Harju Maakohtu 09. septembri 2014 määrus menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ Ehitajate tee 72 määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: KÜ Ehitajate tee 72 (registrikood 80173186), lepinguline esindaja Marina Suhnjova Kostja: AA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 09. septembri 2014 määrus menetluskulude jaotamise osas ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud kostja kanda ja määrata rahaliselt kindlaks menetluskulude suurus. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.Maakohtu määruse resolutsiooniks lugeda:
2.1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-12-51444 menetlus KÜ Ehitajate tee 72 hagis AA vastu võla väljamõistmiseks seoses hageja loobumisega hagist.
2.3.Mõista AA-lt välja menetluskulude hüvitamiseks 1236,25 eurot KÜ Ehitajate tee 72 kasuks.
2.4.Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada KÜ-le Ehitajate tee 72 riigilõiv 62,50 eurot. Riigilõiv kanda kontole nr 10220215642227 AS-s SEB Pank.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.KÜ Ehitajate tee 72 esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse AA vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Võlgniku vastuväite alusel maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
2.11.02.2013 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 346,53 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 23,30 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hageja suurendas 05.08.2013 nõuet ja palus kostjalt välja mõista võla 614,85 eurot, viivise 79,17 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise.
3.12.08.2014 esitas hageja maakohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluskulude väljamõistmise taotluse. Avalduse kohaselt tasus kostja hagejale võla 1365,71 eurot, millega on hageja nõue rahuldatud ja hageja loobub hagist. Kuna kostja rahuldas hageja nõude, palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna 1531,25 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 1406,25 eurot.
4.Kostja ei vaielnud vastu hagist loobumisele, kuid ei olnud nõus kandma menetluskulusid, kuna kostja ei rahuldanud hageja nõuet. Vaidlusaluse võla tasus kolmas isik IA, kes ei olnud käesoleva tsiviilasja menetlusest teadlik ja tasus hageja arve heas usus kogu ulatuses. Hageja menetluskulud on ilmselgelt ülepaisutatud.
5.Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et tõele ei vasta väide, et IA ei olnud menetlusest teadlik. Panga 2012-2014 väljavõtetest on selgesti näha, et kõik korteri nr XX arved tasus IA. Samuti nähtub, et alates 24.12.2012 tasus IA arveid vaid osaliselt, selgitusega „avaldus 1“. Viidatud avaldusega teatas kostja hagejale, et ta ei maksa juhatamise, hoolduse ja remondifondiga seotud kulusid. Puudub kahtlus, et 25.07.2014 tasus IA kostja korraldusel arve summas 1365,71 eurot ja hakkas edaspidi hageja arveid tasuma täies ulatuses. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
6.Maakohus lõpetas tsiviilasja menetluse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel, võttes TsMS § 429 lg 1 ls 2 kohaselt hagist loobumise vastu.
7.TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja tasus 05.12.2012 maksekäsu kiirmenetluses lõivu 45 eurot ja kohtumenetluses täiendavalt 80 eurot, kokku 125 eurot, millest pool, so 62,50 eurot kuulub hagejale tagastamisele.
8.Põhjendatud on rakendada TsMS § 162 lg 4 sätestatud võimalust ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Antud juhul ei ole kostja hageja nõuet rahuldanud, sest vaidlusaluse summa tasus kolmas isik, kes ei ole menetlusosaline. Lisaks arvestab kohus asjaolu, et käesoleva tsiviilasja menetlus oli alates 28.08.2013 peatatud ja asja sisulise lahendamiseni kohus ei jõudnud. Määruskaebus
9.Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
10.Maakohtu määrus on vastuoluline. Kohus ei nõustunud hagejaga, et kostja on nõude rahuldanud, ent võttis siiski hagist loobumise vastu ja lõpetas menetluse. Juhul, kui hageja loobub hagist, kannab kostja hageja menetluskulud, kui kostja on hageja nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (TsMS § 168 lg 5).
11.Hageja avaldus hagist loobumiseks oli tingimuslik, ehk haginõudest loobumise tingis nõude rahuldamine. Kui maakohus ei nõustunud kostja käitumise hindamisega (nõude rahuldamisega), ei oleks ta pidanud hagist loobumist vastu võtma.
12.Kostja abikaasa IA oli käesoleva tsiviilasja menetlusest teadlik ja tasus kostja korraldusel arve 1365,71 eurot, so võla perioodi 01.07.2012-31.07.2014 eest. Panga väljavõtetest on näha, et kõik korteri nr XX arved on tasunud IA. Kostja ja IA on korteri nr XX kaasomanikud ja korteriühistu ees solidaarvõlgnikud.
13.Kohus jättis põhjendamata, miks oleks hageja kulude kostjalt väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja esitas maksekäsu avalduse kostja vastu 05.12.2012 summas 352,29 eurot. Kostja esitatud vastuväite tõttu tuli alustada hagimenetlust. Kohtumenetluse kestel esitas kostja mahukaid vastuväiteid, millistele hageja pidi vastama. Kostja venitas protsessi – menetlus oli kahel korral peatatud kostja tõttu. Ebaõiglane oleks olukord, kus kostja ei pea menetluskulusid tasuma põhjusel, et ta tasus oma võla hagejale pärast 1,5 aastat kestnud kohtumenetlust.
14.Nõustuda ei saa seisukohaga, et menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise küsimus sõltub sellest, kas kohus jõudis asja sisulise lahendamiseni. Seadus ei sätesta piiranguid menetluskulude hüvitamise õigusele sõltuvalt menetluse staadiumist. Vastus määruskaebusele
15.Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
16.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusnormi rikkumise tõttu menetluskulude jaotamise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud kostja kanda ja määrab need rahaliselt kindlaks.
18.Kuigi hageja palus maakohtu 09.09.2014 määruse täies ulatuses tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule, ei sisalda määruskaebus ühtegi põhjendust selle kohta, miks on hageja arvates ebaõige tsiviilasja menetluse lõpetamine seoses hageja loobumisega hagist ja riigilõivu osaline tagastamine hagejale. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus menetluse lõpetamise ja riigilõivu tagastamise osas (resolutsiooni p-d 1 ja 3) seadusele, kohus ei ole vastavate otsustuste tegemisel menetlusnormi rikkunud ja nimetatud osas määruse tühistamiseks puudub alus.
19.Ringkonnakohus peab määruskaebust põhjendatuks menetluskulude jaotuse osas. Kuigi kohtul on õigus ka hagist loobumise korral rakendada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatud diskretsiooniõigust jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ületas maakohus ringkonnakohtu hinnangul menetluskulude jaotuse kohta otsustust tehes diskretsiooni piire.
20.Ringkonnakohus leiab, et asja materjali alusel ei saa teha järeldust selle kohta, et TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude jaotamiseks ei anna alust asjaolu, et hagetud võla tasus kostja abikaasa IA, mitte kostja. Võlaõigusseaduse § 78 lg 1 järgi võib võlgniku kohustuse täita ka kolmas isik ja seaduse mõtte kohaselt loetakse seda võlgnikupoolseks kohustuse täitmiseks ja võlgnik vabaneb sel juhul täitmise kohustusest.
21.Usutav ei ole kostja väide, et tema abikaasa ei teadnud kohtumenetlusest ja tasus võla heas usus. Arvestades asjaolu, et kõik ühistu poolt esitatud arved on senini tasutud IA poolt, kes on arvete osalise tasumise korral viidanud ülekande selgitustes kostja poolt hagejale esitatud avaldusele, milles kostja vaidlustas osade hageja poolt nõutavate summade õiguspärasuse, on ilmne, et IA tegutses nii arvete tasumisel kui ka hagejale võla tasumisel kostja juhiste alusel.
22.TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulude jaotamiseks ei anna alust ka asjaolu, et tsiviilasja menetlus oli alates 28.08.2013 peatud ja asja sisulise lahendamiseni kohus ei jõudnud. Asja materjalist nähtub, et kohus peatas menetluse seetõttu, et kostja vaidlustas hageja esindaja esindusõiguse (III kd lk 57,58), st menetlus peatati kostjast tuleneval asjaolul. Ka asjaolu, et asjas ei tehtud sisulist lahendit ja menetlus lõppes võla tasumise tõttu hagist loobumisega, ei anna alust nimetatud sätte kohaldamiseks. Tsiviilasja materjalist ei nähtu ühtegi asjaolu, mis viitaks sellele, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
23.Ringkonnakohtul on võimalik hageja menetluskulude hüvitamise taotluse põhjendatust ise hinnata ja määrata kindlaks hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus. Hageja palus kohtul välja mõista kostjalt menetluskulude hüvitamiseks 1531,25 eurot, millest 125 eurot on hageja tasutud riigilõiv ja õigusabi kulu 1406,25 eurot, mille kohta esitas hageja kalkulatsiooni, näidates ära tehtud toimingud, nende tegemiseks kulunud aja ja sellele vastava rahalise maksumuse. Kostja märkis vastuses hageja taotlusele üldsõnaliselt, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud, konkretiseerimata, milliste asjaolude alusel ta seda leiab. Ka vastuses määruskaebusele kostja oma seisukohti ei täpsustanud.
24.Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohus tagastas hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole riigilõivust, so 62,50 eurot, peab kostja hüvitama sellest ülejäänud osa – 62,50 eurot. Riigilõivu tasumine makskäsumenetluses ja hagi esitamisel oli vajalik ja põhjendatud kulu. Hageja ei saanud selle tasumist vältida.
25.Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus õigusabikulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (III kd lk 93) on hageja lepinguline esindaja osutanud kohtumenetluses õigusabi 19,95 tunni ulatuses, millele lisandub maksekäsu kiirmenetluses avalduse koostamise ja kohtule esitamise tasu 20 eurot. Esindaja tunnitasuks on 19,45 tunni ulatuses 75 eurot tund ja 0,5 tunni ulatuses 80 eurot tund. Tunnitasu suurus on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik.
26.Vajalik ja mõistliku suurusega on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise tasu 20 eurot ja kostja peab selle hagejale hüvitama.
27.Hagiavalduse koostamisele ja kohtule esitamisele kulunud ajaks on hageja märkinud 2 tundi. Arvestades seda, et hagiavaldus on kahel lehel, millest asja lahendamiseks vajalikud asjaolud on välja toodud ühel lehel ja hagiavaldus on esitatud kohtule elektrooniliselt, on vajalik ja põhjendatud ajakulu selles osas 1 tund maksumusega 75 eurot.
28.Kostja 12.03.2013 vastuse analüüsile ja sellele 03.04.2013 vastuse koostamisele kulunud aeg 2,5 tundi on vajalik ja põhjendatud, sest vastuses on esitatud sisulised vastuväited ja õiguslik analüüs kostja vastuväidete kohta, mis käsitlesid hageja esindaja esindusõiguse küsimust. Seega on põhjendatud ka nimetatud toimingu eest nõutav tasu 187,50 eurot.
29.Kostja 08.05.2013 vastuse analüüsile ja sellele hageja 13.05.2013 vastuse (3 lehekülge) koostamisele kulunud aja osas loeb ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks 2 tundi (maksumus 150 eurot), mitte hageja märgitud 3 tundi.
30.Kohtu 15.05.2013 eelistungiks ettevalmistumiseks ja sellel osalemiseks (istung kestis 2 tundi 45 minutit) on põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 3,75 tundi (maksumus 281,25 eurot).
31.Hagiavalduse tervikteksti koostamiseks kulunud aeg 1,5 tundi on vajalik ja põhjendatud, samuti ka selle eest arvestatud tasu 112,50 eurot. 05.08.2013 nõude suurendamise avalduse koostamisele kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses (75 eurot). Hageja 05.08.29013 seisukohtade koostamiseks esindaja esindusõiguse osas on vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 tund (75 eurot), kuna põhimõtteliselt samad seisukohad esitas hageja ka vastuses kostja 08.05.2013 menetlusdokumendile. Toimiku materjaliga tutvumiseks on piisav aeg 1 tund (75 eurot), kuna põhiliselt koosneb materjal hageja esitatud materjalist. Kohtu teisel eelistungil osalemine 0,6 tunni jooksul on dokumenteeritud ning see on vajalik ja põhjendatud ajakulu (maksumus 45 eurot).
32.Järgmiste väikese mahuga menetlusdokumentide - taotlus asja uuendamise kohta, 19.11.2013 hageja vastus, hagist loobumise avaldus - vormistamine ei saanud kokku võtta aega rohkem kui 1 tund (maksumus 77,50 eurot).
33.Seega hageja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu, mille kostja peab hagejale hüvitama, on kokku 1173,75 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul katab eelmärgitud summa mõistlikult hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud kulutusi. Kuigi tegemist ei olnud keerulise vaidlusega, oli mitmete menetlusdokumentide koostamise vajadus tingitud kostja alusetutest taotlustest (hageja esindaja esindusõiguse vaidlustamine ja volituste kontrollimise nõue, menetluse peatamine). Hagejal ei olnud võimalik ringkonnakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud õigusabikulude kandmist vältida. Lisaks sellele tuleb kostjal hüvitada osa riigilõivust 62,50 eurot, s.o kõik kokku 1236,25 eurot.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.