Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
13. oktoober 2014, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-43017
Tsiviilasi
OÜ Astromoto hagi Trans Cargo OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Trans Cargo OÜ vastuhagi kahju hüvitamiseks Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Trans Cargo OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): Trans Cargo OÜ (rk: 10323299), esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja (hageja): OÜ Astromoto (rk: 10039693), esindaja Harri Paabo
esindajad
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 määrus muutmata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Tartu Ringkonnakohtu 10.06.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-43017 jäeti menetluskuludest maakohtus seoses OÜ Astromoto (hageja) hagi menetlemisega 94,56% Trans Cargo OÜ (kostja) kanda ja 5,44% hageja kanda. Menetluskulud maakohtus seoses kostja vastuhagi menetlemisega jäeti kostja kanda. Menetluskuludest ringkonnakohtus jäeti 93,36% kostja kanda ja 6,64% hageja kanda. Riigikohtu 11.11.2013 määrusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsus jõustus 11.11.2013.
2.Hageja esitas 03.12.2013 maakohtule avalduse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks, millele olid lisatud dokumentaalsed tõendid hageja kantud menetluskulude kohta. Hageja taotles riigilõivu ja lepingulise esindaja kulude (maakohtus 3165,42 eurot, ringkonnakohtus 510 eurot) hüvitamist ning kinnitas, et kõik dokumentides kajastatud kulutused on kantud antud tsiviilasjas. Hageja taotles menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta.
3.Kostja esitas hageja menetluskuludele vastuväite, leides, et kuivõrd hageja avalduses puudub menetluskulude rahaline väärtus, tuleb avaldus jätta rahuldamata. Samuti kahtles kostja esitatud arvete usaldusväärsuses. Arved on esitatud koopiatena, arvetel puudub arve number ja märge hageja poolt nende vastuvõtmise kohta, arved võivad olla tehtud tagantjärele. Maksekorraldustel puudub viide tsiviilasjale ning seega võib olla tegemist mingi muu õigusabi eest tasumisega. Kostja tunnistas hageja menetluskulusid summas 479,34 eurot.
4.Kostja esitas 05.03.2014 maakohtule avalduse kostja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kostja menetluskulud tsiviilasjas moodustavad 2725 eurot, sh õigusteenus apellatsioonimenetluses 1200 eurot, õigusteenus kassatsioonimenetluses 1200 eurot, apellatsioonkaebuse riigilõiv 225 eurot ja kassatsioonikautsjon 100 eurot.
5.Hageja esitas kostja menetluskuludele vastuväite, leides, et kostja kulud apellatsioonimenetluses on ebamõistlikult suured.
MAAKOHTU LAHEND
6.Tartu Maakohus mõistis 5. septembri 2014 määrusega Trans Cargo OÜ-lt välja OÜ Astromoto menetluskulude katteks 2989,46 eurot ja OÜ-lt Astromoto Grupp välja Trans Cargo OÜ menetluskulude katteks 68,06 eurot. Määruse kohaselt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldused esitatud tähtaegselt ja neile on lisatud TsMS § 174 lg-s 3 nõutav menetluskulude nimekiri. Nii hagejat kui kostjat esindas kohtumenetluses lepinguline esindaja. TsMS § 175 lg 1 (enne 01.01.2013 kehtinud redaktsioon) järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leidis, et hageja avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 479,34 eurot (7500 krooni). Nimetatud summast kuulub kostja poolt hagejale tasumisele 94,56% ehk 453,26 eurot. Hageja esindaja on osutanud õigusabi kuni 2011. aastani hinnaga 115,05 eurot tund (1800 krooni) ja alates 2011. aastast hinnaga 120 eurot tund. Kokku on hageja esindaja osutanud tsiviilasjas õigusabi 31,8 tunni ulatuses (maakohtus 27,55 tundi ja ringkonnakohtus 4,25 tundi). Kohus jättis arvestamata kostja vastuväite, et hageja arved ei ole usaldusväärsed, kuna kohtule
on esitatud arvete koopiad ja makseülekannetel puudub selgitus viitega tsiviilasjale. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ei ole õigusabikulude väljamõistmisel oluline, kas arved on tasutud või kes need tasus. Õigusabitasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (3-2-1-112-01). Maksmise kohustus nähtub kohtule esitatud arvetest. 04.06.2010 arvel on hageja esindaja näidanud õigusabi 1 tunni ulatuses summas 115,05 eurot materjalidega tutvumiseks, hagi perspektiivikuse hindamiseks ja kliendi konsultatsiooniks. Hagi esitati kohtule 02.09.2010, seega ei ole nimetatud kulu seotud antud tsiviilasjaga. 30.08.2010 arve alusel on hageja esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks 2 tundi summas 230,10 eurot. Kohus luges ajakulu põhjendatuks. 05.10.2010 arve järgi on hageja esindaja kulutanud 0,75 tundi kompromissiga tutvumiseks ja vastuse saatmiseks. Summa 86,22 eurot on põhjendatud. 04.01.2011 arve järgi on hageja esindajal kulunud 0,75 tundi summas 87 eurot hagist osalise loobumise ja nõuete täpsustamise dokumendi koostamiseks. Kohus luges ajakulu põhjendatuks. 31.03.2011 arve alusel on hageja esindajal kulunud vastuse koostamiseks vastuhagile 2,5 tundi summas 300 eurot. Vastus esitati 01.04.2011. Kohus luges ajakulu põhjendatuks. 10.06.2011 arvest nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 4 tundi summas 480 eurot tutvumisele kostja seisukohtade, materjalide ja seadustega ning seisukohtade koostamisele. Hageja esindaja esitas kohtule 10.06.2011 seisukohad seoses kostja vastusega kohtu küsimustele ja hageja seisukohtadele. Kohtu hinnangul on põhjendatud toimingud 2 tunni ulatuses summas 240 eurot. Kohus jättis arvestamata toimingud tutvumiseks materjalidega ja seadustega 2 tunni ulatuses, kuna see kuulub esindaja tavapärase tegevuse juurde kliendi esindamisel. 13.10.2011 arve alusel on hageja esindajal kulunud tutvumisele toimiku materjalidega ja 13.10.2011 kohtuistungil osalemisele 3,25 tundi summas 390 eurot. Kohus luges koos ettevalmistumisega istungiks põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi summas 180 eurot. 28.01.2012 arvelt nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 30.01.2012 seisukohtade, vastuväidete ja taotluste seoses kostja dokumentidega esitamiseks 3,6 tundi summas 432 eurot. Arvestades esitatud dokumendi sisu ja mahtu luges kohus ajakulu põhjendatuks. 17.02.2011 arve alusel on hageja esindajal kulunud ettevalmistumiseks kohtuistungiks 1 tund, esindamiseks kohtus 0,5 tundi ja tunnistajale küsimuste koostamiseks 0,5 tundi, kokku 2 tundi summas 240 eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 1 tund summas 120 eurot.
11.ja 26.06.2012 arvete alusel on hageja esindajal kulunud 3 tundi summas 360 eurot kostja täienduste ja täpsustustega ning konventsiooniga tutvumiseks, konsultatsiooniks, seisukohtade kujundamiseks ja kohtule esitamiseks. Põhjendatud ajakulu on 1 tund summas 120 eurot.
27.07.ja 10.08.2012 arvete alusel on hageja esindajal kulunud 11.07.2012 esitatud täiendavate seisukohtade kostja 04.07.2012 seisukohtadele, 27.07.2012 seisukoha kostja 13.07.2012 vastusele ja 10.08.2012 seisukoha kostja 31.07.2012 seisukohale koostamiseks 1,75 tundi summas 210 eurot. Kulu on põhjendatud ja vajalik. 16.08.2012 arve alusel on põhjendatud hageja esindaja ajakulu 0,25 tunni ulatuses summas 30 eurot (16.08.2012 esitati kohtule hageja seisukoht kostja 13.08.2012 väidete osas). 08.11.2012 arvest 2 tundi summas 240 eurot luges kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 1,5 tunni ulatuses summas 180 eurot. 16.01.2013 arvel märgitud tegevused (materjalidega tutvumine, menetlusliku olukorra analüüs ja kliendi konsultatsioon 2 tundi summas 240 eurot) ei ole menetluskulud TsMS mõistes. Seega kuuluvad hageja õigusabikulud maakohtu menetluses kostjalt 94,56% ulatuses väljamõistmisele kuni vastuhagi esitamiseni summas 381,38 eurot ((230,10+86,22+87)×94,56%).
Alates vastuhagi esitamisest on hagi ja vastuhagi arutatud koos. Sellest lähtuvalt arvestas kohus, et 50% ülejäänud hageja kuludest maakohtus tuleb kostjalt välja mõista 94,56% ulatuses ja 50% täies ulatuses. Alates vastuhagi esitamisest on hageja teinud põhjendatud kulutusi 1812 euro eest. Seega tuleb kostjalt välja mõista 1762,71 eurot (906 eurot×94,56%+906 eurot). Kokku mõistis kohus kostjalt välja hageja maakohtus kantud õigusabikulusid 2144,09 eurot. Ringkonnakohtu menetluses luges kohus põhjendatuks hageja kulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 2 tunni ulatuses summas 240 eurot ja hageja esindaja osalemise eest ringkonnakohtu istungil 1,5 tunni ulatuses summas 180 eurot. Menetluskulu ei ole selgituste andmine menetluslikust olukorrast (19.02.2013 arve). Hageja kulud apellatsioonimenetluses summas 420 eurot kuuluvad kostjalt väljamõistmisele 93,36% ulatuses, s.o 392,11 eurot. Kokku tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu 2989,46 eurot (453,26+2144,09+392,11). Kohus leidis, et kostja avaldus kuulub samuti rahuldamisele osaliselt, summas 68,06 eurot, sh riigilõiv 14,94 eurot ja õigusabikulud 53,12 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.Trans Cargo OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. septembri 2014 määruse tühistamist osaliselt ja uue määruse tegemist, millega jätta hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata või alternatiivselt määrata hageja menetluskulud kindlaks kostja väljapakutud ulatuses. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) puudub hageja avalduses märge, millises summas hageja menetluskulude kindlaksmääramist nõuab, mistõttu tuleb jätta hageja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 174 lg 3 näeb ette, et avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Hageja avalduses puudus menetluskulude nimekiri, milles oleks detailselt näidatud kulude koosseis. Asjaolu, et hageja oli avaldusele lisanud arvete koopiad, ei muuda avaldust korrektseks; 2) ei ole kohus põhjendanud, miks on kohtu hinnangul hageja esitatud arved usaldusväärsed, miks kohus loeb arvete koopiad samaväärseteks originaalarvetega, miks kohus ei arvesta, et arvetel puudub number ja hageja märge arvete vastuvõtmise kohta ning miks on kohus veendunud, et arved ei ole tehtud tagantjärele. Mitte üheltki arvelt ei nähtu, et hageja oleks arve vastu võtnud. Sellest tulenevalt ei ole veenvalt tõendatud, et hagejal on tekkinud maksmise kohustus Harri Paabo Õigusbüroo ees. Hageja ülekannetest Harri Paabo Õigusbüroole ei saa järeldada, et ülekanded on tehtud antud tsiviilasjas osutatud õigusabi eest. Maksekorraldustel ei ole viidet, mille eest ülekanne tehakse. Vaid ühte hageja maksekorraldust saab seostada toimunud tsiviilmenetlusega (14.09.2010 maksekorraldus summas 7500 krooni). Samas ei ole hageja esitanud vastavat Harri Paabo Õigusbüroo arvet summas 7500 krooni. Mõistlikult hoolas ettevõtja, kes järgib raamatupidamise reegleid, peaks märkima ära makse aluseks oleva dokumendi, arve ja selle numbri. Hageja ei ole seda teinud, mistõttu ei saa lugeda esitatud kuludokumente, välja arvatud 14.09.2010 maksekorraldus, antud tsiviilasjaga seotud olevaks; 3) juhul kui ringkonnakohus ei arvesta kostja põhjendusi hagejal menetluskulude olemasolu kohta, palub kostja arvestada alljärgnevate põhjendustega, miks maakohus määras hageja menetluskulude rahalise suuruse valesti ja põhjendamata. Kostja nõustub kohtuga, et hageja esindaja 04.06.2010 arvel näidatud õigusabi 1 tunni ulatuses summas 115,05 eurot ei ole kulu antud tsiviilasjaga seoses. Kostja nõustub 30.08.2010 arve alusel kulunud 2 tunniga summas 230,10 eurot, 05.10.2010 arve alusel kulunud 0,75 tunniga summas 86,22 eurot ja 04.01.2011 arve alusel kulunud 0,75 tunniga summas 87 eurot.
31.03.2011 arve alusel on hageja esindajal vastuhagile vastuse koostamiseks kulunud 2,5 tundi summas 300 eurot. Kohus pidas seda ajakulu põhjendatuks. Arvestades vastuse mahtu, on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi summas 180 eurot. 10.06.2011 arve järgi on hageja esindajal kulunud 4 tundi summas 480 eurot tutvumisele kostja seisukohtade, materjalide ja seadustega ning seisukohtade koostamisele. Arvestades töö mahtu, on põhjendatud 1,5 tundi summas 180 eurot (mitte 2 tundi summas 240 eurot nagu leidis kohus). Kostja on nõus kohtu seisukohaga, et 13.10.2011 arve summas 390 eurot ei ole põhjendatud, vaid põhjendatud on 1,5 tundi summas 180 eurot. 28.01.2012 arvelt nähtuvalt on hageja esindajal kulunud 3,6 tundi summas 432 eurot seoses 30.01.2012 kohtule esitatud seisukohtade, vastuväidete ja taotlustega. Kohus pidas seda ajakulu põhjendatuks. Põhjendatud sellise töömahu juures oleks 2 tundi summas 240 eurot. Kostja on nõus kohtu seisukohaga, et 17.02.2011 arve alusel ei ole põhjendatud ajakulu 2 tundi, vaid on 1 tund summas 120 eurot, ning 11. ja 26.06.2012 arvete alusel ei ole põhjendatud ajakulu 3 tundi, vaid on 1 tund summas 120 eurot. Samuti on kostja nõus, et 27.07.2012 ja 10.08.2012 arvete alusel ajakulu 1,75 tundi summas 210 eurot ning 16.08.2012 arve alusel ajakulu 0,25 tundi summas 30 eurot on põhjendatud. Ka on kostja nõus kohtu hinnanguga, et 08.11.2012 arve alusel ei ole põhjendatud ajakulu 2 tundi summas 240 eurot, vaid on 1,5 tundi summas 180 eurot. Samuti jättis kohus õigesti menetluskuluna arvestamata 16.01.2013 arve. Kostja ei vaidle vastu kohtu seisukohale, et hageja õigusabikulud kuuluvad maakohtu menetluses kostjalt väljamõistmisele kuni vastuhagi esitamiseni summas 381,38 eurot. Alates vastuhagi esitamisest on hageja teinud kostja arvates põhjendatud kulutusi 1440 euro ulatuses. Seega oleks kostja nõus, kui temalt mõistetakse välja 1400,83 eurot (720×94,56%+720). Kokku peab kostja endalt põhjendatult väljamõistetavaks maakohtus kantud õigusabikulusid summas 1782,21 eurot, millele lisandub hagi esitamisel tasutud riigilõivust 94,56% ehk 453,26 eurot. Kostja nõustub kohtu seisukohaga temalt hageja apellatsioonimenetluse kulude väljamõistmiseks summas 392,11 eurot. Eeltoodut kokku võttes on kostja nõus temalt hageja menetluskulude väljamõistmisega summas 2627,58 eurot (453,26+1782,21+392,11).
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.OÜ Astromoto vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja määruskaebuse menetlemisega seotud kulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) kajastub hageja menetluskulude detailne koosseis esitatud arvetel. Määruskaebuse etteheited arvete vormistamise kohta on otsitud. Arve numbriks on arve väljastamise kuupäev. Arvetel puudub märge kättesaamise kohta seetõttu, et arved saadeti elektronkirjaga. Arved on tasutud ühekaupa igaühes märgitud tähtaegadel. Kuna maksekorraldused kinnitavad usaldusväärselt maksete tegemise aega ja nende tegemiseks pidi arve hageja raamatupidamises olemas olema, siis ei ole võimalik, et arved on tagantjärele koostatud. Hageja on kinnitatud nende kulutuste seost käesoleva tsiviilasjaga. Arvete sisu, maksete tegemise aeg ja tsiviilasjas teostatud menetlustoimingud on omavahel kooskõlas; 2) ei sisaldu määruskaebuses väiteid, mis viitaks kohtu poolt diskretsioonipiiride rikkumisele õigusabiks kulutatud aja vajalikkuse hindamisel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 05.09.2014 määrus muutmata.
10.Kostja vaidlustas määruskaebuses maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kulud, paludes jätta hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata või alternatiivselt määrata hageja menetluskulud kindlaks kostja väljapakutud ulatuses. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollibki ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
12.Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist:
12.1.Määruskaebuse esitaja (kostja) taotleb kõigepealt maakohtu määruse tühistamist ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täies ulatuses rahuldamata jätmist põhjendusel, et hageja esitatud avaldus ei vasta TsMS § 174 lg-s 3 sätestatud nõuetele, kuna avalduses puudub märge, millises summas hageja menetluskulude kindlaksmääramist nõuab, ning samuti puudub menetluskulude nimekiri, milles oleks detailselt näidatud kulude koosseis. Lisaks leiab määruskaebuse esitaja, et hageja esitatud arved ei ole usaldusväärsed. Ringkonnakohus määruskaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu. Riigikohus on asunud seisukohale (lahendis nr 3-2-1-98-13, p 13), et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Muuhulgas on Riigikohus nimetatud lahendis märkinud, et menetluskulu tõendavaks dokumendiks TsMS § 174 mõttes on lisaks kulu kandmist tõendavale dokumendile ka menetlusosalisele esitatud arve. Hageja kõrvaldas esialgses avalduses maakohtu arvates esinenud puudused vastavalt maakohtu 17.12.2013 kirjas esitatud nõuetele, esitades 18.12.2013 tabeli, kust nähtuvad hageja menetluskulud kohtuastmete kaupa, hageja esindaja ajakulu ja õigusabi osutamise tunnihind. Õigusabi osutamisel tehtud toimingud ja hageja esindaja ajakulu konkreetselt igaks toiminguks on kirjas avaldusele lisatud arvetel. Hageja on avalduses vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 kinnitanud, et kõik dokumentides kajastatud kulutused on kantud käesolevas tsiviilasjas. Lisaks on hageja märkinud, et hageja ei ole arvetest nähtuvalt maksnud käibemaksu ega nõua ka selle hüvitamist. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eeltoodu on piisav, et hinnata hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohus jättis põhjendatult arvestamata kostja vastuväite, et hageja esitatud arved ei ole usaldusväärsed. Kostja osutatud puudused (arve number, allkiri arve vastuvõtmise kohta) on otsitud ja ei saa olla aluseks jätta hagejale lepingulise esindaja kulud hüvitamata. Hageja poolt kohtule esitatud Harri Paabo Õigusbüroo arvetel on olemas kuupäev ja allkiri ning selgelt on välja toodud osutatud teenus, kulutatud aeg ja tasu teenuse eest. Hageja on kinnitanud arvete seotust käesoleva tsiviilasjaga. Maakohus on tsiviilasja toimiku materjalide põhjal detailselt hinnanud arvetel kajastatud toimingute tegemist. Asjaolu, et hageja ei ole märkinud maksekorraldustel täpsemat selgitust kui „õigusabi“, ei oma asjas tähendust. Maakohus on asjakohaselt juhindunud Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-112-01, mille järgi õigusabi tasu väljamõistmiseks piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Asjas ei ole sisuliselt vaidlust selles, et hageja tsiviilasja menetluses Harri Paabo Õigusbüroo õigusabi kasutas. Õigusabi eest maksmise kohustus nähtub usaldusväärselt kohtule esitatud arvetest.
12.2.Määruskaebuse esitaja leiab samuti, et maakohus määras hageja menetluskulude rahalise suuruse valesti ja põhjendamata. Maakohus määras kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvaks hageja lepingulise esindaja kulud summas 2536,20 eurot, sh õigusabitasu maakohtus 2144,09 eurot ja õigusabitasu ringkonnakohtus 392,11 eurot.
Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud maakohtus võiksid olla põhjendatud summas 1782,21 eurot, s.o ca 361 eurot (ajaliselt ca 3 tunni ulatuses) vähem kui maakohus määras. Riigikohus on korduvalt märkinud (näiteks lahendites nr 3-2-1-137-13, p 11; 3-2-1-171-12, p 13), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohus analüüsis määruse tegemisel hageja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust arvete kaupa, hinnates üksikasjalikult hageja esindaja poolt asjas tehtud toimingute hulka, mahtu ja asjakohasust. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, on hageja taotletud lepingulise esindaja kulu mõnevõrra vähendanud ning on esitanud määruses piisavad kaalutlused oma järelduste põhjendamiseks. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kostja ei ole oma arvamust, et teatud toimingute ajakulu peaks olema väiksem (näiteks 2 tunni asemel 1,5 tundi), sisuliselt millegagi põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda kõiki maakohtu määruse põhjendusi. Riigikohus on rõhutanud (näiteks lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud hageja lepingulise esindaja kulu vastab tervikuna tsiviilasja olemusele ja asjaoludele (sh menetluse pikkusele).
13.TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.