2-14-57650/4 - Ühinguõigus - Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine - Harju Maakohus K

2-11-57580 Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast arvates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. I Avaldaja nõue ja põhjendused XXX garaažiühistu (kustutatud, ettevõtteregistri kood XXX) ei registreerinud end ettenähtud ajaks ettevõtete ja mittetulunduslike ühenduste registris ning seetõttu kustutati garaažiühistu 22.12.1999 registrist. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-08-57238 23.12.2008 määrusega rahuldanud XXXavalduse XXX garaažiühistu (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks ning määranud likvideerijaks XXX(isikukood XXX). Kõnealuse likvideerimismenetluse läbiviimise avaldus esitati seetõttu, et oleks võimalik kustutatud juriidilisele isikule kuulunud hoone üle anda õigustatud isikule. Hoonealune maa oli sellel hetkel erastamata. Käesoleval juhul on XXX XXX garaažiühistu (kustutatud) endise liikmena esitanud avalduse XXX garaažiühistu (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Avalduse kohaselt kuulub XXX garaažiühistule (kustutatud) jätkuvalt kinnistu registriosa numbriga XXX ja asukohaga XXX, Tallinn. Eeltoodu alusel on avaldaja esitanud avalduse XXX garaažiühistu (kustutatud) täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, et eelmainitud kinnistu likvideerimismenetluse tulemusel anda üle õigustatud isikule. Avaldaja palub määrata likvideerijaks endise XXX garaažiühistu (kustutatud) likvideerija XXX(isikukood XXX). XXX on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku. II Kohtu põhjendus ja menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 602 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 95 lg 1 kohaselt ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingud, nende liidud ning muud mittetulunduslikud ühendused (edaspidi ühendus), mida ei ole 1999. aasta 1. märtsiks mittetulundusühinguna registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud pärast seda kuupäeva rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. Ettevõtteregistrisse kantud erakonna suhtes kehtib sama tähtajana 1998. aasta 1. oktoober. Antud juhul XXX garaažiühistu (kustutatud, ettevõtteregistri kood XXX) ei registreerinud end ettenähtud ajaks ettevõtete ja mittetulunduslike ühenduste registris ning seetõttu kustutati garaažiühistu 22.12.1999 registrist. Harju Maakohus on tsiviilasjas nr 2-08-57238 23.12.2008 määrusega rahuldanud XXX avalduse XXX garaažiühistu (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija

2-11-57580 määramiseks ning määranud likvideerijaks XXX(isikukood XXX). Kõnealuse likvideerimismenetluse käigus anti kustutatud juriidilisele isikule kuulunud hoone üle õigustatud isikule. Käesoleval hetkel kuulub XXX garaažiühistule (kustutatud) jätkuvalt kinnistu registriosa numbriga XXX ja asukohaga XXX, Tallinn. Sellest tulenevalt on avaldaja XXX garaažiühistu (kustutatud) endise liikmena esitanud avalduse XXX garaažiühistu (kustutatud) likvideerimise järelmenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. MTÜS § 95 lg 121 kohaselt kui pärast ühenduse lõppenuks lugemist ja registrist kustutamist ilmneb, et ühendusel on täiendavat vara, mida likvideerimismenetluses ei käsitletud, algatab kohus registrist kustutatud ühenduse liikme avalduse alusel likvideerimise järelmenetluse, millele rakendatakse likvideerimismenetluse kohta käivaid sätteid. Järelmenetluse algatamisel tuleb algatamise teates märkida, et tegemist on järelmenetlusega. Järelmenetluses ei ole registrist kustutatud ühenduse võlausaldajatel õigust esitada jagatava vara suhtes nõudeid. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus likvideerimise järelmenetluse algatamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. XXX garaažiühistu (kustutatud, ettevõtteregistri kood XXX) kustutati 22.12.1999 registrist. Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistu registriosa numbriga XXX asukohaga XXX, Tallinn, kuulub jätkuvalt XXX garaažiühistule (kustutatud) ja see on jäetud likvideerimisel õigustatud isikule üle andmata. Avaldus likvideerimise järelmenetluse läbiviimiseks on kohtule esitatud põhjusel, et ilma XXX garaažiühistu (kustutatud) likvideerimise järelmenetluse läbiviimiseta ei ole võimalik XXX garaažiühistule (kustutatud) kuuluvat vara õigustatud isikutele üle anda, sest XXX garaažiühistul (kustutatud) puudub õigusvõime ÄS § 2 lg 3 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on vaja viia läbi XXXgaraažiühistu (kustutatud) likvideerimise järelmenetlus, et XXX garaažiühistu (kustutatud) tekiks õigusvõime (ÄS § 2 lg 3), mis võimaldab temale kuuluva vara üle anda õigustatud isikutele. Avaldaja on teinud ettepaneku määrata XXX garaažiühistu (kustutatud) likvideerijaks endine likvideerija XXX(isikukood XXX). XXX on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. MTÜS § 43 lg 1 sätestab, et mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirja või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. Kuivõrd antud juhul on avaldaja palunud määrata likvideerijaks ennast ning isik on seega andnud nõusoleku likvideerijaks määramiseks ja ta on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama, ning vastab MTÜS §§ 43 ja 95 lg 121 sätestatud tingimustele, siis on põhjendatud tema likvideerijaks määramine. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud MTÜS §-s 45 ning likvideerija tegevust reguleerivad MTÜS §-d 46-54.