2.Välja mõista kostjalt XXX hageja AS-i STV kasuks võlgnevus summas 182,61 (sada kaheksakümmend kaks eurot ja 61 senti) eurot (millest põhivõlg on 91,32 eurot ning seisuga 20.02.2014 sissenõutavaks muutunud viivis 91,29 eurot).
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Menetluskulud jätta täies ulatuses kostja XXX kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt hageja kasuks riigilõiv summas 60 (kuuskümmend) eurot. 3.3 Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb XXX tasuda AS-le XXX hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (60 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.AS XXX esitas 20.02.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX 182,63 euro saamiseks. Kohus tegi 11.03.2014 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 20.06.2014 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. AS XXX (hageja) esitas 25.08.2014 Harju Maakohtule hagi XXX(kostja) vastu põhivõlgnevuse 91,32 euro ja viivise 91,29 euro nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 26.08.2014 kohtumäärusega menetlusse.
2.Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 11.08.2010 sõlmitud tüüptingimustega liitumisleping nr XXX. Lepinguga liitus kostja STV Digi Baas paketi teenustega (digitelevisioon). Pooled sõlmisid 11.08.2010 ka seadme kasutamise lepingu, millega kostja rentis hagejalt digikaardi Digi Smartcard (ID nr XXX) vara maksumus 200 krooni ja digiboxi Topfield 5200 (ID nr XXX) vara maksumusega 999 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud seadme tagastamisel tagastama kõik komplektiosad. Kostja kinnituse kohaselt on ta nõustunud hageja tüüptingimuste ja hinnakirjaga. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostjal on hagi esitamise seisuga tasumata arved kokku summas 91,32 eurot. Tüüptingimuste punkti 3.8. kohaselt oli klient kohustatud kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme või tähtajalise liitumislepingu alusel kliendile antud varalise soodustuse kadumisel, kasutamiskõlbmatuks muutumisel või muul põhjusel, mille tõttu on vähenenud seadme või varalise soodustuse väärtus võrreldes selle normaalse kulumisega ja hea peremeheliku kasutamisega maksma operaatorile hüvitist summas, mis vastab analoogse uue seadme jaemüügihinnale või lepinguga määratud varalise soodustuse väärtusele. Tüüptingimuste punkti 3.8.1. kohaselt on operaatoril õigus nimetatud hüvitist nõuda ka juhul, kui klient ei ole tasunud kahe kuu jooksul seadme üüritasu tema poolt kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme eest või ei ole tasunud tähtajalise liitumislepinguga ettenähtud teenustasu.
3.Hageja on arvestanud viivist lepingus kokku lepitud määras (0,15% päevas tasumata summalt) alates 25.05.2011 kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni, s.o 20.02.2012 kokku summas 133,73 eurot. Hageja vähendab viivistenõuet põhivõla summani. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue 91,32 eurot ja viivis 91,29 eurot. Hageja taotleb jätta menetluskulud hageja kanda, mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 95,87 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt.
4.Hageja leiab, et kostja, kirjutades omakäeliselt lepingule alla, nõustus isiklikult lepingus sätestatud tingimustega ja seega kohustus tasuma arveid õigeaegselt. Kui kostja sõlmis lepingu ainult kolmanda isiku palvel, on see tema enda riisiko. Nõue ei ole ka aegunud. Hageja nõuab kostjalt 2011 aastal esitatud arvete eest tasumata maksete väljamõistmist. Kuna aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks, aeguvad 2011 aasta osamaksed 31.12.2014 kell 00:00 või 01.01.2015 kell 00:01. Kuna hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 20.02.2014, peatus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 160 lg-st 1 tulenevalt nõude aegumistähtaeg 20.02.2014 ning võlgnevus ei ole aegunud. Hageja leiab, et kuna kohtusse pöördumise on põhjustanud kostja, tuleb tal kanda ka kohtumenetlusega kaasnevad kulud. Kostja raske majanduslik olukord ei ole alus menetluskulude tasumisest keeldumiseks.
KOSTJA VASTUVÄIDE
5.Kostja märkis 11.09.2014 vastuses hagile, et ei tunnista hagi. Kostja sõlmis 11.08.2011 liitumislepingu XXX palvel, kes lubas ise arved tasuda. Kostja ei olnud teadlik, et tal on hageja ees võlg. Kostja leiab, et nõue on aegunud ja ei kuulu tasumisele. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuna on töötu ja elab toimetulekutoetusest. Kostjal puudub elamispind ja igasugune vara.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (t lk 62-64), siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
8.Hageja on esitanud oma hagiavalduses toodud nõuete ning väidete tõendamiseks ärakirjad poolte vahel 12.08.2010 sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingust nr 409386 (t lk 34), seadme kasutuslepingust nr 409386 (t lk 35), AS XXX elektroonilise side võrguga liitumise, teenuste ja seadmete müügi ning kasutamise tüüptingimustest (t lk 36-47) ning kostjale esitatud arvetest (t lk 48-52).
9.Kostja oma 11.09.2014 vastuses (t lk 65) hagi tunnistanud ei ole ning leiab, et nõue on aegunud. Kostja ei eita lepingu sõlmimist, kuid väidab, et sõlmis lepingu teise isiku palvel, kes lubas arved ise tasuda. Kostja ei ole hagiga mittenõustumisel tõendanud oma vastuväiteid hageja nõudele, vaatamata asjaolule, et kohus selgitas kostjale hagile vastamise nõudeid 26.08.2014 hagi menetlusse võtmise määruses (t lk 62-64).
10.Kohus määras pooltele 12.09.2014 lõplike seisukohtade esitamise tähtaja hiljemalt 30.09.2014 (t lk 66-67) ning selgitas kostjale, et kohtule ei ole selge, kas kostja vaid viitab nõude aegumisele või peab kostja sellise sõnastusega silmas ka aegumise kohaldamise taotlemist. Kohus palus täpsustada nimetatud asjaolu hiljemalt 30.09.2014. Kostja vastust ei täpsustanud.
11.Poolte vahel sõlmitud tüüptingimustega liitumislepingust (t lk 34) ja seadme kasutamise lepingust (t lk 35) nähtuvalt on hageja andnud kostja kasutusse järgmise vara: digikaart Digi Smartcard (väärtus 200 krooni) ja digiboxi Topfield 5200 (väärtus 999 krooni) kampaania tingimustel, s.o Digi baaspaketi kasutamine vähemalt 24 kuud. Liitumislepingu tähtaeg oli kampaania aktiviseerimise kuupäev + 24 kuud. Kampaania tingimuste mittetäitmisel kuulus tagastamisele seadme väärtushind. Kostja kinnituse kohaselt on ta seadmed üle vaadanud ja operaatori esindajalt vastu võtnud. Tüüptingimuste punkti 6.2.13.6. kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüritasu ja osamakseid ja kõiki muid makseid lepingus fikseeritud tingimustel. Tüüptingimuste (t lk 36-47) punkti 3.8. kohaselt oli klient kohustatud kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme või tähtajalise liitumislepingu alusel kliendile antud varalise soodustuse kadumisel, kasutamiskõlbmatuks muutumisel või muul põhjusel, mille tõttu on vähenenud seadme või varalise soodustuse väärtus võrreldes selle normaalse kulumisega ja hea peremeheliku kasutamisega maksma operaatorile hüvitist summas, mis vastab analoogse uue seadme jaemüügihinnale või lepinguga määratud varalise soodustuse väärtusele. Punkti 3.8.1. kohaselt on operaatoril õigus nimetatud hüvitist nõuda ka juhul, kui klient ei ole tasunud kahe kuu jooksul seadme üüritasu tema poolt kasutuslepingu alusel kasutusse antud seadme eest või ei ole tasunud tähtajalise liitumislepinguga ettenähtud teenustasu.
12.Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingutele on kostja jätnud hagejale tasumata 01.05.201101.09.2011 esitatud arvete (t lk 48-52) eest kokku 91,32 eurot teenuste ja seadmete eest, sh abonentmaks, seadmete rent, seadmete väärtus (katkestatud kampaania ja tagastamata jäänud digikaart).
13.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 91,32 eurot.
14.Hageja on taotlenud viivise 0,15% päevas tasumata summalt väljamõistmist ning vähendanud viivisenõuet 133,73 eurolt 91,29 euroni. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Kostja on võlgnevuse 91,32 euro tasumisega olnud viivituses, kostja ei ole vastupidist ka väitnud. Kostja on vaid märkinud, et ei olnud võlgnevuse olemasolust teadlik. Poolte vahel
sõlmitud lepingute tüüptingimuste punkti 5.13. kohaselt on operaatoril (hageja) õigus nõuda maksetähtajaks tasumata osamakse ja/või üüritasu summalt viivist 0,3% ja teenustasu maksmisega viivist 0,15% tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis hageja poolt nõutud vähendatud ulatuses, s.o 91,29 eurot.
16.Kohus leiab, et kostja vastuväide, mille kohaselt sõlmiti leping teise isiku palvel, kes lubas ka arved tasuda, on paljasõnaline ja tõendamata.
17.Kostja on leidnud, et hagi on aegunud. Kohus märgib, et isegi kui kostja oleks taotlenud aegumise kohaldamist (TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel), mida kostja aga teinud ei ole, oleks kohtul tulnud jätta taotlus rahuldamata. VÕS § 82 lg 7 esimesest lausest tulenevalt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Võlgnevuse aluseks olevad 01.05.2011-01.09.2011 esitatud arved muutusid sissenõutavaks ajavahemikus 25.05.201115.09.2011, seega algas kõigist arvetest tulenevate nõuete aegumistähtaeg 2011 aasta lõppemisest. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 tuleb TsÜS § 146 lg 1 kohase 3-aastase aegumistähtaja algust arvestada seega alates 01.01.2012 kella 00.00. Nõude aegumistähtaeg lõppenuks seega 31.12.2014 kell 24.00. Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 20.02.2014 ning vastavalt TsMS § 486 lg-le 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, on hageja nõue esitatud õigeaegselt ning nõue ei ole aegunud.
18.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 91,32 eurot ning viivis summas 91,29 eurot. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS 405 lg 1 p 3 kohaselt võib kohus lihtmenetluse asjades näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja (tl 58), mille kohaselt hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust kokku summas 75 eurot ja hageja poolt esindajale makstud õigusabi tasust summas 95,87 eurot.
20.Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 20.02.2014. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 6 kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Eelnevast tulenevalt kuulus hagiavalduselt tasumisele riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõivu määrade järgi. Hagihinnalt kuni 350 eurot kuulus seega tasumisele riigilõiv 60 eurot. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv, kuid tasumisele kuulunud summas 60 eurot. Hagejal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu (15 euro) tagastamist või kasutada Maksu- ja Tolliameti lõivu ja tagatiste kontol olevat enamtasutud summat teises menetluses riigilõivu tasumiseks.
21.Vastavalt TsMS § 177 lg 2 kohus märgib hageja avalduse alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (60 eurot) tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Samas kohus ei rahulda käesoleva otsusega hageja taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks summas 95,87 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekiri sisaldab viidet hageja poolt hageja esindajale tasutud arvele, mille koopia on hagiavaldusele lisatud (tl 59), kuid nimetatud arve nr 1676925 kohaselt on teenuse kestvusena näidatud kohtule antud juhul arusaamatu ühik „1“ ning õigusabina märgitud abstraktne „Esindustasu võlglase XXX kohtumenetluses“. Kohus ei saa hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust nn kobarkirje raames, kus eeldatavalt mitu erinevat toimingut on näidatud ühtse ajakuluna. Riigikohtu 30.03.2011 määruses nr 3-2-116-11 on selgitatud, et õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Vastasel korral ei ole võimalik õigusabikulusid välja mõista. Sarnasele seisukohale on Riigikohus jõudnud ka oma 09.11.2009 otsuses nr 3-2-1-112-09.
23.Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.