Kohtulahend

Taotluse kohaselt on hageja menetluskuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, sh 175 eurot hagi esitamiselt ja 50 eurot hagi tagamise avalduse esitamiselt ning õigusabikulud 180 (72+60+48) eurot: 1) I astme kohtus hagi-, hagi tagamise avalduse ja vastustega seotud 6 tunnise ajakulu eest arvestades tunni hinda 12 eurot, on menetluskulu 72 eurot. Hageja põhjendab seda kulu sellega, et tegemist on ettevõtte tavapärasest kohtupraktikast erineva juhtumiga, mistõttu hageja oli sunnitud hagi esitamiseks tutvuma täitemenetlust puudutavate õigusaktidega, otsima kohtulahendeid ning koostama alusetu sundtäitmise peatamiseks hagiavalduse ja põhjendama hagi tagamise avaldust; 2) II astme kohtus apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud ajakulu 4 tunni ja hageja esindamisega kohtuistungil seotud ajakulu 1 tunni, kokku 5 tunni eest 60 eurot; 3) III astme kohtus kassatsioonkaebusele vastuse koostamisega seotud ajakulu 4 tunni eest 48 eurot. Kokku palub hageja 06.10.2014 taotluses kostjalt välja mõista menetluskulud 405 euro suuruses. 10.09.2013 taotlusele lisas hageja riigilõivude tasumist tõendavad maksekorraldused (175+50 eurot). 06.10.2014 taotlusele lisas hageja äriregistri väljatrüki, millest nähtub XXXAS-i ühinemine AS-iga XXX(ühendav ühing). Hageja kinnitab, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-13-10616 kohtumenetlusega. Kostja vastuväited Hagejat esindas temaga töösuhtes olev jurist esitatud volikirja järgi. Vastavalt TsMS § 175 lg 2 hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Hageja ei ole esitanud taotlust sõidukulude hüvitamiseks, vaid õigusteenuse kulude hüvitamiseks. Nende kulude hüvitamiseks seaduslikku alust ei ole. Rahuldamata tuleb jätta hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks 180 euro suuruses. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude jaotust sisaldavad kohtuotsused jõustusid 29.09.2014. Hageja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 06.10.2014. Seega on avaldus esitatud tähtaegselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja taotleb tasutud riigilõivude ning õigusabikulude kokku 405 euro väljamõistmist kostjalt. Kohtul tuleb lähtuvalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollida õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Välja mõista tuleb kostjalt hageja kasuks hageja poolt tasutud riigilõivud, kokku 225 eurot. Selle kulu väljamõistmist kostja ei ole vaidlustanud.

Mis puutub hageja taotlusesse välja mõista õigusabi eest 180 eurot, nõustub kohus kostja seisukohaga. TsMS § 175, mis reguleerib lepingulise esindaja kulude hüvitamist, lg 2 sätestab, et menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. 29.08.2012 volikirja alusel esindas hagejat temaga töösuhtes olev juriidilise osakonna jurist Eve Talts (t lk 16). Seega puudub seaduslik alus hagejale kostjalt õigusabikulu väljamõistmiseks. Eeltoodut arvestades kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõivud 225 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Tiiu Hiiuväin

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.