Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Tsiviilasi nr 2-14-23186 mõista nimetatud summa K. K-lt BIGBANK AS-i kasuks välja. Kaja esitamine

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh kirjalik vastus hagile. Taotledes kaja esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse (s.t esitama kaja).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sisulised asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud, kostjale on hagimaterjalid e-posti teel 22.09.2014 kätte toimetatud ja kostja ei ole kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kohus, vaadanud läbi esitatud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid, leiab, et hagi tuleb kooskõlas TsMS § 444, § 407 lg 1 ja § 415 rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Kostja ei ole täitnud hagejaga 19.11.2012 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL12-01-12-254204 tulenevaid rahalisi kohustusi ning hagejal on õigus võlaõigusseaduse (VÕS) 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja VÕS § 94 tulenevalt lepinguga kokkulepitud intressi. Seega on seadusega kooskõlas hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 3140.98 eurot, intress 1763.54 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised 663.24 eurot hageja BIGBANK AS kasuks. Õiguslikult ei ole põhjendatud rahuldada hageja esitatud 51.12 eurost võla sissenõudmisega seotud kulu nõuet. Tegemist on sissenõudekuluga, mis on kohtu arvates ebamõistlikult suured. Alates 15.04.2013 kehtiva VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulu kokku summas 40 eurot, kuivõrd ka viivist nõuab hageja ligemale 670 euro suuruses summas. Lisaks tuleb kostjalt (kuna hageja on oma nõude TsMS § 367 kohaselt sellisena esitanud) välja mõista viivis arvestatuna võla põhiosalt alates 16.09.2014 kuni põhinõude täitmiseni määras 59 % aastas BIGBANK AS kasuks. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt peab kohus hagi osalise rahuldamise korral otsustama, kas pooled kannavad menetluskulud võrdsetes osades või jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 2 (3)

Tsiviilasi nr 2-14-23186 Käesoleval juhul rahuldab kohus hagi osaliselt, seda 99.81 % (5607.76 : (5618.88: 100)) ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul on hagi rahuldamise suurt astet arvestades mõistlik jaotada menetluskulud poolte vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega ehk kostja kanda jätta 99.81 % menetluskuludest ja hageja kanda jätta 0,19 % menetluskuludest. TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud (nende rahalise suuruse), kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega vastavate kulutuste tõendamiseks hagiavalduse eest tasutud riigilõivu maksekorralduse ja õigusabiteenuse arve. Kohus leiab, et tegemist on vajalike ja põhjendatud kulutustega, mis õigusabiteenuse osas ei ületa kehtivaid piirmäärasid. Eelneva põhjal on põhjendatud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivust 400 eurost ja õigusabikulust 100 eurost, kokku 500 eurost 99.81 % ehk 499.05 eurot. Kohus on selgitanud ka menetlusse võtmise määruses, et käesolevas asjas on hagihind 7472.06 eurot ning hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 475 eurot (188.46 eurot maksekäsu kiirmenetluse esitamisel ja 286.54 eurot hagiavalduse eitamisel), mis on riigilõivu määr alates 01.07.2014.a. Arvestades asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse on hageja esitatud 25.06.2014 ning juhindudes TsMS § 486 lg 2, on kohus seisukohal, et kohaldamisele kuulub enne 01.07.2014.a kehtinud riigilõivu määr (400 eurot). Hagejal on õigus taotleda menetluses enammakstud, lõivude ja ettemaksude kontol asuva riigilõivu summas 75 tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 ja lg 6 alusel 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil lõiv tasuti (so hiljemalt 31.12.2016) või kasutada summat muude lõivude tasumiseks. Menetluses kasutamata summad on menetlusosalisele nähtavad e-Maksu- ja Tolliamet kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.