Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2013, Tartu
Tsiviilasja number
2-10-43017
Tsiviilasi
OÜ Astromoto hagi Trans Cargo OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja Trans Cargo OÜ vastuhagi OÜ Astromoto vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
2615,22 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Trans Cargo OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. mai 2013
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja/vastuhagi hageja) – Trans Cargo OÜ (rk: 10323299), esindaja advokaat Marko Paabumets Vastustaja (hageja/vastuhagi kostja) – OÜ Astromoto (rk: 10039693), esindajad Harri Paabo ja Villi Becker
1.Tühistada Tartu Maakohtu 14. detsembri 2012 otsus osas, millega maakohus rahuldas OÜ Astromoto hagi Trans Cargo OÜ vastu täielikult ja mõistis Trans Cargo OÜ-lt OÜ Astromoto kasuks välja 173,80 eurot ning menetluskulude jaotuse osas.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ
esindajad
RESOLUTSIOON
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
Astromoto hagi Trans Cargo OÜ vastu 173,80 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning OÜ Astromoto hagi menetlemisega seotud menetluskulud 94,56% Trans Cargo OÜ kanda ja 5,44% OÜ Astromoto kanda.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Jätta rahuldamata Trans Cargo OÜ taotlus 08.11.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
3.2.Rahuldada OÜ Astromoto hagi Trans Cargo OÜ vastu osaliselt ja mõista Trans Cargo OÜ-lt OÜ Astromoto kasuks välja 3019 (kolm tuhat üheksateist) eurot 4 senti.
3.3.Jätta rahuldamata OÜ Astromoto hagi Trans Cargo OÜ vastu 173,80 euro väljamõistmiseks.
3.4.Jätta rahuldamata Trans Cargo OÜ vastuhagi OÜ Astromoto vastu 2441,42 euro väljamõistmiseks.
3.5.Jätta menetluskuludest maakohtus seoses OÜ Astromoto hagi menetlemisega 94,56% ulatuses Trans Cargo OÜ kanda ja 5,44% OÜ Astromoto kanda. Jätta menetluskulud maakohtus seoses Trans Cargo OÜ vastuhagi menetlemisega Trans Cargo OÜ kanda.“
4.Trans Cargo OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta menetluskuludest ringkonnakohtus 93,36% Trans Cargo OÜ kanda ja 6,64% OÜ Astromoto kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Astromoto esitas 02.09.2010 maakohtule Trans Cargo OÜ vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja lepingutasu 31 495 krooni, viivised 21 811,70 krooni ja lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitise 2719,35 krooni. Hageja vähendas menetluse käigus nõuet ning lõplikuks nõudeks jäi arve nr 20100141 alusel vähem makstud 438,88 eurot, viivised 2580,16 eurot ja kahjuhüvitis 173,80 eurot.
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 04.01.2010 töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja tegema kostjale rahvusvahelisi kaubavedusid. Kostja jättis osa teenustasust maksmata ning rikkus arvestuste esitamise ja lepingutasu maksmise tähtaegu. 2010 veebruaris teostatud veo kohta esitas kostja andmed 29.03.2010, st üks päev pärast lepingu p 3.1 tähtaega. Hageja esitas kostjale 01.04.2010 veo kohta arve nr 20100141, kostja tasus arve osaliselt 27.05.2010, s.o 49-päevase hilinemisega. Kostja on hagejale võlgu 438,88 eurot. Lisaks palus hageja tasumisega viivitamise eest välja mõista viivise 49 päeva eest 417,73 eurot ja viivise kuni 04.01.2011. a 528,93 eurot. 2010 märtsis teostatud veo kohta esitas kostja andmed 19.05.2010, st 21 päeva pärast tähtaega. Hageja esitas 19.05.2010 kostjale arve nr 20100244 summas 24 628 krooni (1574,02 eurot). Kostja tasus arve 31.12.2010 ja selles osas hageja loobus nõudest. Hageja palus arve alusel kostjalt välja mõista viivise 219 päeva eest 1723,55 eurot. Lisaks on hagejale tekkinud kahju andmete esitamisega viivitamise tõttu, kuna arvete koostamine viibis 22 päeva võrra ning hageja saab kostjalt nõuda selle võrra vähem viiviseid. Arve nr 20100141 järgne kahju ühe päeva eest on 133,39 krooni ja arve nr 20100244 järgne kahju 21 päeva eest 2585,95 krooni, kokku 2719,35 krooni (173,80 eurot).
2.Kostja tasus 31.12.2010 hagejale arve nr 20100244 summas 24 628 krooni. Kostja oli nõus, et arvest nr 20100141 on tasumata 438,88 eurot. Kostja teatas, et tasaarvestab enda 2010. a teemaksust, autopassist ja reisitasust tuleneva nõude hageja arvest nr 20100141 tuleneva nõudega. Kostja vaidles viivistele vastu, kuna ta teavitas hagejat, et andmete esitamisega läheb aega, ja viivitamine toimus vaidluse tõttu.
3.Trans Cargo OÜ esitas 03.12.2010 kohtule vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista kahjuhüvitise 38 200 krooni (2441,42 eurot). Vastuhagi kohaselt hilines hageja veok 670 MKI veosega sihtkohta ja seetõttu esitas Kingsrod Transport AS kostjale kahjunõude summas 20 000 norra krooni (2441,42 eurot). Veokile oli laevas broneeritud koht 11.03.2010, kuid Kingsrod Transport AS logistik ja kostja transpordiosakonna juhataja ei saanud veoki juhi, E. F. ühendust. Hageja juhataja oletas, et autojuht on joobes. Veok jõudis laevale 13.03.2010 õhtuks. Veokis olnud Tingstad Papperi kaup pidi jõudma Rootsi 12.03.2010 ja Schenker AS kaup Norrasse 15.03.2010 kell 8.00. Tegelikkuses jõudis koorem Rootsi tollilattu 15.03.2010 pärastlõunal. Schenker AS sai kauba samal päeval hiljem ja Tingstad Papper AB alles 16.03.2010. Hilinemise tõttu kaotas Kingsrod Transpost AS väärtusliku kliendi. Veose sihtkohta saabumise aeg tuleneb rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonist (CMR). Norra logistik saadab autojuhile sõnumi, kuhu laevale ja millal peab auto jõudma. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping oli vaid raamleping maksete teostamiseks, otsene veoteenuse osutamine toimus hageja kui allvedaja ja Kingsrod Transport AS kui tellija vahel.
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostja näidanud, millist lepingulist kohustust hageja rikkus. Töövõtulepingus ei ole kaupade kohale toimetamise tähtaega. Ka esitatud dokumentidel ei ole kohale jõudmise tähtaega, on ainult saatmise aeg. Kostja ei ole tõendanud kahju olemasolu, suurust ega põhjuslikku seost kahju ja lepingu rikkumise vahel. Töövõtulepingu p 6.1 sätestab ainult süülise vastutuse, kuid kostja ei ole tõendanud hageja süüd. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe veotähtaja osas, tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 790 kohustust toimetada veos kohale mõistliku tähtaja jooksul. Rahvusvaheline saateleht ei sisalda lepingu p 5.1 kohast pretensiooni, seega on kostja täitmise pretensioonideta vastu võtnud. Kostja ei ole tõendanud, et veos hilines juhi joobe tõttu. Lisaks tuleb arvestada, et vastavalt VÕS § 795 lg-le 4 on vedaja vastutus piiratud. Kostja nõue on ka VÕS § 801 lg 4 kohaselt aegunud, kuna kostja teatas veotähtaja väidetavast ületamisest alles 02.12.2010. CMR sätted ei ole enamuses pooltevahelisele õigussuhtele kohaldatavad, kuna poolte vahel puudusid kauba saatja ja vedaja vahelised õigussuhted.
Kohaldatav on CMR artikli 28 p 2. Hageja ja kostja on veotähtaja ületamise puhuks kokku leppinud üksnes leppetrahvis 0,5% veotasust iga viivitatud päeva eest.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 14. detsembri 2012 otsusega OÜ Astromoto hagi ja mõistis Trans Cargo OÜ-lt OÜ Astromoto kasuks välja põhivõla 438,88 eurot, viivised 2580,16 eurot ja kahjuhüvitise 173,80 eurot, kokku 3192,84 eurot. Trans Cargo OÜ vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel Trans Cargo OÜ kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on pooled omavahelise lepingu p-s 8.1 kokku leppinud, et rahvusvahelise veo teostamisel lähtuvad pooled CMR konventsioonist, seega kuulub eelkõige kohaldamisele konventsioon. Hageja teostas kostja tellimusel rahvusvahelist kaubavedu ja Eesti on konventsiooniga ühinenud, seega kuulub ka CMR artikli 1 p 1 järgi kohaldamisele konventsioon. Oluline on asjaolu, et poolte kokkuleppel asusid kauba vastuvõtmise ja üleandmise koht erinevates riikides. Konventsiooni kohaldamine ei sõltu sellest, et kostja ei olnud kauba saaja või saatja. Seega lähtus kohus vaidluse lahendamisel lepingust, võlaõigusseadusest ning CMR-ist. Konventsiooni kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et artikli 6 kohaselt peavad vedaja nimi ja aadress olema märgitud saatelehele. CMR-il on vedajaks märgitud Kingsrod Transport AS ning mõne saatelehe kohaselt toimub vedu hagejale kuuluva sõidukiga (I kd, tl 63 tõlked). Hageja ja kostja vahel on sõlmitud veoleping, mille järgi hageja on vedaja ehk töövõtja ja kostja tellija. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, milline õigussuhe on Kingsrod Transport AS ja kostja vahel. Kohus leidis, et hageja kui tegelik vedaja vastutab tulenevalt VÕS §-st 800 samal viisil kui vedaja ning seega tulenevad tema kohustused ka CMR-is vedaja kohta sätestatust. Kostja võttis omaks, et hagejale on 01.04.2010 arve nr 20100141 alusel tasumata 438,88 eurot. Kostja kohustus tasuda hagejale veo eest tuleneb VÕS § 774 lg-st 1 ja lepingust. Kostja menetluse kestel esitatud tasaarvestuse avalduse jättis kohus arvesse võtmata ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja arve nr 20100141 järgi tasumata summa 438,88 eurot. Hageja taotles lisaks põhivõlale ka viiviste (0,5% viivitatud summast kalendripäevas) väljamõistmist. Kostja nõustus, et viiviste arvutuskäik on õige ja kohus seda ei kontrollinud. Hageja on õigesti nimetanud viiviste summaks 2580,16 eurot (1723,55 eurot arve nr 20100244 tasumisega viivitamise eest + 417,73 eurot arve nr 20100141 tasumisega viivitamise eest kuni 27.05.2010 + 438,88 eurot viivis tasumata lepingutasult põhisumma ulatuses) ning see tuleb kostjalt lepingu p 3 ja p 6.3 ning VÕS § 113 alusel välja mõista. Hageja kahjuhüvitise nõue tuleb rahuldada VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 4 alusel. Töövõtulepingu p 3 kohaselt koostatakse arve kostja esitatud arvutuste alusel ja kostjal oli kohustus esitada vajalikud arvutused eelmise kuu kohta iga kuu 28. kuupäevaks. Kui kostja oleks esitanud arvete koostamiseks vajalikud arvutused õigeaegselt, oleks kohus mõistnud kostja viivitatud aja eest hagejale välja viivised. Seega on hagejal saamata jäänud tulu viivistena. Kostja ei ole hageja arvutuskäiku vaidlustanud ning kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 173,80 eurot. Trans Cargo OÜ vastuhagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks jättis kohus rahuldamata. Lepingu p-s 8.1 on pooled kokku leppinud, et tuleb lähtuda CMR konventsioonist. Lepingus ei ole konkreetseid veotähtaegu kindlaks määratud. CMR artikli 6 p 2 f kohaselt märgitakse saatedokumendile vajaduse korral ka kokku lepitud veotähtaeg. Kostja rahvusvahelistelt saatedokumentidelt ei nähtu, et pooled oleksid kokku leppinud veotähtajas (I kd, tl 45-46, 50, tõlked kaante vahel). Kostja väitel saadeti autojuht E. F. info selle kohta, millal ta peab laevale jõudma. Hageja ei ole vaidlustanud kostja väidet, et kogu info saadeti autojuhile SMSi teel (I kd, tl 215). Tunnistaja E. F. ütlustega on tõendatud, et ta sai veose sihtkoha teada
sõnumiga, veotähtaega talle peale laadimisel ei öeldud (II kd, tl 63-64). Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et teda oleks selgelt teavitatud veotähtajast ning esitatud pretensioone tähtaja ületamise pärast. Samuti ei ole kauba hilinemise kohta tehtud märkust saatedokumentidele. Seega kostja ei ole tõendanud veotähtaja kokku leppimist. Tulenevalt CMR artiklist 19 ja VÕS §-st 790 peaks kostja tõendama, et kaupa ei veetud kohale mõistliku ajaga. Kostja ei ole ka seda tõendanud. Hageja esitas vastuväite, mille järgi kauba võimalikust hilinemisest ei teavitatud õigeaegselt. Rahvusvahelise kaubaveo mõttes on hageja vedaja ja Kingsrod Transport AS kauba saatja. Pooled on lepingu p-s 8.1 leppinud kokku CMR kohaldamise. Võlaõigusseadus kohaldub ainult juhul, kui CMR mingit küsimust ei reguleeri. CMR artikli 30 p 3 sätestab, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib tuua kaasa hüvituse tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Kaup anti üle 15.03.2010 ning 16.03.2010, seega oleks saaja pidanud teavitama nõudest vedajat (hagejat) hiljemalt 30.03.2010 ja 31.03.2010. Elektronkirjaga teavitati kostjat võimalikust nõudest 25.03.2010 (II kd, tl 98-99). Ühestki dokumendist ei nähtu, et hagejat oleks üldse võimalikust nõudest kirjalikult teavitatud. Kuna hageja vastutab nagu vedaja, peab talle olema konventsiooniga tagatud samasugune kaitse kui vedajale. Seega oleks pidanud pretensioon jõudma 21 päeva jooksul kauba üleandmisest ka hagejani. Kohus leidis eeltoodu alusel, et kostja ei ole tõendanud hageja poolset lepingu rikkumist ja oma nõudeõiguse olemasolu. Kuna lepingu rikkumist ei ole tõendatud, ei analüüsinud kohus kostja kahjunõude suurust.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Trans Cargo OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
14.detsembri 2012 otsuse tühistamist osas, milles kohus rahuldas OÜ Astromoto hagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 173,80 eurot ja jättis Trans Cargo OÜ vastuhagi rahuldamata, ning asja saatmist Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus hageja kahjuhüvitise nõudele vääralt VÕS § 127 lg-t 1 ja § 128 lg-t 4. Viivisenõue iseenesest ei saa olla käsitletav saamata jäänud tuluna. Lepingu p-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise tõttu ei näe leping ette vastutust leppetrahvi näol. Kahju hüvitamise üldpõhimõtete kohaselt tuleb mingi kohustuse rikkumise korral tuvastada, milliseid huve antud kohustus kaitsma pidi ehk millise kahju ärahoidmine oli kohustuse eesmärgiks, ning asetada kahjustatud isik kahju hüvitamise kaudu olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud. Viiviste võimalik väljamõistmine hagejale otsusega ei ole käsitletav hageja kaitstava huvina lepingu p-s 3 sätestatud kohustuse mittekohase täitmise korral. Lepingu p-s 3 sätestatud kohustuse, koostada iga kuu 28. kuupäevaks eelmise kuu kohta arvutused, mittekohane täitmine ei ole põhjuslikus seoses võimaliku viivisenõudega. Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist kohustuse mittekohase täitmisega kostja poolt arvutuste esitamisel. Viivis, tulenevalt VÕS § 113 lg-st 1, ei ole käsitletav kahjuna VÕS § 128 lg 4 järgi; 2) on kostja tõendanud lepingu rikkumise hageja poolt. Kostja on tõendanud veotähtaja kokku leppimise. Kohtu järeldused on vastuolulised. Kuna asjas on tuvastatud, et kogu info edastati autojuhile SMS-i teel, vastavalt ka kohtu viidatud tõendile (I kd, tl 215), saab järeldada, et autojuhile edastati ka praamiajad, kuna ilma selle infota ei ole võimalik veo toimumine. Hageja ei ole tõendanud vastavalt TsMS § 230 lg-le 1, et autojuhile saadetud infost puudus veotähtaeg. Hageja saanuks tõendada oma väidet vaid SMS-iga, millega logistik edastas info autojuhile. Kohus jättis hindamata tunnistaja ütluste usaldusväärsuse, eriti olukorras, kus
tunnistaja kuulati üle kirjalikult. Tunnistaja ei osanud vastata asjas olulistele küsimustele 9 ja
10.Vastus küsimusele 11 tõendab, et autojuhiga tekkisid kauba veol probleemid ning ka kostja esindaja pidi sekkuma autojuhi otsimisse, kuivõrd autojuhi telefon ei vastanud. Küsimusele 12, kellelt ja kuidas sai autojuht teada, mis ajaks ja kuhu ta peab praamile jõudma, vastas tunnistaja, et tavaliselt paneb laevandusega tegelev isik, kui teavitad, millal sadamas oled. Küsimusele 13, mis on oluline lepingu rikkumise kohapealt, ei osanud tunnistaja midagi kommenteerida, küsimusele 14 vastas aga eitavalt, mis on vastuolus vastusega küsimusele 13. Küsimusele 16, mis puudutab peatusi reisil ja nendest teavitamist, vastas tunnistaja, et proovis helistada, kuid ei saanud hr K. kätte, mis jällegi on vastuolus vastustega küsimustele 13 ja 14. Küsimusele 22 vastas tunnistaja, et „04.05.2012 käisin Astromotos, kus omanik näitas neid aegu, aga mulle tundusid nad imelikud ja tema ütlustega koostasime mustandi, aga ütlen, et kahtlen neis näitudes“. Seega on ütlused koostatud koostöös hageja seadusliku esindajaga ning ei ole usaldusväärsed. Küsimusele 25 vastas tunnistaja, et mobiil oli vahepeal väljas. Eeltoodu tõendab, et hageja autojuht eiras kehtestatud reegleid, ei järginud allvedaja käsiraamatus sätestatud nõudmisi, ei ilmunud sadamasse laevaleminekuks 11.03.2010, viivitas põhjendamatult reisil, lülitas töökohustusi täites telefoni välja, tehes võimatuks korralduste andmise ja info saamise. Kohus hindas tunnistaja ütlusi valikuliselt ja ebaobjektiivselt, jättes tähelepanuta vastused 22 ja 25, mis otseselt viitavad tunnistaja ütluste kallutatusele ja lepingu rikkumisele. Veotähtajad anti täitmiseks logistiku poolt, mitte ei lepitud kokku. Kostja on esitanud rea tõendeid, mis käsitlevad veotähtaegadest mittekinnipidamist hageja poolt, sh Kingsrod Transport AS nõue kostja vastu. Kohus ei hinnanud neid tõendeid ega põhjendanud, miks ta nendega ei arvesta; 3) on väär kohtu järeldus kostjal nõudeõiguse puudumise osas. Kohus jättis vääralt kohaldamata CMR artikli 29 p 1, mis sätestab, et vedajal ei ole õigust viidata käesoleva peatüki sätetele, millega välistatakse või piiratakse tema vastutust või millega kantakse tõendamiskoormus üle teisele poolele, kui kahju oli tekitatud tahtlikult tema väärkohusetäitmise või kohuse mittetäitmisega, mis asja läbivaatava kohtu asukoha riigi seaduse kohaselt võrdsustatakse tahtliku väärkohusetäitmisena. Hageja jättis tahtlikult ja põhjendamatult lepingulised kohustused täitmata. Esitatud põhjenduste alusel on võimalik lugeda tõendatuks hageja poolt lepingu rikkumine ka võlaõigusseaduse sätete järgi. CMR artikkel 32 sätestab hagi aegumistähtaja, milleks on kolm aastat tahtliku väärkohusetäitmise või sellise kohuse mittetäitmise puhul.
7.OÜ Astromoto vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) käsitles kohus õigesti lepingu rikkumise tulemusena sissenõudmata jäänud viiviseid saamata jäänud tuluna. VÕS § 128 lg 4 viimase lause kohaselt võib saamata jäänud tulu seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kasuks loetakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 ja 3 järgi muuhulgas ka tulu, mida õigus annab õigustatud isikule õigussuhte tõttu. Kuna lepingus ettenähtud viivised on vastustaja tulu saamise õigus, mille annab talle õigussuhe apellandiga, ning apellandi lepingurikkumise tõttu on vastustaja selle kasu saamise võimaluse (osaliselt) kaotanud, siis on tegemist kahjuga saamata jäänud tulu vormis. Apellandi poolt andmete mitteõigeaegse esitamise ja vastustajal lepingust tulenevate viiviste saamata jäämise vahel on põhjuslik seos. Apellandi poolt arve aluseks olevate andmete esitamisega viivitamise tõttu viibis proportsionaalses ajalises ulatuses ka vastustaja poolt arve esitamine apellandile ja lükkus edasi apellandi poolt viivise maksmise kohustuse algusaeg; 2) on SMS-i saatmine, selle autojuhi poolt kättesaamine ja sõnumis autojuhile veotähtaja andmine asjaolud, mille tõendamiskoormis lasub TsMS § 230 lg 1 järgi apellandil. Vastustaja tugines asjaolule, et veotähtaega ei olnud kokku lepitud ega määratud. Apellant on
paljasõnaliselt väitnud, et määras veose kohaletoimetamise tähtaja ühepoolselt, teavitades sellest autojuhti SMS-i teel, tõendeid ei ole apellant oma sõnade kinnituseks esitanud. Autojuhi ütlustes esineb ebaolulisi ebamäärasusi ja mitmetimõistetavusi. Vaidluses tähtsust omavate asjaolude kohta (kas ja miks ei täitnud autojuht temale teadaolevat veotähtaega) on autojuht andnud selged vastused. Samas isegi siis, kui autojuhi ütlused oleksid ebausaldusväärsed, ei saaks jõuda järelduseni veotähtaja olemasolu ja rikkumise kohta. Kui autojuhi ütlused on ebausaldusväärsed, siis tuleb need kohtuotsuse tegemisel kõrvale jätta; 3) jättis kohus õigustatult CMR artikli 29 p 1 kohaldamata, sest täitunud ei ole selle kohaldamise peamine eeldus, milleks on lepingu rikkumisega tahtlik kahju põhjustamine. Apellant ei ole tõendanud lepingu rikkumist vastustaja poolt üleüldse, selle kohta aga, et lepingu rikkumine saaks ja võiks olla tahtlik, pole apellant esitanud isegi mitte põhjendusi (millest nähtuks, milles võiks vastustaja tahtlus seisneda), rääkimata tõendamisest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on maakohtu otsuse vaidlustanud Trans Cargo OÜ osas, millega maakohus rahuldas OÜ Astromoto hagi ja mõistis Trans Cargo OÜ-lt OÜ Astromoto kasuks välja muu hulgas kahjuhüvitise 173,80 eurot ning osas, millega maakohus jättis rahuldamata Trans Cargo OÜ vastuhagi OÜ-lt Astromoto 2441,42 euro väljamõistmiseks. Sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus rahuldas hagi täielikult ja mõistis Trans Cargo OÜ-lt OÜ Astromoto kasuks välja muu hulgas kahjuhüvitise 173,80 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab OÜ Astromoto hagi Trans Cargo OÜ vastu kahjuhüvitise 173,80 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
10.OÜ Astromoto nõue Trans Cargo OÜ-lt kahjuhüvitise (saamata jäänud tulu) 173,80 euro väljamõistmiseks tulenes pooltevahelise lepingu p 3 rikkumisest Trans Cargo OÜ poolt. Pooled ei vaidle selle üle, et Trans Cargo OÜ rikkus nimetatud lepingulist kohustust ega esitanud OÜ-le Astromoto õigeaegselt arve koostamiseks vajaminevaid andmeid. OÜ Astromoto seisukohast nähtuvalt viibis seetõttu arvete esitamine Trans Cargo OÜ-le ning kuna viimane ei tasunud arveid õigeaegselt, siis sai ta nõuda Trans Cargo OÜ-lt arvete mitteõigeaegsest tasumisest tingituna selle võrra vähem viiviseid (pooltevahelise lepingu p 3.1 viimase lause järgi kohustus Trans Cargo OÜ tasuma arved 7 päeva jooksul arve koostamisest). Maakohus tugines selle nõude rahuldamisel VÕS § 128 lg-le 4 ning leidis, et OÜ-l Astromoto jäi saamata tulu võimalike viiviste näol. Ringkonnakohtu arvates kohaldas maakohus ebaõigesti VÕS § 128 lg-t 4 ning sellest tulenevalt leidis ebaõigesti, et Trans Cargo OÜ-lt võimalik väljamõistetav viivis OÜ Astromoto kasuks on käsitletav saamata jäänud tuluna. Nimetatud maakohtu poolset rikkumist on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning puudub alus (TsMS § 656 lg 2) saata tsiviilasja nimetatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise
aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. TsÜS 62 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on kasuks ka tulu, mida õigustatud isik saab õiguse kasutamisest vastavalt õiguse eesmärgile või mingi õigussuhte tõttu. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt oli OÜ Astromoto kohustuseks rahvusvahelise kaubaveo teostamine ning tal oli õigus saada selle eest tasu. Seega oli OÜ Astromoto kui vedaja eesmärgiks tulu saamine veoteenuse osutamisest, kuid mitte võimaliku viivise saamine tellija poolt lepingu p-s 3 sätestatud kohustuse rikkumise tõttu. Vastavalt VÕS § 127 lg-le 2 kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Nimetatud säte määrab kindlaks rikutava kohustuse eesmärgi. Seega tuleb antud vaidluse puhul kindlaks teha, kas lepingu p-s 3 ettenähtud tellija kohustuse, esitada 28. kuupäevaks vajalikud arvutused eelmise kuu kohta, rikkumine annab vedajale õiguse nõuda tellijalt saamata jäänud tulu võimaliku viivise näol. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-s 3 sätestatud tellija kohustuse rikkumise eesmärgiks ei olnud saamata jäänud tulu (võimaliku viivise näol) hüvitamine vedajale, seda ei näinud pooled lepingu sõlmimisel ette ning samuti ei võimalda pooltevaheline õigussuhe käsitleda võimalikku viivisenõuet saamata jäänud tuluna VÕS § 128 lg 4 tähenduses. Seetõttu tuleb OÜ Astromoto nõue Trans Cargo OÜ vastu 173,80 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
11.Trans Cargo OÜ vastuhagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on seejuures andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendus ei anna alust asuda vastupidisele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki oma otsuses. Vastuhagi põhjendustest nähtuvalt rikkus OÜ Astromoto kauba sihtkohta toimetamisel kokkulepitud veotähtaega ning see asjaolu põhjustas Trans Cargo OÜ-le kahju. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega oli Trans Cargo OÜ kohustuseks tõendada, et konkreetne veotähtaeg oli kokku lepitud ja OÜ Astromoto vedajana rikkus kokkulepitud veotähtaega. Maakohus on põhjendatult leidnud, et Trans Cargo OÜ ei ole neid asjaolusid tõendanud ning seetõttu puudub tal nõudeõigus OÜ Astromoto kui vedaja vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on Trans Cargo OÜ taotlusel tunnistajana üle kuulatud E. F. (OÜ Astromoto autojuht), kes on kinnitanud, et talle edastati SMS sõnumiga teave veose sihtkoha kohta, kuid mitte tähtaega veose sihtkohta toimetamiseks. Rohkem tõendeid, millistest nähtuks võimalik kokkulepe veotähtaja kohta, esitatud ei ole. Seega on Trans Cargo OÜ vastuhagejana jätnud omapoolse tõendamiskoormise täitmata ning asjakohatu on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt oleks OÜ Astromoto (vastuhagis kostja) tõendama, et autojuhile ei edastatud teavet veotähtaja kohta. Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et tunnistaja E. F. ütlused talle veotähtaja mitteteatamise kohta on usaldusväärsed ja kooskõlas kirjalike tõenditega (maakohtu viidatud saatedokumendid), milledest ei nähtu ei veotähtaega ega märkusi kauba sihtkohta tähtajaks mittejõudmise kohta. Ringkonnakohus nõustub siinjuures vastustaja seisukohaga, et isegi juhul, kui tunnistaja
E. F. ütlused oleksid ebausaldusväärsed, puuduvad tõendid, millised kinnitaksid kokkulepet konkreetsete veotähtaegade kohta. Õige on maakohtu seisukoht ka selles, et vedajale ei ole CMR artikkel 30 p 3 kohaselt edastatud avaldust kauba kohaletoimetamisega viivitamise kohta. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et OÜ-l Astromoto puudus CMR artikkel 29 p 1 kohaselt õigus sellekohast vastuväidet esitada, ei ole õige. CMR artikkel 29 p 1 viitab vedaja vastuväidetele, millised tulenevad IV peatükist, OÜ Astromoto vastuväide põhineb aga CMR artikkel 30 p-l 3, milline asub CMR V-s peatükis. Apellandi tuginemine CMR artikkel 29 p-le 1 ei ole asjakohane ka seetõttu, et nimetatud säte viitab vedaja tahtlikule kohustuste rikkumisele, kuid käesoleval juhul ei ole tuvastatud mistahes vedaja kohustuste rikkumine.
12.Seoses OÜ Astromoto hagi osalise rahuldamata jätmisega (173,80 euro ulatuses) tuleb muuta menetluskulude jaotust. OÜ Astromoto hagi 3192,84 eurot rahuldati 3019,04 (3192,84-173,80) euro, s.o 94,56% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskuludest maakohtus seoses OÜ Astromoto hagi menetlemisega 94,56% Trans Cargo OÜ kanda ja 5,44% OÜ Astromoto kanda. Menetluskulud maakohtus seoses Trans Cargo OÜ vastuhagi menetlemisega jäävad täies ulatuses Trans Cargo OÜ kanda. Tsiviilasja hind apellatsiooniastmes oli 2615,22 eurot (173,80+2441,42). Apellatsioonkaebus rahuldati 173,80 euro, s.o 6,64% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad menetluskuludest apellatsiooniastmes 6,64% OÜ Astromoto kanda ja 93,36% Trans Cargo OÜ kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.