Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.09.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-15-642
Kohtuasi
KÜ Uus Vahuri hagi OÜ Karso Ehitus vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
OÜ Karso Ehitus apellatsioonkaebus ja KÜ Uus Vahuri vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
939,33 eurot
Vastuapellatsioonkaebuse hind
0 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja: KÜ Uus Vahuri (registrikood 80269555, asukoht Õismäe tee 53, 13514 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kalju Hanni Kostja: OÜ Karso Ehitus (registrikood 10845661, asukoht Katusepapi 4, 11412 Tallinn), lepinguline esindaja Oksana Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 23.04.2015 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.KÜ Uus Vahuri (hageja) esitas 15.01.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Karso Ehitus (kostja) vastu kahjuhüvitise 750 euro ja viivise saamiseks.
2.20.02.2015 täpsustas hageja oma nõuet ning palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 748,17 eurot ja viivise 0,07 % päevas põhinõudelt alates 08.08.2014, kuid mitte rohkem kui 646,59 eurot. Hageja märkis, et ta luges kostja 12.02.2015 makse (100 eurot) arvelt tasutuks viivisenõude 98,17 eurot ja põhinõude 1,83 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 22.08.2011 töövõtuleping, millega kostja kohustus teostama tähtajaga 25.10.2011 trepikodade remonttööd Tallinnas, Õismäe tee 51 ja 53 asuvates korterelamutes. Hageja kohustus tööde eest tasuma 21 553 eurot. Märgitud kohustused on poolte poolt täidetud.
4.Töövõtulepingu p-s 6.6 lepiti kokku kostja kohustuses tagada teostatud töödele garantii kestusega 36 kuud. Kostja teostatud töödel ilmnesid kokkulepitud garantiiaja jooksul puudused (praod ja värvi mahatulek). Hageja võttis kostjaga ühendust ja palus puudused garantiikorras kõrvaldada. 2012. aasta novembris-detsembris vaatasid pooled üheskoos teostatava tööde mahu üle. Kostja keeldus garantiitöid teostamast viidates, et esmalt peab hageja täitma oma kohustuse tasuda kostjale lumekoristustööde eest. Hageja jättis kostja taotluse tähelepanuta, kuna kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit mis kinnitaks, et poolte vahel oli sõlmitud leping, millest tulenevalt on kostja kohustunud teostama Õismäe 53 kinnistu lumetõrjetööd ning hageja on kohustunud selle eest tasuma.
5.Kuna kostja keeldus oma lepingulisi kohustusi täitmast, võttis hageja 2013. aasta oktoobris kolmelt erinevalt isikult hinnapakkumised puuduste kõrvaldamiseks. Kostja avaldas, et hinnapakkumised ei ole õiglased ning mõistlik summa oleks hoopis 500 eurot. Hageja pakkus kostjale võimalust teostada garantiitööd ise, kuid pooled ei jõudnud tööde teostamise osas kokkuleppele. Seega sõlmis hageja tööde teostamiseks lepingu kolmanda isikuga OÜ-ga Artma summas 750 eurot. Hageja palus kostjal kahjuhüvitisena tasuda 750 eurot hiljemalt 08.08.2014. Kostja seda ei teinud.
6.Hageja tellis kolmandalt isikult garantiitööd täpselt samas mahus, milles oleks pidanud kostja need teostama. Hageja on 16.03.2015 menetlusdokumendis esitanud detailse tööde akti, kus on loetletud tehtud tööde täpne maht, mis ei ületa garantiitööde mahtu. 24.03.2015 esitas hageja tõendina OÜ Artma 19.03.2015 selgituse teostatud tööde maksumuse ja mahu osas. Samuti täpsustas hageja, et tööd, mis ei pruugi olla garantiikohustusega kaetud, on marginaalses ulatuses ja sisuliselt olematud, kuna neid ei tehtud põhitöö käigus, vaid teostati n-ö muuhulgas. Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistas hagi 100 euro ulatuses. Ülejäänud osas vaidles kostja nõudele vastu, kuna kolmanda isiku poolt teostatud tööd sisaldasid ka lisatöid, mis ei kuulunud garantiitööde alla, mistõttu puudub kostjal kohustus vastavaid kulutusi hüvitada.
8.Kostja on kindel, et garantiiaja jooksul tekkinud puuduste kõrvaldamine maksab maksimaalselt 100 eurot. Selles osas tunnistab kostja hagi ning on 12.02.2015 maksekorraldusega tasunud hagejale 100 eurot.
9.Kostja teostas hageja halduri tellimusel lumekoristustööd, mille eest ei ole hageja kostjale tasunud, viidates, et halduril ei olnud volitusi nimetatud tööde tellimiseks hageja jaoks. Seega ei soovinud kostja teostada garantiitööd kuni lumekoristustööde tasumiseni hageja poolt.
10.Ebaõiged on väited nagu keeldus kostja garantiitöid teostamast. Hageja ei andnud kostjale võimalust likvideerida töövõtulepingust tulenevaid garantiitöid. Hageja ei andnud puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 646 lg-s 1 sätestatud tähtaega ning ei teatanud puudustest nõuetekohasel viisil. Nimelt ei esitanud hageja kostjale garantiitööde ammendatavat loetelu ja selle teostamise tingimusi. Samadel põhjustel ei saa hageja viidata ka garantiitööde teostamise 30-päevasele tähtajale.
11.Kostja pidi teostama hageja objektil garantiitööd, kuid pooled ei jõudnud kokkuleppele lisatööde (garantiiväliste tööde) maksumuse osas, mida hageja soovis tellida koos garantiitöödega. Kostja ei olnud nõus tasuma tööde eest, mis olid suunatud kvaliteedi parandamisele, kuna neid ei saa lugeda garantiitöödeks.
12.Osa hagejapoolsetest dokumentidest olid koostatud ilma kostja juuresolekuta, seega tekib põhjendatud kahtlus nende usaldusväärsuses. Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks garantiitööde tegelik maht ja selle maksumus. OÜ Artma esindaja seletuskiri ei saa olla antud menetluses tõendiks. Nimetatud dokument on paljasõnaline ega tõenda garantiitööde maksumust. Samuti ei saa lugeda seletuskirja eksperthinnanguks. OÜ Artma poolt tehtud tööde hinnang on ebaõige. Kostja on seisukohal, et tellitud remonttööd väljusid garantiitööde raamest. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohtu 23.04.2015 otsusega rahudati hagi ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 748,17 eurot ja alates 13.02.2015 viivis 0,07% päevas põhivõlgnevuselt (748,17 eurot), kuid kokku mitte rohkem kui 645,59 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 817 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 446,50 eurot.
14.Pooled vaidlesid selle üle, millises ulatuses kohustus kostja garantiitöid teostama.
15.Maakohtu hinnangul ei ole trepikoja remondi garantiitööd ja lumekoristustööd omavahel piisavalt seotud selleks, et kostjal oleks võimalik võlaõigusseaduse (VÕS) § 110 lg 1 kohaselt keelduda oma lepingulise kohustuse täitmisest. Võimalike lisatööde tellimine ei vabasta kostjat lepingujärgsete garantiitööde tegemisest lepingus ette nähtud tähtaja (30 päeva) jooksul. Kostjale pidi alates 26.10.2012 toimunud kohtumisest ja objekti ülevaatusest olema teada vähemalt mõningate garantiitööde teostamise vajadus. Kostja poolt 21.08.2013 e-kirjas pakutud tööde teostamise tähtaeg oktoobris-novembris 2013 ei vastanud lepingus sätestatud tähtajale (30 päeva). Hageja 04.09.2013 e-kirjas antud tähtaega (garantiitööd tuleb teostada septembrikuu jooksul) saab pidada 22.08.2011 lepingu p-ga 6.5 üldiselt kooskõlas olevaks ja kostjal puudus alus garantiitööde teostamisest keeldumiseks.
16.Kuivõrd kostja hinnapakkumuses nr 9111/t-3 tehtud tööd sisaldasid seinte ja lagede ettevalmistamist maalritöödeks (pragude avamine, lubja neutraliseerimine), seinte ja lagede viimistlust, osalist krohvimist ja pahteldamist, metallkonstruktsioonide värvimist (torud, radiaatorid, elektrikilbid), tuulekoja puituste lihtremonti ja värvimist, üldkoristamist ja prahi äravedu ning lisatöödena treppide remonti, välisustepalede taastamist ja aknapalede taastamist, siis hõlmas 22.08.2011 töövõtuleping trepikodade
seinte, lagede, metallkonstruktsioonide, treppide ja puituste remonti ja parandust. Samas ulatuses ja samade pindade osas on kohtule esitatud kolmanda isiku poolt tehtud kvaliteedi paranduse remonditööde detailne loetelu. Kostja poolt esitatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, et trepikojas ilmnenud puudused olid sellised, mis väljuksid garantiitööde raamest. Pragude tekkimine, värvi koorumine jms on muuhulgas tingitud vastavate pindade ettevalmistustööde (pragude avamine, krohvimine, pahteldamine jt) kvaliteedist ja seetõttu on võimalik värvi koorumist ja pragude tekkimist pidada põhjuslikus seoses olevaks kostja 22.08.2011 lepingu alusel teostatud töö kvaliteediga.
17.Kostja on rikkunud garantiitööde teostamise kohustust ja OÜ Artma poolt teostatud remonditööde kõrvaldamine oli kostja töövõtugarantiist tulenev kohustus. Seega tuleb kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel 748,17 euro ulatuses rahuldada. VÕS § 113 lg 1 alusel tuleb rahuldada hageja põhivõlgnevuselt arvestatav viivisenõue alates 13.02.2015 viivisemääraga 0,07% päevas.
18.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja riigilõivu kulu on käesolevas asjas TsMS § 138 lg 2 ja § 168 lg 5 alusel põhjendatud summas 200 eurot. Käesolev tsiviilasi ei ole kohtu hinnangul tavapärasest keerulisem. Sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast lähtuvalt ja TsMS § 175 lg 1 alusel peab kohus hageja lepingulise esindaja materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Kohus lähtub menetlusosaliste lepinguliste esindajate kulude TsMS § 175 lg 1 kohasel hindamisel kohtupraktikas väljakujunenud seisukohast, et tavapäraselt kulub professionaalsel õigusteenuse osutajal asja materjalidega tutvumise ja vastavalt seisukoha loomisele kokku iga seisukoha lehekülje kohta ligikaudu üks tund. Eeltoodust tulenevalt on TsMS § 175 lg 1 kohaselt põhjendatud 20.02.2015 menetlusdokumendiga seotud ajakulu kokku 3,5 tunni ulatuses, 16.03.2015 menetlusdokumendiga seotud kulu 1,5 tunni ulatuses ja 24.03.2015 menetlusdokumendiga seotud kulu 10 minuti ulatuses. Kokku on hageja õigusabikulud põhjendatud (2 + 3,5 + 1,5 + 1/6) 7 tunni ja 10 minuti ulatuses, seega (7 1/6 x 95) 680,83 eurot, millele lisandub käibemaks 136,17 eurot, kokku 817 eurot. Hageja õigusabikulude kindlaksmääramise taotlus tuleb jätta rahuldamata (1263,50 - 817) 446,50 euro ulatuses, sh käibemaks. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud (200 + 817) 1017 eurot. Apellatsioonkaebus
19.Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda.
20.Maakohus on kohaldanud ebaõigesti VÕS § 646 lg-t 5 (mõistliku aja ja mõistliku hüvitise põhimõte). Kostja ei soovinud teostada garantiitöid kuni lumekoristustööde tasumiseni hageja poolt. Seega peab mõistlikku aega oma kohustuste täitmiseks arvestama mitte hetkest, millal hageja teatas garantiipuudustest, vaid hetkest, millal arve lumekoristuse eest makstakse. Vastasel juhul oleks garantiitööde teostamine tekitanud kostjale täiendavaid kulusid ning hageja oleks alusetult rikastunud.
21.Kostja võttis tihti initsiatiivi garantiitööde teostamise osas kokkuleppe leidmisel, kuid hageja venitas kooskõlastamise tähtaegu ja hoidis kõrvale kostja ettepanekutest. Hageja takistas ja venitas oma käitumisega garantiitööde teostamise protsessi ja seega ei saa kostja kanda vastutust oma lepingust tulenevate kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1). Asjaolu, et kostja ei saanud teostada garantiitöid õigeaegselt on tingitud hageja käitumisest. Samuti ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostja tegevuse ja hagejal tekkinud kahju vahel.
22.OÜ Artma arvet ei saa lugeda tõendiks antud asjas. Hageja ei ole tõendanud garantiitööde ja garantiiväliste tööde maksumust ja ulatust. Hageja ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, kui suure osa OÜ-lt Artma tellitud töödest pidi kostja teostama ja kui suur osa OÜ Artma poolt teostatud töödest on garantiivälised maalritööd. Pooltevahelises kirjavahetuses on ka hageja esindaja tunnistanud, et garantiitöid ei ole tegelikult palju. Järelikult ei saa olla mõistlikuks hüvitiseks 750 eurot. Hageja garantiipretensioonide ulatus oli minimaalne, võrreldes teiste lisatöödega, mis telliti kolmandalt isikult.
23.17.03.2015 kirjas tunnistas maakohus, et OÜ Artma poolt teostatud tööd sisaldavad mh kvaliteedi paranduse töid ehk uute tööde teostamist, mida ei saa pidada garantiipuuduse kõrvaldamiseks. Kohus selgitas pooltele, et kuivõrd ehitisele põhjustatud kahjustused, mis ei ole tingitud ehitaja ebakvaliteetsest tööst või on nt kõrvaldiste isikute poolt põhjustatud kahjustused, ei ole tõenäoliselt hõlmatud ehitaja garantiikohustusega, siis võib pidada võimalikuks hageja nõude rahuldamist osaliselt. Seega tunnistas maakohus, et hageja nõue ei pruugi kuuluda rahuldamisele täies ulatuses, kuid tegi vastupidise otsuse.
24.Maakohus on otsuse p-s 7 ekslikult tuginenud hageja poolt esitatud asjakohatutele tõenditele (kvaliteedi paranduse remonditööde detailne loetelu) ning teinud nende pinnalt ebaõigeid järeldusi. Nimelt ei ole kohus arvestanud, et hageja tellis kostjalt elamute trepikodades maalritöödeks ettevalmistamise tööd ja maalritööd. Garantiivälised tööd, mis telliti OÜ-lt Artma on samuti maalritöödeks ettevalmistamise tööd ja maalritööd. Kohus järeldas ebaõigesti, et kolmanda isiku poolt tehtud kvaliteedi paranduse remonditööd detailses loetelus on tehtud samas ulatuses ja samade pindade osas, mis on ettenähtud pooltevahelise lepinguga. Kohtule esitatud loetelu ei sisalda tööde maksumust ning seda ei ole varem kostjaga kooskõlastatud. Seega ei saa tööde loetelu olla tõendiks antud tsiviilasjas ning ei tõenda garantiiväliste tööde maksumust. Nimetatud dokument on koostatud OÜ Artma ja KÜ Uus Vahuri esindajate poolt, kusjuures keegi neist ei ole riiklikult tunnustatud ekspert ja nende hinnang ei saa omada kohtu jaoks tõenduslikku tähendust.
25.Kostjale on ostutatud apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 5,6 tundi maksumusega 80 eurot tunnis, sh apellatsioonkaebuse koostamine (3,1 h x 80 eurot/h) ja vastuse koostamine vastuapellatsioonkaebusele (2,5 h x 80 eurot/h), kokku 370 eurot. Lisaks on kostja tasunud riigilõivu 175 eurot. Seega on kostja menetluskulud apellatsioonimenetluses kokku 545 (370 + 175) eurot. Kostja palub kanda väljamõistetava menetluskulu kostja arveldusarvele nr EE732200221019112975 Swedbank AS-s. Vastuapellatsioonkaebus
26.Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks ning teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata hageja menetluskulude suuruseks esimeses astmes 1482,50 eurot. Hageja palub lugeda põhjendatud menetluskuludeks õigusabi kulud ajaliselt 11 h ja 25 minutit, mis vastab summale 1282,50 eurot (sisaldab km) ja riigilõiv summas 200 eurot, s.o kokku 1482,50 eurot.
27.Hagiavalduse koostamiseks ja selle lisade läbitöötamiseks kulus hageja esindajal kokku 5 tundi ja 35 minutit. Maakohus pidas sellest põhjendatuks 2 tundi, millega hageja ei nõustu. Hagiavaldus on kokku 7 lehekülge, millel on 9 erinevat lisa. Vaatamata sellele, et tegemist ei olnud tavapärasest keerukama asjaga, ei ole võimalik hagiavalduse koostamist ja selle lisade läbitöötamist mahutada 2 tunni sisse.
28.Hageja 20.02.2015 vastuse koostamise kulu on kokku 4 tundi. 20.02.2015 menetlusdokumendis esitas hageja vastuse kostja 16.02.2015 menetlusdokumendile, mis oli seitsmel leheküljel ning sisaldas 9 lisa. Maakohus pidas 20.02.2015 vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks 3,5 tundi. Maakohus põhjendas, et kohtupraktika kohaselt kulub professionaalsel õigusteenuse osutajal asja materjalidega tutvumise ja vastavalt seisukoha loomisele kokku iga seisukoha lehekülje kohta ligikaudu üks tund. Kui nõustuda viidatud praktikaga, siis märgib hageja, et 20.02.2015 dokument ongi kokku neljal leheküljel. Samas ei ole kohtupraktika selles küsimuses ühtne. Näiteks avaldas tsiviilasjas nr 2-13-43279 kohus, et „kuigi vastus pole pikk (sisuline osa ca 2 lk), ei saa lugeda, et selle koostamisele märgitud aeg (2,83 h) oleks ebamõistlik. Lühikese, kuid sisuka menetlusdokumendi koostamisele võib kuluda rohkem aega, kui pika, kuid ebavajalikku infot/kordusi sisaldava menetlusdokumendi koostamisele“.
29.Hagejale on ostutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tundi ja 20 minutit tunnihinnaga 95 eurot + km, sh apellatsioonkaebusega tutvumine, vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine (3 tundi ja 50 minutit x 95 eurot/h + km) ja 15.06.2015 vastuse koostamine ja vastuapellatsioonkaebuse täiendamine (1 tund ja 30 minutit x 95 eurot/h + km), kokku 608 eurot. Lisaks on hageja tasunud vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, seega on hageja poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku 658 eurot. Vastustajate seisukohad
30.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei esitanud kostja menetluskuludele sisulisi vastuväiteid ning möönis, et sellises ulatuses kulud võisid kostjal tekkida.
31.Kostja palus jätta hageja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Kostja esitas vastuväite hageja menetluskulude nimekirjale. Kostja hinnangul on hageja apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud põhjendamatult suured. Hageja ei ole esitanud õigusabiteenuse eest esitatud arveid ning seega on tegemist õigustamatu ajakuluga, mille eest ei saa kostjalt tasu välja mõista. Ringkonnakohtu põhjendused
32.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
33.Garantiitööde teostamine oli hageja lepingujärgne kohustus (VÕS § 155 lg 1). Kostja seda kohustust ei täitnud, see on rikkus lepingut (VÕS § 100). Kuna kostja keeldus garantiitöid teostamast, võttis hageja kolmandatelt isikutelt hinnapakkumised, teavitades sellest eelnevalt ka kostjat. Hageja edastas saadud hinnapakkumised ka kostjale, andes talle võimaluse need tööd ise teha. Kostja seda võimalust ei kasutanud.
34.Hageja esitas kohtule põhjaliku garantiitööde nimistu, pidades kõiki loetletud töid garantiitöödeks. Kostja pole sellele konkreetseid vastuväiteid esitanud ega selgitanud, miks mõnda tööd ei saa tema arvates garantiitööks lugeda. Poolte vahel puudus kokkulepe, et garantiitööde mahtu tuleks tõendada eksperthinnanguga. Kuigi kostja väidab, et hageja poolt nõutav summa sisaldab ka garantiiväliseid töid ning garantiitööde tegelik maksumus on 100 eurot, ei ole ta esitanud ühtegi asjakohast tõendit ega põhistust. Kostja vastuväide, et mõistlikuks hüvitiseks on 100 eurot, on
paljasõnaline. Kostja ei ole välja toonud, milliseid töid pidas ta garantiitöödeks, mille osas ta hagi tunnistas ja 100 eurot tasus.
35.Hageja on esitanud kõik nõuded kokkulepitud garantiitähtaja jooksul. Kostja viited lumekoristustöödele ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Kostja pole esitanud vastunõuet lumekoristustööde eest tasumiseks ega ole teinud tasaarvestust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, pole alust ka menetluskulude jaotust muuta.
37.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulu 817 eurot. Kohus jättis rahuldamata hageja õigusabikulu taotluse summas 446,50 eurot. Hageja palub vastuapellatsioonkaebuses otsuse tühistada osas, milles hageja õigusabikulu jäeti kindlaks määramata ning määrata hageja menetluskulude suuruseks esimeses astmes 1444,50 eurot.
38.Ringkonnakohus leiab, et vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning on oma järeldusi põhjendanud. Maakohus on lähtunud ka sarnaste tsiviilasjade kohtupraktikast.
39.Seoses nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega, jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud kummagi poole enda kanda. Tegemist on väikese hinnaga hagiga, kus menetluskulud ületavad hagi hinda ja on iseenesest saanud vaidluse esemeks. Mõlemad pooled on teinud kulutusi kaebusele vastamiseks.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.