Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui:1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-13-39276

Edasikaebamise kord

Hageja võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused. Elisa Eesti AS ja kostja sõlmisid liitumislepingu nr 1714216, 05.06.2009.a., mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Lepingul kinnitas kostja oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mille alusel kostja oli kohustatud tasuma arvel märgitud tähtajaks. Elisa Eesti AS loovutas 20.12.2012 kostja vastase nõude põhisummas 144,79 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja lisab hagiavaldusele teatise ja kinnituskirja nõude loovutamisest. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Elisa Eesti AS on väljastanud arveid miinimumarve kasutamata summadele. Miinimumarve esitamise õigus tuleneb liitumislepingust, mis sätestab - juhul, kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajutiselt piiratud. Klient ei saa nimetatud perioodil mobiilteenuseid kasutada, kuid kohustub tasuma Elisa Eesti AS'le miinimumarveid kuni mobiilteenuste kasutamise peatamiseni või liitumislepingu lõpetamiseni või peatamiseni. Vastavalt Elisa Eesti AS lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuste kasutamise üldtingimustele, kui kostja ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS ei ole esitanud kostjale viivise nõuet lepingute kehtivuse ajal vaid hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Kuna kostja ei ole käesoleva hetkeni korrektselt oma kohustusi täitnud, on hageja sunnitud viimase vahendina oma õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Hageja esitas 26.08.2013 Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna menetlusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse (tsiviilasja number 2-1339276), mis anti üle Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses kuna võlgnik esitas vastuväite. Hageja nõude materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1, § 100 lg 1, 6, § 113 lg 1. Hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingus kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas.Hageja arvestab viiviseid alates arvete

3(4)

Tsiviilasi nr 2-13-39276 maksetähtajast kuni hagiavalduse koostamise päevani valemi abil: võlg x viivitatud päevade arv x 0,15% vastavalt esitatud arvete võlgnetavatele summadele. Nr. Summa Maksetähtaeg Viivitatud Viivis päevade arv 2000416980 104,87 9.04.2010 1234 194,11 2000511612 39,92 23.04.2010 1220 73,05 Hageja on arvestanud viiviseid kokku summas 267,17 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 144,74 eurot. Elisa Eesti AS poolt kostjale osutatud teenuste näol oli tegemist poolte vahelise võlaõigussuhtega, millest tulenevalt kohustus Elisa Eesti AS osutama kostjale teenuseid ning Elisa Eesti AS-1 oli õigus nõuda teenuste osutamise eest tasu. Hageja palub kohtul TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt V. L. hageja kasuks välja võlgnevus 144,79 eurot ja viivised 144,74 eurot ja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 60,00 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 159,78 eurot ning mõista välja kostjalt V. L. väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja 14.10.2014.a. eelistungile ei ilmunud. Kostja V. L.le on 14.10.2014.a kohtukutse, milles on teatavaks tehtud eelistungile mitteilmumise tagajärjed, kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 10.09.2014.a. Kostja V. L. ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest eelistungile ilmumata jätmiseks, samuti ei ole kostja teatanud, et on nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Hageja taotles eelistungil kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist ja kohus rahuldas taotluse. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, mistõttu kohus loeb hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja teeb hageja kasuks tagaseljaotsuse ning hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus. TsMS § 162 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja poolt asjas kantud menetluskuludeks on: hagiavalduseelt tasutud riigilõiv 60.- eurot ja õigusabikulud summas 159.78 eurot (arve tl 45). Menetluskulude osas kuulub nõue rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.