Kohtulahend

Asjaolud Harju Maakohus keeldus 09.07.2014 määrusega MG-i, VK, VT-i ning LL (hagejad) hagi BLRT Grupp aktsiaseltsi (kostja) vastu MB-i BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametikohustuste rikkumise tuvastamiseks menetlusse võtmast, jättes menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.10.2014 määrusega maakohtu määruse lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt selle põhjendusi. Lisaks rahuldati hagejate taotlus BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB-i tagasikutsumise nõudest loobumiseks ja võeti vastu hagist loobumine selle nõude osas. Sellega lõpetati BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe MB-i tagasikutsumise nõude osas menetlus. Keelduti menetlusse võtmast nõuet tuvastada MB-i BLRT Grupp aktsiaseltsi nõukogu esimehe ametikohustuste rikkumine, mis seisnes teiste nõukogu liikmete ametiülesannete täitmise takistamises ja nõukogu takistamises juhatuse üle järelevalve teostamisel. Menetluskulud jäeti solidaarselt hagejate kanda. Riigikohus jättis 10.12.2014 määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega kohtumäärus jõustus 10.12.2014. Kostja esitas 30.06.2014 menetluskulude nimekirja ning 09.01.2015 täiendava menetluskulude nimekirja, soovides menetluskulu 21 019 eurot solidaarset väljamõistmist hagejatelt. Hagejad vaidlesid kostja avaldusele vastu, leides, et põhjendatud õigusabiga seotud menetluskuluks saab pidada õigusabi 25 tunni ulatuses tunnimääraga kuni 120 eurot, kokku 3000 eurot. Kostja poolt esitatud tunnihinna (keskmiselt ca 170 eurot ilma käibemaksuta) suurust pidasid hagejad ebamõistlikuks, tuginedes Riigikohtu senisele praktikale. Arvestades tsiviilasja iseloomu pidasid hagejad hagi analüüsi ja sellele koostatud vastuse põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Ühe lehekülje sisulise juriidilise teksti koostamise mõistlik ajakulu on kuni 1 tund. Viidates TsMS § 169 lg-le 3 ja Riigikohtu praktikale ei kuulu hüvitamisele menetluses tehtud ebavajalikest või tulemusteta toimingutest tingitud menetluskulud (RKTKm 3-2-1-158-12, p 12). Kuna kostja 10.06.2013 taotluse näol oli tegemist põhjendamatu taotlusega, tuleb hagejatelt jätta välja mõistmata selle taotluse koostamisega seotud menetluskulud. Kostja poolt esitatud kuludokumentidest nähtub (arve nr 131355 lisa, esimesed 10 kirjet), et kostja esindajatel on hagi materjalidega tutvumisele ja 10.06.2013 taotluse koostamisele kulunud 45 tundi. Hagejad ei ole kohustatud nimetatud kulu hüvitama.

28.10.2013 hagi vastuse koostamine, mis sisaldas muuhulgas ka põhjendamatut menetluse peatamise taotlust, on kostja esindajatel võtnud täiendavalt aega 33 tundi (arve nr 132438). Kohus jättis 13.02.2014 määrusega menetluse peatamise taotluse rahuldamata, kuna oli selge, et asja lahendamine ei sõltunud ühestki teisest kostja poolt märgitud tsiviilasjast. Seega menetluse peatamise taotlusega seonduvaid kulusid ei ole hagejad kohustatud hüvitama. Kostja esindajal on 12.06.2013 toimunud korraldava istungi ettevalmistamiseks kulunud 5,6 tundi (arve nr 131355 lisa). Sellist ajakulu ei saa pidada mõistlikuks, kuna kostja esindaja oli hagimaterjalidega varasemalt juba kursis. Mõistlikuks ajakuluks on 2 tundi. Hagi tagamise taotlusele 14.06.2014 vastuväidete koostamine on kostja esindajatel võtnud aega 11 tundi (arve nr 131355 lisa). Sisulised vastuväited on esitatud kokku 6 leheküljel, mistõttu on dokumendi koostamise põhjendatud ajakulu 6 tundi. Menetlusdokumendi koostamine 13.06.2014, millega kostja esitas vastuväited haginõude muutmise taotlusele on kostja esindajal aega võtnud 6,7 tundi (arve nr 141246). Kuna tegemist on dokumendiga, mille sisulise osa pikkus on 2 lk, on põhjendatud ja mõistlik ajakulu 2 tundi. 30.06.2014 menetlusdokumendi koostamine on kostja esindajal aega võtnud 2,6 tundi. Sisulised vastuväited on esitatud ühel leheküljel, ülejäänud osa dokumendist sisaldab juba menetluskulude kindlaksmääramise avaldust. Eeltoodust tulenevalt on vastuväidete koostamise põhjendatud ajakulu 1 tund. Vastuse koostamine hagejate määruskaebusele 13.08.2014 on kostja esindajal aega võtnud 8,6 tundi (arve nr 141704). Tegemist on dokumendiga, mille sisulise osa pikkus on 4 lk. Selle dokumendi koostamise mõistlik ajakulu on 4 tundi. Maakohtu määrus 18.05.2015 määrusega rahuldas Harju Maakohus kostja avalduse osaliselt, määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetlusekulud summas 11 362 eurot ning viivise lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 170 – 205 eurot (käibemaksuta). Tegemist on õigusteenuse osutamisel keskmisest kõrgema hinnaga, mis käesoleva vaidluse puhul ei ole põhjendatud. Vaidlus ei ole tavapärasest keerukam ega ajaline kestvus keskmisest pikem, kuid tõendite maht on tavapärasest veidi mahukam. Kuivõrd antud vaidlusega tegeles mitu advokaati, ei saa eespool nimetatud õigusabi tunnitasu täies ulatuses mõistlikuks ja põhjendatuks pidada. Isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Arvestades eeltoodut ning asja olemust, on kostjale õigusabi osutanud esindajate mõistlikuks tunnihinnaks 130 eurot (käibemaksuta). Arvel nr 131355 märgitud õigusabitoimingute osas vähendas kohus hagejate vastuväidete koostamise ja kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu. Kõik ülejäänud arvel toodud toimingud märgitud ulatuses on põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas asja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutajad oleks kulutanud aega põhjendamatult.

Arvel nr 131355 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajaliku ajakuluna on 66,1 tunni asemel 40,9 tundi summas 5317 eurot. Kostja esindajal on oktoobris 2013 (arve nr 132438) kulunud 35,3 tundi Harju Maakohtu 03.10.2013 määrusega tutvumisele, tõendite analüüsimisele, taotluse koostamisele menetlustähtaja pikendamiseks ning hagile vastuse koostamisele. Arvel nr 132438 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajalik ajakulu 35,3 tunni asemel on 27,1 tundi summas 3523 eurot. Arvel nr 141246 märgitud õigusabitoimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 10,2 tunnis asemel on 8,1 tundi summas 1053 eurot (8,1h x 130 eurot/h). Avelt nr 141581 nähtub, et kostja esindaja on kulutanud 0,1 tundi Harju Maakohtu 30.06.2014 korraldava kohtuistungi protokolliga tutvumisele. Kohtutoimikust ei nähtu, et 30.06.2014 on toimunud kohtuistung ning väljastatud kohtuistungi protokoll. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus kostja esindaja märgitud ajakulu 0,1 tunni ulatuses rahuldamata. Teised arvel nr 141581 märgitud toimingud on põhjendatud, kokku 0,3 tundi summas 39 eurot. Arvel nr 141704 märgitud menetlustoimingute põhjendatud ning vajalik ajakulu 9,1 tunni asemel on 6,5 tundi summas 845 eurot. Kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kokku luges kohus kostja lepinguliste esindajate kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 87,4 tundi summas 11 362 eurot. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi rahuldamata 9657 euro ulatuses. Hagejate määruskaebus 02.06.2015 esitatud määruskaebuses paluvad hagejad tühistada Harju Maakohtu 18.05.2015 määruse osas, millega hagejatelt mõisteti kostja kasuks välja menetluskulusid 11 362 eurot ning teha uue määruse, millega mõista välja menetluskulud mõistlikus suuruses, kuid mitte rohkem kui tunnihinnaga 120 eurot ajalises mahus 28,1 tundi, mis teeb kokku 3372 eurot. Maakohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt on mõistlik pidada kostja esindajate tunnitasu Riigikohtu poolt ettenähtud 120 eurost kõrgemaks vaidluses, mis ei nõudnud olulisi eriteadmisi ega puudutanud keerulisi õiguslikke küsimusi. Põhjendatuks ei saa pidada seaduses ettenähtud kõikvõimalike toimingute „järele proovimist“ lootuses, et kohus ebamõistliku taotluse rahuldab. Seaduses ettenähtud menetlusõiguslikke vastuväiteid ja taotlusi tuleb esitada heauskselt. Olukorras, kus vastuväide või taotlus on tinginud olulised kulutused ja jääb seejuures rahuldamata, ei saa vastavat kulu mõista välja vastaspoolelt. Põhjendamatu on arvel nr 131355 kajastuv hagi menetletavuse suhtes vastuväidete koostamise ajakulu 34,6 tundi. Vastuväited puudutasid eelkõige hagi menetletavust. Lisaks ei ole põhjendatud hagi materjalidega tutvumine kahe vandeadvokaadi poolt ajakuluga 6,8 tundi. Maakohus ei põhjendanud, miks on tema arvates vastav ajakulu põhjendatud kuigi hageja on vaidlustanud arvel kajastuvad esimesed 10 kirjet ajakuluga 45 tundi täies ulatuses. Parimal juhul saab pidada põhjendatuks hagimaterjalidega tutvumist ja kliendiga suhtlust kuni

kohtuistungini ajakuluga 5 tundi. Korraldavaks kohtuistungiks ettevalmistamine saab olla põhjendatud 2 tunni ulatuses. Maakohus ei ole andnud hinnangut hagejate vastuväidetele osas, mis puudutavad kostja 14.06.2013 hagi tagamise vastuväidete koostamist. Kostja esindajatel on kokku läinud menetlusdokumendi koostamisele 12,6 tundi. Seejuures koosnes dokument sisulistest vastuväidetest 6 lk ulatuses. Seetõttu ei saa pidada põhjendatuks kulude väljamõistmist hagejatelt suuremas ulatuses kui 6 tundi. Menetluse peatamise taotlusega, mis jäi rahuldamata, seonduvaid kulusid ei pea hagejad katma. Samuti ei ole põhjendatud maakohtu poolt õigusabitoimingute vajalikkuse hindamisel tehtud järeldus, et kõik ülejäänud (st peale hagi vastuse koostamise) arvel toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kohus oleks pidanud lähemalt hindama vähemalt kostja menetlustähtaja pikendamise taotluse ajakulu põhjendatust. Põhjendatud ei ole ajakulu kostja teate ja tõendi vastuvõtmise taotluse koostamiseks kokku 1,5 tundi. Dokument on esitatud 16.05.2014 ning sisaldab pool lehekülge sisulist taotlust 03.02.2014 erakorralise üldkoosoleku protokolli tõendina vastuvõtmiseks. Maksimaalselt saab vajalikuks lugeda ajakulu 0,5 tundi. Kokku on seega võimalik hagejatelt kostja kasuks arvete nr 140577 ja nr 141150 alusel välja mõista 0,8 tunni õigusteenuse eest tasutud kulu. Kohus on määruses leidnud, et põhjendatud ajakuluks arve nr 141246 alusel saab pidada 8,1 tundi. Samas on kohus möönnud, et kostjate seisukoha puhul hageja hagiavalduse muutmise kohta saab põhjendatud ajakuluks pidada 3,5 tundi ning täiendava seisukoha puhul 1,5 tundi. Kohtu selgitusi ja arvestust silmas pidades saaks arve alusel seega pidada põhjendatud kuluks 0,3+3,5+0,2+1,5=5,5 tundi ja mitte 8,1 tundi nagu on määruses ekslikult märgitud. Kostja täiendava seisukoha koostamisele seoses hagejate haginõude muutmise taotlusega kulunud ajast saab põhjendatud ja vajalikuks pidada maksimaalselt 2 tundi, sest dokument sisaldab sisulist osa 2 lk ulatuses. Täiendava seisukoha puhul on samal põhjusel mõistlikuks ajaks 1 tund. Seega tuleb arve nr 141246 alusel vähendada hagejatelt väljamõistetud menetluskulude suurust ja määrata hüvitamisele kuuluvaks õigusteenuse ajakuluks 3,5 tundi. Hagejad ei vaidlusta maakohtu määrust osas, kus maakohus pidas arve nr 141246 alusel põhjendatud ja vajalikuks ajaks 0,3 tundi. 13.08.2014 vastuse koostamine hagejate määruskaebusele on kostja esindajal võtnud aega 8,6 tundi. Arvestades, et tegemist on dokumendiga, mille sisulise osa pikkus on 4 lk, saab mõistlikuks ja vajalikuks pidada ajakulu 4 tundi. Maakohus on õigesti märkinud, et kostja esindaja on eelnevalt kulutanud aega määruskaebuse analüüsile ning pidi olema hagejate peamiste seisukohtadega tuttav. Seetõttu ei ole jälgitav mistõttu on kohus pidanud mõistlikuks ajakuluks 6 tundi. Kostja määruskaebus 02.06.2015 esitatud määruskaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 18.05.2015 määruse osas, millega jäeti kostja menetluskulud lepingulise esindaja tasu osas osaliselt välja mõistmata (määruse resolutsiooni punktid 1 ja 4 vastavas osas) ning määrata kindlaks ja mõista hagejatelt välja kostja menetluskulud kokku 21 002 eurot. Maakohus on ebaõigesti hinnanud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu ja ei ole vähendatud ajakulu ega tunnitasu piisavalt põhjendanud.

Maakohus on õigesti leidnud, et arvel nr 141581 kajastatud õigusabikulu „dokumendiga tutvumine: Harju Maakohtu 30.06.2014 korraldava kohtuistungi protokoll“ ajaga 0,1 tundi ei kuulu käesoleval juhul hüvitamisele. Vastav kulurida seondub ühe teise vaidlusega, milles kostja on osaline ja mis on kõnealusele arvele sattunud ekslikult. Kostja korrigeerib oma taotlust vastavalt 0,1 tunni ja sellele vastava 17 euro osas. Kostja tasu advokaadi õigusabi eest on sellest tulenevalt kokku summas 21 002 eurot (ilma käibemaksuta) varasema 21 019 euro asemel. Kohtumäärusest ei tulene, miks ei saanud kostja esindajal kuluda tegelikult märgitud aega alljärgnevate dokumentide koostamiseks: arvel nr 131355 menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastuväited hagi menetletavuse suhtes 34,6 tunni asemel 12 tundi; arvel nr 132438 menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus hagile 33,2 tunni asemel 25 tundi; arvel nr 141246 menetlusdokumendi ettevalmistamine: seisukoht hagejate haginõude muutmise taotlusele 7,1 tunni asemel 3,5 tundi; arvel nr 141246 menetlusdokumendi ettevalmistamine: täiendav seisukoht ja taotlused seoses hagejate haginõude muutmise taotlusega 2,6 tunni asemel 1,5 tundi; arvel nr 141704 menetlusdokumendi ettevalmistamine: vastus määruskaebusele 8,6 tunni asemel 6 tundi. Maakohus on sisuliselt vähendanud kostja esindajate poolt menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega tulenevalt sellest, mitu lehekülge kostja üks või teine menetlusdokument on pikk. Selline lähenemine on põhimõtteliselt vale – menetlusdokumendi koostamise aeg ei võrdu praktiliselt kunagi selle trükkimise ajaga. Määruse põhjendamise kohustus ei ole täidetud ka sellega, et ühe lehekülje koostamisele kulub üks tund. Teiseks on maakohus põhjendamatult leidnud, et kostja lepingulise esindaja ettevalmistus 12.06.2013 korraldavaks kohtuistungiks ei saanud olla niivõrd ajamahukas. Maakohus ei ole piisavalt selgitanud, miks varasem kokkupuude tsiviilasja materjalidega tingib selle, et 12.06.2013 kohtuistungiks valmistumiseks pidi kostja esindajal kuluma 5,6 tunni asemel 3 tundi. 12.06.2013 istungi protokollist nähtub, et antud asja arutati 12.06.2013 korraldaval istungil sisuliselt. Kostja hinnangul eeldab kohtuistungil osalemine esindajalt suuremat ettevalmistust, kui asja materjalidega „kursis olemine“. Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksi (eetikakoodeks) § 14 lg 2 sätestab, et advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Sama säte sisaldub ka advokatuuriseaduse (AdvS) § 40 lg-s 2. Seega peab advokaadi ettevalmistus kliendi huvide parima kaitsmise eesmärgil olema laitmatu. Maakohtu põhjendused on ebapiisavad ning maakohtu seisukoht on vastuolus eetikakoodeksi ja advokatuuriseadusega. Kolmandaks, menetluskulude hüvitamisel kehtib põhimõte, et kaotaja kannab kulud. Hagejad peaksid enne põhjendamatu hagiavalduse esitamist hoolikalt kaaluma, kas tasub algatada kohtumenetlus või mitte, sest hagiavalduse rahuldamata jätmise korral tuleks hagejatel kanda kulusid. Ei saa tekkida olukord, kus on ette teada, et nn kaotajapool ei pea kõiki kulusid nagunii kandma. Ebaõige on vähendada kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra vaid seetõttu, et senine praktika on pidanud põhjendatuks 120 eurot (ilma või koos käibemaksuga). Õigusteenuse turu keskmine hind ei ole mitte hind, mida menetluspraktikas on põhjendatuks peetud, vaid tegelikult teenuse eest makstav keskmine hind õigusteenuste turul ning see erineb seni kohtupraktikas põhjendatuks peetud 120 eurost tunni kohta (turuhinda saab hinnata vahemikuna, kuna advokaatide tunnihinnad on vastavalt nende kvalifikatsioonidele erinevad).

Kostja esindajate keskmine tunnihind 170 eurot (arvetel esitatud tariif on vahemikus 110 – 205 eurot) vastab turuhinnale ja kohtumäärusest ei tulene otseselt ka midagi vastupidist. Lepingulise esindaja tunnihind, mis jääb turuhinna piiridesse, on põhjendatud. Maakohus on sellega sisuliselt nõustunud ning viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 p-le 25, mille kohaselt põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Järelikult saab vastaspoole kanda jätmise seisukohalt põhjendamatuks pidada ainult sellist lepingulise esindaja tunnihinda, mis on turuhinna piiridest ilmselgelt kõrgem. Ka Riigikohus on varasemalt leidnud, et kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada turuhinda (Riigikohtu 02.12.2012 otsus kohtuasjas nr 3-1-1-99-11). Seega tuleb kindlaks teha, mida saab pidada õigusteenuse turu keskmiseks turuhinnaks. Turuhind on menetluskulu, mis on ka teistele menetlusosalistele ettenähtav. Sellega nõustub ka maakohus ning viitab menetluskulude ettenähtavuse printsiibile. Advokaatide tunnihinnad ei ole riiklikult reguleeritud ning kohtutel ei ole pädevust advokaatide tunnitasumäärasid ette kirjutada. Poolel on õigus valida endale kvalifikatsioonilt ja hinnalt sobiv lepinguline esindaja ning reeglina peavad vastavad kulud jääma kaotaja poole kanda. Kostja hinnangul on ekslik maakohtu järeldus ka selles osas, et advokaadi tunnihind peaks olema korrelatsioonis tehtud töö keerukusega. Advokaatide tunnihind kohtuasja ajamisel ei saa varieeruda lähtuvalt tehtava õigusabitoimingu võimalikust keerukusest. Ühtlasi on ebaõige maakohtu seisukoht ka selle osas, et kostja esindajate tunnihinna määra vähendamine on põhjendatud sellega, et asjaga tegeles mitu advokaati. Kuivõrd kostjale õigusteenuse osutamisel ei ole tehtud töid dubleeritud, siis ei ole oluline mitu advokaati tegeles kostja asjaga. Vastused määruskaebustele Kostja vaidleb hagejate määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagejad vaidlevad kostja määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrust tuleb muuta välja mõistetud menetluskulude suuruse osas. Maakohus on määruse punktis 22 ekslikult arvestust tehes märkinud tööajaks 8,1 tundi. Ringkonnakohus saab nimetatud eksimuse parandada. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Riigikohus on varem korduvalt leidnud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Riigikohus on juhtinud tähelepanu, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Hagejate hinnangul saab põhjendatud tunnihinnaks olla kuni 120 eurot (käibemaksuta) tunnis. Kostja leiab, et esindajate keskmine tunnihind 170 eurot vastab turuhinnale ja kohus ei või tunnitasumäära ette kirjutada. Kolleegium selgitab siinkohal, et menetluskulude kindlaksmääramisega ei võta kohus poolelt vabadust valida endale hinnalt sobiv lepinguline esindaja, vaid kohus analüüsib igas kohtuasjas tunnihinna põhjendatust ning hindab, millises ulatuses on mõistlik vastaspoolelt menetluskulud välja mõista. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult sellist tunnihinda (130 eurot käibemaksuta) konkreetsetel asjaoludel põhjendatuks pidanud ja õigesti tuginenud Riigikohtu

praktikale, mille kohaselt üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Ringkonnakohus nõustub siinkohal maakohtu järeldusega ning leiab, et maakohus ei ole hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Seoses mõlemas määruskaebuses toodud väidetega õigusabiteenuse osutamise ajakulu kohta peab ringkonnakohus vajalikuks korrata, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti hinnanud hageja lepingulise esindaja töö mahtu. Iseenesest on õige kostja seisukoht, et menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega ei saa arvestada tulenevalt menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Kolleegiumi hinnangul seadus ega kohtupraktika sellist lähenemist ei toeta ning hinnang menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja põhjendatusele dokumentide lehekülgede arvust lähtudes ei kujutaks endast menetluskulu põhjendatuse ja vajalikkuse sisulist kontrolli. TsMS § 175 lg 1 järgi on kulude väljamõistmise kriteeriumiks nende põhjendatus ja vajalikkus. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu hindamisel ei ole maakohus lähtunud dokumendi mahust, vaid võtnud arvesse ka selle sisu ja vaidluse keerukust, millistest asjaoludest tulenevalt on maakohus õigesti vähendanud kostja lepingulise esindaja kulusid. Maakohtu viited menetlusdokumentide sisulisele osakaalule on paratamatult vajalik osa analüüsimisel ja maakohus võis lepingulise esindaja koostatud menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega hinnates muu hulgas arvestada menetlusdokumentide sisulise osa mahtu. Lisaks märgib kohus seoses menetlusosaliste rahulolematusega maakohtu tegevusega õigusabi ajakulu hindamisel, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-88-11 p-s 12 asunud seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Seega vastuseks väidetele, et menetlusdokumendi koostamise ajakulu võiks kostja arvates olla suurem ja hagejate arvates pigem väiksem, leiab kolleegium, et maakohus on asunud õigetele järeldustele kostja lepinguliste esindajate antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse osas. Vastuseks hagejate etteheitele, et maakohus on pidanud vajalikuks hüvitada rahuldamata jäänud taotlus, selgitab kolleegium, et kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Hagejate viidatud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-158-12 punktis 12 on silmas peetud konkreetset menetlustoimingut ja põhjendatuks ei peetud lepingulise esindaja kulusid, mis on tekkinud kassatsioonkaebusele vastamisega olukorras, kus kostjad ei olnud kohustatud kassatsioonkaebusele vastama. Praeguses asjas ei saa väita, et taotlus hagi mitte menetlemiseks oli esitatud pahauskselt. Menetlusosalise parimaks kaitseks on esindaja õigustatud kohtuvaidluses tegema menetlustoiminguid ja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid kohtus kaitstud. Asjaolu, et taotlusi või vastuväiteid ei rahuldata, ei tähenda alati, et sellele toimingule kulutatud aeg on põhjendamatu. Lõpetuseks nõustub ringkonnakohus hagejatega, et maakohus on määruse punktis 22 arvel nr 141246 märgitud toimingute põhjendatud ajakuluks pidanud ekslikult 8,1 tundi, kuigi eelnevat kohtu analüüsi ja selgitusi silmas pidades on jälgitav, et põhjendatud kuluks on kohus

pidanud 2,6 tundi vähem ehk 5,5 tundi (0,3+3,5+0,2+1,5). Lähtudes maakohtu poolt põhjendatuks peetud tunnihinnast 130 eurot (käibemaksuta), tuleb hagejatelt välja mõista kostja kasuks 338 euro (s.o 2,6 x 130) võrra väiksem menetluskulude summa. Ülejäänud osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks muus osas. Osas, milles ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata, nõustub ringkonnakohus maakohtu määruste põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 järgi ei korda neid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.