Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
22. oktoober 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-12-45078
Tsiviilasi
Aive Nõmme hagi Eve Puki vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. septembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aive Nõmme määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): Aive Nõmm (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Eve Pukk (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Piret Kägo
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. septembri 2014 määrus muutmata.
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõistis välja A. Nõmmelt E. Puki kasuks menetluskulude katteks 240 eurot, mis tuleb kanda E. Puki kontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis. Määruse kohaselt tuleb määruskaebus rahuldada ja kohtunikuabi määrus tühistada, kuid mitte määruskaebuses toodud põhjustel. Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 määrusega TsMS § 174 lg 8, mille järgi võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega on maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise kohta teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Maakohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuse sisuliselt uuesti. Kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on esitanud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2013 otsusega jäeti hageja kanda kõik menetluskulud ringkonnakohtus. Seega on ekslik hageja arusaam, et kostja lepingulise esindaja kulusid ei saa käesolevas menetluses hagejalt välja mõista. Samuti on ekslik hageja seisukoht, et menetluskulude väljamõistmise välistab asjaolu, et hagi oli ta esitanud Eve Chamkhi, mitte Eve Puki vastu. Hagi menetlusse võtmise staadiumis tegi kohus rahvastikuregistri andmetele tuginedes kindlaks, et hagis näidatud isikukoodi XXXXXXXXXXX omav Eve Chamkhi nimeline isik kannab praegusel ajal perekonnanime Pukk. Maakohtus toimus mitu kohtuistungit, kus osalesid nii hageja kui kostja isiklikult. Hageja ei seadnud kahtluse alla, et kostja näol poleks tegemist isikuga, kelle vastu ta hagi esitada soovis. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1, mille kohaselt kohtuotsuses märgitakse üksnes menetluskulude jaotus, ei pidanud ringkonnakohtus menetlema menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse küsimuses said pooled oma seisukohti apellatsioonimenetluses avaldada (hageja tegi seda apellatsioonkaebuses ja kostja vastuses apellatsioonkaebusele). Hagi on esitatud enne 01.01.2013, mistõttu tuleb asjas kohaldada enne 01.01.2013 kehtinud TsMS § 175 lg-t 1, milles on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja kinnitusel, mida tõendab Paulson Õigusbüroo Waldson OÜ 15.07.2013 arve nr 45, peab kostja tasuma menetlusdokumentide koostamise eest (arves näidatud hagi koostamine, kostja vastus) 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, s.o kokku 240 eurot. Arves näidatud teenuse kogusest ja ühiku hinnast tuleneb, et tegemist on tasuga nelja töötunni eest. Kuigi arves on teenusena märgitud hagi koostamine ja kostja vastus, on kostja selgitanud, et tegemist on tasuga kostja lepingulise esindaja nelja töötunni eest, mis kulus apellatsioonimenetluses hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Kostja selgitused on veenvad ja kooskõlas toimikust nähtuva asja menetluse käiguga. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses Piret Kägo Paulson Õigusbüroo Waldson OÜ-st, kes on 15.07.2013 koostanud ja esitanud ringkonnakohtule kostja vastuse hageja apellatsioonkaebusele. Tegemist on olnud kostja lepingulise esindajaga TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt. Kohus leidis, et tsiviilasja keerukust arvestades oli lepingulise esindaja abi kasutamine kostja poolt apellatsioonimenetluses vajalik ja põhjendatud. Hageja oli kostja vastu esitanud nii varalise kui mittevaralise kahju nõude, tuues nõude alusena esile mitmeid erinevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus vaatas läbi kaks apellatsioonkaebust – nii hageja enda kui talle riigi õigusabi korras määratud esindaja oma. Kostja vastus käsitleb mõlemas apellatsioonkaebuses toodut ning millegagi pole põhjendatud hageja lähenemine, et kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tuleks tema enda ja esindaja apellatsioonidega seonduvat vaadelda eraldi. Hageja enda
apellatsioonkaebus sisaldab sisulist teksti kolmel leheküljel ning esindaja oma samuti kolmel leheküljel. Tuleb nõustuda kostjaga, et hageja enda apellatsioonkaebus on selle sõnakasutuse ja lauseehituse tõttu raskesti arusaadav, mis suurendas kindlasti ka lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonidele vastamisel. Kostja vastus apellatsioonkaebusele sisaldab sisulist teksti seitsmel lehel. Kuigi vastus sisaldab ka ülevaadet apellatsioonkaebustes esitatud seisukohtadest, kujutab põhiline osa vastusest siiski kostja enda õiguslikke ja faktilisi argumente. Asja mahtu ja keerukust arvestades pidas kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonidele vastamiseks nelja tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Täiesti põhjendamatu on hageja etteheide, et kostja on tahtlikult pikendanud menetlust ja tekitanud menetluskulusid. Apellatsioonkaebuse esitas hageja, mitte kostja. Ringkonnakohtu 26.06.2013 määrusega kohustati kostjat 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest apellatsioonkaebusele vastama. Kostja esitas vastuse 15.07.2013, seega õigeaegselt. Riigikohtu praktikas on korduvalt põhjendatuks ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot (ilma käibemaksuta) on tunduvalt alla kohtupraktikas aktsepteeritud suuruse. Isegi Eesti teatud piirkondade (näiteks Kagu-Eesti) madalamat elatustaset arvestades ei saa seda pidada ülemäära suureks. Kostja on TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostja menetluskulude suuruseks määrata kogu tema poolt nõutav lepingulise esindaja tasu 240 eurot, mis tuleb vastavalt ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.
kostja aru saama, et kaasnevad ka kulud. Hageja on tasunud 875 eurot riigilõivu ja sõitnud kaks korda Kuressaarest Põlvasse kohtuistungitele, kulutades selleks kuus tööpäeva. Menetluskulude kindlaksmääramisel on väär kohtu seisukoht just isiku nimes. Kohus lõi juba eos järgnevale kohtuastmele ettekujutuse, et tegemist on algusest peale abielus oleva raske haigega, töövõimetuga, autoliisinguga, alaealise lapsega ja ainsa elupaigaga X-XX, XXX (korter kuulub siiani Eve Chamkile). Ringkonnakohus ei näinud kohtusaali, kus säras just abiellunud isik arvatavasti koos oma abikaasaga. Samuti ei viibinud kohtusaalis hageja poeg T.N, kes oli samuti avariis kannatanu.
parandamine, kostja vastuse edastamine jne), sh etteheited seoses hagejale riigi õigusabi osutamisega, ei ole menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses asjakohased. TsMS § 174 lg 1 järgi lähtutakse menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohtu poolt kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotusest. Antud asjas jaotati menetluskulud maakohtus Tartu Maakohtu 23.04.2013 otsusega, millega jäeti kummagi poole menetluskulud neid kandnud poole enda kanda, ning ringkonnakohtus Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2013 otsusega, millega jäeti menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2013 otsusele menetlusse võtmata, on asjas jõustunud menetluskulude jaotus, mille kohaselt tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.