Kohtulahend

Kostja esitas 05.08.2014 kohtule taotluse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on kostja kandnud õigusabikulusid kokku summas 2816 eurot (koos käibemaksuga). Kuna kostja pole käibemaksukohustuslane, taotleb ta õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Kostja on kulud kandnud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega. Lisaks taotleb kostja välja mõista viivis menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni. Kostjale on lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt osutatud õigusabiteenust järgmiselt: 1) 15.10.2013 – materjalidega tutvumine, vastuse alustamine XXX hagile – 2,67 h; 2) 15.10.2013 – vastuse jätkamine XXX hagile, kohtule edastamine – 2 h; 3) 25.10.2013 – IJSBA reeglite tõlge kohtule – 0,5 h; 4) 23.12.2013 – XXX täiendav vastus kohtule – 2,83 h; 5) 11.02.2014 – kohtumine kliendiga seonduvalt XXXhagiga, kliendi selgitused – 1,33 h; 6) 19.02.2014 – täiendav seisukoht kohtule – 1,83 h; 7) 19.02.2014 – täiendava seisukoha jätkamine kohtule – 1,33 h; 8) 22.04.2014 – vastus XXX apellatsioonkaebusele – 3 h; 9) 24.04.2014 – XXX vastuse täiendamine, kohtule esitamine – 1,33 h; 10) 19.06.2014 – XXX istungi ettevalmistamine – 1,67 h; 11) 19.06.2014 – kohtuistung XXX– 2,83 h. Kostja esindaja tunnitasu on mõistlik. Õigusabiteenuse hind oli 110 eurot, millele lisandus käibemaks. Riigikohus on asjas nr 3-1-1-66-12 kinnitanud, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks võib lugeda 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks jääb menetluskulude summa oluliselt alla hagi esitamise ajal kehtinud lepingulise esindaja piirmääradele (12 800 eurot), mistõttu pidid sellises suuruses õigusabikulud olema hagejale ettenähtavad. Kostja on esitanud ka esindatavale esitatud arve, mis on Riigikohtu seisukoha kohaselt asjas nr 3-2-1-9813 menetluskulu tõendav dokument. Asjakohased pole hageja väited õigusabi nö sponsorlusena osutamise kohta. Hageja vastuväited Kostja õigusabikulud on osaliselt põhjendamatud. Kostja esindaja on kulutanud 4 h ja 40 min vastuse koostamisele. Selles menetlusdokumendis on kostja selgitanud, miks tuleks hagi jätta menetlusse võtmata. Kuna kohus võttis 02.12.2013 määrusega hagi menetlusse, polnud menetlusdokumendis sisaldunud seisukohad põhjendatud ega vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes. Samuti on selle dokumendi koostamisele kulutatud aeg ilmselgelt ebaproportsionaalne asja keerukusega võrreldes. Dokumendi mahtu tõstavad suuresti refereeringud eri võistlusmäärustest ja -juhenditest. Tõlkele kulutatud aeg (30 min) on mõistlik, kuid hageja ei peaks kandma sellega kaasnenud kulusid, sest tõlge puudutas hagi menetlusse võtmise küsimust ning see osutus põhjendamatuks. Ühtlasi on kostja sama tõlke esitanud tsiviilasjas nr 2-13-43496, mistõttu tuleks sellega seotud kulud jagada kaheks. Kostja 23.12.2013 vastus hagile on sisuliselt kahel lehel ning kordab üle juba varasemalt avaldatut. Selle koostamisele kulunud aeg 2 h ja 50 min on põhjendamatult pikk. Mõistlik olnuks dokumendi koostamisele kulutada kaks tundi.

Põhjendatud on kliendiga kohtumisele kulutatud 1 h ja 20 min. Täiendava seisukoha koostamine (menetluskulude nimekirja read 6 ja 7) 3 h ja 10 min vältel on ebamõistlik. Menetlusdokumendis korratakse üle juba varasemalt esitatud seisukohti ning dokument on sisult narratiivne, sisaldamata erilist õiguslikku argumentatsiooni. Apellatsioonkaebusega tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele on ebamõistlik kulutada kokku 4 h ja 20 min. Kostja vastus apellatsioonkaebusele on sisult referatiivne, kordab üle kohtuotsuses ja Riigikohtu otsuses toodud seisukohti ega sisalda õiguslikku analüüsi ega keerukat olustikukirjeldust, mis sellist ajakulu õigustaks. Tallinna Ringkonnakohtu istung kestis 2 h ja 39 minutit, kuid kostja on selles osas ajakuluks märkinud 2 h ja 50 minutit. Kostja pole TsMS § 174 lg-t 6 rikkudes taotluses kinnitanud, et ta pole käibemaksukohustuslane. Seega ei saa kohus menetluskulusid välja mõista koos käibemaksuga. Kostja esindaja tunnitasu on liiga suur. Harju Maakohus on asjas nr 2-11-27068 leidnud, et vandeadvokaadi abi kvalifikatsiooniga esindaja tunnitasu mõistlik ja põhjendatud suurus on 120 eurot koos käibemaksuga. Praegusel juhul on kostja esindaja tunnitasu hind koos käibemaksuga 132 eurot. Hageja palub kohtul välja nõuda õigusabikulude kandmist tõendav dokument, sest hagejale teadaolevalt osutab Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ kostjale õigusabi sponsorlusena. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtuotsus jõustus 01.08.2014. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 05.08.2014, seega tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kostja taotlevb õigusabikulude kokku 2816 euro väljamõistmist hagejalt. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kuna hagi võeti menetlusse, ei tohiks kostjalt välja mõista õigusabikulu, mis tekkis seoses hagi menetlusse võtmise otsustamisega. Kohus küsis kostjalt 18.09.2013 e-kirjaga hagi menetlusse võtmise kohta arvamust, mistõttu oli 16.10.2013 seisukoha esitamine kostja poolt põhjendatud. Tegemist polnud tavapärase kohtuvaidlusega ning asjas tuli lahendada ka küsimus kohtualluvusest, mistõttu oli poolte seisukohtade väljaselgitamine asja menetlusse võtmise osas asjakohane. Asjaolu, et kohus otsustas asja vaatamata kostja seisukohale menetlusse võtta, ei tähenda, et selle seisukoha esitamine olnuks tarbetu. Kohus võib vastavalt TsMS § 372 lg-le 4 küsida kostja arvamust asja menetlusse võtmise osas ning sellest tulenevate võimalike menetluskulude kandmisega pidi hageja arvestama. Samuti on kohus seisukohal, et arvamuse esitamisele kulunud aeg (kokku 4,67 h) on mõistlik, arvestades, et see oli esimene kohtule esitatud menetlusdokument, millele pidi

eelnema kliendiga nõupidamine, asjaoludega tutvumine, kohtupraktika ja seaduse uurimine, õigusliku positsiooni väljatöötamine jne. Samuti palus kohus kostjal 18.10.2014 e-kirjaga esitada seisukohas viidatud IJSBA reeglistik. Kostja esitas reeglistiku ja selle tõlke. Tõlke esitamine oli põhjendatud ja vajalik, kuivõrd kohtumenetlus toimub TsMS § 32 lg 1 kohaselt eesti keeles. Hageja viidatud tsiviilasjas nr 213-43496 pole menetluskulude jaotus veel kindlaks määratud, mistõttu ei saa kohus tõendi tõlkimisele kulunud ajakulu selle põhjal vähendada. Ajakulu (0,5 h) on mõistlik. Kostja esitas 23.12.2014 hagile vastuse (I kd, t lk 71-74). Kuigi vastus pole pikk (sisuline osa ca 2 lk), ei saa lugeda, et selle koostamisele märgitud aeg (2,83 h) oleks ebamõistlik. Lühikese, kuid sisuka menetlusdokumendi koostamisele võib kuluda rohkem aega, kui pika, kuid ebavajalikku infot/kordusi sisaldava menetlusdokumendi koostamisele. Ekslik on hageja seisukoht, et selles menetlusdokumendis korrati varasemalt esitatut. Esialgses 16.10.2013 seisukohas esitas kostja vastuse hagi menetlusse võtmise perspektiivist vaadatuna, kuid 23.12.2014 vastuses esitas lisaks sisulised argumendid. Põhjendatud on ka kostja märgitud õigusabikulu, mis seisnes hageja 27.01.2014 seisukohale vastuse koostamises (19.02.2014 – täiendav seisukoht kohtule – 1,83 h; 19.02.2014 – täiendava seisukoha jätkamine kohtule – 1,33 h). Hageja 27.01.2014 seisukoht oli küllalt mahukas (sisuline osa on 6 leheküljel – I kd, t lk 83-88), lisaks esitas hageja uusi tõendeid. Arvestades, et kostja esindajal kulus esmalt aeg nendega tutvumiseks ning teiseks hageja seisukohtadele vastamiseks, ei saa kulunud aega (kokku 3,16 h) pidada ebamõistlikuks. Kostja menetlusdokument on asjakohane, selles vastati hageja seisukohtadele ning seda ei saa pidada narratiivseks, nagu leiab hageja. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele on spetsifikatsioonist nähtuvalt kulunud kokku 4,33 h (22.04.2014 – vastus XXX apellatsioonkaebusele, 3 h; 24.04.2014 – XXX vastuse täiendamine, kohtule esitamine – 1,33 h). Arvestades, et apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks tuli kostjal läbi töötada kohtuotsus ja küllaltki mahukas apellatsioonkaebus (I kd, t lk 177-187), ei saa apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks kulunud aega pidada ebamõistlikuks. Kohus nõustub hagejaga selles, et Tallinna Ringkonnakohtu 19.06.2014 istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg 1,67 h on põhjendamatult pikk. Selleks ajaks oli kostja esindajal hageja seisukohad läbitöötatud, apellatsioonkaebusele vastus esitatud ja kostja õiguslik positsioon välja kujundatud. Kohus peab mõistlikuks kohtuistungi ettevalmistamiseks vajalikuks ajaks 1 h. Kohus vähendab selles osas ajakulu 0,67 h võrra. Samuti on õige hageja märkus, et kohtuistung kestis protokollist (I kd, t lk 204-207) nähtuvalt 12.03–14.42, seega 2 h ja 39 minutit ehk 2,65 h. Lisatud spetsifikatsioonist nähtuvalt on hageja esindaja märkinud kohtuistungil osalemise ajakuluks 2 h ja 50 min ehk 2,83 h. Kohus vähendab selles osas ajakulu 11 minuti ehk 0,18 h võrra. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et õigusabi osutamine oli põhjendatud kokku 20,33–0,85 = 19,48 h ulatuses. Kohus leiab, et asjakohane pole hageja väide selle kohta, et õigusabi osutati kostjale sponsorlusena. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-65-13 (p 18) märkinud, et, menetluskulude väljamõistmise kontekstis pole oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus; oluline on

üksnes vastava kohustuse tekkimine. Vastava kohustuse tekkimise tõendamiseks on kostja esitanud vastava arve (I kd, t lk 228). Samuti pole keskmisest suurem kostja esindaja tunnitasu (110 eurot, millele lisandub käibemaks). Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega jääb kostja esindaja õigusabitasu keskmise piiresse. Kostja on taotluses kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane (I kd, t lk 224), mistõttu kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga (110 eur + km 20% = 132 eur). Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus hagejalt menetluskuludena kostjate kasuks välja kokku summas 2 571,36 (132 x 19,48) eurot. Menetluskuludelt tuleb TsMS § 177 lg 2 alusel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.