3.Mõista Trans Cargo OÜ-lt OÜ Astromoto kasuks välja põhivõlg 438.88 eurot, viivised 2580.16 eurot ja kahjuhüvitis 173.80 eurot, kokku 3192.84 eurot (kolm tuhat ükssada üheksakümmend kaks eurot 84 senti).
4.Jätta Trans Cargo OÜ vastuhagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Trans Cargo OÜ kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Astromoto esitas Trans Cargo OÜ vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista lepingutasu 31 495 krooni, lepingust tulenevad viivised 21 811.70 krooni ja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise 2 719.35 krooni, kokku 56 026.05 krooni (3580.72 eurot). Hageja vähendas menetluse käigus nõuet ning tema lõplikuks nõudeks jäi arve nr 20100141 alusel vähem makstud 438.88 eurot, viivised kokku 2580.16 eurot ja kahjuhüvitis 173.80 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.01.2010.a töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja tegema kostjale rahvusvahelisi kaubavedusid ja kostja tasuma hagejale selle eest. Kostja jättis osa teenustasust maksmata ja rikkus arvestuste esitamise ja lepingutasu maksmise tähtaegu. 2010.a veebruaris teostatud veo kohta esitas kostja andmed 29.03.2010.a, s.t üks päeva pärast lepingu p 3.1 tähtaega. Hageja esitas kostjale 01.04.2010.a veo kohta arve nr 20100141, kostja tasus arve 49 päevase hilinemisega 27.05.2010.a ning osaliselt. Kostja on hagejale võlgu 6867 krooni (438.88 eurot). Lisaks palus hageja tasumisega viivitamise eest välja mõista viivised 49 päeva eest 417.73 eurot ja viivised kuni 04.01.2011.a 528.93 eurot. 2010.a märtsis teostatud veo kohta esitas kostja andmed 19.05.2010.a, s.t 21 päeva pärast tähtaega. Hageja esitas 19.05.2010.a kostjale arve nr 20100244 summas 24 628 krooni (1574.02 eurot). Kostja seda arvet tasunud ei ole. Menetluse kestel teatas hageja, et kostja on tasunud arve nr 20100244 alusel 31.12.2010.a summa 1574.02 eurot ning selles osas loobus hageja nõudest. Hageja palus arve alusel kostjalt välja mõista viivised 219 päeva eest summas 1723.55 eurot. Lisaks põhivõlale ja viivistele on hagejale tekkinud kahju andmete esitamisega viibimise tõttu. Kuna hagejal ei olnud andmeid, viibis ka arvete koostamine kokku 22 päeva võrra ning hageja saab kostjalt nõuda selle võrra vähem viiviseid. Arve nr 20100141 järgne kahju ühe päeva eest on 133.39 krooni ja arve nr 20100244 järgne kahju 21 päeva eest 2585.95 krooni, kokku 2719.35 krooni (173.80 eurot). Hageja leidis, et kostja esitatud kulutused ei anna alust arve mittetasumiseks. Hageja koostas arve töölepingu p 3.1 järgi kostjalt saadud info kohaselt. Hageja selgitas kohtuistungil, et teemaks on juba korra kinni peetud 1443 ja 2006 krooni. Autopassi eest pole ette makstud ning kui kulutuste summa on tõendatud, on hageja nõus selle tasuma. Hageja vaidles kostja tasaarvetusele vastu, kuna esitatud arve ei ole liiga suur.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja teatas, et tunnistab võlga arve nr 20100244 alusel summas 24 628 krooni. Arve nr 20100141 kohta leidis kostja, et maksmisele kuuluvast summast võeti maha tunnelimaksud 176 krooni, vale fraht 3253 krooni ja teemaksud 3438 krooni, kokku 6867 krooni (438.88 eurot). Kulutused selgusid Kingsrod Transport AS 30.04.2010.a arvest. Kostja oli nõus, et arvest nr 20100141 on tasumata 438.88 eurot. Teemaks ja autopass tulenevad Kingsrod Transport AS 18.05.2010.a arvetest, enammakstud reisitasu (nn. vale fraht) 30.04.2010.a arvest. Kingsrod Transport AS maksis liiga suure summa kostjale ja kostja tasus selle hagejale. Kostja pidi enammakstud reisitasu tagastama. Summade osas saadi selgus alles 26.05.2010.a, mis tingis arve tasumisega venitamise. Kostja teatas kohtuistungil, et tasaarvestab enda 2010.a teemaksust, autopassist ja reisitasust tuleneva nõude hageja arvest nr 20100141 tuleneva nõudega.
Kuna kostja arvas, et ka järgmisele arvele võivad tulla lisakulud, viibis järgneva arve tasumine. Järgneva arve tasumisega viivitas kostja ka eeldusel, et hageja ei tasu hilinemisega tekitatud kahju hüvitist. Kostja vaidles viivistele vastu, kuna teavitas hagejat, et andmete esitamisega läheb aega ja viivitamine toimus vaidluse tõttu. Kostja oli nõus, et viiviste arvutuskäik on õige. Kostja oli nõus tasuma viiviseid esimese arvega viivitamisel 1 päeva eest, samuti nõustus kostja lepingulise kahjuga esimese arve puhul. Kostja taotles VÕS § 162 alusel viiviste vähendamist.
VASTUHAGI NÕUE JA PÕHJENDUSED
3.Trans Cargo OÜ esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 38 200 krooni (2441.42 eurot). Vastuhagi kohaselt hilines hageja veok xxx veosega kokkulepitud sihtkohta seoses juhi alkoholijoobega ning seetõttu esitas Kingsrod Transport AS kostjale kahju nõude summas 20 000 norra krooni (2441.42 eurot). Veokile oli laevas broneeritud koht 11.03.2010.a, kuid Kingsrod Transport AS logistik ja kostja transpordiosakonna juhataja ei saanud veoki juhi Ervin Fedoniniga ühendust. Hageja juhataja oletas, et autojuht on joobes. Veok jõudis laevale 13.03.2010.a õhtuks. Veokis olnud Tingstad Papperi kaup pidi jõudma kohale Rootsi 12.03.2010.a ja Schenker AS kaup Norra 15.03.2010.a kell 8.00. Tegelikkuses aga jõudis koorem Rootsi tollilattu 15.03.2010.a pärastlõunal. Seal laaditi maha Rootsi koorem, veok sõitis Norra teist koormat maha laadima ja pärast seda tagasi Rootsi, kus võttis peale eelnevalt maha laaditud koorma ning viis Rootsi kliendile. Schenker AS sai kauba samal päeval hiljem, aga Tingstad Papper AB alles 16.03.2010.a. Hilinemise tõttu kaotas Kingsrod Transpost AS väärtusliku kliendi. Kostja selgitas, et veose sihtkohta saabumise aeg tuleneb rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR). Norra logistik saadab autojuhile sõnumi, kuhu laevale ja millal peab auto jõudma. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping oli vaid raamleping maksete teostamiseks, otsene veoteenuse osutamine toimus hageja kui allvedaja ja Kingsrod Transport AS-i kui tellija vahel. Kahjunõue ei ületa 3-kordset veotasu. Antud veo Norra-Itaalia veotasu oli 47 208 krooni ja ItaaliaNorra hind 36 868 krooni. Nõudeõigus pole aegunud, kuna kostja ja hageja esindajad suhtlesid omavahel koheselt peale veokijuhiga kontakti kaotamist ja oli selge, et kaup õigeks ajaks kohale ei jõua.
HAGEJA SEISUKOHAD VASTUHAGILE
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja näidanud, millist lepingulist kohustust hageja rikkus. Töövõtulepingus ei ole kaupade kohale toimetamise tähtaega. Esitatud dokumentidel ei ole kohale jõudmise tähtaega, on ainult saatmise aeg. Kostja ei ole tõendanud kahju olemasolu, suurust ega põhjuslikku seost kahju ja lepingu rikkumise vahel. Töövõtulepingu p 6.1 sätestab ainult süülise vastutuse, kuid kostja ei ole tõendanud hageja süüd. Poolte vahel puudus kokkulepe veotähtaja osas ja seega tuleb kohaldada VÕS § 790 kohustust toimetada veos kohale mõistliku tähtaja jooksul. Rahvusvaheline saateleht ei sisalda lepingu p 5.1 kohast pretensiooni ja seega on kostja täitmise pretensioonideta vastu võtnud. Kostja ei ole tõendanud, et veos hilines juhi joobe tõttu. Samuti ei ole kostja tõendanud kahju suurust ning hageja esitab kahju nõudele vastuväiteid VÕS § 800 lg 2 alusel. Kulutused ei ole mõistlikud ja ei kuulu VÕS § 128 lg 3 kohaselt hüvitamisele. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt VÕS § 795 lg 4 on vedaja vastutus piiratud. Kostja nõue on VÕS § 801 lg 4 kohaselt aegunud, kuna kostja teatas veotähtaja väidetavast ületamisest alles 02.12.2010.
CMR sätteid ei ole enamuses kohaldatavad poolte vahelistele õigussuhetele, kuna poolte vahel puudusid kauba saatja ja vedaja vahelised õigussuhted. Kohaldatav on CMR art 28 p 2. Hageja ja kostja on omavahel veotähtaja ületamise puhuks kokku leppinud üksnes 0.5% suuruses leppetrahvis veotasust iga viivitatud päeva eest.
KOHTU SEISUKOHAD
5.Kostja esitas taotluse 08.11.2012.a kohtuistungi protokolli parandamiseks, hageja vaidles taotlusele vastu. Kohus jätab protokolli parandamise taotluse rahuldamata, kuivõrd poole esindaja ütlus ei ole tõend.
6.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid 04.01.2010.a töövõtulepingu, mille kohaselt hageja kohustus kostjale tegema rahvusvahelisi kaubavedusid. Kostja kohustus selle eest tasuma (I kd, tl 6-7). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas poolte kohustused tulenevad ainult võlaõigusseadusest (VÕS §§ 774-823) või ka rahvusvahelisest kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR). Kohus leiab, et kuivõrd pooled on omavahelises lepingus p 8.1. kokku leppinud, et rahvusvahelise veo teostamisel lähtuvad pooled CMR konventsioonist, kuulub eelkõige kohaldamisele konventsioon. Hageja on kostja tellimusel teostanud rahvusvahelist kaubavedu ning Eesti on konventsiooniga ühinenud, seega kuulub ka CMR Artikli 1 p 1 järgi kohaldamisele konventsioon. Oluline on asjaolu, et poolte kokkuleppel asusid kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht erinevates riikides. Konventsiooni kohaldamine ei sõltu sellest, et kostja ei olnud kauba saaja või saatja. Seega lähtub kohus vaidluse lahendamisel lepingust, võlaõigusseaduse sätetest ning CMR-ist. Konventsiooni kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et artikkel 6 kohaselt peavad vedaja nimi ja aadress olema märgitud saatelehele. CMR-il on vedajaks märgitud Kingsrod Transport AS ning mõne saatelehe kohaselt toimub vedu hagejale kuuluva sõidukiga (I kd, tl 63 tõlked). Hageja ja kostja vahel on sõlmitud veoleping, mille kohaselt hageja on vedaja ehk töövõtja ja kostja tellija. Kohtule ei ole esitatud andneid selle kohta, milline õigussuhe on Kingsrod Transport AS ja kostja vahel ning see ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Kohus leiab, et hageja kui tegelik vedaja vastutab tulenevalt VÕS §-st 800 samal viisil kui vedaja ning seega tulenevad tema kohustused ka CMR-is vedaja kohta sätestatust.
7.Töövõtulepingu p 3.1 kohaselt esitab kostja Kingsrod Transport AS hindade alusel hagejale järgimise kuu 28. kuupäevaks arvutused, kusjuures hindadest võetakse maha 5% ning muud kaasnenud kulud. Hageja koostab kostja arvutuste alusel arve, mille kostja kohustub tasuma 7 kalendripäeva jooksul arve koostamisest. Pooled ei ole osundanud sellele, et nimetatud regulatsioon oleks seaduse või konventsiooniga vastuolus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 2010.a veebruaris teostatud veo kohta esitas kostja andmed 29.03.2010.a (tl 11). Hageja esitas kostjale veo kohta 01.04.2010.a arve nr 20100141 (tl 12) ning kostja tasus 27.05.2010.a arve hagejale osaliselt. Kostja on omaks võtnud, et hagejale on arve alusel tasumata 438.88 eurot (II kd tl 124). Kostja kohustus tasuda hagejale veo eest tuleneb VÕS §-st 774 lg 1 ja poolte vahel sõlmitud lepingust ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks nõutud summa välja.
8.Kostja on menetluse kestel esitanud tasaarvelduse avalduse, mille kohaselt ta tasaarvestab hageja nõude oma nõudega hageja vastu. Kostja nõue tuleneb 2010.a teemaksust (2 x 88 krooni, I kd tl 88, 89), autopassist (2 x 1719 krooni, I kd tl 87) ja reisitasust (vale frant, 3253 krooni, selgitus I kd tl 84, 90). Summad tulenevad Kingsrod Transport AS 30.04.2010.a ja 18.05.2010.a arvetest ning kostja poolt hagejale esitatud arvest (II kd tl 35).
Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3 kohaselt tehakse arvestused iga kuu kulude kohta järgmise kuu
28.kuupäevaks ning veoste hinnast arvutatakse maha kaasnenud kulud. Seega oli kostjal õigus võtta tema tehtud kulutused arvest maha, aga sellest tuli hagejat teavitada. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et arve nr 20100141 koostati kostja andmete põhjal ning tehtud kulutuste kohta saadi teave hiljem. CMR selliste kulutuste hüvitamist ei käsitle. VÕS § 787 ning CMR sätestavad, et kui vedajal tekivad veosele kulutused, on tal õigus nõuda nende hüvitamist veose saajalt. Kohus leiab, et tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p-st 3 on kostjal õigus nõuda hagejalt nende kulude hüvitamist, mille kostja on teinud hageja eest. Kohus leiab, et kostja ei ole teemaksu tasumist piisavalt tõendanud. Teemaksu kohta esitatud arvelt ning sellele lisatud makseväljavõttest ei selgu, millal ja mille eest on teemaks arvestatud. Väljavõttel on toodud 2 tõenäoliselt hagejale kuuluvat sõidukit, kuid arvest ei selgu, kas see on esitatud muuhulgas hageja sõidukite kohta. Kohus märgib, et eesti keelne arve (I kd, tl 89) ja inglise keelne alusdokument (I kd, tl 93) on arvutustehte osas erinevad. Kuna hageja on teemaksule vastu vaielnud (I kd tl 133 pöördel), peaks kostja selle makse tasumist tõendama, kostja ei ole seda tõendanud. Kostja esindaja on 05.05.2011.a vastuses märkinud (I kd tl 84), et kuna mõlemad sõidukid, nii XXX ja XXX kuulusid AS-ile Astromoto, siis kuulusid nimetatud summad kinnipidamisele. Kohtule ei ole arusaadav, kas ja kelle arvelt on nimetatud summad kinnipeetud. Hageja ei ole autopassi summale vastu vaielnud, kuid on pidanud kostja nõuet tõendamatuks. Kohus leiab, et ka autopassi eest tasumist ei ole kostja tõendanud. Autopassi kohta esitatud arvelt (tl 87, 165) nähtub, et see on esitatud 11 veoauto kohta, kuid arvest ei selgu, kas nende sõidukite sees on ka hageja kasutuses olnud autod. Kostja ei ole selgitanud ja tõendanud ka reisitasu enammakset summas 3253 krooni, kuigi kohus on talle sellekohase ettepaneku teinud (tl 133). Kostja on esitanud Magne Markusseni teatise koos reisiandmete päringuga ja kreeditarve (tl 151-154, 168), kuid dokumentidest ei ole üheselt arusaadav, mida need kajastavad. Kostja ei ole kohtule esitanud ka vastavaid selgitusi. Dokumentidest ei ole võimalik aru saada, et kostja oleks hagejale maksnud üleliia reisitasu. Kohus leiab, et hageja nõude tasaarvestamiseks ei piisa sellest, kui kostja esitab dokumentaalseid tõendeid. Kostjal tuleb esitada ka oma nõude põhjendus, siduda kõik esitatud dokumentaalsed tõendid tasaarvestuse aluseks olevate asjaoludega ning näidata, et kostjal on hageja vastu nõue. Kostja ei ole seda hoolimata kohtu ettepanekust teinud. Tõendid ei ole kohtu jaoks selged, neile on tehtud harilikuga juurdekirjutusi, mida kostja ei ole samuti selgitanud. Üldine viide selle kohta, mida dokument kajastab, ei ole dokumentide iseloomu arvestades piisav. Kostja ei ole tõendeid sidunud oma nõudega. Kostja ei ole viidanud ka sellele, millisest dokumendist või sättest tuleneb tema õigus esitada hageja vastu kulude hüvitamise nõue. Kostja on kohtule esitanud dokumente, mis kajastavad teemaksu. Kosja selgitustest nähtub, et tasaarvestus on esitatud ainult XXX reisi 25.05.-08.03.2010.a ning veoki 585 MKI reisi 1518.03.2010.a alusel (tl 211, II kd tl 26). Seega jätab kohus kõik ülejäänud teemaksu ja autopassi käsitlevad tõendid tähelepanuta (tl 155-164, 169-209, 212-214, II kd tl 30-34). Kohus jätab eeltoodu alusel kostja tasaarvestuse avalduse arvesse võtmata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista arve nr 20100141 järgi tasumata summa 438.88 eurot.
9.Hageja on lisaks põhivõlale taotlenud ka viiviste väljamõistmist. Arve nr 20100244 tasus kostja menetluse kestel ja hageja palus selle arve tasumisega viivitamise eest välja mõista viivised 219 päeva eest 1723.55 eurot. Hageja palus arve nr 20100141 tasumisega viivitamise eest välja mõista viivised kuni 27.05.2010.a eest summas 417.73 eurot ning viivised tasumata lepingutasult põhisumma ulatuses, s.t 438.88 eurot. Viimase täpsustuse esitas hageja 08.11.2012.a kohtustungil. Seega on viimane viivis arvestatud alates 28.05.2010.a. Kostjal oli poolte vahel sõlmitud lepingu p 3 kohaselt kohustus tasuda arve 7 kalendripäeva jooksul. Viivise summaks on töölepingu p 6.3
kohaselt 0.5% viivitatud summast kalendripäevas. Kostja nõustus, et viiviste arvutuskäik on õige ning kohus seda ei kontrolli. Hageja on õigesti nimetanud viiviste summaks 2580.16 eurot (1723.55 + 417.73 + 438.88) ja see tuleb kostjalt välja mõista VÕS § 113 alusel. Kostja on esitanud viiviste vähendamise taotluse VÕS § 162 alusel. Kohus on teinud kostjale ettepaneku selgitada ja tõendada VÕS § 162 nimetatud viiviste vähendamise eelduseid, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja väide, et ta teatas hagejale andmete esitamisega viibimisest ning arve tasumine viibis võimaluse tõttu, et tekivad lisakulud, ei ole viiviste vähendamise aluseks. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja taotlus viiviste vähendamiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Lisaks viivistele palus hageja välja mõista kahjuhüvitise aja eest, kui kostja viivitas arve koostamiseks vajalike andmete esitamisega. Töövõtulepingu p 3 kohaselt koostatakse arve kostja esitatud arvutuste alusel. Kostjal oli kohustus nimetatud punkti järgi esitada vajalikud arvutused eelmise kuu kohta iga kuu 28. kuupäevaks. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole seda kohustust täitnud. Kostja on menetluse kestel teatanud, et nõustub arve nr 20100141 puhul lepingulise kahjuga, kuid 08.11.2012.a kohtuistungil kostja hageja nõuet ei tunnistanud. Sisulisi vastuväiteid ei ole kostja hageja nõudele esitanud. Kohus leiab, et hageja nõue kahjuhüvitise väljamõistmiseks tuleb rahuldada VÕS § 127 lg 1; 128 lg 4 alusel. Kui kostja oleks esitanud arvete koostamiseks vajalikud arvutused õigeaegselt, oleks kohus mõistnud kostja viivitatud aja eest hagejale välja viivised. Seega on hagejal saamata jäänud tulu viivistena. Kostja ei ole hageja esitatud arvutuskäiku vaidlustanud ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 173.80 eurot.
11.Trans Cargo esitas vastuhagi kahjuhüvitise 2441.42 euro väljamõistmiseks. Kostja väidete kohaselt rikkus hageja kohustust toimetada Tingstad Papperi kaup kohale Rootsi 12.03.2010.a, see jõudis kliendini 16.03.2010.a. Teine osa kaubast pidi jõudma Schenker AS-ini Norra 15.03.2010.a kell 8.00, aga jõudis sama päeva pärastlõunaks. Poolte vahel sõlmitud veolepingu p 8.1 on pooled kokku leppinud, et tuleb lähtuda CMR konventsioonist. Lepingus endas ei ole konkreetseid veotähtaegu kindlaks määratud. CMR artikli 6 p 2 f kohaselt märgitakse saatedokumendile vajaduse korral ka kokku lepitud veotähtaeg. Hageja väitel ei olnud pooltel kokku lepitud veose kohale toimetamise tähtaega. Kostja on menetluse kestel selgitanud, et Tingstad Papperi kaup pidi jõudma kohale Rootsi 12.03.2010.a ja Schenker AS kaup Norra 15.03.2010.a kell 8.00. Kostja rahvusvahelistelt saatedokumentidelt ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud veotähtajas (I kd tl 45-46, 50, tõlked kaante vahel). Kostja väitel saadeti autojuht Ervin Fedoninile info selle kohta, millal ta peab laevale jõudma. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kogu info saadeti autojuhile SMS teel (I kd, tl 215). Tunnistaja Ervin Fedonini ütlustega on tõendatud, et ta sai veose sihtkoha teada sõnumiga, veose tähtaega talle peale laadimisel ei öeldud (II kd tl 63-64). Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et teda oleks selgelt teavitatud veose tähtajast ning esitatud pretensioone tähtaja ületamise pärast. Samuti ei ole kauba hilinemise kohta märkust tehtud saatedokumentidele. Seega asub kohus seisukohale, et kostja ei ole tõendanud veotähtaja kokku leppimist. CMR artikkel 19 sätestab, et kui kaupa ei toimetatud kohale kokkulepitud tähtajaks või kui kokkulepitud tähtaja puudumise korral veo tegelik kestus /---/ ületab aja, mis peaks olema mõistlikult võimaldatud kohusetruule vedajale, siis loetakse kaup kohaletoimetatuks viivitusega. Analoogse põhimõtte sätestab ka VÕS § 790. Tulenevalt CMR artiklist 19 ja VÕS §-st 790 peaks kostja tõendama, et kaupa ei veetud kohale mõistliku ajaga. Kostja ei ole ka seda tõendanud.
12.Hageja on esitanud vastuväite, mille kohaselt kauba võimalikust hilinemisest ei teavitatud õigeaegselt. Rahvusvahelise kaubaveo mõttes on hageja vedaja ning Kingsrod Transport AS kauba saatja.
Pooled on töövõtulepingu p 8.1 kokku leppinud CMR kohaldamise. Võlaõigusseadus kohaldub ainult juhul, kui CMR mingit küsimust ei reguleeri. CMR artikkel 30 p 3 sätestab, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaup anti üle osaliselt 15.03.2010.a ning teine osa 16.03.2010.a, seega oleks saaja pidanud nõudest teavitama vedajat OÜ Astromoto hiljemalt 30.03.2010.a ning 31.03.2010.a. Elektronkirjaga on võimalikust nõudest teavitatud kostjat 25.03.2010.a (II kd, tl 98-99). Kohus arvestab antud dokumendiga, kuna arvestades hageja esitatud vastuväidet tähtaja kohta ei ole tõend esitatud hilinemisega. Hageja esitas tähtaega puudutava vastuväite pärast seda, kui kohtu antud tähtaeg tõendite esitamiseks oli möödunud. Lisaks ei põhjustanud dokumendi esitamine tsiviilasja lahendamises viivitust. Samas ei nähtu ühestki dokumendist, et hagejat oleks üldse võimalikust nõudest kirjalikult teavitatud. Kuna hageja vastutab nagu vedaja, peab talle olema konventsiooniga tagatud ka samasugune kaitse kui vedajale. Seega oleks pidanud pretensioon jõudma 21 päeva jooksul kauba üleandmisest ka hagejani. Kohus leiab eeltoodu alusel, et kostja ei ole tõendanud hageja poolset lepingu rikkumist ning oma nõudeõiguse olemasolu. Kuna lepingu rikkumist ei ole tõendatud, ei analüüsi kohus kostja esitatud kahjunõuet summaliselt (I kd, tl 41-42. 143-150). Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus jätab tähelepanuta hageja 03.03.2010.a ja 29.03.2010.a arve, kuna poolte vahel ei ole selles osas vaidlust (I kd tl 95-98). Samuti jätab kohus tähelepanuta võõrkeelsed dokumendid (II kd tl 38-43) ja kaardid, kuna poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, kus veok asus konkreetsel ajahetkel. Kohus jätab tähelepanuta võõrkeelsed dokumendid, kuna poolte vahel ei ole vaidlust tõlke õigsuse üle (I kd tl 43-44, 47-49, 51-52).
14.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, jätab vastuhagi rahuldamata ning jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.