Harju Maakohus, Kentmanni tn kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Otsuse tegemise aeg ja koht
15.10.2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni tn kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-13-23149
Tsiviilasi
XXXKorteriühistu hagi osaühingu XXX vastu võla nõudes 1 633,73 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende
Hageja: XXXKorteriühistu (registrikood XXX; asukoht
esindajad
XXX) Hageja lepinguline esindaja Janec Jaaniks (Interway Baltic OÜ, e-post [email protected]) Kostja: osaühing XXX (registrikood XXX; asukoht XXX) Kostja esindaja: Marina Suhnjova (RADA ÕIGUSBÜROO OÜ, e-post: [email protected] )
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 14.05.2013 esitatud hagiavalduse ning selle 18.06.2013 täpsustuste kohaselt on osaühing XXX (edaspidi Kostja) XXX Korteriühistu (edaspidi Hageja) liige, kuid jätnud alates novembrist 2012 osaliselt või täielikult maksmata Hageja poolt esitatud arved majandamiskulude, liikme osamaksu ning tarbitud teenuste eest. Nõude aluseks on Hageja üldkoosoleku 19.05.2012 otsus, mille kohaselt igakuise hooldustasu suuruseks on 0,3196 eur/m2 ning remondifondi suuruseks 0,3835 eur/m2. Vesi ja kanalisatsioon on määratud vastavalt tarbimisele. Osamaksu suurus tuleneb hageja põhikirja punktist 4.1, mille kohaselt on osamaksu suuruseks 5 krooni ruutmeetri kohta. Kostjale kuulub 390,2 m2. Üldkoosoleku kutse kohta märkis hageja, et see oli riputatud ühistu infostendile ning asetatud ka iga liikme postkasti. Üldkoosoleku 19.05.2012 otsust ei ole vaidlustatud. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 1 425,55 eurot ning viivise 0,07 % põhivõlgnevuselt alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Menetluse kestel on kostja tasunud 124,69 ja hageja vähendas nõuet selle võrra. Kostja vastuväited Kostja sai korteriomandi nr 61 omanikuks 30.06.2005. Ühistu asutatud 26.02.1999, enne seda olid omanikud Tallinna linn ja Hansa Liising. Põhikirja p 3.2 ja 4.1 kohaselt peab osamaksu maksma ühistu asutamisel. Hageja ei ole väitnud, et Tallinna linn või liising pole osamaksu maksnud. Seega osamaks on endiste omanike poolt tasutud ja nõue osamaksu 124,69 eurot tasumiseks on põhjendamatu. Samuti on osamakse nõue aegunud TsÜS § 149 alusel. Poolte vahel on sõlmitud 26.08.2005 leping elamu majandus-hooldusteenustest, mille p 2.4.2 kohaselt maksab kostja vastavalt tegelikult tehtud töödele. Elanikud on paigutanud endale erigaasikütte, kostja kasutab projektijärgset keskkütet. Lepingu p 2.3 järgi teostab oma ruumes tehnosüsteemide hooldust kostja. 3.a jooksul kosja teostas katuse parandamise, kahju kõrvaldamise ja soojussüsteemi hoolduse summas 505,01 eurot omal kulul. Vastavalt lepingu p 2.4.5 on kostjal õigus teostada tasaarvestus. Kostja vaidleb vastu 06.12.2012 alates esitatud hooldus (0,3196 eur/m2) ja remondi (0,3835 eur/m2) tariifide vastu ja peab õigustatuks ainult hooldusemakse vana tariifi alusel. Kostja maksis samal perioodil hoolduse eest 0,01081 eur/m2 tariifi alusel summas 210,09 eurot. Seega hageja nõue saaks olla summas 1160,85 eurot.
Kostja leiab, et ühistu 19.05.2012 üldkoosoleku otsused on tühised, kuna kostjat koosolekule kutsutud ei ole. Üldkoosoleku 19.05.2012 protokoll esitati kostjale aasta hiljem, lisamata on osalejate nimekiri, mis on vastuolus MTÜS § 21 lg 6. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid korteriühistu tehtud kulutuste kohta. Seega on hageja nõue põhjendamata. Eelnev menetlus ja hageja osaline nõudest loobumine Esialgselt (s.o 14.05.2013) esitas XXX Korteriühistu Harju Maakohtule hagi osaühingu XXX vastu võlgnevuse 1383,63 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 41,92 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks. 18.06.2013 teatas hageja, et loobub sissenõutavaks muutunud viivise 67,54 euro nõudest. Kostja nõudest loobumisele vastu ei vaielnud. 21.08.2013 avalduses on hageja suurendanud põhinõuet. 12.02.2014 kohtu eelistungil selgitas hageja, et hagi asjaolud ei ole muutunud, kuid esialgses hagiavalduses oli põhinõude suurus ekslikult valesti märgitud - õige suurus on 21.08.2013 märgitud 1 425,55 eurot põhivõlana. 03.09.2013 määrusega lõpetas kohus tsiviilasjas nr 2-13-23149 menetluse hageja nõude osas sissenõutavaks muutunud viiviste 67,54 euro väljamõistmiseks kostjalt seoses nõudest loobumisega. Hageja on 16.07.2014 loobunud põhinõudest summas 124,29 eurot. Kostja vastuväiteid loobumise osas esitanud ei ole. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 kohaselt ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 429 lg 4 sätestatud alused hagist põhinõude summas 124,29 eurot loobumise vastuvõtmata jätmiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus 124,29 euro osas lõpetada. Seega menetleb kohus hagi 1425,55-124,29 = 1301,26 euro ning viiviste alates hagi esitamisest 0,07% põhivõlgnevusest päevas kuni võlgnevuse tasumiseni väljamõistmise osas. Kohtu põhjendused Poolte vahel vaidlust ei ole ja seega kohus loeb tuvastatuks, et Tallinnas XXX asuva elamu haldamiseks on 26.02.1999 loodud XXX Korteriühistu. Samuti ei ole poolte vahel vaidlust ja seega kohus loeb tuvastatuks, et kostja on ühistu liige alates 30.06.2005.Vaidlust ei ole selles, et kostja omandi suurus on 390,2 m2. Seega on kostja korteriomanik hageja hallatavas elamus ja hageja liige ning seega kohustatud tasuma hagejale majandamiskulusid. Pooled vaidlevad kohtu hinnangul järgnevas: 1) Kas mõni hageja esitatud nõue või tasaarvestatav nõue on aegunud.
2) Kas hageja 19.05.2012 üldkoosoleku otsused on kehtivad ja seega kohustuslikud ka kostjale või mitte? Selleks tuleb kohtul tuvastada, kas kostja on nõuetekohaselt üldkoosolekule kutsutud ja hinnata, millised on sellest tulenevad õiguslikud tagajärjed. 3) Juhul, kui hagejal on nõue kostja vastu, siis kas kostja on nõude tasaarvestanud ehk kas kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu. 1) Aegumisest hagis esitatud nõuete osas Haginõue menetletavas ulatuses on käesoleval hetkel majandamis- ja kommunaalkulude eest ajavahemikus november 2012 kuni aprill 2013. Hagiavaldus on esitatud 14.05.2013. Aegumise vastuväite esitas kostja nõude osas, mis puudutas korteriühistu asutamisel tasutava osamaksu tasumist. Sellest nõudest on hageja 16.07.2014 avaldusega loobunud ning kostja pole sellele ka vastu vaielnud. Seega puudub kohtul alus aegumise küsimuse lahendamiseks nõude osas, millest hageja on loobunud. Muud hagis esitatud nõuded ei ole aegunud tuginedes käesolevas vaidluses kohalduvale erinormile – Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154, kuivõrd majandamiskulud korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 mõttes kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. TsÜS § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kostja vastuväitena esitatud tasaarvestatavale nõudele hageja poolt esitatud aegumise väidet analüüsib kohus edaspidi juhul, kui kohus tuvastab hageja nõude õigusliku ja faktilise aluse. 2) Ühistu majandamiskulude kandmise nõudest KÜS § 4 lg 2 tulenevalt sätestatakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord ühistu põhikirjaga. Majandamiskulude suurus on reeglina kulu eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti (KÜS § 151 lg 1). Korteriühistu põhikirja (toimiku lk 13) p 6 kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omaniks olevate korterite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse ja arvutamise ja liikmete makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende alusel maksmise kord ja tähtaeg ning viivise suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras. Seega on hageja majandamiskulude suurus kindlaks määratav seaduses sätestatud põhimõtte järgi, kui ühistu üldkoosolek ei otsusta teisiti. Detailsem kord igakuuliste maksete suuruse ja arvutamise kohta nähakse ette ühistu kodukorras.
Kodukorra (toimiku lk 81) p 2.9 kohaselt tuleb maksed tasuda ühistu pangaarvele 10 päeva jooksul teate saamisest ning p 4.8 kohaselt kodukorras märkimata jäänud küsimustes lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ja üldiselt omaksvõetud eetikanormidest ning vajaduse puhul sätestatakse üldkoosoleku otsusega. Seega korteriühistul puudub täpsem kulude arvestamise ja jaotamise kord või viiviste arvestamise alus ning lähtuda tuleb KÜS-ist ja korteriühistu põhikirjast. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja põhikirjast, mille alusel kulude arvutamine täpselt toimub, kuid hageja põhikirja p 6 võimaldab selles osas otsuse langetada ka ühistu üldkoosolekul. Hageja on esitanud XXX Korteriühistu üldkoosoleku protokolli 19.05.2012 (toimiku lk 44), mille kohaselt on üldkoosolek 5.otsusena kinnitanud 2012 aasta eelarve, lähtudes üldisest korteriüürist 0,7193 eur/m2. Hooldustasu – 0,3196 eur/m2. Remondifond – 0,3835 eur/m2. Hageja on väitnud, et see otsus on aluseks, et nõuda kostjalt igakuiselt hooldustasu ja remondifondi maksmist (toimiku lk 42, 43). Kuigi kohtu hinnangul on üldkoosoleku 19.05.2012 otsus sõnastatud äärmiselt ebaõnnestunult – selles puuduvad viited, millise intervalliga tuleb kehtestatud tariifi alusel majandamiskulusid maksta, samuti puuduvad selgitused, mida mõista termini „korteriüür“ all arvestades, et korteriühistu üldkoosolekul võtavad vastu otsuseid korteriomanikud, võib mööndustega ning tuginedes põhikirja p 6 sisule („igakuised maksed“) oletada, et silmas on peetud korteriühistu liikme igakuist kohustust kanda majandamiskuludega seotud kulutusi. Põhiküsimus on käesoleval juhul kohtu hinnangul aga selles, kas 19.05.2012 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on üldse kehtivad. KÜS § 1 lg 2 kohaselt seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) sätteid. MTÜS § 20 lg 5 ja 6 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega ning teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmiseks. Ühistu põhikiri täpsemat korda ei sätesta – p 5.2 kohaselt üldkoosoleku pädevus, kokkukutsumine ning läbiviimine on sätestatud MTÜS. MTÜS sätestab ühistu juhatuse kohustuse teatada üldkoosoleku kokkukutsumisest. Üldkoosolekust teatamise mõte on tagada ühistu liikme võimalus üldkoosolekust ja seega otsuste vastuvõtmisest osa võtta. Seega peab teate edastamine toimuma viisil, mis looks vähemalt võimaluse üldkoosoleku toimumisest teada saada ja sellest osa võtta. Käesoleval juhul nagu eelnevalt märgitud, XXX Korteriühistul puudub täpsem kord üldkoosoleku toimumisest teatamiseks. Seega võib seda teha mistahes viisil, mis tagab info reaalse jõudmise liikmeni. Hageja on esitanud (toimiku lk 171) venekeelse üldkoosoleku kokkukutsumise teate. Sellest ei nähtu, kas ja millal ning kellele see on teatavaks tehtud. Hageja selgitused, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade pannakse üles ühistu infostendile ja iga ühistu liikme postkasti, ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist. Kostja on väitnud, et tal ei ole postkasti ja infostende majas ei ole. Samuti puudub tal võimalus koridori siseneda. Kostja on oma 12.08.2013 vastusele lisanud foto (toimiku lk 63) talle kuuluvate mitteeluruumide sissekäigust, millest nähtub, et kostjal on eraldi sissepääs, mis ei ole ühenduses elamu koridoriga. Seda kinnitavad ka toimiku lk
54-67 asuvad kostjale kuuluvate ruumide asendiskeemi ja esimese korruse plaani väljavõtted. Fotolt ei nähtu, et kostjale kuuluvate ruumide sissepääsu läheduses asuks postkast. Kohus on seega seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et ta on kostjale 19.05.2012 toimunud korteriühistu üldkoosolekust teatanud ja teinud seda seaduses ettenähtud etteteatamise tähtaja jooksul. MTÜS § 21 lg 3 kohaselt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Hageja üldkoosoleku 19.05.2012 protokolli kohaselt osales 31 ühistu liiget ja esitati 3 volikirja. Protokollist ei ilmne, kui palju on ühistul liikmeid kokku. Kohtule esitatud hageja põhikirja kohaselt on ühistul asutajaliikmeid 60 (toimiku lk 14). Koosolekul osalenud isikute nimekirjana on hageja 12.02.2014 toimunud eelistungil esitanud dokumendi (toimiku lk 108), mille pealkiri on KÜ XXX korterite omanike nimekiri, milles on 60 nime ja 32 allkirja. Samas ei nähtu dokumendist, millal allkirjad on antud ning milline on allkirja tähendus. Dokumendist ilmneb ainult et allkirjaga on isik kinnitanud, et ta on mingil määratlemata ajahetkel olnud korteri omanik. Samal kohtu eelistungil hageja esitatud volikirjad (kokku 4, toimiku lk 110-113) on selgelt esitatud esindusõiguse andmiseks just 19.05.2012 toimuvale üldkoosolekule. Seega üldkoosolek ilmselt toimus, kuid käesolevas tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, kes seal täpselt osales ning et kostja oli sellele nõuetekohaselt kutsutud (asjaolu, et kostja üldkoosolekul ei osalenud, on kinnitanud nii hageja kui kostja). Kohus märgib veel, et koosolekust osavõtjate kindlaks määramisel ei saa kohus lähtuda protokollist – üldkoosolekust osavõtjate arvu näitab eelduslikult osavõtjate nimekiri koos igaühe allkirjaga, mitte aga protokoll (vt ka RK lahend kohtuasjas nr 3-2-1-58-11). Kohus leiab, et tõendamiskoormus siin lasub hagejal – MTÜS sätestab ühistu juhatuse kohustuse teatada üldkoosoleku kokkukutsumisest. Ühtlasi oleks seda mõistlik teha viisil, mis välistaks hilisemad võimalikud vaidlused. Nt võib ühistu kehtestada põhikirjaga täpsustatud korra, kuidas toimub teadete edastamine ning millal loetakse teade kättetoimetatuks. Eeltoodust tulenevalt, kuna on rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja üldkoosolekul ei ole osalenud kõik ühistu liikmed, siis ei olnud üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma. Juhul, kui seda siiski on tehtud, on sellised otsused tühised. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 7 kohaselt võib juriidilise isiku organi otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. MTÜS § 241 lg 2 kohaselt otsuse tühisusele võib kohtumenetluses
tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Lisaks viitab kohus TsÜS §-le 84 lg 1, mille kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu sätted koostoimes annavad kohtule alust järeldada, et XXX Korteriühistu 19.05.2012 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu ei olnud üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma ja kui seda siiski tehti, on need otsused tühised. Tühist otsust ei pea täitma ning kostja võib otsuse tühisusele viidata ka vastuväitena tema vastu esitatud nõudes sellekohase tuvastusnõude esitamiseta. Piisab asjaolude esitamisest, mis võimaldavad kohtul otsuse kehtivust kontrollida. Kohtu arvates on kostja seda teinud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-79-00: „/.../Seega jääb kolleegium oma 12. juuni 1997. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-78-97 avaldatud seisukoha juurde, et kui üldkoosolek ÄS §-s 296 kehtestatud piirangute tõttu ei ole üldse õigustatud otsuseid vastu võtma, kuid seda siiski teeb, siis on selline otsus tühine.../.../“). Samuti märgib kohus, et korteriühistu peab oma majandamiskulude nõude rahuldamiseks tõendama majandamiskulude suuruse ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-53-10, p 14). Hageja ei ole tõendanud majandamiskulude suurust. Kostja on tõendanud (vt ka toimiku lk 80), et ta on ühistule tasunud majandamiskulude eest varemkehtinud tariifi – 0,1081 eur/m2 – alusel. Tasutud 210,09 eurot ei ole hageja nõude esitamisel arvestanud. Lisaks märgib kohus, et kostja on vastuväidetes märkinud, et ta sai 19.05.2012 üldkoosoleku protokolli koopia alles mais 2013 (toimiku lk 50). MTÜS § 21 lg 7 kohaselt pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja oleks osundatud seaduse nõuet täitnud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja hagiavalduse rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue. Kuna kohus jätab nõude rahuldamata, siis puudub alus analüüsida, kas kostjal on tasaarvestatav nõue hageja vastu või mitte ning kas see nõue on aegunud. Kostja on tasaarvestuse argumendi esitanud vastuväitena, mitte iseseisva nõudena. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.