Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

Junior 8-12 Stock ning võitis võistluse. Pärast võistlust esitas O. R M. Ri esindajana hageja suhtes protesti, milles mh väideti, et hageja võistlusmasin ei vastanud vastava klassi nõuetele. Protesti alusel teostas kolmeliikmeline žürii võistlussõiduki visuaalse ülevaatuse, mille käigus mittevastavust ei avastatud. Sõiduki avamisest tehnilise ülevaatuse läbiviimiseks hageja keeldus, mistõttu rahuldas žürii protesti ning diskvalifitseeris hageja. Hageja vaidlustas žürii otsuse TsÜS § 38 lg 2 alusel. Disklahv polnud õiguslikult siduv, otsus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja oli vastuolus liidu määruste ja reglemendiga. Hagejal oli žürii otsuse tühisuse tuvastamise vastu õiguslik huvi, sest otsuse tühisuse korral on hageja jetisõidus oma võistlusklassi Balti ja Eesti meister. Vastavalt kostja põhikirja p-le 2.1 oli liidu liikmeteks juriidilised isikud. Kuigi hageja polnud kostja liige, mõjutasid kostja otsused ja määrused tema õigusi ja kohustusi jetispordi võistlustel. Juhul kui kohus tuvastab kostja otsuse tühisuse, annab see hagejale subjektiivse nõudeõiguse kostja vastu, et kostja arvestaks hageja Hempel Cup 2013 võistlustulemusi. Juhul kui võistlustulemused ei kuuluks tervikuna arvestamisele, saavutaks hageja hagi esitamisega taotletava eesmärgi. Kostja põhikirjas ei olnud nimetatud MTÜ organina võistluse žüriid (MTÜS § 7 lg 1 p 10 ja TsÜS § 31 lg 1), mistõttu sellist kostja organit eksisteeri ja otsus polnud hageja jaoks õiguslikult siduv. Isegi kui pidada võistluste žüriid muuks organiks MTÜS § 31 tähenduses, siis puudusid diskvalifitseerimise otsusel koosolekust osavõtnud isikute allkirjad, otsuse vastuvõtmise aeg ja hääletustulemused (MTÜS § 21 lg 6). Samuti polnud otsus sisulises vastavuses kostja kehtestatud määruste ja reglemendiga. „Eesti jetispordi võistlusmääruste 2013“ p-st 23.10 nähtuvalt pidi esitatud protesti lahendama võistluse peakohtunik. Juhul, kui protestija peakohtuniku otsusega ei nõustunud, oli protestijal õigus peakohtuniku otsus edasi kaevata võistluste žüriile. Võistluse peakohtunik U. Tahk ei teinud O. Ri protesti osas otsust. O. R leidis protestis, et: 1) hageja võistlusmasin ei vastanud Ski Junior 8-12 Stock klassi tehnilistele nõuetele; 2) hageja ei tohiks nimetatud klassis osaleda, kuna ta oli 13 aastat vana. Kuna esitati kaks protesti, kuid tasuti protestimaksu ühe eest, siis pidanuks võistluse peakohtunik lahendama ühe kahest protestist. The International Jet Sports Boating Associationi (IJSBA) Rulebook p 20.2.2 kohaselt tuli protesti esitades täpsustada protesteeritav kategooria, tasuda iga protesti eest protestimaksu ja teostada sõiduki tehniline ülevaatus. Tehnilise ülevaatuse läbiviimist reguleeris „Eesti jetispordi võistlusmääruste 2013“ p 8. Võistlusel puudus tehnilise ülevaatuse teostaja. IJSBA Rulebook p 19.2.5 järgi pidid võistlusjärgse veesõiduki tehnoülevaatusel viibima ainult tehnilise ülevaatuse teostaja, võistleja ja tema mehhaanik. Käesoleval juhul asuti pärast protesti otsima tehnilise ülevaatuse teostajat, kuna seda polnud võistlusjuhendis märgitud. Tehniline ülevaatus teostati koosseisus O. K ja T. A (kostja juhatuse liikmed) ja U. Tahk (võistluse peakohtunik). Pärast sõiduki visuaalset vaatlust soovis protestija, et sõidukil avataks kütuse sisselaske süsteem ja mootori plokikaas. Sellist protesti ei esitatud ja täiendavate protestide esitamise aeg (30 min pärast sõitu) oli möödunud. Tõendamata oli kostja väide, et žürii muutis võistlusjuhendit, määrates tehnilise ülevaatuse teostaja. Põhjendamata oli, milles seisnes erakorraline olukord, mis annaks võistluse žüriile aluse võistlusjuhendi muutmiseks. Kostja määrusest tulenes, et ülevaatuse teostamiseks pädev isik määratakse kindlaks võistlusjuhendiga, mille koostas võistluste korraldaja. Arusaamatuks jäi, kust tulenes võistluste žürii pädevus määrata tehnilise ülevaatuse teostaja. Kostja vastuväited

tehnilise ülevaatuse läbiviijad soovisid teha hageja sõidukile tehnilise ülevaatuse, millest hageja keeldus. Seega kostja diskvalifitseeris hageja („Eesti jetispordi võistlusmääruse 2013“ p 11.8). Hempel Cup 2013 võistluse tehnilise ülevaatuse teostaja määrati kohapeal. Hageja nõustus sellega, võimaldades tehnilise ülevaatuse tegijatel visuaalselt mootoriruumi vastavust kontrollida. Alles pärast mootori avamise nõuet, leidis hageja, et ülevaatajatel polnud nõutavat pädevust. Asjaolu, et tehnilise ülevaatuse teostaja polnud võistlusjuhendis märgitud, oli hagejale teada enne võistlusi. Määruse p 24.2 määratles žürii pädevuse erandjuhtudel muuta võistlusjuhendit. Žürii täiendas korraldaja võistlusjuhendit ja määratles isikuliselt tehnilise ülevaatuse läbiviijad. Tehnilise ülevaatuse läbisid enne treeningsõite kõik võistlejad. Tehniline ülevaatus teostati enne võistlust ka hageja masina suhtes. Selle käigus ei avaldanud hageja kahtlust ülevaatajate pädevuse osas. Ka keeldumisel ei avaldanud hageja kordagi, nagu puuduks tehnilise ülevaatuse teostajatel pädevus. Kui eeldada hageja väidete õigust tehnilise kontrolli ja žürii puudumise kohta võistlusel, siis oleksid kogu võistluse tulemused tühised. See viiks olukorrani, kus hageja soovitavat eesmärki pole võimalik saavutada. Hageja ei toonud esile, millised olid muud õigussuhted, millest tulenevalt tema seadusega kaitstud õigusi rikuti. Maakohtu otsus

Hageja kinnitas, et oli viidatud lahendist teadlik, kuid ei toonud välja, et tema ja kostja vahel oleks leping ja et kostja rikkus lepingut, ning esitas nõude üksnes ühinguõiguslikul alusel. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis ei analüüsinud ta poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas hageja diskvalifitseerimise otsuse tegemisel järgiti erinevates võistluse korraldamist ja kostja tegevust reguleerivates dokumentides sätestatud korda. Apellatsioonkaebus

põhikirjas sätestatud organiks. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt saab vaidlustada vaid juriidilise isiku organi otsust. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kohtulahend hagejale üllatuslik. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Maakohus on hagi menetlusse võtmise määruses (t.lk 64-66) täitnud selgitamiskohustust ja hagejale hagi perspektiivikust selgitanud. Maakohus ei ole asja lahendamisel kaebuses väidetud menetlusnorme rikkunud, mis tooksid TsMS sätete kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kohtu hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping. Vaidlust ei olnud asjaoludes, et hageja oli taotlenud võistluslitsentsi, et kostja oli taotlust aktsepteerinud ja hagejale hooajalitsentsi väljastanud. Lisaks oli hageja esitanud osavõtuavalduse ja tasunud osavõtumaksu ning läbinud sõiduki ja varustuse tehnilise ülevaatuse (t.lk 162), mis andis talle õiguse osaleda võistlejana. Hageja kinnitas kostjale esitatud osavõtuavalduses, et on tutvunud EJML määruste ja võistlusjuhendiga ning kohustub neid järgima (t.lk 161). Seega on pooled sõlminud lepingu, mille kohaselt mõlemad kohustusid täitma EJML võistlusmäärustikku ja võistlusjuhendit. Pooled leppisid kokku selles, et kostja võttis endale kohustuse valida võistluste korraldaja ja autasustada võitjaid ning hageja oli saanud õiguse osaleda võistlusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja osales võistlusel ja et tema suhtes esitati peakohtunikule kirjalik protest ja tasuti vastavalt võistlusmäärustiku p-s 23.6 ettenähtud protestimaks 200 eurot. Hageja väide, et esitatud oli 2 protesti ja tasuti vaid üks maks, ei ole käesolevas vaidluses oluline, sest isegi raha maksmata jätmisel tuleks protest lahendada, kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Asjas ei leidnud tõendamist, et enne kostja žürii otsust hageja diskvalifitseerida oleks protest peakohtuniku poolt tagasi lükatud. Protesti lahendamise käigus toimus algselt võistlussõiduki tehniline ülevaatus, millega hageja nõustus, kuid keeldus hilisemast mootori sisu tehnilistele nõuetele vastavuse kontrollist. Asja materjalidest nähtuvalt otsustas kostja võistlussõiduki tehnilisest ülevaatusest keeldumise tõttu hageja diskvalifitseerida vastavalt võistlusmäärustiku p-le 11.8. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.