Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinna Ringkonnakohus Tiit Kollom, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm 15.10.2014 Tallinnas 2-11-1049 OÜ Calistar hagi Moller Auto Tallinn AS (endise nimega AS Saksa Auto) vastu puudusteta sõiduki tarnimiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
41 916,45 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 04.12.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Calistar apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Calistar (reg.kood 11000291) Hageja esindajad juhatuse liige Marek Tamm ja advokaat Mart Sikut Kostja Moller Auto Tallinn AS (reg.kood 10195513) Kostja esindaja advokaat Tõnu Tuulas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 04.12.2012 otsus tsviilasjas nr. 2-11-1049 muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja poolte apellatsiooniastmega seotud menetluskulud OÜ Calistar kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Osaühing Calistar esitas Harju Maakohtule hagi Aktsiaselts Saksa Auto (praeguse ärinimega Moller Auto Tallinn AS) vastu, milles palub kohustada kostjat tarnima hagejale puudusteta sõiduauto Volkswagen Touareg, millel on järgmised hagiavalduses loetletud omadused: mootori töömaht 3,0 V6 TDI DPF Diisel; võimsus 165/225 kW/hj; käigukast 6-k tiptronic; värv P6P6 sinine metallik jne. Hagiavalduse kohaselt ostis hageja jaanuaris 2009 (hagiavalduses ilmselt ekslikult märgitud 02.04.2009) kostjalt NORDEA FINANCE ESTONIA AS-i vahendusel sõiduauto Volkswagen Touareg hinnaga 655 850 krooni (41 916,45 eurot). Sõidukile kohaldus müügilepingu kohaselt garantii. Pärast sõiduki kasutuselevõttu tekkisid hagejal sõiduautoga märkimisväärsed probleemid. Eelkõige oli problemaatiline rooli ja sildade ebanormaalne asend, mis muutsid auto raskesti juhitavaks. Hageja viis auto korduvalt nii kostja kui ka Volkswageni autoriseeritud teeninduspartneri AS-i Linna Auto teenindustesse, kuid puudusi kõrvaldada ei suudetud. 25.05.2010 tehti sõidukile safety points diagnostika, mille tulemusena leiti, et tehase lubatud sildade tolerants (±2 mm) on ületatud enam kui kahekordselt. Järelikult ei vasta sõiduk tehase nõuetele, millest tulenevalt ei ole sellega sõitmine ohutu. Kuivõrd autol esinenud probleemide kõrvaldamiseks on hageja korduvalt pidanud auto teenindusse viima, siis on hageja olnud auto ostmisest saadik ilma sõiduvahendita umbes 21 päeva. 2010. aasta juulis toimetati auto Volkswageni esindusse Riias (Auto Group Baltic SE, Volkswageni importöör Baltikumis), sest kostja ega kostja volitatud edasimüüja AS Linna Auto ei olnud võimelised puudusi kõrvaldama. 6.07.2010 teostati Riias autole ülevaatus ja tehti erinevaid mõõtmisi, kuid ka seal ei suudetud probleemi lahendada. 13.08.2010 viis hageja auto järjekordselt AS Linna Auto teenindusse. Pärast sildade reguleerimist kiskus auto endiselt ühele poole. Ühtlasi leidis AS Linna Auto, et probleemi ei ole võimalik lahendada. Eeltoodu põhjal on kostja hageja hinnangul tunnistanud, et hagejale müüdud auto on defektne ja seda ei ole võimalik parandada. Kostja on teinud hagejale ettepaneku müügilepingust taganemiseks, samas pakkudes, et ostab defektse sõiduki tagasi ja müüb hagejale uue Touaregi. Tagasiostu hinnaks on kostja leidnud õiglase olevat defektse ja parandamatu auto väidetava turuhinna. Uue auto eest küsib kostja samas märkimisväärselt kõrgemat hinda. Hageja on saatnud kostjale korduvalt avaldusi garantiitingimuste kohaldamiseks ja puudusteta auto tarneks. VÕS § 365 lg 1 järgi võib hageja liisinguvõtjana esitada otse müüja vastu nõudeid, mis tekivad sellest, et müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut. Hageja nõue kostja vastu puudusteta auto tarnimiseks tuleneb müügigarantiist (VÕS § 230 lg 1). Touaregi müügilepingu kohaselt kohaldus sõidukile kaheaastane garantii läbisõidupiiranguta või kolmeaastane garantii läbisõidupiiranguga 100 000 km (mobiilsusgarantii). Volkswageni garantiitingimuste 10. punkti teise lause kohaselt on garantiiaja alguseks auto üleandmine Volkswagen AG või
autoriseeritud Volkswageni partneri poolt esmaostjale või esmase arvelevõtmise kuupäevast, olenevalt sellest, milline sündmus varem aset leidis. Kuna auto hooldusraamatu järgi anti hagejale auto kätte 21. jaanuaril 2009 ja hageja oli auto esmaostja, siis hakkas garantiiperiood kulgema nimetatud kuupäevast. Garantiitingimuste punkt 2 sätestab, et garantii alla kuuluva puuduse esinemisel võib Volkswagen AG omal valikul lasta puuduse Volkswageni autoriseeritud teeninduspartneril kõrvaldada (tagantjärele parandada) või tarnida uue auto. Tingimuste punkt 3 sätestab, et kui puudust ei saa tagantjärele parandamisega kõrvaldada või osutuvad järelparanduskatsed garantiivõtjale liigselt koormavaks, võib garantiivõtja nõuda puudusteta auto tarnimist. Puudustega auto tagasivõtmine ning uue auto tarnimine toimuvad eranditult selle autoriseeritud Volkswageni diilerettevõtte kaudu, kes tagasivõetava auto esmaselt müüs või esmaselt arvele võttis. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse, et Touaregil esinenud puudusi ei olnud võimalik ka tagantjärele parandada, nõudis hageja garantiitingimuste alusel kostjalt puudusteta auto tarnimist. Lisaks tuleneb hageja nõue kostja vastu ka müügilepingu rikkumisest. Kostja poolt hagejale müüdud sõiduk ei vasta kokkulepitud omadustele. Kuivõrd sõidukile tehtud diagnostika kohaselt on tegemist tehase defektiga, oli Touareg lepingule mittevastav juba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale. Seetõttu vastutab sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse eest kostja (VÕS § 218 lg 1). Kostja on müügilepingut VÕS § 223 lg 1 mõttes oluliselt rikkunud. Puudusteta auto peab olema samade omadustega kui vaidlusalune auto. Seega peavad hagejale tarnitaval sõidukil olema müügilepingust tulenevad omadused. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hageja nõuet ei ole võimalik tegelikkuses täita. Kostja on üksnes Volkswageni kaubamärgiga sõiduautode jaemüüja ja saab müügiks pakkuda selliseid sõiduautosid, mida vastava sõiduauto tootja toodab ja milliseid maaletooja jaemüüjale tarnib. Tänaseks on hageja poolt esitatud omadustega sõiduauto tootmine tootja poolt lõpetatud. Kostja ei ole tunnistanud, et auto on defektne ja et seda ei ole võimalik parandada. Garantiivastutust ei saaks veel kohaldada. Hageja viitab Volkswageni garantiitingimuste punktile 2, mille kohaselt garantii alla kuuluva puuduse esinemisel võib Volkswagen AG omal valikul lasta puuduse autoriseeritud teeninduspartneril kõrvaldada või tarnida uue auto. Punkt 3 sätestab, et kui puudust ei saa tagantjärele parandamisega kõrvaldada või kui osutuvad järelparanduskatsed garantiivõtjale liigselt koormavaks, võib garantiivõtja nõuda puudusteta auto tarnimist. Praegusel hetkel ei ole importööri lõplikku seisukohta, et väidetavaid puudusi ei ole võimalik parandada. Seetõttu ei ole võimalik ka rakendada seda garantiitingimuste punkti, millele tuginedes saaks nõuda uue auto tarnimist. Hetkel on tegemist olukorraga, kus Volkswagen AG võib omal valikul kas lasta puuduse autoriseeritud teeninduspartneril kõrvaldada või tarnida uue auto. Kohaldada ei ole võimalik ka hageja viidatud VÕS § 223 lg 1 ja VÕS § 222 lg 1, kuna ei ole tõendatud, et asja parandamine pole võimalik. Hageja on pärast parandamist sõidukit kasutanud ja ei ole asjakohaselt ning nõuetele vastavalt tõendanud auto tehnilist seisukorda hagi esitamise hetkel. Pärast viimast testimist ja seadistamist 2010. aasta juulis ei ole hageja andnud sõidukit uuesti kostja kätte sellise tehnilise ülevaatuse tegemiseks.
Hageja on sõidukit pidevalt kasutanud. Kostja ei pea kandma ka auto turuväärtuse langusest tulenevat vastutust. 5.06.2012 esitas kostja täiendavad vastuväited hagile ning vaidlustas muuhulgas ka enda garantiist tuleneva vastutuse. Garantiist tuleneva vastutuse osas ei ole kostja hinnangul tema kohane kostja. Hagejale on müügilepingu sõlmimisel väljastatud Volkswageni garantiitingimused, mis on pealkirja järgi Volkswagen AG garantii uutele autodele. Lisaks on sealsamas pealkirjas märgitud, et garantii tagajaks Baltimaade turul (Eesti, Läti, Leedu) on Volkswageni importöör Baltimaades - Auto Group Baltic SE. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooltel on vaidlus esmalt selle üle, kas sõidukil esinevad hageja poolt väidetud puudused. Juhul, kui hageja poolt väidetud puudused esinevad, on pooltel erimeelsus ka selles, kas hageja nõuet sõiduki asendamiseks on võimalik täita (s.t kas täitmine pole võimatu) ning kas võimalikud puudused õigustavad sõiduki asendamist või on võimalik puudusi kõrvaldada. Kostja on lisaks leidnud, et garantiist tuleneva vastutuse osas ei ole tema asjas kohane kostja. Kohus käsitles esmalt kostja viimatinimetatud vastuväidet. Sõiduki müügilepingu sõlmimise ja auto kostjale üleandmise ajal kehtinud VÕS § 230 lg 1 redaktsiooni järgi loeti müügigarantiiks VÕS 11. ptk tähenduses müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadust müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Vale on kostja seisukoht, et temal ei ole garantiist tulenevaid kohustusi. Nii vaidlusaluse sõiduki müügilepingus kui selle alusel väljastatud arvel on viide garantiile (kaheaastane garantii läbisõidupiiranguta). Osundatud tõenditest ei järeldu, et tegemist oleks tootja poolt antud garantiiga. Seega võib eeldada, et sõidukile on antud garantii ka müüja poolt. Isegi kui vaidlusaluseid lepingutingimusi saaks mitmeti tõlgendada, tuleks VÕS § 39 lg 1 esimese lause järgi tõlgendada kõnealust tingimust kostja kui tingimuse kasutaja kahjuks, seega eelistada hagejale soodsamat tõlgendust. Küll ei saa hageja kostja vastu suunatud nõuete puhul tugineda Volkswagen AG kui sõiduki tootja garantiitingimustele. Nendes tingimustes on ka otseselt märgitud, et garantii tagajaks Baltimaade (Eesti, Läti, Leedu) turul on Volkswageni importöör Auto Grupp Baltic SE. Hageja on sõlminud liisingulepingu oma majandus- ja kutsetegevuses ning pidanuks eelnimetatud asjaoludest mõistlikult aru saama. Samas ei oma Volkswagen AG garantiitingimuste mittekohaldumine iseenesest praeguse asja lahendamise seisukohast määravat tähendust. VÕS § 230 lg 1 järgi tähendab garantii lubadust asi välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Seega saab ostja eeldatavalt nõuda ka asja asendamist sõltumata VÕS §-s 222 sätestatud piirangutest (taoline nõue võib siiski olla välistatud hea usu või mõistlikkuse põhimõtetest tulenevalt). VÕS § 230 lg-st 3 lähtudes tuleb eeldada, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused.
Järgnevalt käsitles kohus vaidlusküsimust, kas sõidukil esinevad hageja poolt väidetud puudused, kuna see on kostja vastutuse tekke aluseks nii müügigarantiist kui ka väidetavast müügilepingu rikkumisest lähtudes. Siinkohal on kõige kaalukam ja usaldusväärsem tõend kirjalik eksperdiarvamus. Poolte esitatud dokumentaalsed tõendid on oma sisult osalt üksteisele vasturääkivad ning ei võimalda vaidlusaluste asjaolude kohta sama kindlaid järeldusi teha. Ekspert on jõudnud kirjalikus arvamuses järeldusele, et vaidlusaluse sõiduauto suunakindlusel ei esine häireid, mis mõjutaksid märkimisväärselt sõiduohutust ning rehvide kestvust. Esivedrustuse alumiste õõtshoobade tagumiste puksliigendite tsentritel esineb asendihälve kandekere suhtes (ulatusega kuni 5 mm). Eksperdi hinnangul on see väheohtlik tehnoseisundi kõrvalekalle. Sellel ei ole vähemalt hetkel mõju sõiduohutusele või sõiduki suunakindlusele. 13.06.2012 eelistungil on ekspert täiendavalt selgitanud, et praegusel juhul jäävad sõiduki sildade nurkhälbe kõrvalekalded lubatud tolerantsivälja piiridesse. Samuti ei tuvastanud ekspert sõiduki veermikul tegureid, mis võiksid auto rehvide kulumist oluliselt mõjutada. Ekspert on istungil antud täiendavates selgitustes möönnud, et uuringu käigus ilmnes sõidukil selge teekalde tundlikkus (s.t rooli vabaks lastes sõiduki liikumissuund sõltub tee põikikaldest), kuid see iseenesest on sõidukitele loomulik. Sõidukatsetel ei ilmnenud sõidukil ebaloomulike suunakindluse ilminguid ega mõju sõiduohutusele. Seega võib eksperdiarvamuse põhjal järeldada, et sõidukil ei ole tuvastatud hageja poolt väidetud puudusi. Eelnimetatud puksliigendite tsentrite asendihälve kandekere suhtes on väheohtlik. Asendihälbest tingitud võimalikke probleeme saab eksperdi 13.06.2012 eelistungil antud selgituste kohaselt kõrvaldada, reguleerides auto rataste seadenurgad õigetesse asenditesse. Ekspert ei näinud sellises korrigeerimises ka midagi ebatavalist. Hageja on esitanud Baltexnet OÜ juhataja 25.05.2010 e-kirja, mis kinnitab hageja väiteid, et sõiduki mõlemad sillad on paremal küljel ligikaudu 4 mm eespool ning sellest tingituna on esisillal ka külgnihe vasakule ligikaudu 4 mm. Samuti nähtub hageja poolt esitatud AS Linna Auto 13.08.2010 töötellimuse lehel olevatest märkustest, et auto sildasid on korduvalt seadistatud, kuid probleemi ei ole võimalik kõrvaldada. Need dokumentaalsed tõendid ei lükka siiski ümber ekspertarvamuses toodud järeldusi ega võimalda eksperdi järeldustes kahelda. Muu hulgas ei ole selge, kelle poolt on AS Linna Auto 13.08.2010 töötellimuse lehe tööoperatsioonide lahtris olevad märkused kirjutatud, milline on selle isiku ametikoht, pädevus ja eriteadmiste tase. Samuti on kostja esitanud tõendina SE Auto Group Baltic SE kirja, millest järeldub, et Volkswageni importööri (SE Auto Grupp Baltic) töötajad ei ole vaidlusaluse sõiduki sõiduomadustes vigu tuvastanud ning auto anti 07.07.2010 kliendile üle laitmatus seisukorras. Hageja on seadnud kahtluse alla ekspertiisi tulemused, kuna esiteks kasutas ekspert mõõtmistel Spanesi Touch tüüpi seadet, mis ei ole aga oma omaduste (eeskätt mõõtetäpsuse) tõttu võimeline sõiduki puudusi tuvastama. Teiseks ei kuulu Spanesi Touch tüüpi seade ka sõiduki tootja (Volkswageni) poolt heakskiidetud mõõtmisseadmete hulka. Nende väidete põhistamiseks on hageja esitanud elektroonilise kirjavahetuse Spanesi Touch mõõtmisseadmeid tootva Spanesi S.P.A. töötajaga ja Moller Baltic Import SE töötajaga, samuti mõõtmisseadmega Allvis 3.02.2012 teostatud mõõtmistulemuste raporti ja 26.02.2012 mõõtmisseadmega Car-OLiner Vision X3 teostatud mõõtmistulemuste raporti protokolli. Puudub mõistlik põhjus kahelda, et kirjalik ekspertarvamus kajastab vaidluse lahendamise seisukohast tähtsaid asjaolusid olulises osas õigesti. Ekspertiisi teostamise seisukohast ei oma tähtsust see, kas mõõtmisseade Spanesi Touch on sõiduki tootja poolt aktsepteeritud või mitte.
Ekspertiisi teostamiseks kohaste meetodite ja seadmete valik on eksperdi otsustada. Ekspert on selgitanud, et Spanesi-tüüpi seadmeid võib sõiduki kere mõõtmisel lugeda tänapäeva tingimustes kõige täpsemaks. Eksperdi väitel on tõepoolest ka väiksema mõõtmisvigadega seadmeid, kuid need ei ole eksperdi sõnul mõeldud sõidukite kere mõõtmiseks. Puudub põhjus kahelda eksperdi kui asjatundja nimetatud selgitustes. Hageja esitatud väide, et Spanesi Touch mõõtmisseadmega pole üldse võimalik vaidlusaluse sõiduki puudusi tuvastada, on oma sisult oletuslik. Mõõtmiste teostamine teistsuguse (tootja poolt aktsepteeritud) mõõtmisseadmega ei muudaks tõenäoliselt kirjalikus eksperdiarvamuses esitatud lõppjäreldusi. Hageja hinnangul annab Touaregi veermiku defektidest tunnistust ka asjaolu, et sõiduki rehvid kuluvad ebatavaliselt kiiresti. Rehvide sagedase vahetamise põhjus ei ole siiski üheselt tuvastamist leidnud. Ekspert on selgitanud, et hälbed rataste seadenurkade ja sildade asetuses mõjutavad kindlasti rehvide kulumise intensiivusust. Ekspert vaidlusaluse sõiduki veermikul olulisi rehvide kulumist mõjutavaid tegureid aga ei tuvastanud. Sõiduki rehvide kulumise põhjuste kohta ei ole eksperdilt otseselt arvamust küsitud. Samas ei ole hageja sellekohaste küsimuste esitamist eksperdile ka taotlenud. Hagejal lasub TsMS § 230 lg 1 järgi kohustus tõendada hagi aluseks olevaid asjaolusid, sh sõiduki puuduste olemasolu. Kohus kogub ise tõendeid üksnes seaduses ettenähtud juhul. Hageja poolt väidetud sõiduki ebarahuldav juhitavus (tingituna sildade ebanormaalsest asendist) ei ole asja menetluses tuvastamist leidnud. Samuti ei ole sõiduki veermikul tuvastatud olulisi rehvide kulumist mõjutavaid tegureid. Eksperdi poolt kindlaks tehtud asendihälve sõiduki esivedrustuse alumiste õõtshoobade tagumiste puksliigendite tsentritel ei ole toote defekt või puudus, kuna sellel puudub eksperdi kinnitusel mõju sõiduohutusele ja sõiduki suunakindlusele, ka mõju rehvide kulumise intensiivsusele ei ole märkimisväärne. Seega ei saa väita, et vaidlusalune sõiduk oleks defektne või ei vastaks müügilepingu tingimustele. Apellatsioonkaebus Hageja OÜ Calistar esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus hindas ebaõigesti tõendeid, tõlgendas valesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme, mis viis väära kohtulahendi tegemisele. Vale on maakohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt ei saanud hageja kostja vastu esitatud nõudes tugineda Volkswagen AG garantiitingimustele. Volkswagen AG poolt antud garantiitingimused uutele autodele kohalduvad ka hageja ja kostja vahelisele garantiist tulenevale suhtele. Kuigi kõnealustes garantiitingimustes on garantii tagajaks Baltimaades tõepoolest märgitud SE Auto Grupp Baltic (tänase ärinimega Moller Auto Baltic SE), ei saa ainuüksi sellest järeldada, et tingimused ei kohalduks kostjale. Esiteks on kostja kogu menetluse vältel ning enne seda käitunud viisil, millest hagejal oli võimalik järeldada, et kostja lähtub garantii andmisel just vaidlusalustest garantiitingimustest. Kõnealust väidet tõendab muuhulgas samade Volkswageni garantiitingimuste üleandmine sõiduki müügilepingu sõlmimisel 26.01.2009, millisele faktile ei ole ka kostja vastu vaielnud ning mida tõendab kostja 5.06.2012 täiendavate vastuväidete juurde lisatud Moller Auto Tallinn AS teatis. Samuti on kostja ise varasemas menetluses esitatud seisukohtades kohtule toetunud just vaidlusalustele garantiitingimustele. Eeltoodu valguses on kostja väidetava kasutuseelise
nõude esitamisel Harju Maakohtus lähtunud just nendest samadest garantiitingimustest ja neile tuginedes arvestanud välja oma võimaliku rahalise nõude (32 273 eurot) hageja vastu. Teiseks tuleneb kõnealuste garantiitingimuste kohaldumine kostja vastu esitatud nõuetele ka nendest tingimustest endast, mida kinnitab ühtlasi poolte vahel väljakujunenud praktika. Nimelt on garantiitingimustes kirjas, et garantiist tulenevaid nõudeid võib esitada ainult autoriseeritud Volkswageni teeninduspartneritele Euroopa majandusruumis. Eelnevast tuleneb üheselt, et garantiiandja on andnud hagejale õiguse garantiist tulenevate nõuetega pöördudagi ainult Volkswageni autoriseeritud teeninduspartnerite poole, mitte aga importööri või otse tootja Volkswagen AG poole. Asjas kogutud materjalidega on tõendatud, et hageja sõidukile VW Touraeg on alates 2009 aastast teostatud remonttöid, hooldustöid ja teste nii Moller Auto Viljandi AS-i kui vastustaja poolt, s.t Volkswageni autoriseeritud partnerite poolt. Kui lähtuda kohtu poolt järeldatust, et kohaldub küll müügigarantii VÕS § 230 järgi, kuid ei kohaldu Volkswagen AG garantiitingimused, siis tekib küsimus, millest tulenevalt näiteks Moller Auto Viljandi AS teostas ülalloetletud töid hageja sõidukile. Taolisel juhul oleks töid pidanud teostama kostja kui müüja. Kui lähtuda aga kohtu seisukohast, et garantiitingimuste tagajaks on Baltimaades SE Auto Group Baltic, siis oleks kostjal ja Moller Auto Viljandi ASil olnud õigus saata hageja sõidukil esinevate ja garantii alla kuuluvate probleemidega otse importööri juurde Riiga, kuid seda ei tehtud. Eelnevast järeldub, et Volkswageni väljastatud garantiitingimused kohalduvad ka kostja vastu esitatud nõudele. Lisaks on kõnealuste garantiitingimuste p-s 9 määratud täpselt kindlaks, kuidas toimub puudustega auto tagasivõtmine ning uue auto tarnimine. Viidatud määratluse järgi toimub uue auto tarnimine eranditult diilerettevõtte kaudu, kes tagasivõetava auto esmalt müüs, s.t antud juhul on selliseks isikuks vastustaja. Garantiitingimustes antud lubadusele tuginedes ongi hageja esitanud nõude puudusteta auto tarnimiseks just kostja vastu, kellel lasub kohustus tarnida puudusteta auto. Kolmandaks on oluline, et poolte vahel sõlmitud ostu-müügilepingu nr. 21106488 kohaselt kohaldub sõidukile garantii kas kaks aastat läbisõidupiiranguta või kolm aastat läbisõidupiiranguga 100 000 km (ehk mobiilsusgarantii), mis on otsene viide Volkswagen AG garantiitingimustele. Kõnealustes tingimustes ongi antud ja lahti kirjutatud garantiipakkumused kahele aastale läbisõidupiiranguta ja kolmele aastale läbisõidupiiranguga. Samuti on viidatud ostu-müügilepingu lõpus nimetatud, kuidas ja kus on Volkswagen esindatud Eestis. Seega saab asuda seisukohale, et ostu-müügilepingus endas on kokku lepitud Volkswagen AG garantiitingimuste kohaldumine hageja sõidukile. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates jõudnud järeldusele, et hageja sõidukil ei esinenud puudusi, mis võimaldaksid hageja nõude kostja vastu puudustega sõiduki tarnimiseks rashuldada. Taoline seisukoht ei ole aga kooskõlas tsiviilasjas kogutud tõenditega. Kohus rikkus tõendite hindamise ja vahetu uurimise kohustust ning eelistas ebaõigesti ekspertarvamust teistele tõenditele.
Võttes seisukoha, kas sõidukil esinevad hageja poolt väidetud puudused, on maakohus vaidlustatud otsuse tegemisel lähtunud peamiselt ekspertarvamusest, pidades seda kõige kaalukamaks ja usaldusväärsemaks tõendiks põhjusel, et teised esitatud tõendid on vastuolulised. Hagejale jääb arusaamatuks ja tekitab kummastust, et kohus ei ole otsuse tegemisel pidanud piisavalt usaldusväärseks ning sisuliselt jätnud tähelepanuta näiteks ka Volkswageni autoriseeritud teeninduspartnerite ja kostja enda poolt teostatud mõõdistamisi ning teste. Taolise seisukohaga on kohus põhjendamatult eelistanud teistele tõenditele ekspertarvamust, rikkudes nii eelkõige tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise kohustust. Vastupidiselt kohtu järeldusele on hageja tõsikindlal seisukohal, et asjas kogutud teisi tõendeid ei saa pidada vastuolulisteks ja ebausaldusväärseteks. Asjas kogutud muud tõendid kogumis tõendavad vastupidiselt ekspertarvamusele puuduse esinemist hagejale kuuluval sõidukil. Tõendite hindamise seisukohalt on ka oluline, et ekspertarvamuses kajastatud mõõtmistulemused on ebausaldusväärsed, mistõttu on nendele tuginemine otsuse tegemisel suuresti ebaõige. Ühelgi tõendil ei saa olla kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu ega suuremat kaalu ning kõiki tõendeid tuleb hinnata kogumis. Seda kohus ei ole teinud, andes eksperthinnangule teiste tõenditega võrreldes olulisema kaalu. Samuti jättis kohus põhjendamata, miks teised asjas kogutud tõendid on vastuolulised, rikkudes sellega TsMS § 436 lg 1. Kohus ei ole andnud hinnangut hageja esitatud elektroonilise kirjavahetusele Spanesi Touch mõõtmisseadmeid tootva Spanesi S.P.A. esindajaga ja Moller Baltic Import SE esindajaga. Sellega rikkus kohus tõendite igakülgse, objektiivse ja täieliku hindamise põhimõtet ega ole hinnanud tõendeid kogumis. Kirjavahetus Moller Baltic Import SE esindaja Swen Schneideri ja hageja seadusliku esindaja vahel tõendab, millised mõõteseadmed on heaks kiidetud sõiduki tootja Volkswagen AG poolt ning millistele seadmetele on mõõtmiste teostamisel vastavad kerepunktide tolerantsid juba sisestatud. Importööri poolt väljatoodud mõõtseadmete hulgas ei nimetatud seadet (Spanesi Touch), millega teostati ekspertiis. 13.06.2012 toimunud ülekuulamisel tunnistas ekspert, et talle ei ole teada ekspertiisi teostamisel kasutatud mõõteseadme Spanesi Touch mõõtmisviga, mis seab kahtluse alla kogu ekspertiisi usaldusväärsuse. Seda enam jääb selgusetuks, miks kohus ei arvestanud mõõteseadme tootja Spanesi S.P.A. esindaja poolt elektronkirjas nimetatud mõõtmisviga. Samuti jääb hagejale arusaamatuks ning kohtuotsuses puudub põhjendus, miks ei arvestanud kohus Volkswagen AG importööri Moller Baltic Import SE esindaja seisukohta sõiduki sildade mõõdistamiseks kasutatavate mõõteseadmete kohta. Importöör nimetas mõõteseadmed, mida Volkswagen AG kasutab igapäevaselt autode tootmisel, mistõttu saab nimetatud seadmete mõõtmistulemusi pidada kõige täpsemateks ja usaldusväärsemateks hageja sõiduki mõõtmisel. Kasutades hageja sõiduki mõõtmiseks Volkswagen AG poolt kasutusel olevaid mõõteseadmeid, oleks mõõtmistulemus usaldusväärne. Kohus ei andnud hinnangut 25.05.2010, 3.02.2012 ja 26.02.2012 sõidukile teostatud mõõtmistulemuste kohta, rikkudes sellega TsMS § 435 lg 1 ja 436 lg 4. Kohus on nende mõõtmistulemustega seoses napisõnaliselt märkinud, et Baltenext OÜ juhataja 25.05.2010 ekiri ei lükka ümber ekspertarvamuse usaldusväärsust. Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et 03.02.2012 teostatud mõõtmistulemuste raportis ja 26.11.2012 mõõtmisseadmega Car-O-Liner Vision X3 teostatud mõõtmistulemuste raporti protokollis
kajastatud andmete õigeks tõlgendamiseks on vajalikud autotehnilised eriteadmised, mis kohtul puuduvad. Antud juhul ei tõusetunud menetluses küsimust hageja poolt esitatud ja ülalviidatud mõõtmistulemuste ebaselguse kohta (põhjusel, et kohtul puuduvad eriteadmised), mistõttu saab kohtu taolist seisukohta pidada poolte jaoks üllatuslikuks ja asjaoluks, mida kohtus ei arutatud. Tingimustes, kus kohus ei saa aru või ei oma teadmisi ühe või teise tõendiallika sisu kohta, tulnuks tal TsMS § 230 lg 2 kohaselt teha ettepanek menetlusosalisele täiendavate või ka selgitavate tõendite esitamiseks. Kohus rikkus ka TsMS § 230 lg 1, s.t võttis hagejalt põhjendamatult ära võimaluse oma väidete tõendamiseks. Kohus jättis uurimata mõõdistamistulemustele.
ega
ole
andnud
hinnangut
08.07.2010
teostatud
sõiduki
Sisuliselt on kohtuotsus rajatud ebausaldusväärsele tõendile (ekspertarvamusele), mistõttu ei saa vaidlustatud kohtuotsust pidada seaduslikuks TsMS § 436 lg 1 mõttes. Lisaks jättis kohus otsuse olulises ulatuses põhjendamata. Vaatamata ekspertarvamuses esinevale ebaselgusele, ei teostanud kohus uue ekspertiisi läbiviimist, millega jäi vastuseta asjas tähtust omav küsimus ning mistõttu ei saa ekspertarvamust pidada usaldusväärseks. Jättes kirjeldatud olukorras täiendava ekspertiisi läbi viimata, rikkus kohus TsMS §-s 304 sätestatut. Võttes hagejalt ära võimaluse täiendava ekspertiisi läbiviimiseks ja asudes otsuses seisukohale esitatud tõendite ebausaldusväärsuses, võttis kohus hagejalt ära võimaluse oma nõude täiendavaks põhjendamiseks ja vastaspoole esitatu ümber lükkamiseks, rikkudes nii menetluse ühte olulist üldpõhimõtet. Kohus kohtles pooli ebavõrdselt, rikkudes sellega TsMS § 7. Poolte ebavõrdset kohtlemist kohtuotsuse tegemisel kinnitab eelkõige kohtu väljendanud seisukoht, et teised asjas kogutud tõendid peale ekspertarvamuse on ebausaldusväärsed ja vastuolulised. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Hageja on oma nõudes tuginenud müügigarantiile (tootjagarantiile) ja alternatiivselt ka kostja poolt müügilepingu rikkumisele. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja ei saa tugineda Volkswagen AG kui sõiduki tootja garantiitingimustele. Vastavalt VÕS §-le 230 lg. 1 on müügigarantiiks ka tootja lubadus müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. See, et kostja on müügilepingus ja arves märkinud, et sõidukil on garantii 2 aastat läbisõidupiiranguta või 3 aastat läbisõidupiiranguga 100 000 km, ja et Volkswageni sõiduautodele kehtib 2-aastane läbisõidupiiranguta garantii, ei tähenda, et kostja oleks müüdud sõidukile andnud omapoolse, täiendava garantii, kasvõi juba seetõttu, et selles ei ole näidatud garantiitingimusi.
Volkswageni garantiitingimuste (seisuga 01.01.2010) kohaselt annab Volkswagen AG oma klientidele kaheaastase garantii kõigi materjalide ja tehase töö vigade puudumise suhtes. Garantii alla kuuluva puuduse esinemisel võib Volkswagen AG omal valikul lasta puudused kõrvaldada või tarnida uue auto. Kui puudust ei ole tagantjärele parandamisega võimalik kõrvaldada, või osutuvad järelparanduskatsed garantiivõtjale liigselt koormavaks, võib garantiivõtja nõuda üksnes puudusteta auto tarnimist. Garantiist tulenevaid nõudeid võib esitada ainult autoriseeritud Volkswageni teeniduspartneritele Euroopa majandusruumis ning Šveitsis. Puudustega auto tagasivõtmine ning uue auto tarnimine toimuvad eranditult selle autoriseeritud Volkswageni diilerettevõtte kaudu, kes tagasivõetava auto esmaselt müüs või esmaselt arvele võttis. Lisaks andis Volkswageni Baltimaade turupiirkonna importöör uute autodele garantii samadel tingimusetel kolmandaks aastaks, läbisõidupiiranguga 100 000 km, kusjuures on märgitud, et kolmandast garantiiaastast tulenevaid nõudeid võib esitada ainult Volkswageni autoriseeritud teeninduspartneritele Baltimaades (toimiku I kd., lk. 23-25). Seega on auto müüja kohane kostja, kellele tuleb esitada tootjagarantiist tulenevaid nõudeid sõiduki vahetamiseks. Maakohus on kohtuliku autotehnilise ekspertiisi järeldusi aluseks võttes tuvastanud, et sõidukil ei esine hageja väidetud tehasedefekti, s.o. seda, et tehase lubatud sildade tolerants on ületatud enam kui kahekordselt ja esisillal on külgnihe vasakule enam kui 4 mm, s.o. et ei esine hageja väidetud garantiijuhtumit ega müüdud asja olulist lepingutingimustele mittevastavust. Maakohus on otsuses vastavuses TsMS § 442 lg. 8 nõuetega põhjendanud, miks ta hageja esitatud tõendeid väidetava tehasedefekti (sildade tolerantsihälvete) kohta ei arvesta. Maakohus on otsust tehes võtnud aluseks läbiviidud autotehnilise ekspertiisi järeldused, mille kokkuvõtte kohaselt vaidlusalusel sõidukil ei esine suunakindluse häireid ega rehvide kestvust mõjutavaid tegureid. Muuhulgas teostati ekspertiisi käigus ka veermiku ja kere punktide asendikontroll ruumilise asendituvastuse stendis (kasutades 3-mõõtmelist asendikontrolli seadet Spanes Touch). Ekpertiis tuvastas, et veermiku ja kere kontrollitud mõõtepunktide ruumiline hälve ei ületanud normväärtusi, välja arvatud eesmiste õõtshoovade peade tsentritel, mille asukoht on määratud kandekere elementide suhtes elastse puksliigendiga. Nende asendihäiret põhjustab tõenäoliselt puksliigendi deformatsioon. Sõiduki teljevahe erinevus vasaku ja parema poole vahel oli 1 mm, mis jääb lubatud piiridesse (kuni 3 mm). Kohtuistungil selgitas ekspert, et uue sõiduki puhul jäävdeformatsioonide esinemine puksliigenditel on vähe tõenäoline ja tegemist ei ole ohtliku rikkega, sest liigend ise on terve. Sellise asendihälbe mõju on võimalik kõrvaldada õõtshoobade asendi muutmisega, rataste seadenurka vastavalt reguleerides. Tegemist ei ole tehasedefektiga ja sõidukatsed kinnitasid, et sellel asendihälbel puudus mõju sõiduki juhitavusele ja suunakindlusele. Sõiduki teljevahe erinevust kontrolliti ka mõõdulindiga, mille tulemus oli sama (erinevus vasaku ja parema poole vahel 1 mm). Mõõtetulemusete õigsust kinnitasid ka põhjalikud sõidukatsed, mis ei näidanud sõidukil suunakindluse hälbeid. Kolleegium märgib, et kostja vaidlustas argumenteeritult hageja väiteid ja esitatud tõendeid, mille kohaselt esineb sõidukil sildade lubatud tolerantsi ületamine ja nurkhälbed - kostja esitas muuhulgas Auto Group Baltic poolt 06.07.2010 teostatud sõiduki mõõteandmete väljatrüki ja firma töötaja kirja, mille kohasel mõõteprotokolli ja põhjalike proovisõitude tulemusena ilmnes, et auto sõiduomadused olid korras (toimiku I kd., lk. 79). Seejärel rahuldas maakohus põhjendatult kostja taotluse ja määras autotehnilise ekspertiisi sõiduki suunakindluse ja
võimalike hälvete tuvastamiseks. Ekspertiisi järeldused kummutasid hageja väited sõiduki suunakindluse hälvetest ja sildade ebaühtlasest tolerantsist. Seega on loogiline ja kohane maakohtu põhjendus selle kohta, et hageja esitatud tõendid ei kummuta ekspertiisi järeldusi; kohtu sellest järeldusest ei saa tuletada väidet, et maakohus andis ekspertiisile vaieldamatu tõendi tähenduse ja ei taganud poolte võrdset kohtlamist, jättes hageja tõendid põhjendamatult arvestamata või tähelepanuta. Hageja vaidlustas kirjalikku ekspertarvamust maakohtus, taotledes eksperdi ülekuulamist kohtuistungil ja „kui kohus tuvastab eksperdi ülekuulamise käigus, et ekspertiis on puudulik ja ebaselge, määrata täiendav ekspertiis auto veermiku ja kerepunktide mõõdistamiseks seadmega, mille mõõtmisviga on maksimaalselt +/-1 mm), ja teeb seda ka apellatsioonkaebuses põhjendusel, et sõiduki kerepunktide mõõdistamine teostati ekspertiisi käigus mõõteseadmega, mis ei ole heaks kiidetud sõiduki tootja poolt, sellele on sisse programmeeritud mõõteviga +/3 mm, ning et sõidukitootja heakskiidetud mõõteseadega Car-O-Liner Vison XL mõõtmised tõendavad, et „auto sillad on viltu“. Ekspert kinnitas maakohtus, et Spanes Tuoch mõõteseade on universaalne autotehniliste mõõtmiste jaoks mõeldud seade, see on mõeldud sõidukite kere mõõtmiseks ja kujuhälvete tuvastamiseks, ja neid võib lugeda kõige täpsemaks „tänapäeva tingimustes“ (II kd., lk. 94). Hageja poolt esitatud mõõteseade Spanes Touch tootja kiri ei tõenda hageja poolt märgitud „sisseprogrammeeritud“ mõõteviga. Tootja esindaja on kirjutanud, et nimetatud seadmete mõõtmistäpsus on +/- 1 mm, ning et seadme täpsus on sertifitseeritud standardiga ISO 103602 (toimiku II kd., lk.49). Seega nimetud tõend ei kinnita hageja väidet antud mõõteseadme ebausaldusväärsusest. Kolleegium märgib, et hageja ei ole eksperdilt palunud anda hinnangut seadmega Car-O-Liner Vision XL teostatud mõõteprotokollile, ega ole ka ekspertiisi käigus esitanud taotlust teostada sildade tolerantsihälvete mõõtmine just tootjatehase kasutatava ja aktsepteeritava seadmega, kuigi ekspert vastavalt maakohtu juhistele edastas pooltele kavandatava tavametoodika kirjelduse; kumbki pool ei saatnud ekspertiisi läbiviimise juurde ka oma esindajaid. Ülaltoodut arvestades leiab kolleegium, et maakohus ei ole ekspertiisi läbiviimisel ja otsuse põhjendamisel rikkunud TsMS §-de 438 ja 442 lg. 8 nõudeid. Kuivõrd maakohus tuvastas, et tegemist ei ole garantiijuhtumiga ega müüja poolt lepingu rikkumisega, siis on hagi õigesti jäetud rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.
ringkonnakohus
poolte
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ulvi Loonurm
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.