Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 15. oktoober 2014 kell 16.00 Tsiviilasja number
2-14-13101
Tsiviilasi
M Ne hagi Rakvere Haigla AS vastu tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju 1 500 eurot hüvitamise nõudes
Hagi hind
1 500 eurot
Menetlusosalised
Hageja: M N (isikukood xxxx, elukoht: xxxx); Kostja: Rakvere Haigla AS (registrikood 10856624, asukoht: Lõuna põik 1, 44316 Rakvere; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja: Ain Suurkaev.
Asja arutamise kuupäev
22. september 2014
Istungil osalenud isikud
Hageja M N; Kostja seaduslik esindaja Ain Suurkaev.
Resolutsioon
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Vabastada hageja hagiavalduselt riigilõivu tasumisest ka hagi rahuldamata jätmisel.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7 ). 1 (12)
2-14-13101
ASJAOLUD
1.M N esitas 25.03.2014 Viru Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt viibis ta perioodil 19.24.05.2011 Rakvere Haiglas, kuhu suunas teda perearst dr. S seoses südameprobleemidega. 1.1 23.05.2011 hommikul anti hagejale meditsiiniõe poolt ravimeid, mis sisaldasid kibedat vedelikku ja selles olevat valget tabletti. Sama päeva õhtul halvenes hageja seisund – vererõhk tõusis 179/105(95). Hageja palus õelt ravimit nimega „Betalock“ või „Enapp“, millest viimane keeldus, kuna raviarst ei olnud eelnimetatud rohtusid hagejale määranud. Õde tõi hagejale ühe roosa tableti, kuid ei nõustunud hagejale ravimi nime nimetama. Peagi tuli hagejat vaatama ka valvearst, kes andis hagejale veel kaks tabletti, mille nime hagejale küsimise peale ei avaldatud. Antud ravimite manustamise järgselt hageja tervis halvenes – tõusus vererõhk, tekkis tugev õhupuudus, rinnus olid tugevad valutorked, kõrv hakkas valutama. Lisaks anti hagejale kibedat vedeliku, mille tagajärjel muutus tema suu tuimaks, kurk hakkas valutama, silmad muutusid uduseks ja hageja nägi kahekordselt. Hageja palvel mõõdeti uuesti tema vererõhku, mille näit temale tutvustamata kustutati. Korduva mõõtmise palumisel mõõdeti vererõhku uuesti ning siis oli näit 188/151(130). Hageja palus vererõhu alandajat või arsti. Saabunud valvearst andis hagejale varasemate tablettidega sarnanenud kaks tabletti ja ütles, et „sööge nüüd oma Betalocki“. Hagejale teadaolevalt erinesid arsti antud tabletid nimetatud ravimist ja ta jättis need võtmata, pani paberisse ja võttis koju kaasa. 1.2 Hageja saatis tabletid Ravimiametile uurida. Viimane tuvastas, et uuritavateks tablettideks olid „Haloperidol“ ja „Metoprolool“. Hageja väitel on nimetatud ravimit keelatud anda ilma patsiendi nõusolekuta. 1.3 Peale Rakvere Haiglast lahkumist on hageja tervislik seisund võrreldes varasemaga tunduvalt halvenenud, millest tulenevalt on talle määratud lisa ravimeid. Hagejal tekkisid neerude ja kuseteede häired, mille tulemusena on hageja sunnitud ostma endale pamperseid ning neid igapäevaselt kasutama. 1.4 Hageja leiab, et tema eest on varjatud tema tervist, ravi käiku ja selle tulemusi, temalt pole küsitud nõusolekut ega ole teavitatud ravimitest, mida talle on manustatud ning tema tervislik seisund on halvenenud Rakvere Haiglas teostatud valeravi tulemusel.
2.Kostja rikkus hagejale tervishoiuteenust osutades tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg-t 1, § 2 lg 1 ja VÕS §-i 762, s.o ei osutanud hagejale lepingulist ega seadusest tulenevatele tingimustele vastavat tervishoiuteenust, kui määras hagejale vale ravi. 2.1 Kostja on tekitanud hagejale vale raviga kahju, mille hüvitamise eest kostja vastutab. Hageja, viidates VÕS § 128 lg-le 1, § 130 lg-le 2, § 770 lg-le 1 ja § 127 lg-le 4 märgib, et tal tekkisid neerude ja kuseteede häired, mille tulemusena on hageja sunnitud ostma endale pamperseid ning tasutama neid igapäevaselt. 2.2 Viidates VÕS § 758 lg-le 1 ja §-le 759 leidis hageja, et ta võib mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist nõuda eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel. Kuid lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 1044 lg 3 järgi vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj). Seega saab hageja valida, kas ta nõuab kahju hüvitamist lepingu või kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel. Hageja võib esitada oma nõude 2 (12)
2-14-13101 TsMS § 370 lg 2 järgi alternatiivselt. Hageja taotleb hüvitisnõude õigusliku aluse määramist, mis TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 kohaselt on kohtu ülesanne.
3.Lähtudes eeltoodust palub hageja kostjalt välja mõista tervishoiuteenuse osutamisega tekitatud kahju summas 1 500 eurot ning palub jätta kohtukulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
4.07.05.2014 esitatud vastuses leiab kostja, et hageja nõue ei ole põhjendatud. 4.1 Kostja selgitab tuginedes hageja haigusloos nr 11-3003 olevatele andmetele, et Rakvere Haiglasse toimetas hageja Rakvere Haigla Kunda kiirabibrigaad 19.05.2011 saabumisega haigla erakorralise meditsiini osakonda kell 11.52. Hagejal oli kaasas perearsti M S saatekiri konsultatsioonile Rakvere Haigla EMOsse. Perearsti diagnoos: inf-myoc?, bradükardia, uroinfektsioon. Perearsti saatekirja anamnees: tugev õhupuudus, raskendatud hingamine eriti väsimus, jõuetus, täna (19.05.2011) hommikul. Pinged, probleemid, käsil kohtuprotsess. Sagenenud urineerimine, alakõhuvalu, põies. Varasemas anamneesis kõrgvererõhuhaigus ja 2005.a läbi põetud ajuinfarkt. Tarvitab Betaloc-Zok’i 50 mg kuni 25 mg. Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardilt nr R190529 selgub, et haiglasse saabudes patsient õhupuudust ei kurda ja perearstile läks sagenenud urineerimise ja valude tõttu seljas. Vererõhk saabumisel 124/73. Pulsi sagedus bradükardiline 40 korda minutis. Hingamissagedus 23 korda minutis. Rakvere Haigla suunanud kell 12.19 hageja raviks siseosakonda südamelihase infarkti kahtlusel, kaasuvate haigustena südamekahjustusega hüportooniatõbi ja bradükardia. Haige viibis haiglaravil kuni 24.05.2011. Diagnoositi siinussõlme nõrkuse sündroomi, krooniline südamepuudulikkus, südamekahjustusega hüpertooniatõbe (risk 3), ajuinfarkti jääknähud ning ärevusega depressiooni. Rakvere Haigla raviarsti poolt kokku lepitud SA PERH kardioloogiga dr H hageja hospitaliseerimine 24.05.2011 otsustamaks kardiostimulaatori paigaldamise üle, kuid hageja oli nõus ainult koju minema. Võttis kaasa saatekirja, uuringute tulemused ja soovis, et perearst suunaks teda Tallinnasse. Keedus pöördumast psühhiaatri vastuvõtule psüühika korrigeerimiseks. Väljastatud retsept hüpertoonia raviks. Raviarsti suusõnaline kontakt edasise ravi osas dr Su ja dr H. 4.2 Vastavalt haigusloo nr 11-3003 õendusplaanile: muutus hageja ärevaks 22.05.2011 kell 18.00, nõudis vererõhu ravimit (rõhk 160/90 mm/Hg). Valvearsti poolt pakuti hagejale Nifedipiin tilku, kuid hageja arvates ei olevat see vererõhu ravim ja keedus ravist. Hagejale selgitati, et muud ravimit ei ole õel õigust anda ilma ravi- või valvearsti korralduseta. Kell 18.30 nõudis hageja taas vererõhu ravimit väites, et kodus võttis viit erinevat vererõhu ravimit. Kell 19.00 võttis hageja vastu valvearsti poolt pakutud Tbl Corinfar 10 mg suukaudu. Kell 21.00 oli hageja endiselt ärritunud, et talle ei anta kodus kasutatavaid ravimeid, mis tema väitel on Verapamil või Betaloc-zok. Hagejale selgitas õde veelkord, et ilma ravi- või valvearsti korralduseta ei ole õel õigust ravimeid anda. Kell 22.30 nõudis hageja taas vererõhu mõõtmist (180/110 mm/Hg, pulss 89) ja valvearsti korraldusel anti hagejale Tbl Betaloc-zok 25 mg ja Tbl Diazepami 5 mg (nende tegelik sisse võtmine ei ole dokumenteeritud). Kell 23.30 keedus hageja koridorist palatisse minemast, sest teda häirivad palatikaaslased ja umbne õhk. 3 (12)
2-14-13101 23.05.2011 kell 00.15 nõudis hageja taas vererõhu ravimit ja väitis, et ta ei saa õiget ravi. Temale väidetavalt keeldutakse andmast ravimeid, mida ta kodus võtab. Õde selgitas hagejale raviarsti korraldusi. Hageja lubas kaevata haigla peale. Kell 01.30 vererõhk 180/110 mm/Hg pulss 96 korda minutis. Hageja keeldus palatisse minemast. Valvearsti korraldusel sai hageja Tbl Metozok 25 mg ja Tbl Haloperidol 5 mg (nende tegelik sisse võtmine ei ole dokumenteeritud). Endiselt nõudis hageja kodus tarvitatud vererõhuravimeid, ärritus ja ei kuulanud enam selgitusi. Kell 02.00 läks hageja palatisse, kuid väljus koheselt jutuga, et valvearst ja õde soovivad teda tappa. Väidetavalt ei näidata talle vererõhuaparaadi näitusid ja topitakse sisse ravimeid, mida ta tavaliselt ei võta. Hageja käis palati ja õe posti vahet 4-5 koda, nõudis vererõhu mõõtmist, mis oli 181/150 mm/Hg, pulss 130 korda minutis. Palve peale, et hageja rahuneks ja oleks võimalik vererõhku uuesti mõõta, hageja ärritus veelgi ja lubas kõigi peale kaevata. Kell 02.15 kaebas õhu puudust ja torkimist rinnus ning valvearst korraldusel tehti EKG, kus siinusrütm sagedusega 92 korda minutis ja saturatsioon 100%. Hageja nõudis jätkuvalt kodus võetavaid ravimeid, keeldus valvearsti selgitustest ja hapnikust, sest see tegi tema olemise kunagi varasemalt halvemaks. Kell 02.30 väljus palatist sooviga saada rohkem värsket õhku. Kell 03.00 sulges akna, kuid keeldus palatisse minemast. Kell 03.45 läks palatisse, kuid keeldus pikali heitmast. Kell 06.00 endiselt ärritunud, põhjendades seda kõrge vererõhuga, keeldus kuulamast selgitusi temale antud ravimite kohta ja süüdistas mürgitamises. Kell 06.30 keeldus vererõhu mõõtmisest, endiselt ärritunud. Kell 07.30 soovis vererõhu mõõtmist ja oli endiselt kergelt ärritunud. Kell 08.30 kaebas väga halba enesetunnet, vererõhk 152/90 mm/Hg, väga ärritunud ja väidab, et talle pole mitu päeva ravimeid antud. Kell 09.20 kaebas väga halba enesetunnet, raviarsti korraldusel sai Valocordin-Diazepam 10 tilka suu kaudu. Selle järgselt vererõhk 150/92 mm/Hg. Kell 10.15 kaebas tugevat peavalu, vererõhk 160/90 mm/Hg, anti Tbl Nifedipin 10 mg ja Tbl Ibuprofeni 600 mg suukaudu. Peale lõunat raviarsti korraldusel antud Tbl Xanax 0,5 mg, mille järel hageja rahunes. 24.05.2011 hageja magas rahulikult ja hommikul kell 06.15 väitis valvearstile, et teda taheti ära tappa eelmise valve ajal. Hagejat rahustati, selgitati, räägiti, kuid hageja oli jätkuvalt seisukohal, et valvearst 22.-23.05.2011 ja valveõde tahtsid teda ära tappa. Hagejale anti Tbl Xanax 0,5 mg. 4.3 Eeltoodust nähtub, et hagejale anti mitmeid tablette, sh valgeid, mille manustamiseks anti ka vett. Tablettide sisse võtmine ei ole osaliselt dokumenteeritud. Hagejat informeeriti korduvalt kõigist ravimitest, mida talle anti. Kibe vedelik oli Valocordin-Diazepam, mille sisse võtmine peale magamata ööd võib tekitada erinevaid ajutisi meelte muutusi, kuid see kuulub nende ravimite kõrvaltoimete juurde ja need mööduvad ravimi toimeaja lõppemisega. Eelnevast selgub, et õed ei ole keeldunud avalikustamast vererõhu mõõtmise tulemusi. Kuna hageja väitel on ta mingis osas jätnud tabletid sisse võtmata, ei saanud ravi käigus vererõhk alaneda vastavalt ootustele. Jääb ebaselgeks, millised ravimid konkreetselt jäeti võtmata. Betaloc-zok ja Metozok mõlemad sisaldavad toimeainet metoprolool ja nende ravimite andmisest patsienti teavitati ning see kajastub ka haigusloos. Haloperidooli on haigusloole tuginedes antud hagejale lubatud doosis ja põhjendatult. 4 (12)
2-14-13101 4.4 Hageja väidetava tervisliku seisundi halvenemine Rakvere Haigla tegevusest lähtuvalt ei ole kinnitust leidnud. Seda kinnitab ka Sotsiaalministeeriumi kiri 08.11.2011 nr 13.1-15/4399 Eksperdihinnangu väljastamine. 4.5 Hagis esitatud vihjed annavad alust eeldada, et hagejal on tegemist kusepidamatusega, mis vajab täiendavaid uuringuid ning ravi ja ei ole seotud Rakvere Haiglas 19.-24.05.2011 läbi viidud raviga. Haiglaravi järgselt edastati statsionaarne epikriis e-Tervise andmebaasi.
5.Eeltoodust lähtuvalt leiab kostja, et hageja eest ei ole varjatud tema tervise andmeid, ravi käiku ning selle tulemusi, teda on informeeritud korduvalt ravi käigust, manustatud ja pakutud ravimitest, tema tervisliku seisundi halvenemine Rakvere Haiglas 19.-24.05.2011 läbi viidud ravi tulemusel ei ole tõendatud. Kostja ei ole rikkunud TTKS-i ega VÕS §-st 762 tulenevaid kohustusi. Hageja kaebustest ja ravi käigus kinnitust leidnud haigustest lähtuvalt suunati hageja SA PERH kardioloogi ja psühhiaatri vastuvõtule, milledest patsient keeldus. Kostja on teostanud ravi vastavalt hageja hetkeseisundile, kasutades erinevaid vererõhku alandavaid ning ärevusseisundit rahustavaid ravimeid. Viidatud vajadus neerude- ja kuseteede häirete ravile ei ole Rakvere Haigla poolt läbi viidud südamepuudulikkuse, vererõhutõve ja ärevusseisundi ravi tagajärg. Hageja kusepidamatus ei ole seotud nimetatud haiguste raviga Rakvere Haiglas perioodil 19.-24.05.2011. Hageja väide valeravi teostamise osas ei ole põhjendatud. Kostja ei ole rikkunud VÕS § 770 lg-st 1 tulenevaid kohustusi, sh patsiendi teavitamine ja temalt nõusoleku saamise kohustusi.
6.Kostja palub jätta M Ni kahjunõude summas 1 500 eurot täies ulatuses rahuldamata ja kohtuga seotud kulud hageja kanda. Kostja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
HAGEJA ARVAMUS
7.11.06.2014 esitatud arvamuses hageja ei nõustu kostja seisukohaga, kuna kostja ei ole oma väidete tõendamiseks lisanud ühtegi tõendit. Kostja on jätnud lisamata dr S suunamiskirja, mistõttu ei ole võimalik hagejal kontrollida kostja esitatud väiteid. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja 19.05.2011 statsionaarse epikriisi, millest nähtub, et ridadel diagnoos, põhihaigus jne ei sisaldu kostja väited. Hageja toonitab, et kostja ei ole informeerinud hagejat ravimitest, mis vajavad patsiendi nõusolekut ning hageja ei ole andnud selliste ravimite manustamise kohta oma nõusolekut. Hageja kinnitab, et jääb hagiavalduses esitatud väidete juurde ning esitab lisaks 09.12.2011 AS Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse epikriisi dokumendi, mis tõendab, et hageja Rakvere Haiglasse sattumise põhjuseks oli ainult südameprobleem, kuid selle probleemi lahendamiseks ja õige ravi saamiseks oli hageja sunnitud pöörduma Tallinnasse.
MENETLUSE KÄIK
8.17.06.2014 määras kohus TsMS § 342 lg-te 1 ja 2, § 343 ja § 344 alusel korraldada asja kohtulikuks arutamiseks istung 22.09.2014 ning tegi hagejale ettepaneku hagi täiendavaks põhistamiseks, s.o tuua välja, milles seisneb hagejale tekitatud kahju ning milline on põhjuslik seos kahju ja kostja tegevuse või tegevusetuse vahel. Samuti tegi kohus ettepaneku kostjale dr. Su suunamiskirja esitamiseks ning pooltele esitada võimalikud tõendid, taotlused kuni 08.09.2014, hoiatusel, et hiljem esitatud tõendeid kohus enam vastu ei võta.
9.24.07.2014 esitas kostja dr. Su suunamiskirja hageja M N suunamise kohta Rakvere Haigla erakorralise meditsiini osakonda konsultatsiooniks 19.05.2011 (tl 115). Hageja esitas 05.09.2014 täiendavad tõendid, sh eraarsti tõendid nr 124, maksekorralduse Invaru OÜ-le, advokaat Anti Aasma 5 (12)
2-14-13101 seisukoha taotlusega lõpetada hagejale 04.12.2012 määrusega antud riigi õigusabi osutamine, Sotsiaalministeeriumi 15.12.2011 vastus hageja kirjale, korralduste lehe, arve-saatelehe 451594, arve nr 173, Ravimiameti 31.08.2011 vastuse nr L-1-7050-1 ning Eesti Patsientide Esindusühingu 17.12.2012 teatise (tl 119-127).
KOHTUISTUNG
10.22.09.2014 toimunud kohtuistungil hageja jäi hagiavalduses märgitu juurde. Kohtu küsimusele, mille eest soovib hageja 1 500 eurot saada, selgitas hageja, et tal on silmad nüüd haiged ning raha on tal vaja pampersite, millele enne kulus 200 eurot kuus, ja rohtude jaoks ning kohtumenetlusega seoses on tal tekkindu korteri võlg, mille pärast esitaski hagi. Hageja täpsustas, et Haloperidooli ei oleks talle üldse tohtinud anda.
11.Kostja jäi kohtuistungil varem esitatud seisukoha juurde ning selgitas, et hageja vererõhku ei suudetud alandada, kuigi talle anti õiget meditsiinilist abi. Kostja viitab hageja enda selgitustele, et kõiki antud tablette ta ei võtnud, ning seega ei saanudki ravi olla tõhus. Ravimite manustamise ja hagejal tekkinud neeru ja kuseteede probleemil ei näe kostja seost. Kostja ei ole tervishoiuteenust rikkunud ega kahju tekitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte seisukohtadega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.
13.Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolt esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtuvalt nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendaamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 kohaselt kõik tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väited on tõendatud või mitte.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale teavitamise ja nõusoleku küsimise kohustuse rikkumisega kahju. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt rikkus kostja hagejale tervishoiuteenust osutades nii tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg-t 1 kui ka VÕS §-i 762, s.o ei osutanud hagejale lepingule ega seadusest tulenevatele tingimustele vastavat tervishoiuteenust, kui määras hagejale vale ravi. Hageja väitel jättis kostja hagejat ravides ta ravist teavitamata, ei küsinud temalt ravimite manustamiseks nõusolekut, samuti ei teavitanud hagejat tema tervisest, ravi käigust ega tulemustest, kuigi hageja korduvalt selle kohta küsis. Hagiavalduse kohaselt halvenes hageja tervislik seisund võrreldes varasemaga tunduvalt peale Rakvere Haiglast lahkumist – hagejale on määratud lisa ravimeid ning tal tekkisid neerude ja kuseteede häired, mille tulemusena on hageja sunnitud igapäevaselt kasutama pamperseid. Eeltoodust tulenevalt leiab hageja, et talle on tekitatud 1 500 euro suurune kahju.
15.Vastavalt Riigikohtu praktikale (RKTKo 3-2-1-171-10, p 12) toimub isikule tervishoiuteenuse osutamine üldjuhul tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel. Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub VÕS § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma 6 (12)
2-14-13101 kutsetegevuses teisele isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti, samuti teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse osutamine ka muud tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. Ülaltoodut arvestades saab kannatanu nõuda nõuetele mittevastava tervishoiuteenusega tekitatud kahju hüvitamist eelkõige tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumise tõttu, s.o lepingu alusel, kuid lepingulise kohustuse rikkumise tulemusena isikule tervisekahjustuse tekitamise korral võib tervishoiuteenuse osutaja VÕS § 1044 lg 3 järgi vastutada ka kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi (VÕS § 1043 jj). Hageja ei ole selgelt määratlenud, kas ta rajab oma nõude tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisele või kahju õigusvastasele tekitamisele deliktiõiguse sätete järgi, leides, et ta on õigus esitada nõue mõlemal alusel. Seega hindab kohus menetluses esile toodud asjaolusid mõlema võimaliku koosseisu järgi.
16.Tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisel põhinev hüvitisnõue 16.1 Käesoleval juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust lepingu alusel. Ka hagis esitatud asjaoludest nähtub, et hageja nõuab kahju hüvitamist tervishoiuteenuse osutamise lepingu rikkumisest tulenevalt (tl 4). Kuna poolte vahel oli sõlmitud tervishoiuteenuse osutamise leping, siis kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele lepinguõigust reguleerivad sätted. 16.2 Kui hageja soovib varalise kahju hüvitamist lepingust tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise sätete järgi, on asjas oluline tuvastada, kas kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, kas rikkumise tagajärjel on tekkinud kahju ning kas kostja vastutab selle kahju tekkimise eest. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumiseks eelkõige võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja osutas hagejale tervishoiuteenust lepingu alusel, mille eesmärgiks tulenevalt TTKS § 2 lg-st 1 on hoida ära hageja tervise seisundi halvenemine või haiguse ägenemine ning taastada haige tervis. Selline kostja poolt osutatud teenus pidi vastama VÕS § 762 järgi vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuli osutatud tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega ning vajadusel pidi tervishoiuteenuse osutaja saatma patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. 16.3 Hageja väitel ei osutanud kostja talle nõuetele vastavat teenust, sest halvenes tema seisund 23.05.2011 õhtul, kui hommikul oli õde talle andnud ravimeid, milleks oli kibe vedelik, milles oli valge tablett. Hageja vererõhk tõusis 179/105(95) mm/Hg ja hageja palus õelt ravimit nimega Betalock või Enapp, millest viimane keeldus, sest neid ei olnud hagejale määratud. Õde tõi hagejale selle asemel roosa tableti, mille nime hagejale ei avaldanud. Peagi tuli hagejat vaatama, ka valveõde, kes tõi hagejale veel kaks tabletti, mille nime samuti hagejale ei avaldanud. Hageja väitel halvenes tema seisund seejärel veelgi – tõusis vererõhk, tekkis tugev õhupuudus, rinnus olid tugevad torked, kõrv hakkas valutama. Hagejale anti lisaks kibedat vedeliku, mille tagajärjel muutus tema suu tuimaks, kurk hakkas valutama, silmad muutusid uduseks ja hageja nägi topelt. Hageja väitel ei näidatud talle ühel korral tema vererõhu mõõtmise tulemust ning kui uuesti mõõtmisel selgus, et selle näiduks on 188/151(130) mm/Hg, palus ta õelt vererõhu alandajat või arsti. Saabunud valvearst andis hagejale kaks tabletti, mille osas hageja väitel selgitati talle, et tegemist on Betalockiga. Hageja ei tarvitanud antud ravimeid, arvates, et tegemist pole nimetatud ravimiga, ning edastas need hiljem Ravimiametile, kus selgus on tegemist on Haloperidooli ja Metaprolooli sisaldavate ravimitega. Hageja väitel ei või viimati nimetatut patsiendile tema nõusolekuta manustada. Hageja väitel on tema tervislik seisund 7 (12)
2-14-13101 haiglast lahkumise järgselt tunduvalt halvem võrreldes varasemaga ning tal tekkisid neerude ja kuseteede häired. 16.4 VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest – ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse isiku väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma selleta. Kui ka siis oleks kahjulik tagajärg saabunud, pole isiku tegu kahju põhjuseks. Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, kuid see on olemas, kui ilma isikule etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud. 16.5 Vastavalt VÕS § 128 lg-le 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Nimetatud säte kohustab kahjustatud isikut tõendama kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist kahju väidetava tekitaja poolt. 16.6 VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Juhul kui patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumisest tulenevalt on isikule tekitatud tervisekahjustus, on antud rikkumine võrdsustatav raviveaga. VÕS § 770 lg 3 sätestab, et tervishoiuteenuse ostutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isiku vastutus aluseks olevat asjaolu peab tõendama patsiendi, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Sama paragrahvi lõikest 4 tuleneb, et kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab ka sel juhul tõendama patsient. Tsiviilõigusliku süü vormideks on tahtlus, raske hooletud ja hooletud (VÕS § 104) ning VÕS § 762 kohaselt peab tervishoiuteenust osutama tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. 16.7 Arstiteaduse üldisest tasemest madalamal tasemel ravimine tähendab raviviga. Seega arstiteaduse üldise tasemel kindlakstegemine tähendab vastuse leidmist küsimusele, kas valvearst või õde tegutsesid vähemalt sama kvaliteetselt, nagu vastava eriala haritud ja kogenud arst. Kui ravivõtet kasutanud arsti tegutsemise kvaliteet oli madalam kui vastava eriala haritud ja kogenud arsti oma, siis võis tegemist olla raviveaga. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud VÕS § 770 lg-st 1 tulenevat patsiendi teavitamise ja temalt nõusoleku saamise kohustust ning VÕS § 758 lg-st 1 tulenevat kohustust teavitada patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. Kohus saab hagejast aru selliselt, et hageja hinnangul on VÕS § 766 lg-s 1 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumine k.o juhul võrdsustatav raviveaga. 16.8 Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et: 8 (12)
2-14-13101 Rakvere Haiglasse suunas hageja perearst dr. S seoses südamelihase infarkti kahtlusega ja uroinfektsiooni diagnoosiga (tl 84, 115 ja 88); hageja viibis ajavahemikul 19.-24.05.2011 Rakvere Haiglas, kus teda raviti seoses muude südamerütmitustega ehk arütmiatega ning siinussõlme nõrkuse sündroomiga (tl 84); hagejale manustati haiglaravi käigus järgmisi ravimeid: Lercapin 10 mg – 21., 22. ja 23.05.2011; Micardis 80/12,5 mg – 23. ja 24.05.2011; Hypothlazidi 25 mg – 20. ja 22. 05.2011; Haloperidoli tilgad 2 tilka 2 korda päevas – 19., 20., 21., 22. ja 23.05.2011 ning 24.05.2011 2 tilka 3 korda päevas; Xanax 0,5 mg 2 korda päevas 23.05.2011 ja 3 korda päevas 24.05.2011 (tl 7); lisaks määrati 21. ja 22.05.2014 Furosemidi 40 mg p/o, 22.05.2011 Ibumetini 400 mg kahel korral, 22.05.2014 Corinfar 10 mg, Betaloc Zoc 25 mg kaks korda ja Diazepam 5 mg, Haloperidol 5 mg p/o ning 23.05.2011 Valocordini-diazepami 10 tilka ja peavalu tõttu Nifedipini 10 mg ja Ibuprofeni 600 mg (tl 88-89); eelnimetatud tablettidest kahte hageja ei tarvitanud ning edastan need 02.06.2011 Ravimiameti laborisse analüüsiks, kus selgus, et tegemist on haloperidooli ja metoprolooli sisaldavate tablettidega (tl 9); Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon leidis, et hagejal diagnoositi südame siinussõlme nõrkuse sündroom, krooniline südamepuudulikus, südamekahjustusega kõrgvererõhutõbi, peaajuinfarkti jääknähud ja ärevushäired ning sellest tulenevalt oli hageja haiglaravi põhjendatud. Ekspertkomisjon oli seisukohal, et kõik hagejale perioodil 19.24.05.2011 määratud ravimid ja nende annused vastasid tavapärasele ravipraktikale, patsiendile osutatud abi vastab tervishoiuteenuste kvaliteedi nõuetele, patsiendile määrati haiglas uus raviskeem, kuna oli kahtlus, et seni kasutatud kõrgvererõhutõve ravi võis põhjustada bradükardiat -südame aeglast löögisagedust (tl 88-89). Kostja on väitnud, et nii Betaloc Zok kui ka Metozok sisaldavad toimeainet metoprolool ja nende ravimite andmisest patsiendi teavitamine nähtub ka haigusloost. Haloperidooli on haigusloole tuginedes antud hagejale lubatud doosis ja põhjendatult (tl 81). Kohus tuvastas, et hagejale ei määratud ega manustatud perioodil 19.-24.05.2011 Rakvere Haiglas viibides ravimit Metozok. Küll aga nähtub avalikult kättesaadavatest andmetest, et ravim Betaloc Zok sisaldab metoprolooli1. Samuti saab Ravimiameti vastusest (tl 9) hageja päringule järeldada, et proov nr K-10/2011 oli läbi viidud tableti suhtes, mis välimuse kirjeldus sarnanes ravimiga Beraloc Zok2. Pooltel puudub ka vaidlus, et hageja Rakvere Haiglasse sattumise põhjuseks oli südameprobleemid (tl 79-83, 94-95). 16.9 Tervisekahju hüvitamise nõude rahuldamiseks on vaja tõendada, et tervishoiuteenuse osutaja on rikkunud patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustust (VÕS § 770 lg 1), patsiendil on tekkinud varaline kahju ja kahju tekkimine on põhjuslikus seoses patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Käesolevas asjas ei ole kohtu hinnangul esile toodud asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada, nagu oleks tervishoiuteenuse osutaja teinud hageja suhtes diagnoosi- või ravivea. Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjon on kinnitanud, et kõik hagejale määrtaud ravimid ja nende annused vastasid tavapärasele ravipraktikale. Kohtule on hagejale manustatud ravimite osas esitatud korralduste leht (tl 7), haiglusloo nr 11-3003 statsionaarne epikriis (tl 84-86) ja Tervishoiuteenuse Kvaliteedi Ekspertkomisjoni protokoll (tl 88-89), kuid pole esitatud kostja vastuse aluseks olnud haigusloo nr 11-3003 õendusplaani. Kostja ise on möönnud, et
2-14-13101 osade tablettide sisse võtmine ei ole dokumenteeritud (tl 80). Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ei manustanud kahte temale valvearsti poolt antud tabletti, mis osutusid haloperidooli ja metoprolooli sisaldavateks ravimiteks (tl 9). Kohus on seisukohal, et lähtuvalt VÕS § 770 lg-st 3 tuleb seega möönda, et kostja rikkus hageja suhtes VÕS § 758 lg-st 1 tulenevat kohustust teavitada patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest. 16.10 Hageja ei ole tõendanud, et tema tervise seisundi halvenemine oli tingitud temale manustatud ravimitest. Ei ole hageja ka tõendanud temale tekkinud varalist kahju ega selle põhjuslikku seost eelnimetatud kostja kohustuse rikkumise vahel. Hageja on 05.09.2014 esitanud kohtule 9 dokumentaalset tõendit (tl 119-127), millest 3 on kohtule juba varem esitatud ning ülejäänud 6 osas ei ole hageja märkinud, mida antud tõenditega põhistada soovitakse, v.a arve nr 173, millest nähtuvalt on hageja kohustused Tammiku põik 2-13 korteri eest. Veelgi enam, hageja heidab kostjale ette, et peale Rakvere Haiglas viibimist on tema tervislik seisund veelgi halvenenud ning tal on tekkinud neeru ja kuseteede häired. Hageja ei ole tõendanud, et temale on peale Rakvere Haiglas viibimist määratud täiendavaid ravimeid. Samuti pole hageja väitnud, et Rakvere Haiglas temale osutatud ravi oleks põhjustanud tema neeru ja kuseteede häired. Kohus viitab, et juba 19.05.2011 perearsti saatelehest konsultatsioonile nähtub, et hagejal esines uroinfektsioon (tl 115). Hageja tervisliku seisundi halvenemist seoses Rakvere Haigla poolt võimaliku teavitamiskohustuse rikkumisega ei tõenda ka hageja esitatud AS Ida-Tallinna Keskhaigla epikriis kuupäevaga 09.12.2011 (tl 97). Ainuüksi asjaolu, et hagejal tuli pool aastat hiljem pöörduda südameprobleemiga uuesti ravile, ei tõenda hageja tervisliku seisundi halvenemist ega selle põhjusliku seost Rakvere Haiglas hagejale 19.-24.05.2011 osutatud tervishoiuteenuse vahel. 16.11 Kohus märgib, et VÕS § 766 lg 2 kohaselt ei tohi tervishoiuteenuse osutaja reeglina lubada ravi edukust, kuid peab andma teenust VÕS § 762 järgi arstiteaduse üldisele tasemele vastavalt. Kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise lepingu näol on tegemist käsunduslepinguga, siis käsundisaajal on kohustus teha kõik mõistlikult võimalik, et saavutada käsundiandja poolt soovitud tulemus, seega on oluline käsundisaaja hoolsuskohustuse täitmine. Hoolsuskohustuse määra hindamisel tuleb kohtu arvates lähtuda VÕS §-s 762 sätestatust, mis määratleb tervishoiuteenuse minimaalse tasemena arstiteaduse üldise taseme tervishoiuteenuse osutamise ajal. VÕS § 621 lg 1 reguleerib käsundiandja juhiste järgimist ning selle teine lause sätestab, et kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, siis ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes. 16.12 Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et tõendamist ei ole leidnud hageja väide nagu oleks temale teavitamiskohustuse ja nõusoleku saamise rikkumisega seoses tekkinud varaline kahju. Pooled on oma seisukohtades (tl 2-5, 79-83 ja 94-95) kinnitanud, et hageja viibis Rakvere Haiglas ravil seoses südameprobleemidega ning neeru ja kuseteede häiretega seoses teda ei ravitud. Nimetatu kinnitab ka perearsti saatekiri (tl 115) ja hageja haiguslugu nr 11-3003 (tl 84-86). Hageja väited seoses neeru- ja kuseteede häiretega on kohtu hinnangul asjakohatud, kuivõrd selle raviga patsient Rakvere Haiglasse pöördunud ei ole. Asjaolu, et hageja pöördus pool aastat hiljem teise haiglasse uuesti südame probleemiga ei anna alust arvata, et kostja osundatud tervishoiuteenus ei olnud kohane. 16.13 Patsiendi teavitamiskohustuse või patsiendilt nõusoleku saamise kohustuse rikkumine ei ole piisavaks aluseks kahjuhüvitamise nõude rahuldamiseks, kui patsiendil ei ole selle tagajärjel tervisekahjustusi tekkinud. Tõendamist on leidnud, et sõltumata väidetava teavitamis ja nõusoleku saamise kohustuse rikkumisest on hageja saanud ravi, mis vastab tänapäevasele ravipraktikale. Kuna 10 (12)
2-14-13101 põhjuslik seos kostjapoolse kohustuse rikkumise ning hagejale väidetavalt tekkinud tervisekahjustuse vahel on tõendamata, ei vastuta kostja ka hagejale väidetavalt tekkinud kahju eest. Seega ei ole täidetud VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud kahju hüvitamise eeldus. Samuti puudub kostja süü. 16.14 Eelpooltoodud põhjustel tuleb hageja nõue kostja vastu kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
17.Kahju õigusvastasel tekitamisel põhinev hüvitisnõue 17.1 VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt peab kohus hagi rahuldamiseks tuvastama kahju olemasolu hagejal, kostja tegevuse õigusvastasuse ja kostja süü. 17.2 Vaidlust ei ole käesoleva otsuse p-s 16.8, 16.9 toodud asjaolude üle. 17.3 Varalise kahju olemasolu kohta on hageja esitanud maksekorralduse Invaru OÜ-le, arvesaatelehe 451594 ja arve nr 173 (tl 120, 124 ja 125), millest viimase osas hageja selgitas, et tegemist on tema kohustusega Tammiku põik 2-13 korteri eest (tl 131-133). Mittevaralise kahju tekkimist hageja väitnud ei ole. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole veenvalt tõendanud endal kahju olemasolu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid hagejale väidetavalt määratud lisa ravimite ega täiendava ravi kohta. Samuti pole hageja tõendanud temale tervisekahjustuse tekitamist. 17.4 VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. Hageja väitel halvenes tema tervise seisund peale Rakvere Haiglas viibimist ning tal tekkisid neeru ja kuseteede häired. Samas ei ole hageja kohtule esitanud tõendeit selle kohta, et temale on määratud lisa ravimeid, ega väitnud, et teda on nimetatud haiguste osas täiendavalt ravitud. Hageja on esitanud AS Ida-Tallinna Keskhaigla ambulatoorse epikriisi kuupäevaga 09.12.2011, millest nähtuvalt on hageja viibinud ravil seoses südameprobleemidega (tl 97). Viimasest ei saa aga järeldada, et pool aastat varem Rakvere Haiglas hagejale osutatud tervishoiuteenus ei olnud kohane. 17.5 Kohus, tuginedes ekspertide arvamusele ja kohtule esitatud tõenditele (tl 6-7, 9,84-89, 96-104, 119-127) leiab, et kostja tegevuse õigusvastasus ei ole tõendamist leidnud. Ekspertide arvamus kinnitab kostja väidet, et hagejale määratud ravimid ja nende annused vastasid tavapärasele ravipraktikale. Samuti on tõendatud, et hagejat ei ravitud 19.-24.05.2011 Rakvere Haiglas seoses neeru ja kuseteede häiretega vaid üksnes seoses südameprobleemiga (tl 2, 84, 88, 94-97). Tõendamist ei ole leidnud hageja väide, et tema tervise seisund halvenes peale Rakvere Haiglast lahkumist, talle määrati lisaravimid ning tal tekkisid neeru ja kuseteede häired. 17.6 Tulenevalt sellest, et asjas ei ole tõendamist leidnud hagejale tekitatud kahju olemasolu ja kostja tegevuse õigusvastasus, puuduvad ka kahju hüvitamise eeldused. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud
18.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäätakse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. 11 (12)
2-14-13101
19.Viru Maakohtu 22.04.2014 kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus riigipoolse menetlusabi saamiseks ja hageja vabastati riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et käesolevaks ajaks hageja varaline seisund ei ole muutunud. Sellepärast vabastab kohus hagejat riigilõivu tasumisest ka hagiavalduse rahuldamata jätmisel.
20.Lähtuvalt TsMS § 174 lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri.
21.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 453 lg 1, lg 2, § 632 lg 1 sätete kohaselt.
/digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.