Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Menetluse liik
Tallinna Ringkonnakohus Kohtunikud Iko Nõmm, Imbi Sidok-Toomsalu, Ande Tänav 14.10.2014, Tallinn 2-07-44566 Aivo Rebane Miku Talu hagi aktsiaseltsi A.Tammel vastu põhivõlgnevuse 101 615,18 euro, intressi 4700,72 euro ja viivise nõudes. Aktsiaseltsi A.Tammel vastuhagi põhivõlgnevuse 8208,04 euro ja viivise nõudes Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus Aktsiaseltsi A.Tammel apellatsioonkaebus 109 823,22 eurot Hageja Aivo Rebane Miku Talu (registrikood 10542920, elukoht XXXXX XX, XXXXXXX XXXX, XXXXX XXXX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela Kostja aktsiaselts A.Tammel (registrikood 10124884, asukoht Turu 7, Jõgeva), lepinguline esindaja advokaat Heiki Kuningas Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.02.2014 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Enne apellatsioonimenetlust kantud menetluskulud jätta 98/100 osas kostja kanda ja 2/100 osas hageja kanda. Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.
Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 101 615,18 eurot, intressi 4700,72 eurot (hageja vähendas intressinõuet 1486,21 euroni), sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhinõudelt 101 615,18 eurolt alates 11.09.2007 kuni 03.05.2012 summas 42745,44 eurot ja veel mittesissenõutavaks muutunud viivise põhinõudelt alates 04.05.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 2006. aasta alguses kostjalt kolm põllutöömasinat, mille seadistustes ning muudes tingimustes lepiti kokku hinnapakkumistes. 21.03.2006 sõlmitud müügilepinguga ostis hageja kostjalt kartulipanekumasina Underhaug UN 3200 ostuhinnaga 528 994 krooni, mullaseparaatori ASA-Lift Superstar ostuhinnaga 1 060 938 krooni ja peenramoodustaja Scanstone 3842 AR ostuhinnaga 136 054 krooni. 31.03.2006 kanti raha kostjale üle.
3.Hagiavalduse kohaselt andis kostja hagejale mullaseparaatori üle 30.03.2006 ja kartulipanekumasina 21.04.2006. Masinate üleandmisel tuvastasid pooled nende juures puudused ja selle kohta koostati kohe ka aktid. Kostja võttis masinad remonti. Hageja töötas masinatega 2006. aasta maist alates kolme kuu vältel. Siis tulid ilmsiks uued puudused, mis fikseeriti 06.07.2006 ja 27.10.2006 aktides. Kostja võttis masinad 01.10.2006 remonti ja tagastas need hagejale 2007. aasta mai alguses, kinnitades, et masinad sobivad peenratehnoloogias kasutamiseks ning on töökindlad. Masinatega tööd alustades veendus hageja, et need ei ole endiselt sobivad peenratehnoloogias kasutamiseks. Pooled koostasid 11.06.2007 mullaseparaatori puuduste kohta akti. 29.06.2007 saatis hageja kostjale pretensiooni, milles andis lisatähtaja kuni 06.08.2007 mõlema masina puuduste kõrvaldamiseks. Kostja tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldanud, s.t masinad ei vastanud kokkulepitud tingimustele, sest neil ei olnud hinnapakkumuste spetsifikatsioonides märgitud omadusi. Hageja taganes osaliselt lepingust. Kostjal tuleb hagejale tagastada kartulipanekumasina ja mullaseparaatori ostuhind, samuti tasuda tagastatavalt rahalt intressi ja viivist. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud.
5.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja müügilepingu tingimusi rikkunud ja müüdud masinad vastavad tehase standardile. Hageja esile toodud vead ei viita materjali defektile või tootmisvigadele. Mullaseparaatori ja kartulipanekumasina vastupidavus ja tööiga sõltuvad oluliselt nende kasutustingimustest. Hageja põllud on kivised ja selline töökeskkond on kartulikasvatustehnika jaoks väga raske. Müüja ei vastuta selle eest, kuidas kostja masinat kasutab. Aktid koostati eesmärgiga viia masinad vastavusse hageja soovidega, kohandades neid tema kasutustingimustele (kivisus, mulla raskus). Aktid ei väljenda masinate vähest töökindlust või mittevastavust nõuetele. Hageja ei saa nõuda masinate kogu ostuhinda, sest neid kasutati kahel hooajal ning nende väärtus on selle tulemusena vähenenud. Tuleb üle anda ka saadud vili ja hüvitada asja kasutamisest saadud kasu (kasutuseelis) (VÕS § 189). Kostja vastuhagi ja hageja vastuväited
6.Kostja esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista põhivõla 8208,04 eurot ja viivise 328,06 eurot.
7.Vastuhagi kohaselt tegi kostja pärast masinate hagejale üleandmist neile hageja tellimusel mitmeid hooldus- ja remonttöid. Kostja on esitanud nende tööde eest hagejale arveid alates 27.06.2007 kogusummas 7934,76 eurot, kuid hageja keeldus arveid tasumast. Samuti tellis
kostja hageja jaoks käändtelje. Hageja selle eest esitatud ettemaksuarvet ei tasunud ning see varuosa seisab siiani laos. Varuosa hind koos transpordikulu, laokulu ja pangalaenu intressiga on 273,28 eurot. Seega võlgneb hageja kostjale 8208,04 eurot ja viivise.
8.Hageja ei tunnistanud vastuhagi. Hageja oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks soovinud, et kostja teeks hagejale töid tasu eest. Osa arvetel nimetatud töid on tegemata ning mõnel juhul ei ole masina osasid välja vahetatud. Esimese astme kohtu lahend
9.Maakohus, võttes arvesse Riigikohtu 18.01.2014 otsuses 3-2-1-154-12 toodud seisukohti, rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 101 615,18 eurot, intressi 1486,21 eurot, viivise 42 745,44 eurot ja viivise alates 04.05.2012 põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses kuni põhikohustuse täitmiseni. Maakohus jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 98/100 ulatuses kostja kanda.
10.Poolte vahel vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel on asjas tuvastatud järgmised asjaolud: kostja, hageja ja liisinguandja sõlmisid 21.03.2006 müügilepingu, mille kohaselt kostja müüs hagejale kartulipanekumasina hinnaga 528 994 krooni, mullaseparaatori hinnaga 1 060 938 krooni ja peenramoodustaja hinnaga 136 054 krooni, millise hinna kogusummas 1 725 986 krooni tasus liisinguandja (kd I tl 22-23, 85); poolte kokkuleppe kohaselt pidid masinad vastama hinnapakkumistele ja olema efektiivselt kasutatavad kartulikasvatuse peenratehnoloogias (kd I tl 17-20); 30.03.2006 ja 21.04.2006 koostasid pooled aktid vastavalt mullaseparaatori ja kartulipanekumasina hagejale üleandmise kohta, milles fikseeriti masinatel esinenud mittevastavused lepingutingimustele (puudused); peenramoodustaja üleandmisel puudusi ei tuvastatud (kd I tl 26-27); masinad olid kostja juures remondis ajavahemikus pärast 30.03.2006 ja 21.04.2006 aktide koostamist kuni 08.05.2006, seejärel anti need hagejale üle (kd I tl 28-34); pooled on koostanud aktid mullaseparaatori puuduste ja rikete kohta 06.07.2006, 27.10.2006 ja 11.06.2007 ning kartulipanekumasina kohta 06.07.2006. 06.07.2006 koostatud aktis on märgitud: kartulipanemismasina puuduste ja rikete ilmnemise aeg 28.05.2006 kuni 10.06.2006, masin töötanud 45 ha. 27.10.2006 aktis on märgitud: mullaseparaatori kohta tehniliste puuduste ja rikete ilmnemise aeg 27.05.2006 kuni 10.06.2006, masin töötanud 30 ha (kd I tl 35-40); masinad olid kostja juures uuesti remondis pärast 06.07.2006 ja 27.10.2006 aktide koostamist kuni 04.05.2007, mil need anti hagejale üle (kd I tl 28-34); 11.06.2007 koostasid hageja ja kostja esindaja Urmas Lees mullaseparaatori kohta akti, milles fikseerisid selle kohta 5 erinevat puudust (kd I tl 40); hageja esitas 29.06.2007 kostjale pretensiooni ja palus selles loetletud puudused kartulipanekumasina (16) ja mullaseparaatori (15) osas kõrvaldada 06.08.2007; kostja nõukogu esimees A. Tammel saatis 20.07.2007 hagejale kirja, et hageja väited ja arvamused on „väga haletsusväärselt võltsid“ ning teatas, et ta on nõus hagejat ära kuulama ja abistama kostja asukohas 24.07.2007 kl 14:00 (kd I tl 47); ajavahemikus 29.06.2007 kuni 06.08.2007 kostja hageja masinaid ei remontinud; hageja taganes 22.08.2007 liisinguandja nõusolekul müügilepingust kartulipanekumasina ja mullaseparaatori osas ning nõudis masinate tagastamise vastu müügilepingust tuleneva ostuhinna, kokku 1 589 932 krooni tagastamist (kd I tl 48-51); kostja esitas 06.09.2007 hagejale avalduse hageja lepingust taganemise avalduse tühistamiseks (kd I tl 28-34);
kostja esitas hagejale alates 17.07.2006 arveid kogusummas 124 151,95 krooni, millised hageja on jätnud tasumata, teatades, et ei nõustu arvetega (kd I tl 154-169); masinad seisavad hageja laos.
11.Mõlema eksperdi, HT ja TK, arvamusest ja nende ühisarvamusest tuleneb kogumis järeldus, et masinatel esinevad tehnilised ja konstruktsioonilised puudused, mis takistavad masinate normaalset kasutamist kartulikasvatuse peenratehnoloogias. Ekspertide arvamused ei ole vastuolulised ega põhjendamatud. Kuigi eksperdid on osundanud ka sellele, et ebaõige kasutamine, puudulik hooldus ja raskemad töötingimused võivad avaldada masinatele oma negatiivset mõju, ei tulene ekspertarvamustest kogumis, et masinatel ilmnenud puudused oleksid tingitud masinavälistest faktoritest. Ekspertarvamuste kohaselt tingivad masinate puudulikkuse siiski eeskätt nende tehnilist ja konstruktsioonilist laadi vajakajäämised. Mõlemad eksperdid on kokkuvõtlikult järeldanud, et masinad ei ole kõlbulikud kasutamiseks kartulikasvatuse peenratehnoloogias. Kohus võtab täiendavalt arvesse, et masinate puudused ja mittevastavus spetsifikatsioonidele on fikseeritud ka pooltevahelistes 30.03.2006, 21.04.2006, 06.07.2006, 27.10.2006 ja 11.06.2007 kirjalikes aktides (kd I tl 2627, 35-40). Nimetatud aktide allkirjastamisega on kostja ise faktiliselt tunnistanud vaidlusaluste masinate puudusi, sealhulgas ka pärast seda, kui masinad olid olnud kostja juures pikaajaliselt remondis. Aktides nimetatud puudused langevad vähemalt osaliselt kokku ekspertide poolt tuvastatud puudustega. Masinate faktiline kasutamine ei välista masinatel ka 2007. aasta hooajal jätkuvate puuduste ilmnemist. On mõistlik järeldada, et põllumajandusmasinate puudused ilmnevadki tegeliku töötamise käigus. Eeltoodu alusel võib väita, et masinad ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 1 , lg 2 p 1 j 2 tähenduses.
12.Ei ole alust nõustuda väitega, et masinate juurtes ilmnenud puudused olid tingitud sellest, et masinate kasutamistingimused oleksid olnud eriliselt rasked või oleks hageja olnud masinate ekspluateerimisel hooletu (VÕS § 101 lg 3). EMI teadurite ülevaatest šoti tehnoloogia ja tavatehnoloogia võrdluskatsete tulemuste kohta ei järeldu, et hageja põllud ei vasta šoti tehnoloogia tingimustele või et hageja oleks valinud selleks ebasobivad masinad. Mullaseparaator on mõeldud kuni 15 cm üksikute kivide eemaldamiseks mullast, kuid puudub alus väita, et hageja oleks neid nõudeid rikkunud (kd I tl 100-106). Mullaseparaatori tootja AS ASA-Lift kirjade (kd I tl 173, 217-218) puhul tuleb arvestada, et toetutud on vaid vaidluse kostja poolt saadetud fotodele ja informatsioonile, samas kui andmed selle kohta, kas masinate tootja käis ka ise hageja põldudega tutvumas, puuduvad. Analoogiliselt peab nõustuma hageja kriitikaga JO arvamuse erapoolikuse osas (kd I tl 203-214), kuivõrd vastused hageja põldude väidetava erilise kivisuse ja vajalike tööoperatsioonide tegematajätmiste ning rikkumiste kohta on antud kriitikavabalt samuti ainult kostja poolt esitatud fotode ja informatsiooni alusel. Ka on hageja esitanud JO arvamuses esitatud väiteid kummutavaid tõendeid selle kohta, et tegelikult on hageja oma põldudel teostanud vajaliku eeltööna nii sügavkobestust kui ka kivikoristust, milleks ta on omandanud kostjalt varasemalt sügavkobesti CLC 3,1 m koos vajalike kuluvosadega, samuti hankinud TÜ-lt Mäo Põllumajandusühistu kivikoristi UKP 0,6 (kd I tl 130-137, 269). Ka kartulipanija tootja TKS Mekaniske AS vastuste osas, millest tulenevalt ei ole hageja väidetavalt kasutanud masinat heade tulemuste saavutamiseks nõuetekohaselt, tuleb nõustuda hageja osundusega, et nende usaldusväärsus on küsitav, kuna tootja on andnud oma vastused ainult kostjalt saadud informatsiooni ja fotode alusel (hageja esindaja kirjutas tootjale, et „põllumaad (töötamise tingimused) kus masinaid kasutati, olid väga kivised“), nägemata ise kohapeal tegelikku olukorda (kd I tl 220-224). IP arvamuse usaldusväärsuse osas puuduste kohta kartulipanija kasutamisel (kd I tl 233) tuleb arvestada hageja kirjale IP täiendava vastusega, millest tulenevalt andis ta oma vastuse kostja kirjale ainult tavatehnoloogiast lähtudes, olemata ise peenratehnoloogia ekspert (kd I tl 271-272). Kostja poolt esitatud AS Sagro ja AS Väätsa Agro „tagasisidega masinate kasutuskogemusest“ peab jätma tähelepanuta, kuna
neist nähtuvalt ei käsitle need vaidlusaluseid masinaid (kd I tl 225-232). Grimme tehnika kohta koostatud 10.09.2004 akti ja ringkonnakohtu 05.04.2005 otsuse (käsitleb Grimme tehnika ostmist 2002. aastal) alusel ei saa teha järeldusi hageja põldude kivisuse kohta aastatel 2006-2007 (kd II tl 63-65, 79-82). Kostja poolt osundatud fotod, millelt nähtuvad üksikud suuremad kivid (kd I 97-99, kd II tl 72, kd IV tl 161) ei kummuta asjas esitatud vastupidiseid tõendeid selle kohta, et hageja põllud on üldiselt suhteliselt vähese kivisusega (SR, UO ja UL ütlused (kd II tl 164-175). Kostja väited, et hageja kasutas masinaid nõuetele mittevastavalt (mullaseparaator üleforsseeritud, separaatori ülekoormamine, freesi puudumine komplektis, vajalikust võimsama traktorimootori ja laiemate traktorirehvide kasutamine, separaatori detailide (tera, sidur, käändtelje laager) mitte-hooldamine), ei ole ekspertide arvamustega kooskõlas. Eksperdid on küll möönnud, et nimetatud probleemid võivad masinate tööd negatiivselt mõjutada, kuid nende esinemist masinatel ilmnenud puuduste otseste põhjustena eksperdid ei tuvastanud. Seega on alusetu kostja vastuväide, et hagejale müüdud põllutöömasinad purunesid põhjusel, et hageja kasutas masinaid selleks mitte ettevalmistatud põldudel ja ebakohasel viisil (VÕS § 101 lg 3).
13.Juhul kui lugeda UL ütluste alusel tõendatuks, et hagejale pakuti kostja poolt neljarealise kartulipanija asendamist kaherealisega, mida hageja ei soovinud (kd II tl 164-175), ning milline asjaolu võis raskendada tööprotsessi, samuti, et mullaseparaatori tähikute tsentrite ebaõige vahekaugus oli hagejale juba masina vastuvõtmisel teada, siis need ei olnud ainsad masinatel ilmnenud puudused ning sellest asjaolust ei saa järeldada, et hageja pidi nende kaudu juba vastuvõtmisel masinate kõikidest puudustest teadlik olema. Kostja võttis masinad pärast hagejale üleandmist nende parandamiseks koheselt tagasi ja tagastas need 2006. aasta maikuus enne tööhooaja algust, seega oli hagejal alust arvata, et vastuvõtmisel ilmnenud puudused olid kõrvaldatud ja masinaid saab normaalselt ekspluateerida. Selle tõttu ei saa nõustuda väitega, et hageja aktsepteeris masinaid ka kõigi nende puudustega. Vastuväide, et masinad ei olnud kostja juures mitte remondis, vaid vastavalt hageja soovidele ümberehitamisel, seadistamisel, kohandamaks neid hageja kasutamistingimustega (kivisus, raske muld), on paljasõnaline. Hageja vastavasisuliste soovide või tellimuste kohta puuduvad tõendid, ka ei ole masinate puuduste kohta koostatud aktides sellekohaseid viiteid. Ka ei ole kostja pärast kahepoolsete aktide allakirjutamist esitanud hagejale mingeid täiendavaid avaldusi, et loeb neid sellisteks puudusteks või riketeks, mille eest ta müüjana ei vastuta. Kostja asus masinate puudusi eitama ja tõlgendama masinate suhtes tehtud parandamistöid ümberehitusena ja seadistusena alles seejärel, kui hageja oli edastanud kostjale 29.06.2007 pretensiooni. Eeltoodust tulenevalt müüja vastutust välistavaid asjaolusid kostja suhtes ei esine (VÕS § 218 lg 4).
14.Kostja väide, et ta üritas pärast pretensiooni saamist hagejaga korduvalt kontakteeruda ja masinate seisundis veendumiseks kohtuda, kuid hageja seda ei võimaldanud, on paljasõnaline. Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on kostja korduvatele kontaktipüüdlustele viidatud vaid kostja 06.09.2007 avalduses taganemisavalduse tühistamiseks, mis on tehtud pärast hageja pretensiooni (kd I tl 28-34). Toimikus olevat kostja 20.07.2007 halvustava ja üleoleva tooniga kirja hagejale on raske selliseks ettepanekuks lugeda. Puuduste kõrvaldamise eesmärgil masinate ülevaatuseks oleks kostja ikkagi pidanud tegema ettepaneku kohtumiseks hageja juures, mitte aga vastupidi, kuna masinad olid hageja valduses. Asjas pole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks keeldunud kostjaga kohtumast või talle masinaid üle andmast, millest tulenevalt võiks rääkida hagejapoolsest viivitusest VÕS § 119 lg 1 tähenduses. Tõendeid ei ole esitatud ka selle kohta, et kostja oleks püüdnud talle antud tähtaja jooksul pretensioonis viidatud puudusi kõrvaldada või nendega seotud asjaolusid selgitada, mistõttu ei ole põhjust rääkida ka hageja poolt antud tähtaja ebapiisavusest.
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda tuvastatuks vaidlusaluste masinate mittevastavus lepingutingimustele ja müüja vastutuse eeldused. Võttes arvesse, et hageja andis kostjale enne taganemisavalduse esitamist täiendava tähtaja kostja kohustuste täitmiseks (VÕS § 114), mida kostja ei täitnud, tuleb kooskõlas VÕS §§-de 116 lg 1, 116 lg 2 p 5, 223 lg 1 lugeda hageja 22.08.2007 taganemisavaldus kehtivaks. Tulenevalt VÕS § 189 lg 1 võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja kasu väljaandmist. Tagastamisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Seega on hageja õigustatud tagasi saama masinate ostuhinna summas 101 615,18 eurot.
16.Hageja nõude puhul tuleb arvestada hageja poolt masinate kasutamisel saadud kasutuseelisega. Riigikohtu 18.01.2013 otsusest tulenevalt on kasutuseelise arvutamisel õige lähtuda masina ostuhinnast, mis jagatakse masina kogutööressursiga hektarites ja korrutatakse saadud kasutuseelise väärtus ühe tööressursi ühiku (hektari) kohta tegelikult kasutatud tööressursiga (hektarite arvuga). Õigustatud on ka kasutuseelise väärtuse arvestamisel ostuhinnast müüja kasumiosa ja puudustest tingitud väärtuse vähenemise mahaarvamine. Selline järeldus tuleneb VÕS § 189 lg 3 mõttest. Hageja on leidnud, et masina väärtuse leidmisel tuleks maha arvestada müüja kasumiosa 15% ja täiendavalt puudustest tingitud väärtuse vähenemine 40%, s.o kokku 55% ostuhinnast. Hageja leiab, et mõlema masina kasutusaeg on 8 aastat ja aastane töömaht 80 ha, mis teeb masina kogutööressursiks 640 ha (8 x 80). Põhjendatud on võtta kasutuseelise väärtuse leidmiseks hageja arvestus, kuna hageja on kooskõlas Riigikohtu seisukohaga arvestanud masinate väärtuse leidmisel ka müüja kasumiosaga ja masinate puudustest tingitud väärtuse mahaarvamisega, mida kostja ei ole teinud. Samuti ei ole kooskõlas asjas esitatud tõenditega kostja arvestused masinate aastaressursi (separaator 50 ha ja kartulipanija 60 ha), kasutusaja (2006 kuni 2013 = 7 aastat) ja tegeliku kasutusressursi (separaator 245 ha = 7 x 35 ja kartulipanija 360 ha = 7 x 45) leidmisel. Samuti on tõendamata kostja järeldus, et hageja on masinaid alates 2006 kuni 2013 jätkuvalt kasutanud. Eeltoodust lähtudes on kasutuseelise väärtus 3214,51 eurot.
17.Kostja sai masinate eest raha summas 101 615,18 eurot 31.03.2006. Hageja on kooskõlas VÕS §-ga 94 arvestanud summalt 101 615,18 eurot kuni 10.09.2007 intressi 4700,72 eurot (VÕS § 189 lg 1 kolmas lause). Intressi arvestuse õigsusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kooskõlas VÕS § 201 lg 2 tuleb intressinõuet summas 4700,72 eurot vähendada hageja poolt saadud masinate kasutuseelise väärtuse 3214,51 euro võrra (jääk 1486,21 eurot = 4700,72 – 3214,51).
18.11.09.2007 pidi kostja tagastama masinate ostuhinna. Viivis kuni 03.05.2012 on kokku 42 745,44 eurot (VÕS § 113 lg 1).
19.Kostja palub vastuhagis hagejalt välja mõista 128 427,85 krooni ehk 8 208,04 eurot koos lisanduva viivisega 328,06 eurot, kuna pärast masinate kasutuselevõtmist teostas kostja hageja tellimusel mitmeid hooldus- ja remonditöid ja müüs hagejale masinate varuosi. Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja poolt esitatud arved (14) ajavahemikus 07.06.2007 kuni 17.08.2007 (kd I lk 154-166, 170) on põhjendamatud. Hageja eitab, et ta oleks kostjalt tasu eest mingisuguseid töid või varuosasid masinatele tellinud. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tellinud kostjalt masinate tasulist remonti ja varuosasid masinate tarbeks ning et need varuosad oleksid ka hagejale üle antud. Osa arvetest (kd I lk 154-159, 165, 170) on esitatud rohkem kui aasta hiljem arvetel näidatud tööde teostamisest, mis viitab sellele, et enne hageja poolt pretensiooni esitamist ei kavatsenud kostja ka ise arveid esitada. Võttes arvesse, et on leidnud tuvastamist, et kostja müüs hagejale puudustega masinad, mille parandamist oli hageja õigustatud nõudma tasuta (VÕS § 222 lg 1), tuleb kostja arvete järgi näidatud tööd ja varuosade maksumus lugeda
ebaõnnestunud parandamiseks VÕS § 223 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt tuleb vastuhagi jätta nii põhinõude kui viiviste osas rahuldamata.
20.Menetluskulud tuleb 98/100 osas jätta kostja kanda (TsMS § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus ja selle põhjendus
21.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi.
22.Maakohus on otsuse teinud suures osas ekspertiisiaktidele tuginedes, kuid on jätnud välja toomata vastuolud ekspertiisiaktides tuvastatu ja järelduste vahel. Maakohus on tuginenud paljus ebaobjektiivsetele ekspertide järeldustele, sest puuduvad uuringud, on tuginetud hageja ütlustele, on tuginetud seisvate masinate vaatlusele, masinaid ei vaadeldud töötavana. Seega pole aktid paljude asjaolude tuvastamisel kontrollitavad. Eksperdi järeldustele hinnangu andmisel ei hinnatud toimikus olevaid teisi tõendeid, mis käsitlesid samu asjaolusid. Otsuse tegemine vaid üht tõendit eelistades on oluline menetlusnormi rikkumine, sest selline otsus on oma olemuselt motiveerimata.
23.Ekspertiisiaktides esitatud järelduste hindamisel tuleb arvestada, et masinaid on vaid visuaalselt vaadeldud. Ekspert HT selgitab, et kõige täpsemat hinnangut puuduste selgitamisel saaks teha töötavate masinate juures ja seetõttu põhinevad mõned hinnangud eksperdi kogemusel töötamisel sarnaste masinatega. Ekspert TK väitel polnud seadmeid nende tehnilise seisukorra tõttu võimalik reaalses tööprotsessis vaadelda, siis kajastub käesolevas aktis ainult seadmete välisel vaatlusel tuvastatu. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et ekspert TK pole selgitanud seadmete tehnilist seisukorda ja miks neid tööprotsessis ei saanud vaadelda. Eksperdid ei ole märkinud, mis takistas masinate käivitamist ja vaatlemist käitatuna.
24.Eksperdid pole endi väitel pädevad määrama materjalide tugevust ja kvaliteeti, kuid sellele vaatamata on võtnud seisukoha mullaseparaatori kaitsesiduri, ülekoormuskaitse, lõiketera poltide, veotiisli leevendusvedru tugevusvaru ja seega kaitsevõime osas. Ekspert TK on kasutanud järelduse kujundamisel hageja väiteid, mis välistab arvamuse objektiivsuse.
25.Ekspert HT järeldused kartulipanija osas ei kattu tootja selgitustega ning vastuolu pole maakohtu poolt lahendatud. Kostja vastuväited ekspertiisiaktidele, täiendavale ekspertiisiaktile on maakohtu poolt täies mahus hindamata jäetud. Hageja vastus apellatsioonkaebusele
26.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
28.Erinevalt kostjast leiab kolleegium, et maakohus on käsitlenud kõiki vaidluse lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid ning selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hagi kostja vastuväidetele vaatamata rahuldada. Pidades muu hulgas silmas asjaolusid, milles poolte vahel esimese astme kohtus vaidlus puudus, peavad maakohtu järeldused paika nii tõendite hindamise kui ka materiaalõiguse kohaldamise osas. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja poolt hagejale müüdud põllumajandusmasinad olid oluliste puudustega ning seetõttu oli hagejal õigus lepingust osaliselt taganeda. Kuna esimese astme kohus on kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese
astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata ning piirdub otsust põhjendades apellatsioonkaebusele vastamisega.
29.Kostja tugineb apellatsioonkaebuses seisukohale, mille kohaselt on maakohus eksperdiarvamusi hinnanud ebaõigesti, ning väitele, et ekspertide järeldusi ei saanud osaliselt tõendina kasutada. Kolleegiumi hinnangul ei saa nõustuda kostja väitega, et ekspertide arvamused on vastuolulised. Samuti ei ole põhjendatud kaebuse väide, et ekspertide järelduste kujunemine ei ole jälgitav.
30.Apellatsioonkaebuse seisukoht, mille kohaselt ekspert HT järelduste kohaselt on mullaseparaatorit forsseeritud ja tööks oleks olnud tingimata vajalik kasutada freesi, ei ole õige. Täiendava ekspertiisiakti p 1 kolmandas lõigus on eksperdid jõudnud üksmeelsele järeldusele, et töö üleforsseerimine pole antud juhul olnud võimalik, sest kõrgemate jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirustega (s.o 1000 p/min) ei jõua pinnas tähikutevõllide ning varblindi vahelt läbi minna ja satub kindlasti ristkonveierile (kd IV tl 147). Ekspert HT toonitab 05.09.2013 arvamuse p-s 3.1, et tehnilised puudused on mõlemal masinal ja see takistab nende normaalset kasutamist peenratehnoloogias (kd IV tl 41). Ekspert toob freesi vajalikkuse esile kõhklusena, öeldes, et frees tundub vajalikuna, lisades seejärel sealsamas, et tegelikkuses on masinatel ilmnenud palju tehnilisi puudusi, mis ei võimalda Eesti põllumuldadel neid efektiivselt kasutada. Et masinatel esinevad olulised puudused ja masinad on otstarbekohaseks kasutamiseks sobimatud, on leidnud ka ekspert TK ekspertiisiakti p-s 1 (kd IV tl 52). Öeldule tuginedes on maakohus õigesti järeldanud, et ekspertide arvates seonduvad masinate probleemide põhjused masinate puudustega, mitte väliste faktoritega, sh mullafreesi kasutamata jätmisega. Kaebuse viited ekspert HT hinnangu p-dele 3.3 ja 3.6 ning sellele tuginev kaebaja väide, mille kohaselt tekkinud probleemide põhjusteks on masina töötamise liigne kiirus ja sellest tekkiv ülekoormus, eeldab tuvastamist, et mullaseparaatorit on sellisel viisil kasutatud. Et masinad oleks töötanud liiga suure kiiruse ja ülekoormusega, ei ole eksperdid väitnud. Samuti puuduvad selle kohta muud tõendid. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et eksperdiarvamustest nähtub kogumis, et masinate probleemide põhjuseks ei ole masinavälised faktorid, vaid tehnilist-konstruktsioonilist laadi puudused ja masinate sobimatus kasutamiseks peenratehnoloogias.
31.Nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et kui mullaseparaatori eesmärgipäraseks toimimiseks oleks olnud vajalikud täiendavad tarvikud või harimismeetmed, tulnuks kostjal kui müüjal sellest hagejat kui ostjat VÕS § 14 lg 2 järgi eelnevalt teavitada. Asjakohane on seejuures hageja viide Riigikohtu 19.11.2007 otsuse nr 3-2-1-111-07 p-le 14, milles kolleegium on leidnud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, siis tuleb poolte suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks ongi lisaks lepingust tekkinud kohustustele veel kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Andmeid ei ole selle kohta, et kostja oleks masinate müümisel hagejat teavitanud mulla freesimise vajalikkusest, ega selle kohta, et seadmete kasutusjuhendid sisaldaks sellekohaseid selgitusi.
32.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seisukohaks, nagu oleks hageja kasutanud masinaid ebaõigetel tingimustel. Maakohus on õigesti leidnud, et need kostja väited ei ole eksperdiarvamustega kooskõlas. Maakohus, hinnates ka kostja esitatud tõendeid, on ammendavalt põhjendanud järeldust, et masinate juures ilmnenud puudused ei olnud tingitud sellest, et masinate kasutamistingimused oleksid olnud eriliselt rasked või ekspluateerimine hooletu. Kaebuses taasesitatud väited hageja põldude kivirohkuse kohta ei ole põhjendatud, kuna eksperdid ei ole selliseid asjaolusid tuvastanud. Teiseks on kostja väited põldude kivisusest juba varasema menetluse käigus umber lükatud Harju Maakohtu 08.11.2011 otsuse p-st 11 esitatud käsitlusega ning SR, UO ning UL antud ütlustega, kelle sõnul töötasid
masinad tüüpilistel Eestimaa põldudel (kd II tl 189). Samuti kinnitavad hageja poolt 06.02.2008 esitatud menetlusdokumendi lisad, et hageja põllud asetsevad Eesti parimate muldadega alal (kd I tl 122-129). Kaebaja väide, et hageja koristas mullaseparaatoriga suuri kive, on vastuolus kohtu poolt õigesti tuvastatud asjaoluga, et hageja on oma põldudel teostanud eeltööna nii sügavkobestust kui ka kivikoristust. Seda kinnitab tõik, et hageja soetas kostjalt varem sügavkobesti CLC 3,1m koos vajalike kuluvosadega ning Mäo PMÜlt kivikoristaja UKP 0,6 (I kd, tl 130-137 ja 269). Eestimaa põldude teatud paratamatu kivisusega peab põllumajandusmasinate müüja arvestama ning seda ei saa pidada kostja viidatud rasketeks tingimusteks ja see ei tohiks nõuetekohaseid masinad otstarbekohasel kasutamisel lõhkuda.
33.Kostja seisukoht, et eksperdid on täiendava ekspertiisiakti p-s 1 eksinud, leides, et separaatorile kinnitatud siduri jõuvaru on ebaõige ega võimalda kaitsta kõiki jõuvõtuvõlliga käitatavaid masina sektsioone, ei ole põhjendatud. Eksperdid on tuvastanud siduri liigse jõuvaru masinat kohapeal uurides ja masinate kohta käivaid eriteadmisi rakendades. Seejuures ei olnud kostja esitanud ekspertidele küsimust, milline on siduri arvutuslik jõuvaru. Ka ei ole jälgitav, millel rajanevad kostja poolt esitatud arvandmed, teisendused ning tehted. Üksnes kaebuse väited ei anna alust lugeda kostja arvutusi ekspertide järeldusi ümber lükkavaks. Mullaseparaatori kasutusjuhendist selliseid asjaolusid ei nähtu, mistõttu ei saanud ka eksperdid neid kasutada. Samuti ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses toodud andmeid koos allikatega ekspertidele 07.10.2013 esitatud täiendavates küsimustes (kd IV tl 141-142).
34.Kaebuse etteheide, et ekspertiisi käigus ei ole masinaid käivitatud ega tuvastatud, kas need töötavad, ei ole asjakohane, kuna menetluses esitatud asjaolude kohaselt on masinad sedavõrd purunenud, et neid ei saa normaalselt ekspluateerida ega tööprotsessi käigus vaadelda. Hageja on juhtinud sellele tähelepanu 10.06.2013 menetlusdokumendis ja ka 17.06.2013 edastatud elektronkirjas ning kostja ei ole vastupidiseid tõendeid kohtule esitanud. Selgitusi, miks oleks masinate puuduste tuvastamiseks olnud vajalik neid tingimata käivitada, kostja esile toonud ei ole ja seetõttu ei muuda masinate käivitamata jätmine eksperdiarvamusi ebaobjektiivseks.
35.Kaebuse väide, et eksperdid on separaatori lõiketera poltide suuruse hindamisel tuginenud ekslikult kostja poolt müüdud masina varuosade kataloogis näidatud tugevusnäitajatele, on ekslik. Kolleegiumi arvates on eksperdi poolt varusade kataloogis olevatele andmetele tuginemine tugevusvaru kindlakstegemisel lubatav, kuna tegemist on tootja poolt ette nähtud andmetega. Lisaks sellele põhineb eksperdi arvamus nimetatud puuduse kohta masinate vaatlemisel tuvastatud objektiivsel leiul, et separaatori lõiketeral tegelikult kasutatud poldid purunesid ja põhjustasid tera eemaldumise. Apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud tõendeid, mis annaks alust eksperdiarvamusest erinevaks seisukohaks. Samal põhjusel on paljasõnalised apellatsioonkaebuse väited, millega kostja soovib ümber lükata ekspertide seisukohti mullaseparaatori kasutamisel kivide langemise asjaolude kohta ja mullaseparaatori ülekoormamise küsimuses. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust ekspertide seisukohtades kahelda. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt oleksid eksperdid saanud kujundada masinate tööomaduste kohta seisukohti üksnes masinate tööprotsessi vahetult uurides, on tõendamata. Eksperdid on mullasperaatorit vahetult uurides ja oma erialateadmisi kasutades leidnud, et mullaseparaatori tähikute vahel olevate tühikute kaudu võivad kivid peenrasse tagasi langeda ning mullaseparaatori tiisli leevendusvedru on niivõrd minimaalse käiguga, et isegi masina minimaalsel liikumiskiirusel on operaatoril praktiliselt võimatu õigeaegselt masinat peatada (kd IV tl 149, 148). Ekspertide järeldused on ühesed ja arusaadavad.
36.Kaebuse väide, et separaatori tähikute tsentrite vahekaugus ei ole masina lepingutingimustele mittevastavus, vaid tegemist on seadistamise küsimusega, ei ole samuti
põhjendatud. Väited, mille kohaselt mullaseparaatori tähikute vahekaugusi saab reguleerseibide eemaldamisega muuta ning kartulipanija istutusüksuste vahet saab reguleerida ja vagude sulgemise sahad asendada ketasmuldajatega, on asjakohatud. Kolleegium nõustub hageja käsitlusega, mille kohaselt asja mittevastavus kokkulepitud tingimustele on asja puudus VÕS § 217 lg 2 p 1-2 tähenduses. Et nimetatud puudus takistab masina kasutamist, on leidnud täiendava ekspertiisiakti p-s 6 mõlemad eksperdid. Õige on samuti hageja järeldus, et nimetatud puuduse tõttu oli ostjal õigus nõuda puuduse kõrvaldamist ning vaidlust ei ole selles, et kostja seda teinud ei ole. Kui kostja väide tähikute tsentrite vahekauguse kui üksnes seadistamise küsimusest peaks paika, puudub põhjendus, miks kostja seda hageja poolt antud tähtajaks ega hiljem ei teinud.
37.Kostja väide, et ekspertide tuvastatud separaatori tiisli leevendusvedru kokku surutud asend annab kinnitust töötamise kohta ülekoormatud seisundis, on põhjendamatu, kuna ekspertide poolt esitatud dokumentidest sellist järeldust ei tulene. Leevendusvedru küsimuses leidsid eksperdid akti p-s 4 üksmeelselt, et kuigi leevendusvedru oli kokku surutud, oli kaitseseadme probleemiks asjaolu, et nii minimaalse vedru käigu puhul on operaatoril praktiliselt võimatu masinat õigeaegselt peatada ning seda isegi masina minimaalsel liikumiskiirusel. Eksperdid olid seisukohal, et sel põhjusel ei olnud kaitseseadme omadused sellised, mis oleks võimaldanud masinat ja selle detaile purunemise eest kaitsta.
38.Kaebuse seisukoht, et täiendava ekspertiisiakti kinnitusel saab kartulipanija istutusüksuste vahet reguleerida ning istutusüksuste vahe võib olla erineva laiusega ning et see viitab sellele, et tegemist ei ole mitte kartulipanija puuduse, vaid seadistamise probleemiga, ei ole põhjendatud. Ekspertiisiakt sellekohast tõdemust ei sisalda, samuti ei saa järeldada, et sellist seadistust saaks kasutaja teha ilma masina ümberehitamiseta iseseisvalt ja käepäraste vahenditega. See omakorda annab alust lugeda põhjendatuks hageja väidet, et tegemist on masina puudusega, mille eest kostja müüjana vastutab. Toodust tulenevalt ei anna asjaolu, et ekspert HT ei pidanud asjakohaseks käsitleda oma arvamuses kartulipanija ümberseadistamise võimalusi, alust kahelda ekspert HT asjatundlikkuses.
39.Täiendava ekspertiisiakti p-s 8 käsitletud küsimus, kas neljarealise kartulipanija kasutamine kaherealise vaomoodustaja poolt ettevalmistatud peenral on raskendatud, on püstitatud ekspertidele teoreetiliselt, mitte konkreetsete masinatega seoses ja seetõttu ei ole kaebaja kriitika vastuse osas põhjendatud. Samuti ei lükka kaebuse väited ümber hageja poolt esile toodud asjaolu, et kaherealine kartulipanija on mõeldud väikeste põllupindade jaoks, kus ei ole suurt tootlikkust nõutud ning et hageja poolt silmas peetud suurtootmisse need ei sobi. On raskusteta mõistetav, et kaherealise kartulipanijaga tuleks sama tulemuse saavutamiseks teha ühe töökäigu asemel kaks töökäiku.
40.Asjaolu, et 06.07.2006 akti kohaselt oli kartulipanija töötanud 45 ha, samas kui 27.10.2006 akti kohaselt oli mullaseparaator töötanud 30 ha, ei kinnita kostja kahtlust, et hageja kasutas kartulipanijat ka separeerimata mullas. Hageja on kostja väitele vastanud ja selgitanud, et ta kasutas 2007. aastal pärast mullaseparaatori lõplikku purunemist oma vana masinat ning alates 2008. aastast juba uut Grimme mullaseparaatorit. 2008. aastal soetas hageja ka juba uue kartulipanija.
41.Apellatsioonkaebuse väitel, mille kohaselt mullaseparaatori käändtelg purunes 2007. aasta hooaja lõpus, puudub vastuolu maakohtu seisukohaga, mille kohaselt käändtelg purunes kasutamise algusjärgus. Arvestades mullaseparaatori kogu ette nähtud kasutusaega, saab asuda seisukohale, et 2007. aastal purunenud käändtelg purunes suhteliselt kasutamise algusjärgus. Kaebuse kohaselt mainitakse käändtelje purunemist 11.06.2007 aktis. Seega oli nimetatud asjaolu 22.08.2007 taganemisavalduse esitamise ajaks tekkinud ja hageja sai mullaseparaatori puudusena tugineda muu hulgas käändtelje purunemisele.
42.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga ka selles, et mullaseparaatori mittenõuetekohast kasutamist kinnitab EMI ülevaade, mullaseparaatori tootja AS ASA-Lift vastus ja JO
arvamus. Maakohus on otsuses põhjendatud, millises osas ja millistel põhjustel loeb maakohus masinate puuduste osas asjakohaseks ekspertide järeldused ja hageja väited ning mille tõttu jäetakse kostja väited ja tõendid, sh masinate tootjate AS ASA-Lift ning TKS Mekaniske ja ka JO seisukohad tähelepanuta. Maakohus on selgitanud, miks ei saa kostja poolt esitatud tõenditele anda ekspertiisiga võrdset jõudu. Kolleegiumi arvates on õige maakohtu seisukoht, et EMI teadurite ülevaate põhjal ei saa järeldada, et hageja põllud ei vasta šoti tehnoloogia tingimustele või et hageja oleks valinud selleks ebasobivad masinad. Puudub alus väita, et hageja oleks ülevaates toodud nõudeid rikkunud (kd I tl 100-106). AS ASA-Lift kirja (kd I tl 173 ja 217-218) osas arvestas kohus hageja väitega, et toetutud on ainuüksi kostja poolt saadetud fotodele ja informatsioonile, ilma et oleks infot selle kohta, kas tootja käis enne arvamuse andmist ka ise hageja põldudega tutvumas. Samal põhjusel on kohus põhjendatult suhtunud kriitiliselt JO arvamusse, kuna vastused hageja põldude väidetava erilise kivisuse ja vajalike tööoperatsioonide tegemata jätmiste ja rikkumiste kohta on antud samuti üksnes kostja poolt esitatud fotode ja informatsiooni alusel (kd I tl 203214). Kohtuliku ekspertiisi tulemuste tõendina eelistamine TsMS § 442 lg-t 8 silmas pidades on põhjendatud ka sellega, et kohtuliku ekspertiisi läbi viiv ekspert on pooltest sõltumatu ning seotud teadvalt vale arvamuse andmise eest ettenähtud sanktsioonidega (TsMS § 303 lg 5).
43.Apellatsioonkaebuse väite kohta, mille kohaselt hageja ei vastanud kostja ettepanekutele kohtuda, on maakohus põhjendatult leidnud, et kostja väide on paljasõnaline. Ka apellatsioonkaebuses ei ole esile toodud tõendeid, mis tõendaksid, et kostja oleks esitanud hagejale ettepanekuid kohtumisteks. Maakohus on märkinud, et toimikus olevatest tõenditest nähtuvalt on kostja korduvatele kontaktipüüdlustele viidatud vaid kostja 06.09.2007 avalduses taganemisavalduse tühistamiseks, mis on tehtud pärast hageja pretensiooni (kd I tl 28-34). Maakohus on leidnud, et toimikus olevat kostja 20.07.2007 halvustava ja üleoleva tooniga kirja hagejale on raske selliseks ettepanekuks lugeda. Ka kostja hilisem 15.02.2008 kiri kohtule ei ole piisav tõend tuvastamaks kostja väidetavate ettepanekute tegemist. Apellatsioonkaebuses ei ole samuti esile toodud, kuidas hagejaga kohtumise asjaolud annaksid alust apellatsioonkaebust rahuldada. Maakohtu otsusest on arusaadav, et maakohus ei ole pidanud poolte kohtumise küsimust oluliseks. Maakohus on põhjendanud seda asjaoluga, et masinate ülevaatus oleks pidanud toimuma hageja juures, kelle valduses masinad olid ning hageja ei ole keeldunud masinaid kostjale üle andmast. Maakohus on põhjendatult leidnud, et hageja ei jätnud tegemata kostja kohustuse täitmiseks vajalikku tegu VÕS § 119 lg 1 tähenduses.
44.Apellatsioonkaebuse väited, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud masinate kasutuseelise väärtust, on põhjendamatud. Kooskõlas Riigikohtu poolt käesolevas kohtuasjas antud juhistega on maakohus lähtunud masinate tegelikult kasutatud tööressursist ehk hektarite arvust. Riigikohus on otsuse p-s 19-22 nõustunud kasutuseelise väärtuse arvutamisel hageja poolt 07.04.2008 menetlusdokumendis esitatud käsitlusega. Maakohus on seda silmas pidades Riigikohtu juhiseid järginud ja tuvastanud, et kasutuseelise väärtus on 3214,51 eurot. Asjaolusid, mis on aluseks kostja väitele, et ostuhinnast oleks tulnud teha VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi mahaarvamisi, pidi TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt tõendama kostja. Maakohtu poolt leitud kasutuseelise väärtuse tuvastamisel on asjakohane hageja selgitus, mille kohaselt tuleb pidada silmas, et kuna 2007. aastal purunesid mõlemad masinad selliselt, et nende edasine kasutamine ei olnud võimalik, on mõistetav, et masinate kasutamine toimus väiksemas mahus kui 2006. aastal. Maakohus on nõustunud 10 ha arvestamisega 2007. aasta osas, pidades silmas Riigikohtu otsuse p-i 21, mille kohaselt saab masinate tegelikkuses kasutatud tööressurssi kindlaks määrata vähemasti ligilähedaselt. Aastal 2008 soetas hageja juba uued Grimme toodetud masinad. Kostja ei ole esitanud tõendit, mis kinnitaks, et mullaseparaatori tegelikult kasutatud tööressurss oli 60 ha ja
kartulipanekumasina tegelikult kasutatud tööressurss 90 ha. Samal põhjusel on alusetu apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus on ebaõigesti arvestanud ostuhinnast maha kostja kasumi 15%. Apellatsioonkaebuses ei ole ka esile toodud, kuidas saaks nimetatud väide olla aluseks apellatsioonkaebuse osaliseks rahuldamiseks.
45.Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. I. Nõmm
I. Sidok-Toomsalu
A. Tänav
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.