lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-12-45078/72

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-45078/72
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
22.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2290
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2014, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-45078

Tsiviilasi

Aive Nõmme hagi Eve Puki vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. septembri 2014 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aive Nõmme määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Aive Nõmm (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): Eve Pukk (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Piret Kägo

esindajad

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. septembri 2014 määrus muutmata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohus rahuldas 23.04.2013 otsusega Aive Nõmme (Nõmm) hagi Eve Puki (Pukk) vastu osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks kahju katteks välja 1281,56 eurot (sh varalise kahju katteks 281,56 eurot ja mittevaralise kahju katteks 1000 eurot). Kummagi poole menetluskulud jättis maakohus neid kandnud poole enda kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 18.11.2013 otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud maakohtus jäeti poolte endi kanda ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 15.01.2014 Riigikohtu määrusega, millega hageja kassatsioonkaebus ringkonnakohtu 18.11.2013 otsusele jäeti menetlusse võtmata.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Kostja esitas 30.01.2014 maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, paludes mõista hagejalt välja kostja menetluskulude katteks lepingulise esindaja kulu 240 eurot. Avalduse kohaselt koosneb kostja menetluskulu juristi neljast töötunnist (tunnihind 50 eurot), mis kulus vastustaja seisukoha koostamiseks. Eeltoodud hinnale lisandub käibemaks 40 eurot. Kostja kinnitas, et taotletud kulu on kantud seoses tsiviilasja menetlusega ringkonnakohtus. Samuti kinnitas kostja, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
3.Hageja esitas kostja menetluskulude nõudele vastuväite, leides, et käesolevas menetluses ei saa kostja esindaja kulusid hagejalt välja mõista. Hageja põhistas oma vastuväidet ka asjaoludega, et esimese astme kohus muutis menetluse käigus kostja nime, kuigi praeguse ajani on kinnistusraamatus kostja nimeks Eve Chamkhi, ja kohtukulusid ei ole menetletud. Hageja ei saanud ringkonnakohtus oma seisukohti väljendada, kuna hagejale ei saadetud kostja vastuväidet. Hageja arvates on kostja teadlikult tekitanud täiendavaid kulusid ja pikendanud menetlust. Kostja ei esitanud ringkonnakohtusse ühtegi täiendavat dokumenti peale kahe e-lingi. Kostja on ainult seletanud, miks ta ei pea hagejale midagi maksma. Hageja arvates on kaheldav, et selleks kulus 4 tundi.
4.Tartu Maakohtu kohtunikuabi rahuldas 22.05.2014 määrusega kostja avalduse ja määras kostja menetluskuludeks 240 eurot, mõistes nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.
5.Hageja esitas maakohtu 22.05.2014 määruse peale määruskaebuse, milles palus kostja menetluskulude nõue jätta rahuldamata. Kaebuses märgiti, et kohus on arvestatud hagejale riigi poolt määratud advokaadi 21.06.2013 esitatud apellatsioonkaebust, kuigi ringkonnakohtus oli arutusel ka hageja enda 13.05.2013 apellatsioonkaebus. Kuni kohtuotsuses ei ole kostja nime muudetud, ei saa hagejalt nõuda mingeid tasusid, sest E. Pukki pole hageja kohtusse kaevanud.
6.Kohtunikuabi saatis määruskaebuse TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks pädevale kohtunikule.

MAAKOHTU LAHEND

7.Tartu Maakohus rahuldas 9. septembri 2014 määrusega määruskaebuse, tühistas Tartu Maakohtu kohtunikuabi 22. mai 2014 määruse ja tegi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise osas uue määruse. Maakohus rahuldas E. Puki avalduse menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõistis välja A. Nõmmelt E. Puki kasuks menetluskulude katteks 240 eurot, mis tuleb kanda E. Puki kontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis. Määruse kohaselt tuleb määruskaebus rahuldada ja kohtunikuabi määrus tühistada, kuid mitte määruskaebuses toodud põhjustel. Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 määrusega TsMS § 174 lg 8, mille järgi võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Seega on maakohtu määruse menetluskulude kindlaksmääramise kohta teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Maakohus lahendab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuse sisuliselt uuesti. Kostja avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on esitanud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2013 otsusega jäeti hageja kanda kõik menetluskulud ringkonnakohtus. Seega on ekslik hageja arusaam, et kostja lepingulise esindaja kulusid ei saa käesolevas menetluses hagejalt välja mõista. Samuti on ekslik hageja seisukoht, et menetluskulude väljamõistmise välistab asjaolu, et hagi oli ta esitanud Eve Chamkhi, mitte Eve Puki vastu. Hagi menetlusse võtmise staadiumis tegi kohus rahvastikuregistri andmetele tuginedes kindlaks, et hagis näidatud isikukoodi XXXXXXXXXXX omav Eve Chamkhi nimeline isik kannab praegusel ajal perekonnanime Pukk. Maakohtus toimus mitu kohtuistungit, kus osalesid nii hageja kui kostja isiklikult. Hageja ei seadnud kahtluse alla, et kostja näol poleks tegemist isikuga, kelle vastu ta hagi esitada soovis. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1, mille kohaselt kohtuotsuses märgitakse üksnes menetluskulude jaotus, ei pidanud ringkonnakohtus menetlema menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude jaotuse küsimuses said pooled oma seisukohti apellatsioonimenetluses avaldada (hageja tegi seda apellatsioonkaebuses ja kostja vastuses apellatsioonkaebusele). Hagi on esitatud enne 01.01.2013, mistõttu tuleb asjas kohaldada enne 01.01.2013 kehtinud TsMS § 175 lg-t 1, milles on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostja kinnitusel, mida tõendab Paulson Õigusbüroo Waldson OÜ 15.07.2013 arve nr 45, peab kostja tasuma menetlusdokumentide koostamise eest (arves näidatud hagi koostamine, kostja vastus) 200 eurot, millele lisandub käibemaks 40 eurot, s.o kokku 240 eurot. Arves näidatud teenuse kogusest ja ühiku hinnast tuleneb, et tegemist on tasuga nelja töötunni eest. Kuigi arves on teenusena märgitud hagi koostamine ja kostja vastus, on kostja selgitanud, et tegemist on tasuga kostja lepingulise esindaja nelja töötunni eest, mis kulus apellatsioonimenetluses hageja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Kostja selgitused on veenvad ja kooskõlas toimikust nähtuva asja menetluse käiguga. Kostjat esindas apellatsioonimenetluses Piret Kägo Paulson Õigusbüroo Waldson OÜ-st, kes on 15.07.2013 koostanud ja esitanud ringkonnakohtule kostja vastuse hageja apellatsioonkaebusele. Tegemist on olnud kostja lepingulise esindajaga TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt. Kohus leidis, et tsiviilasja keerukust arvestades oli lepingulise esindaja abi kasutamine kostja poolt apellatsioonimenetluses vajalik ja põhjendatud. Hageja oli kostja vastu esitanud nii varalise kui mittevaralise kahju nõude, tuues nõude alusena esile mitmeid erinevaid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus vaatas läbi kaks apellatsioonkaebust – nii hageja enda kui talle riigi õigusabi korras määratud esindaja oma. Kostja vastus käsitleb mõlemas apellatsioonkaebuses toodut ning millegagi pole põhjendatud hageja lähenemine, et kostja menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel tuleks tema enda ja esindaja apellatsioonidega seonduvat vaadelda eraldi. Hageja enda

apellatsioonkaebus sisaldab sisulist teksti kolmel leheküljel ning esindaja oma samuti kolmel leheküljel. Tuleb nõustuda kostjaga, et hageja enda apellatsioonkaebus on selle sõnakasutuse ja lauseehituse tõttu raskesti arusaadav, mis suurendas kindlasti ka lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonidele vastamisel. Kostja vastus apellatsioonkaebusele sisaldab sisulist teksti seitsmel lehel. Kuigi vastus sisaldab ka ülevaadet apellatsioonkaebustes esitatud seisukohtadest, kujutab põhiline osa vastusest siiski kostja enda õiguslikke ja faktilisi argumente. Asja mahtu ja keerukust arvestades pidas kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu apellatsioonidele vastamiseks nelja tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Täiesti põhjendamatu on hageja etteheide, et kostja on tahtlikult pikendanud menetlust ja tekitanud menetluskulusid. Apellatsioonkaebuse esitas hageja, mitte kostja. Ringkonnakohtu 26.06.2013 määrusega kohustati kostjat 21 päeva jooksul määruse kättesaamisest apellatsioonkaebusele vastama. Kostja esitas vastuse 15.07.2013, seega õigeaegselt. Riigikohtu praktikas on korduvalt põhjendatuks ja vajalikuks peetud lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 50 eurot (ilma käibemaksuta) on tunduvalt alla kohtupraktikas aktsepteeritud suuruse. Isegi Eesti teatud piirkondade (näiteks Kagu-Eesti) madalamat elatustaset arvestades ei saa seda pidada ülemäära suureks. Kostja on TsMS § 174 lg 6 kohaselt kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega tuleb kostja menetluskulude suuruseks määrata kogu tema poolt nõutav lepingulise esindaja tasu 240 eurot, mis tuleb vastavalt ringkonnakohtu määratud menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja mõista.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

8.A. Nõmm esitas Tartu Maakohtu 9. septembri 2014 määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada menetluskulude kindlaksmääramise määrus põhjusel, et tegemist on ebaseadusliku kohtukoosseisuga, kes oleks pidanud ennast asja lahendamisel taandama. Hageja palub saata asi testimiskohtule ja nõuda välja menetluskulud õigetelt isikutelt õigetele isikutele. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt nähtub Tartu Maakohtu esimehe 07.06.1013 vastusest, et kohtukoosseis on edastanud teadlikult valeandmeid, mis seab kahtluse alla kohtuotsuse tervikuna. A. Nõmm esitas kohtule hagi 02.11.2012 Eve Chamki vastu, kohus teatas, et hagi on esitatud 05.11.2012 E. Puki vastu. Seega lõi kohus kohtuotsuse tegemisel isikust vale ettekujutuse. Kohtupraktikas kajastuvad nimed sõnastuses Eve Pukk endise nimega Chamkhi. 01.03.2013 esitas hageja järelpärimise, miks tema tähelepanekuid protokolli parandamiseks arvesse ei võeta. Kohus vastas, et hagejalt kohus ei küsinud. Samuti edastas kohus kostja selgitused kujul, millest ei ole aru saada, mida tahetakse selgitada. Eeltoodu seab kahtluse alla kogu protokolli ehtsuse ja oluliste dokumentide mitte vastuvõtmise. Hageja ei saanud neid fakte ringkonnakohtus esitada, kuna ajal, kui ringkonnakohus tegi kokkulepet hagejale riigi õigusabi osutava Valli Murdega, nõuti ka hagejalt apellatsioonkaebust. Hageja soovis maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist ning tasus ka täiendava riigilõivu. Ringkonnakohus ei edastanud hagejale kostja vastust ja seega ei saanud hageja oma seisukohti põhjendada. Ringkonnakohus ei saatnud hagejale ka kohtuotsust. Esimene kontakt riigi määratud esindajalt saabus 19.11.2013 e-kirja teel, kus saadeti kohtuotsus. See, et ringkonnakohus määras hagejale nn tehisadvokaadi ja nõuab hagejalt sisse kostja õigusabikulud, on ennekuulmatu. Kui hageja palus Riigikohtul määrata talle vandeadvokaat asja edasiseks arutamiseks, pidas kohus seda ebaotstarbekaks, teadmata asja tegelikku kulgu. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et saada õiglast kohtupidamist ja kohtuotsust, üritanud suhelda kostjaga pärast õnnetust e-kirja teel ning teatanud, et pöördub kohtusse. Seega pidi

kostja aru saama, et kaasnevad ka kulud. Hageja on tasunud 875 eurot riigilõivu ja sõitnud kaks korda Kuressaarest Põlvasse kohtuistungitele, kulutades selleks kuus tööpäeva. Menetluskulude kindlaksmääramisel on väär kohtu seisukoht just isiku nimes. Kohus lõi juba eos järgnevale kohtuastmele ettekujutuse, et tegemist on algusest peale abielus oleva raske haigega, töövõimetuga, autoliisinguga, alaealise lapsega ja ainsa elupaigaga X-XX, XXX (korter kuulub siiani Eve Chamkile). Ringkonnakohus ei näinud kohtusaali, kus säras just abiellunud isik arvatavasti koos oma abikaasaga. Samuti ei viibinud kohtusaalis hageja poeg T.N, kes oli samuti avariis kannatanu.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9.E. Pukk taotleb määruskaebuse läbivaatamata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei vasta määruskaebus TsMS § 662 nõuetele. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramise määruse tühistamist põhjusel, et määruse tegi ebaseaduslik kohtukoosseis. Hageja ei ole oma seisukoha põhjenduseks esitanud ühtegi asjaolu ega tõendit. Määruskaebusest ei ole võimalik aru saada, kas hageja soovib vaidlustada tsiviilasjas tehtud kohtuotsust või määrust, millega määrati kindlaks menetluskulude suurus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 09.09.2014 määrus muutmata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
11.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist:
11.1.Määruskaebuse esitaja (hageja) leiab määruskaebuses, et tegemist on ebaseadusliku kohtukoosseisuga, kes oleks pidanud ennast asja lahendamisel taandama. Hageja ei ole oma väidet ebaseadusliku kohtukoosseisu kohta määruskaebuses põhistanud. Asja materjalide põhjal puudub igasugune alus asuda seisukohale, et kaevatava kohtumääruse on teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Maakohus lahendas määrusega kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduse, mille lahendamine on TsMS § 174 sätete kohaselt maakohtu pädevuses. Maakohus tühistas kaevatava määrusega kostja avalduse kohta maakohtu kohtunikuabi poolt 22.05.2014 tehtud määruse, kuivõrd pärast Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrusega TsMS § 174 lg 8, mille järgi võib tsiviilkohtumenetluses menetluskulud kindlaks määrata ka kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks tunnistamist kohtunikuabil menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks pädevus puudus. Maakohus lahendas menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuse sisuliselt uuesti, mis oli antud olukorras seaduslik ja põhjendatud lahendus.
11.2.Vastuseks määruskaebuse esitaja seisukohale, et asjas on tehtud viga seoses kostja nimega – kohtudokumentides räägitakse Eve Pukist, kuid hageja esitas hagi Eve Chamki vastu ja korter kuulub siiani Eve Chamkile, on maakohus määruses selgitanud, et rahvastikuregistri andmete alusel on kindlaks tehtud, et hagis näidatud isikukoodi XXXXXXXXXXX omav Eve Chamkhi nimeline isik kannab praegusel ajal perekonnanime Pukk. Samuti on põhjendatud maakohtu viide, et maakohtus toimus mitu kohtuistungit, kus osalesid nii hageja kui kostja isiklikult, ning hageja ei seadnud kahtluse alla, et kostja näol poleks tegemist isikuga, kelle vastu ta hagi esitada soovis.
11.3.Ka määruskaebuse ülejäänud väited, mis puudutavad maakohtu ja ringkonnakohtu tegevust A. Nõmme hagiavalduse ja apellatsioonkaebuse lahendamisel (protokolli

parandamine, kostja vastuse edastamine jne), sh etteheited seoses hagejale riigi õigusabi osutamisega, ei ole menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses asjakohased. TsMS § 174 lg 1 järgi lähtutakse menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel kohtu poolt kohtuotsuses märgitud menetluskulude jaotusest. Antud asjas jaotati menetluskulud maakohtus Tartu Maakohtu 23.04.2013 otsusega, millega jäeti kummagi poole menetluskulud neid kandnud poole enda kanda, ning ringkonnakohtus Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2013 otsusega, millega jäeti menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtu 18.11.2013 otsusele menetlusse võtmata, on asjas jõustunud menetluskulude jaotus, mille kohaselt tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses.

12.Kostja palus menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avalduses mõista hagejalt välja kostja menetluskulude katteks lepingulise esindaja kulu 240 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hagi on esitatud enne 01.01.2013, tuleb asjas kohaldada enne 01.01.2013 kehtinud TsMS § 175 lg-t 1, milles on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on korduvalt märkinud (näiteks lahendites nr 3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on esitanud määruses põhjalikud kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Maakohus on piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, keerukusastet ja poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatut. Ringkonnakohus nõustub kõigi maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda maakohtu määruse põhjendusi.
13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.