuni asja sisulise arutelu lõpuni maakohtus. Asjaolu, et hagi on esitatud vale isiku vastu, ei saa olla aluseks hagi menetlemata jätmiseks. Vastus määruskaebusele
14.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 633 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus nõude menetlemisest keeldumise kohta on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta selle põhjendusi. Määruse tühistamiseks alust ei ole. Ühtlasi tuleb vastu võtta hageja loobumine nõudest kutsuda tagasi BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimees MB ja lõpetada selle nõude osas asja menetlus. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.
17.Maakohus on ebaõigesti jätnud määruse resolutsioonis lahendamata 03.10.2013 määrusega menetlusse võetud nõude BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB tagasikutsumiseks ja 05.06.2014 esitatud taotluse sellest nõudest loobumiseks. Lähtudes maakohtu sissejuhatuses tsiviilasja nimetuse kohta märgitust, resolutsioonis menetluskulude jaotuse kohta otsustatust ja põhjendavas osas toodust, on maakohtu määrusest arusaadav, et maakohus on pidanud vajalikuks teha menetlust tervikuna lõpetava lahendi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega, mille kohaselt tuli hagejate 05.06.2014 esitatud taotlused hagi nõude muutmiseks ja menetluses esitatud lahendamata nõuded lahendada tervikuna. TsMS § 463 lg-st 2 ja § 442 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et üldjuhul lahendab kohus menetlust lõpetavas lahendis ka menetlusosaliste lahendamata taotlused. Riigikohtu praktika kinnitab, et üldjuhul tuleb nõude muutmise, mis ei ole hagi muutmine, taotluse lahendamisel lahendada samaaegselt senise nõude osalise või täieliku tagasivõtmise või sellest loobumise küsimus ja suurendatud nõude menetlemise või uue asendava nõude menetlusse võtmise küsimus. Riigikohus on 19.02.2014 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-169-13 (p 12) asunud seisukohale, et kuigi hagi nõude igasugust muutmist ei loeta hagi muutmiseks, tähendab see vaid seda, et muutmiseks ei ole vaja kostja ega kohtu nõusolekut TsMS § 376 lg 1 järgi. Riigikohus on 29.05.2013 otsuses kohtuasjas nr 3-2-150-13 (p 15) leidnud, et olukorras, kus hageja esitas menetluses taotluse nõude muutmiseks, mis ei olnud hagi muutmine, pidi maakohus võtma taotluse kohta selge seisukoha. Riigikohus leidis viidatud asjas, et maakohus vaikides nõustus taotlusega, mida saab järeldada maakohtu otsuse põhjendustest, kuid kohtu selge seisukohavõtt on vajalik ka selleks, et kostjale oleks selge, milline on menetluses olev nõue. Riigikohus on 23.10.2013 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-96-13 (p 19) asunud seisukohale, et tulenevalt nõude erinevast sõnastamisest eri menetlusdokumentides oleks maakohus pidanud enne lõpplahendi tegemist määrusega fikseerima, kas hageja on nõudest loobunud või selle tagasi võtnud. Maakohtu määruse resolutsioonist ei ole selge, kas nõue nõukogu esimehe MB tagasikutsumiseks on jätkuvalt maakohtu menetluses. Ringkonnakohtu arvates on maakohus hagejate esialgsest nõudest loobumise vaikimisi vastu võtnud ja see nõue ei ole maakohtu määruse kohaselt enam maakohtu menetluses. Hagejad esitasid 05.06.2014 taotluse mitte menetleda hagejate 10.05.2013 hagiavalduses esitatud nõuet, selgitades, et hagejad loobuvad nõukogu esimehe MB tagasikutsumise nõudest (kd IV tl 5, 8). Ringkonnakohus rahuldab hagejate taotluse BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB tagasikutsumise nõudest loobumiseks ja võtab TsMS § 429 lg 1 teise lause alusel vastu hagist loobumise selle nõude osas ning lõpetab selle nõude osas asja menetluse.
5(7)
18.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et käesolevas asjas ei ole tegemist TsMS § 376 lg 4 punktis 3 sätestatud olukorraga. TsMS § 376 lg 4 p 3 kohaselt ei peeta hagi muutmiseks esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist. Hagejate esitatud asjaoludel on hagejad muutnud hagi nõuet selliselt, et viidatud sättest tulenevalt ei loeta seda hagi muutmiseks. Uue nõude esitamisel ei ole hagejad täiendanud hagi alust. Hagi aluseks on jätkuvalt varem hagi aluse hulka kuulunud väited, mille kohaselt MB rikkus nõukogu esimehe kohustusi nõukogu töö korraldamisel. MB nõukogu esimehe kohustuste rikkumise tuvastamise nõue ei tugine asjaolul, et MB on nõukogu esimees. Asjaolu, et MB oli väidetavate rikkumiste toimepanemise ajal nõukogu esimees, on mõlema nõude aluse hulka kuuluva asjaoluna muutumatu. Samas aga on muutunud esialgse nõude jaoks olulise tähtsusega asjaolu, et MB oleks jätkuvalt nõukogu esimees. Hagi nõude muutmise taotluse kohaselt oli MB hagiavalduse esitamise ajal 10.05.2013 nõukogu esimees, 20.01.2014 teavitas MB enda tagasiastumisest nõukogu esimehe kohalt ning alates 16.05.2014 ei ole MB enam nõukogu liige (kd IV tl 8). Nimetatud asjaolu muutumine muudab esialgse nõude rahuldamise võimatuks. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et hagejatel oli õigus hagi eset muuta kostja ja kohtu nõusolekuta.
19.Määruskaebuse lahendamisel ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda hagi nõude muutmisega seoses tõstatatud küsimust, kas hagejate esialgse nõude menetlemine hagimenetluses oli õige, sest see küsimus ei takista hagejate esialgse nõude osas menetluse lõpetamist.
20.Hagejad esitasid 05.06.2014 nõude tuvastada MB BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe kohustuste rikkumine, mis seisnes teiste nõukogu liikmete ametiülesannete täitmise takistamises ja nõukogu takistamises BLRT Grupp aktsiaseltsi juhatuse üle efektiivse ja tõhusa järelevalve teostamisel. Ringkonnakohus keeldub TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel selle nõude menetlusse võtmisest. Hagejatel ei ole õigust sellist tuvastusnõuet esitada ja kohtul ei oleks õigust sellise nõude rahuldamise kohta otsust teha. TsMS § 3 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks seaduses sätestatud korras. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Tuvastushagiga saab tuvastada õigussuhte olemasolu või puudumist. Seadusest ei tulene õigust esitada tuvastushagi muude võimalike juriidiliste faktide tuvastamiseks. Hageja esitatud tuvastusnõue ei ole käsitatav ühegi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise nõudena. Samas puudus kohtul alus anda hagejatele võimalust hagi eset veelkord muuta. Hagejate tuvastusnõue on selgelt sõnastatud ja üheselt arusaadav. Riigikohtu praktika kinnitab, et kui tuvastushagi nõue on seadusele mittevastava määratluse tõttu lubamatu, esineb alus keelduda selle nõude menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 järgi (Riigikohtu 28.04.2010 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-31-10, p 27).
21.Et ringkonnakohus keeldub tuvastusnõude menetlusse võtmisest tuvastushagi eseme mittevastavuse tõttu seaduses lubatule, puudub vajadus käsitleda hagejate tuvastushuvi olemasolu, samuti määruskaebuse seisukohta, mille kohaselt saab tuvastushagi esitada käesolevas asjas kostjaks oleva isiku vastu. Maakohus on seisukohta, et 05.06.2014 esitatud nõuet ei saa pidada õige kostja vastu esitatuks, põhjendanud ebaõigesti kahju hüvitamise nõude materiaalõigusliku käsitlusega. Maakohtu seisukoht kahju ja selle hüvitamise nõude kohta on asjakohatu, sest hagejad ei esitanud kahju hüvitamise nõuet.
22.Menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg-te 1 ja 2 alusel jätta solidaarselt hagejate kanda. Puudub alus kohaldada TsMS § 168 lg-t 5, sest kostja ei rahuldanud hagejate nõuet. Kostja ei kutsunud MB nõukogu esimehe ametikohalt tagasi, vaid hagejate esile toodud asjaolude kohaselt astus MB nõukogu esimehe ametikohalt tagasi. Kuigi seadus ei näe ette nõukogu esimehe ametikohalt tagasiastumist, välja arvatud nõukogust tagasiastumise korral, ei ole see välistatud tehingulisel alusel 6(7)
ning pooled ei ole esile toonud, et väidetav MB tagasiastumine nõukogu esimene ametikohalt ei oleks olnud kehtiv ning tema nõukogu esimehe kohustused oleksid lõppenud seoses tema hilisema nõukogust tagasiastumisega. Pooled ei ole esile toonud, et väidetav MB tagasiastumine nõukogu esimehe ametikohalt oleks omistatav kostjale. Hagejad on olnud seisukohal, et MB tagasikutsumise nõue on lahenenud MB kui menetlusosaliseks mitteoleva isiku tegevuse läbi (kd IV tl 8). Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa antud juhul kohaldada TsMS § 1741, sest menetluse lõpetamine ei hõlma esitatud tuvastusnõuet. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.