Välja mõista AS-lt XXX FIE XXX kasuks viivis 33 893,10 eurot ning alates 09.11.2011 viivis 0,02 % päevas põhinõudelt 98 400,67 eurolt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohustuse kohase täitmiseni.
4.Jätta AS XXX vastuhagi 8 208,04 euro ja viiviste nõudes rahuldamata.
5.Menetluskulud jätta kostja AS XXX kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 95 % ulatuses.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.
1.Hageja tellis 2006.aastal kostjalt kolm põllutöömasinat, mille seadistustes ning ka muudes tingimustes lepiti kokku hinnapakkumistes. Kasutades liisinguteenust, soetas hageja kostjalt kartulipanekumasina Underhaug UN 3200 ostuhinnaga 528 994 krooni, mullaseparaatori ostuhinnaga 1 060 938 krooni ja peenramoodustaja ostuhinnaga 136 054 krooni. 21.03.2006 allkirjastati kolmepoolne müügileping. 30.03.2006 anti hagejale üle mullaseparaator ja 21.04.2006 kartulipanekumasin. Mullaseparaatori vastuvõtmisel leidis hageja koheselt mitmed puudused, mis on kajastatud üleandmiseaktis. Kartulipanekumasina juures avastas hageja kuus puudust, mille kohta koostati eraldi puuduste akt. Peenramoodustaja töötab laitmatult käesoleva ajani ning selle osas pooltel vaidlust ei ole.
2.Koheselt pärast mullaseparaatori ja kartulipanekumasina vastuvõtmist võttis kostja masinad remonti. Hageja töötas masinatega alates maikuust kolme kuu vältel, siis tulid ilmsiks uued puudused ning kostja võttis masinad uuesti 01.10.2006 remonti. Kostja tagastas põllutöömasinad hagejale 2007 mai algul ja kinnitas, et mõlemad masinad on peenratehnoloogias kasutamiseks sobivad ning neid võib töökindlalt ettenähtud otstarbel ekspluateerida. Masinatega tööd alustades veendus hageja endiselt, et need ei ole sobivad peenratehnoloogias kasutamiseks.
3.Kostja kõrvaldamata puuduste tõttu jäi hagejal suur osa haritavast põllumaast teist aastat otstarbekohaselt kasutamata. 29.06.2007 saatis hageja kostjale pretensiooni ja tähtaja kohustuse täitmiseks. Kuivõrd kostja ei täitnud talle antud tähtaja jooksul lepingulist kohustust, taganes hageja 22.08.2007 vaidlusaluste põllumajandusmasinate osas AS Hansa Liising Eesti nõusolekul 21.03.2006 sõlmitud müügilepingust. Taganemise avalduses palus hageja kostjal tagastada kartulipanekumasina ja mullaseparaatori ostuhind ja tasuda tagastatavalt rahalt intressi. 06.09.2007 teatas kostja, et ei tunnista lepingust taganemist. Hageja leiab, et mullaseparaator ja kartulipanekumasin ei vasta poolte kokkulepitud tingimustele. Masinatel puuduvad nende hinnapakkumiste spetsifikatsioonides kokkulepitud omadused. Hageja palub kostjalt välja mõista masinate ostuhind 1 589 932 krooni ehk 101 615,18 eurot ja intress summas 73 550,30 krooni ehk 4 700,72 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis seisuga 05.09.2011 summas 37 238,91 eurot ja selle kuupäeva seisuga veel mittesissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 101 615,18 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni hageja põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited ja vastuhagi.
4.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole rikkunud müügilepingu tingimusi ja müüdud tehnika vastab tehase standardile.
Šoti tehnoloogia kasutamisel peavad kõik tööoperatsioonid olema sooritatud väga täpselt. Enne mullaseparaatori kasutamist tuleb muld kobestada ja eemaldada üle 15 cm läbimõõduga kivid. Kartulipanija töö kvaliteeti mõjutavad samuti kivid, mullakihi sügavus. Mida raskemad on masinate töötingimused, seda lühem on masina tööiga ja seda rohkem vajab ta remonti. Müüja ei vastuta hageja kasutamistingimuste eest ega ka selle eest kuidas ostja masinat kasutab. Põhjendamatu on nõuda mullaseparaatori ja kartulipanija täismaksumust, sest mõlemaid masinaid on kasutatud kahel hooajal ja nende väärtus on selle tulemusena vähenenud. Vastavalt VÕS § 189 lg 2 p 1 tuleb kasutuseelisena tuleb hüvitada vahepeal olnud võimalus kasutada asja ning vallasasja puhul tuleb hüvise määramisel lähtuda asja väärtuse langusest seoses kasutamisega.
5.Pärast masinate kasutusele võtmist teostas kostja hageja tellimusel mitmeid hooldus- ja remonditöid ning müüs hagejale varuosi. Kostja on hagejale esitanud arveid alates 27.07.2007 kokku summas 124 151,95 krooni Hageja keeldus arvete tasumisest põhjusel, et tegemist oli garantiiremondiga. Kostja leiab, et tema poolt on teostatud tööd ja müüdud detailid vastavalt hageja soovile ning tegemist ei olnud garantiijuhtumite ega kvaliteedinõuetele mittevastavusega. Kokkuleppel hagejaga tellis kostja mullaseparaatori jaoks tehasest uue käändtelje. See oli vajalik selleks, et asendada remonditud käändtelg uuega. Hagejale esitatud ettemaksu arvet keeldus hageja tasumast, väites, et tegemist on garantiiremondiga. Nimetatud varuosa seisab käesoleva ajani laos. Käändtelje maksumus koos transpordikulu, laokulu ja pangalaenu intressiga moodustavad kokku 4 275,89 krooni. Kostja on arvestanud viivist ajavahemiku 23.07.2007 kuni 15.02.2008 eest summas 4 650 krooni. Kokku palub kostja hagejalt välja mõista 133 560,85 krooni ehk 8 536,09 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile.
6.Hageja vaastuhagi ei tunnista. Kostja vastuhagis esitatud arved on põhjendamatud. Arved on esitatud 2007.a. suvel pärast seda, kui kostjale sai teada see, et kui ta puuduseid tähtaegselt ei kõrvalda, taganeb hageja lepingust. Arvete esitamine aasta ja rohkemgi möödumisel tööde teostamisest tõendab, et tegemist on alusetute arvetega, töid ei olnud tasu eest tellitud. Kostja ei ole tõendanud, millest nähtuks, et hageja on avaldanud soovi tööde tegemiseks tasu eest. Osa arvetel nimetatud töid on teostamata ning mõnel juhul varuosade väljavahetamist ei ole toimunud. Uue käändtelje pidi kostja paigaldama lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldamise raames. Kuna hageja ei tunnista põhinõuet, siis on alusetu ka viivisenõue. Kostja poolt nõutav viivisemäär 0,05 % päevas, ei põhine kokkuleppel ega ühelgi õigusaktil. Kohtu järeldused.
7.Kohus, kuulanud ära tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, vastuhagi aga tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 208 järgi kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
8.Poolte vahel oli 21.03.2006 sõlmitud müügileping, mille kohaselt kostja müüs ja hageja ostis mullaseparaatori, kartulipanekumasina ja peenramoodustaja koos lisavarustusega vastavalt müügipakkumisele.
VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemist ei loeta toimunuks, kui ei ole täidetud lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus leiab, et taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud. Hageja tõi taganemise alusena välja asjaolu, et lepingu esemed (mullaseparaator ja kartulipanekumasin) ei vastanud lepingutingimustele kvaliteedi poolest ning kostja ei ole temale antud tähtaja jooksul esinenud puudusi kõrvaldanud.
9.VÕS § 217 lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi 2.lõike punkt 1 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi ning punkt 2 järgi kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta, ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Põllumasinate tehnilised tingimused on fikseeritud hinnapakkumistes ja nende lisades. Juba masinate üleandmisel leidis hageja, et mullaseparaator ei vastanud kokkulepitud omadustele (t. lk 26). Masinal puudub varblint peakonveieril ja tähikute tsentrite vahekaugus on erinev pakutust. Samuti ei vastanud hinnapakkumises esitatule kartulipanekumasin, mille puudused olid fikseeritud poolte poolt 21.04.2006 allkirjastatud aktis (t. lk 27). Akti kohaselt ei ole istutusüksused paigaldatud peenratehnoloogiale sobivas asetuses, puuduvad mulla suunamise plaadid, puuduvad istutusüksuste mehhaanilised seiskamissüsteemid jm.
10.Kostja võttis mõlemad masinad remonti ning tagastas need 2006 mai alguses. Hageja sai töötada mullaseparaatoriga 30 ha (t. lk 35) ja kartulipanekumasinaga 45 ha (t. lk 36-37), mil masinatel ilmnesid uuesti puudused. Kostja võttis masinad oma valdusse, et puudused kõrvaldada ning tagastas need hagejale väidetavalt 2007 aprillis. 2007.a. külvitöödega alustamisel selgus, et masinatel esinevad endiselt puudused, mis ei võimalda neid kasutada põllutööde tegemiseks hageja põldudel, mida kinnitab ka poolte poolt 06.07.2006 ja 11.06.2007 allkirjastatud aktid (t. lk 36-37, 40). 06.07.2006 aktis on fikseeritud kartulipanekumasina tehnilised rikked ja puudused, mis põhjustasid masina töö halva kvaliteedi ning mille tõttu on masina eesmärgipäraseks kasutamiseks kartulikasvatuse peenratehnoloogias tehniliselt sobimatu. Eelpool nimetatud aktide allkirjastamisega on kostja sisuliselt tunnistanud vaidlusaluste masinate puudusi ning nende mitte vastavust kasutamiseks, mida hageja oli masinate ostmisel silmas pidanud.
11.29.06.2007 esitas hageja kostjale pretensiooni ja andis täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks kuni 06.08.2007. Kuna kostja puuduseid antud tähtajal ei kõrvaldanud, taganes hageja 22.08.2007 müügilepingust osaliselt mullaseparaatori ja kartulipanekumasina osas põhjendatult, sest tegemist oli olulise lepingu rikkumisega. Kostja vastuväide, et hageja kasutas masinaid erakordselt rasketes tingimustes, mis põhjustas masinate tehnilisi rikkeid, ei ole asja arutamisel tõendamist leidnud. Kostja väite kiviste põldude kohta lükkavad ümber tunnistajate XXX, XXX ja XXX ütlused. XXX ja XXX väitsid, et põllud olid head ja vähese kivisusega ning XXX seletas, et oli tüüpiline Eestimaa põld, oli kiviklibu, ja ka
suuri raudkive, ei olnud mingeid eriprobleeme. Tunnistaja selgitust kinnitavad ka tema poolt hageja põldudest tehtud fotod (t. II lk 74-78).
12.Ülejäänud kostja poolt esitatud fotode tegemise aeg ning koht ei ole tuvastatavad ning kohus ei saa neid arvestada tõenditena. Tunnistajate XXX ja XXX ütluste kohaselt kasutati eelnevalt kivikoristusagregaati. Mäo Põllumajandusühistu tõendist (t. I lk 269) nähtub, et FIE XXX on aastatel 2003-2008 aprillis-mais kasutanud oma haritavatel põldudel ühistule kuuluvat kivikoristusmasinat UKP-0.6. Kostja ise on esitanud Ülevaate šoti ja tavatehnoloogia võrdluskatsete tulemustest (t. lk 100-106), milles Eesti maaviljeluse Instituudi vanemteadurid XXX ja XXX jõuavad järelduseni, et šoti tehnoloogiat võib pidada tõhusaks agrotehniliseks mooduseks kartuli kasvatamisel kivisematel muldadel. Seega on alusetu kostja vastuväide, et müüdud põllutöömasinad purunesid põhjusel, et hageja kasutas masinaid mitte selleks ettevalmistatud põldudel.
13.VÕS § 189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui tagastab kõik üleantu. Tagastamisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Õige on kostja viide sellele, et hageja on saanud põllutöömasinate kasutamisel kasutuseelist ning seda tuleb arvestada hageja nõude rahuldamisel. Hageja kasutades vaidlusaluseid põllutöömasinaid hoidis kokku kulusid, mida tal oleks tulnud kanda oma põldude harimiseks. Hageja on vaidlusaluseid masinaid kasutanud kahel hooajal. Hageja väidab, et mullaseparaatorit kasutati 40 ha põllu harimiseks ning kartulipanekumasina kasutatud ressursiks oli 55 ha.
14.Pooled on kohtudokumentides esitanud erinevad meetodid, kuidas arvestada kasutuseelise väärtust. Kohus leiab, et õiglasemaks saab pidada hageja poolt kasutatud meetodi järgi arvestatud kasutuseelise suurust. Hageja on kasutuseelise väärtuse arvestusel lähtunud võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes märgitud võimalusele, mis tugineb Saksa praktikale. Lähtutakse asjaolust, kui palju oli asja kasutamise võimalus teatud perioodi vältel väärt ehk kui palju oli väärt eelis, et isik sai asja kasutada. Kostja lähtub meetodist, mida kasutatakse autode puhul, so kasutuseelise väärtus määratakse tulenevalt asja jääkväärtusest ja turuhinnast. Samas ei saa samastada põllutöömasina kasutamist auto kasutamisega. Auto kasutamise puhul on oluline läbisõidetud kilomeetrid, põllutöömasinal aga tööressurss. Seega ei sobi kohtu arvates selliselt arvestatud kasutuseelise väärtus antud olukorras. Hageja on leidnud, et mullaseparaatori kasutamisest saadud kasutuseeliste väärtus on 29 838,80 krooni ehk 1 907,05 eurot ja kartulipanekumasina kasutuseeliste väärtus 20 457,25 krooni ehk 1 307,46 eurot. Hageja hinnangul on nimetatud kasutuseeliste väärtused suhteliselt ligilähedased põlluharimisriistade rendihindadele.
15.Seega tuleb tagastamisele kuuluvalt summalt 101 615,18 eurot (33 808,88 + 67 806,30) arvata maha 3 214,51 eurot (1 907,05 + 1 307,46) ning hagi tuleb rahuldada 98 400,67 euro ulatuses. Hageja viide asjaolule, et kostja ei ole esitanud eraldi kasutuseelise väljamõistmise nõuet ning seetõttu ei ole kasutuseelise arvestamine põhjendatud, on alusetu. Kohus leiab, et kasutuseelise arvestamiseks antud juhul ei ole vajalik eraldi nõude esitamine vaid piisab kostja vastuväitest. Kostja on sellise vastuväite oma kirjalikus vastuses esitanud.
16.VÕS § 189 lg 1 järgi tuleb lepingu järgi üleantud rahalt tasuda intressi. Kuna pooltel puudus kokkulepe intressi suuruse kohta, siis tuleb intressi määraks lugeda VÕS § 94 lg 1 järgne intress. Hageja on arvestanud intressi ajavahemiku 31.03.2006 kuni 10.09.2007, so raha ülekandmise ajast (t. lk 85) kuni lepingust osalise taganemise avalduses määratud raha tagastamise tähtajani (t. lk 4849). Hageja on arvestanud intressi summas 73 550,30 krooni ehk 4 700,72 eurot. Intressi arvestuse õigsusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.
17.Kohus leiab, kuna hageja põhinõue kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb arvestada viivist ka rahuldamisele kuuluvast nõudest lähtuvalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007 kuni 30.06.2008 – 4,0 %, millest tulenevalt on ühe päeva intress 0,03 %; alates 01.07.2008 kuni 01.01.2009 – 2,5 %, millest tulenevalt ühe päeva intress 0,026 % ja alates 01.01.2009 kuni tänaseni 1,0 %, ühe päeva intress 0,02 %. Viivis summalt 98 400,67 eurot moodustab kokku. Viivis ajavahemikus 11.09.2007- 30.06.2008 = 8 678,93 eurot (98 400,67 x 0,03 % x 294 päeva). Viivis ajavahemikus 01.07.2008 - 31.12.2008 = 4 707,48 eurot (98 400,67 x 0,026 x 184 päeva). Viivis ajavahemikus 01.01.2009 – 08.11.2011 = 20 506,69 eurot (98 400,67 x 0,02 % x 1042 päeva).
18.Kokku kuulub kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja mõistmisele viivis 33 893,10 eurot ning seejärel 0,02 % päevas põhinõudelt 98 400,67 eurolt iga tasumisega viivitatud päeva kohta kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja on esitanud vastuhagi, milles palub hagejalt välja mõista 128 427,85 krooni ehk 8 208,04 eurot, millele lisandub viivis 5 133 krooni ehk 328,06 eurot. Pärast masinate kasutusele võtmist teostas kostja hageja tellimusel mitmeid hooldus- ja remonditöid ja müüs hagejale masinate varuosi.
19.Kohus nõustub hageja vastuväitega, et kostja poolt esitatud arved (14) ajavahemikus 07.06 17.08.2007 (t. I lk 154-166, 170) on põhjendamatud.
Hageja väidab, et tema ei ole tasu eest mingisuguseid töid ega varuosasid masinatele tellinud. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks tellinud kostjalt varuosasid vaidlusaluste masinate tarbeks ning et need varuosad oleksid ka hagejale üle antud. Osa arvetest (t. I lk 154-159, 165, 170) on esitatud rohkem kui aasta hiljem arvetel näidatud tööde teostamisest. Tööd on teostatud 2006 aastal, so müügigarantii ajal. Pooled ei ole kokku leppinud, et müügigarantii ajal puuduste kõrvaldamiseks teostatud tööde eest oleks tulnud hagejal täiendavalt tasuda.
20.Tuginedes poolte poolt koostatud müügiesemete puuduste aktidele ja tunnistaja XXX ütlustele saab järeldada, et kostja teostas müüdud masinate remondi ja nende viimise seisukorda, mis tagaks pooltevahelise lepingu täitmise müügigarantii korras tasuta. Põllutöömasinatel puuduste avastamisel koostati vastavad aktid ning kostja võttis masinad enda juurde remonti. Ühestki tõendist ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud tasu maksmises müügieseme lepingus nähtud seisukorda viimisel, seda ei väida ka tunnistajad. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastuhagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus jätab vastuhagis esitatud põhinõude rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka viivise nõue.
Menetluskulud.
21.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et mõistlik on jätta menetluskulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, so 95 % ulatuses.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.