Tsiviilasi nr 2-12-24484
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Marge Tamme
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2014 Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-24484
Tsiviilasi
M.V.e hagiavaldus M.H. ja V.N. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: M.V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: x)
esindajad
Hageja esindaja: V. L. (isikukood: xxxxxxxxxxx; asukoht: x, x; e-post: x) Kostja 1: M.H. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: x) Kostja 2: V.N. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: x)
Resolutsioon 1.Rahuldada M.V. hagi M.H. ja V.N. vastu kahju hüvitamise nõudes
1.1.Mõista kostja M.H. ́lt hageja M.V. ́ e kasuks välja 4950 (neli tuhat üheksasada viiskümmend) eurot ja kostja V.N. ́lt hageja M.V. ́e kasuks 4950(neli tuhat üheksasada viiskümmend) eurot 2.Menetluskulud 1.1.Hageja menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda ning kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest Tartu Ringkonnakohtule .
Haginõude sisu Hageja esitab kohtule 21.06.2012 hagi kahju hüvitamise nõudes. Selles on kirjas alljärgnev. Vastavalt 12.06.2008 kinnistusraamatu kandele kuulub hagejale 1/3 mõttelist osa x, reg.osa nr xxxxxx. Kinnistusraamatu registriosa kohaselt kuulus 1/3 mõttelist osa sellest kinnistust M.H.le ja 1/3 osa V.N.le. V.N. kinkis 04.10.2011 oma mõttelise osa kinnistust J. N. ́le ,kes on alates 06.10.2011 selle omanik. M.H. kinkis 06.10.2011 oma mõttelise osa kinnistust J. N.le, kes on alates 10.10.2011 2/3 xxxxxxxx kinnistu mõttelise osa omanik 2011a. jaanuaris sõlmisid kostjad hageja nõusolekuta OÜ-ga x raieõiguse müügilepingu, mille alusel raiuti xxxxxxxx kinnistul 2011.a. alguses metsa. Hageja soovile saada raie ja metsamaterjali müügi kohta infot kostjad hagejale vastanud ei ole. Samuti ei ole kostjad vastanud hageja 25.11.2011 kirjale, milles hageja soovib informatsiooni temale tekitatud kahju ja selle hüvitamise kohta. Kostjad teatasid hageja esindajale advokaadi vahendusel, et on nõus hagejale hüvitama kahju 8000 eurot. Hageja on soovinud seejärel kostjatega kompromissi ,kuid kostjad ei ole tema ettepanekule vastanud. Kuna 211.aasta jaanuaris olid kostjad Xxxxxxxx kinnistu kaasomanikud ning hageja nõusolekuta müüsid ka temale kuuluvat metsa raieõigust, rikkusid kostjad Asjaõigusseaduse § 72 lg 1 ja 5 ning 74 lg 1 sätteid. Raieõiguse müügiga on kostjad
oluliselt vähendanud Xxxxxxxx kinnistu turuväärtust. Hagejale tekitatud kahju suurus on 9900 eurot, millest pool kuulub hüvitamisele ühe ja pool teise kostja poolt. Hageja esitab kahju arvestuse alused : kinnistu turuväärtus 2010.aasta kevadel OÜ X hinnangul on 68 705,02 eurot(ümmardatuna 68705,00eurot), kinnistu väärtus kostja M.H. väidetel 2011 .a. sügisel on 39 000 eurot .Väärtuse vähenemine 68705,00 – 39 000,00= 29 705 eurot. 29705 : 3= 9901,67eurot(ümmardatuna 9900 eurot). Hageja poolt on hagile lisatud hagi põhistavad tõendid: kinnistusraamatu reg.osa väljatrükk, millest nähtub omanike ring; Xxxxxxxx kinnistu väärtus enne raiet ja peale raiet; metsateatis ,millest on näha, et V.N. on kavandanud Xxxxxxxx kinnistul raietöid ilma hageja nõusolekuta jt tõendid. Kohus võttis tsiviilasja menetlusse 16.augustil 2012 ning küsis kostjatelt vastust hagile. Kostjate vastused Kostjad vastavad hagile 04.09.2012 vaieldes hagile täies ulatuses vastu. Kahju suuruse arvestuse alus ei ole õige. Kahju suuruse kindlaksmääramisel ei ole hageja arvestusmetoodika rakendatav. Arvestatud ei ole üldise majanduskriisiga ja sellest tingitud kinnisvarahindade langusega kohalikul kinnisvaraturul. Arvestatud ei ole ka sellega, et hageja õiguseellane ,st.hageja ema ,kellelt hageja kinnistuosa päris, on teostanud Xxxxxxxx kinnistul raiet ja omandanud ainuisikuliselt sellest saadud tulu. Kostjad on nõus kompromissiga kui hageja on nõus tasa arvlema tema ema poolt ainuisikuliselt omandatud väärtused. Hageja arvamus kostja vastusele Kostjad peaksid ise esitama nende poolt õigeks peetud arvestuse koos seda põhistavate alustega. Hageja viitab TsMs § 230 lg 1-le. OÜ X hinnang on antud 2010.aastal. Hageja ema raided on teostatud 2006aastani ning selle kohta ei ole kostjad dokumente esitanud. Kohtule on esitatud ainult X AS pakkumiste nimekiri hageja emale aastatel 2002-2006. Metsamaterjali lõikuse ja raha saamise kohta materjale ei ole esitatud. Kostjate võimalikud nõuded hageja vastu on aegunud. Hageja ema eluajal kostjad tema vastu nõudeid ei esitanud. Pooled peavad oktoobrikuus 2012 kirjavahetust kompromissi sõlmimise osas, mille sõlmimine ei õnnestu(tl 67-69). Hageja palub oma 24.01.2013 kirjas kohtule kohtul nõuda välja OÜ X tõendid ja vastata asja lahendamiseks vajalikele küsimustele. X OÜ vastab kohtule ning saadab oma vastuseid põhistava materjali. 26.juunil 2014 palub kostja M.H. 01.juuliks 2014 kavandatud kohtuistungi kuuks ajaks tema tervisest tingitud põhjusel edasi lükata. Isik ei esita kohtule oma halva tervise kohta ühtegi dokumentaalset tõendit.
Kohtuistung 01.juulil 2014 Kostjaid istungile ei ilmunud. Kohal oli hageja koos esindajaga. Hageja ütles, et pärimismenetluses ema vastu nõudeid ei esitatud. Nad väidavad, et ema lõikas midagi 10 aastat tagasi. Kostjad mind ei aktsepteeri, võtavad nagu sissetungijat. Minu nõude suurus on siiani olnud kostjatelt 4950 eurot kummaltki. Seoses X vastusega on mul nõudeõigus tegelikult suuremale summale.1/3 kostjatele laekunud rahast peaks kuuluma minule. Pooled annavad nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses (kostjate nõusolek 18.08.2014 ja hageja nõusolek 11.08.2011) Kostjad esitavad 15.09.2014 oma täiendava arvamuse, mille kohaselt kostjad leiavad, et hageja peaks vastutama kostjatele tekitatud kahju eest PäS § 130 kohaselt. Hageja oli oma emale kuuluva kinnistu raietööde korraldaja. Tegime kompromissettepaneku hagejale sellest tulenevalt. Tema ei olnud sellega nõus . Menetluskulude kindlaksmääramisel palume kohut nimetatud asjaolu arvestada, tugineme TsMS § 163 lg 2-le. Hageja ei ole asjakohaselt kahju suurust tõendanud. OÜ X 2010 tellitud hindamisakt iseenesest on hagihinna määratlemiseks ebapiisav. Tuvastamata on kinnistu tegelik väärtus hagi esitamise seisuga .Esitatud nõue ei ole selge. Kostjatel ei ole ei vara ega säästusid. Xxxxxxxx kinnistu ainuomanikuks on tuginedes Tartu Maakohtu 11.04.2014 tsiviilasjas 2-11- 34411 tehtud määrusele J. N.
Tuginedes kinnistusraamatu registriosa väljavõttele seisuga 29.04.2011, mis on esitatud kohtule hagiavalduse lisana tl 8 ,kuulus kinnistu Xxxxxxxx, asukohaga x kaasomandina hagejale 1/3 osas ja kummalegi kostjale 1/3 osas. Kostjate omanikukanne on tehtud 14.03.2000 ja hageja omanikukanne on tehtud 12.06.2008 . Tuginedes X OÜ kohtule saadetud vastuskirjale tl 86 ning sellele lisatud dokumentidele tl 87-106 on X OÜ sõlminud mõlema kostjaga 30.11.2010 kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr V7-10. Nimetatud lepingu lisas nr 2 on välja toodud kasvava metsa sortiment, kogus ja maksumus. Saadud materjali eest kogumaksumuses 40 588 ,48 eurot on kostja V.N. saanud X OÜ-lt kokku 20 294,13 eurot ning M.H. 20 294,35 eurot. Maksmise kuupäevad ja summad kostjatele kajastuvad vastusele lisatud X OÜ arveldusarvel Swedbankis, panga väljavõtted asuvad tl .101-106 .Raie on toimunud kooskõlas metsateatistega (tl 99,100)ning nendes on kinnitanud andmete õigsust ka kostja V.N. 17.08.2010. X OÜ pangaülekannetest ei nähtu, et kinnistu raieõiguse eest oleks makstud ka hagejale, kellele samuti võrdselt kostjatega kuulus õigus raieõigust müüa. Samuti ei ole tõendeid selle kohta , et saadud raieõiguse müügist oleksid kostjad ise hagejale tema osa hüvitanud. AÕS § 71 lg 2-le tuginedes kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses ,tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul saab käsitleda ühise asja viljana raieõiguse müügist saadud tulu, mille hagejale kuuluv osa oleks summa 13529,49 eurot(saadud materjali kogumaksumus 40588,48:3).Seda tulu
hageja saanud ei ole ning sellega on teised kaasomanikud- kostjad rikkunud hageja õigust seda tulu saada ning eiranud oma kohustust seda tulu hagejale kuuluvas osasuuruses maksta. Kohustuse rikkumist käsitleb siinkohal VÕS § 115 lg 1,mille lg 1 sätestab :„Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kinnistu enda väärtus seoses raidega alati väheneb. Hagiavaldust esitades tugineski hageja kinnistu väärtuse vähenemisele seoses raidega ning nõudis kostjatelt kahjusummat, mis tulenes kinnistu väärtuste vahest enne raiet ja peale raiet. Kinnistute väärtuste vahe on siinkohal väiksem(ja seda nõuabki kahju korvamiseks hageja)kui raieõiguse müügist saadud tulu, kuid kui hageja on kohtule esitatud kahjunõude summaga piirdunud, siis on see olnud hageja soov ning sellega väljendab hageja ühtlasi nõusolekut nagu ta oleks asetatud peale hüvituse saamist olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna hageja ei ole menetluse käigus muutnud(suurendanud) enda kahjunõuet võttes kahjunõude arvestamise aluseks endiselt kinnistu väärtuste vahe enne ja peale raiet, mitte aga reaalselt kostjate poolt raieõiguse müügist saadud summasid, siis kohus rahuldab nõude selle esitatud ulatuses. Nõude suuruseks on kummaltki kostjalt 4950 eurot, mis kokku on 1/3 osa kinnistu Xxxxxxxx 2010.aasta kevadise turuväärtuse (OÜ X hinnangul ) ja M.H. poolt esitatud turuväärtuse vahest 2011.a.sügisel. Kostjad ei ole enda poolt esitanud ühtegi tõendit selle kohta ,et kinnistu väärtused enne ja pärast raiet oleksid olnud teistsugused. Pärimisseadusele tuginedes ei saa kohus hagi rahuldamata jätta, sest hageja ei ole kahjutasu nõuet kostjate poolt oma ema pärandina pärinud.
Menetluskulud Tuginedes TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool,kelle kahjuks otsus tehti. Tuginedes TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tuginedes TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.