Osaühingu XXX hagi osaühingu XXX vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
12 700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); hageja lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (e-post: [email protected]); kostja osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); kostja lepingulised esindajad Tambet Mullari ja Piret Pallo (epost: [email protected], [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi
2.Mõista kostjalt XXX osaühingult hageja XXX osaühingu kasuks välja alusetult saadud 12 700 (kaksteist tuhat seitsesada) eurot.
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja XXX osaühingu kanda.
Edasikaebamise kord
2-13-46488
Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hageja esitas 07.10.2013 hagiavalduse kostja osaühingu XXX vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse 12 700 euro välja mõistmiseks. XXX osaühing on 04.11.2011 kandnud osaühingu XXX arvele 750 eurot, selgitusega „laen“ (I kd, tl 7). XXX osaühing loovutas antud ülekandest tuleneva nõude 30.11.2011 XXX osaühingule (I kd, tl 8-9). XXX osaühing kandis 11.04.2012 kostja arvele üle 300 eurot ning 31.07.2012 veel 600 eurot (I kd, tl 10-11). XXX osaühing loovutas ülekandest tulenevad nõuded 31.07.2012 XXX osaühingule (I kd, tl 12). Ajavahemikul 18.02.2011-24.11.2011 on XXX osaühing teinud kostja arvele kokku neli ülekannet kogusummaga 11 050 eurot (I kd, tl 13-16). XXX osaühing loovutas 14.05.2013 kõik eelnimetatud ülekannetest tulenevad nõuded osaühingule XXX (I kd, tl 17). Osaühing XXX loovutas 06.08.2013 kõik ülekannetest tulenevad nõuded sissemaksena XXX osaühingu osakapitaliks (I kd, tl 1-2). XXX osaühing, XXX osaühing, XXX osaühing ja hageja esitasid 27.09.2013 kostjale ühise teatise laenulepingute ülesütlemisest ja nõuete loovutamisest (I kd, tl 21), milles öeldi rahaülekannete selgitusse märgitud laenulepingud üles ning nõuti laenuna saadud summade tagastamist hiljemalt 04.10.2013. Teates rõhutati, et kui kostja eitab suuliste laenulepingute sõlmimist, peab ta saadud summad alternatiivselt tagastama võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt. Hageja jääb 15.10.2013 menetlusdokumendis seisukohale, et tema poolt omandatud nõuete tekkimise õiguslik alus ei mõjuta nõudeõiguse kuuluvust hagejale. 04.04.2014 seisukohas ei nõustu hageja kostja väitega, et kostja ja hageja eriõiguseellaste vahel olid sõlmitud käsunduslepingud ning e-kirjad, mis on kostja esitanud kohtule, ei tõenda käsundussuhte olemasolu hageja eriõiguseellaste ja kostja vahel. Kirjavahetuses on küll osalenud XXX, kes on ühtlasi kostja seaduslik esindaja, kuid ükski e-kirjadest ei viita XXX’u tegutsemisele kostja eest, sest kirjad on allkirjastatud üksnes initsiaalidega Jj. ning puudub majandus- ja kutsetegevuse viide. Seega ei tulene kirjavahetusest, et XXX oleks tegutsenud kostja esindajana. Kui kostja esitab raha tagastamisele vastuväite, peab ta tõendama, et on olemas mingi alus rahasummade ülekandmiseks ning poolte tahe oli suunatud mingi olemasoleva kohustuse täitmisele. Olukorras, kus üks isik on teisele isikule andnud laenu, on tal õigus nõuda selle tagastamist pooltevahelisest suhtest sõltumata. 30.04.2014 menetlusdokumendis hageja selgitab, et ta ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk seda, et maksete tegemiseks mistahes õiguslik alus puudus. Kostja poolt väidetavat käsundit on erinevates kohtumenetlustes esitatud väidete põhjal täitnud neli erinevat juriidilist isikut (XXX osaühing, XXX osaühing, XXX osaühing, XXX osaühing) kokku kahele erinevale isikule (XXX osaühing, XXX osaühing), täites sama käsundit. Eluliselt usutav ega tõendatud ei ole väide, et XXX’uga seotud äriühingute vastu esitatud kohustuste 69 788.90 euro kogusumma aluseks on üks ja seesama käsundusleping.
II Kostja vastuväited
2-13-46488
2.Kostja ei tunnista 25.02.2014 esitatud kajas hagi ning vaidleb vastu sellele täies ulatuses, kuna osaühingul XXX ei ole hageja ees mingeid täitmata kohustusi, mille alusel võiks hageja hagi esitada, mistõttu on hagi alusetu ja põhjendamatu. Kostja 10.03.2014 vastusest nähtub, et kostja ei nõustu hageja väitega, et pooled on väidetavalt sõlminud suulised lepingud, mille alusel hageja eriõiguseellased laenasid või kandsid kostja arveldusarvele üle kokku 12 700 eurot. Kostja ei ole XXX osaühinguga ega XXX osaühinguga kunagi laenulepinguid sõlminud, vaid eelnimetatud äriühingute ja kostja vahel on sõlmitud käsunduslepingud, mille sisu oli kapitali ja muude finantsdokumentide kaasamine DNB Pangast XXX seotud äriühingutele. Nii XXX osaühing kui ka XXX osaühing kohustusid lepingute täitmise eest XXX osaühingule tasu maksma. Kostja leiab, et vaidlusalused ülekanded on tehtud erinevatel kuupäevadel ligikaudu 1,2 aasta jooksul ehk kui need oleks tehtud väidetavalt õigusliku aluseta, oleks see ka eeldatavasti pärast esimest-teist ülekannet ilmnenud ning sellisel juhul oleks võinud väidetav võlausaldaja ülekande kas või panga kaudu tagasi nõuda. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise kostjale, peab just kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Selline olukord on käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt täiesti ebaloogiline ning vastuolus seadusega. Kostja leiab, et hageja on ühe ja sama nõude alusena esitanud kaks teineteist välistavad väidet. Esmalt on hageja märkinud, et poolte vahel on väidetavalt sõlmitud suulised laenulepingud, seejärel aga väidab alusetu rikastumise nõude puhul, et lepinguid olemas ei ole ning ei ole ka kunagi sõlmitud. Kostja on veendumusel, et hagi ja selle esitamise asjaolud on hageja poolt esitatud pahauskselt. Hageja pahatahtlikkust käesoleva alusetu nõude esitamisel ilmestab see, et hageja õiguseellased, olles kandnud väidetavalt alusetult üle ligikaudu 12 700 eurot ilma õigusliku aluseta, ei pööra sellele tähelepanu enam kui kahe ja poole aasta vältel, kuivõrd hagiavaldus on esitatud ligikaudu 2,5 aastat esimese ülekande tegemisest hiljem. Käesoleva vaidluse lahendamisel on määravaks asjaolu, et ülekannete sooritamiseks oli nii XXX osaühingul kui ka XXX osaühingul tahe ning ülekanded on tehtud õiguslikult alusel pooltevahelistest käsunduslepingutest tulenevalt. 17.04.2014 seisukohas rõhutab kostja, et käsunduslepingud olid suulised, mistõttu kostjal ei ole võimalik neid tõendada. Tähelepanuta tuleb jätta hageja väited selle kohta, et samasisuline ekirjavahetus täpselt samade e-kirjadega on esitatud kostjat esindava advokaadibüroo poolt ka kolmes tsiviilasjas ning ei kokku on tänaseks sedavõrd määratlemata sisuga käsundit täitnud juba neli erinevat juriidilist isikut, mis ei ole väidetavalt eluliselt usutav, vaid viitab soovile kunstlikult konstrueeritud ühe ja sama õigusliku konstruktsiooni abil erinevate isikute rahaliste nõuete täitmisest keelduda. Võib väita, et hageja juhatuse liikmega seotud äriühingute poolt pidevate hagiavalduste esitamine on pahatahtlik ning viitab just nimelt hageja poolsele hagiavalduse nö kunstlikule konstrueerimisele. Hageja on ka ise märkinud, et suuliste lepingute tõendamine on raskendatud. Hageja ei ole tõendanud, millised väidetavate laenulepingute tingimused olid. Kostja rõhutab 07.05.2014 seisukohas, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuks, et pooled oleksid sõlminud väidetavad(d) laenulepingud(d), millega hageja andis kostjale laenu ning kostja kohustus rahasumma(d) tagastama. Ainuüksi rahaülekannet tõendavad maksekorraldused ei tõenda laenulepingu(te) olemasolu. Seega hageja nõue on ebaselge ja tõendamata, puuduvad mistahes selgitused väidetava(te) laenulepingu(te) sõlmimise aja ja selle tingimuste osas. Kostja on seetõttu objektiivselt võimatu esitada detailsemaid vastuväiteid hagi
2-13-46488
nõudele, milles pole selgitatud isegi väidetava(te) laenulepingu(te) arvu ega põhitingimusi. Summad, mis kostjale üle on kantud, on käsundisaaja tasu, makse vastuvõtja ei saa mõjutada, mida maksja oma selgitusse kirjutab.
III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: • XXX osaühing on 04.11.2011, 11.04.2012 ja 31.07.2012 maksetega XXX osaühingule teinud kokku ülekandeid summas 1 650 eurot (I kd, tl 7, 10-11) ning XXX osaühing on 18.02.2011, 20.04.2011, 24.05.2011 ja 24.11.2011 maksetega kostjale teinud kokku ülekandeid summas 11 050 eurot (I kd, tl 13-16); • XXX osaühingu ja XXX osaühingu poolt tehtud maksetest tulenevad nõuded on 30.11.2011, 31.07.2012 ja 14.05.2013 nõude loovutamise lepingutega (I kd, tl 8-9, 12, 17) loovutanud XXX osaühingule XXX vastu olevad nõuded kogusummas 12 700 eurot ja lepingud on kehtivad. • XXXon juhatuse liikmena seotud muuhulgas XXX osaühinguga (pankrotis), XXX osaühinguga, XXX osaühinguga, XXX osaühinguga, XXX osaühinguga (pankrotis) ja XXX osaühinguga; • XXX on või on olnud juhatuse liikmena seotud muuhulgas XXX osaühinguga, XXX osaühinguga, XXX osaühinguga (endine ärinimi osaühing XXX) ja XXX osaühinguga. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hagejal on laenulepingust tulenev nõue, kas maksekorraldustega on makstud käsunduslepingu tasu või puudus XXX osaühingul ja XXX osaühingul alus XXX osaühingule maksete tegemiseks. Mõlemad menetlusosalised on andnud oma nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses, mistõttu kohus määras viimaste kirjalike seisukohtade esitamise hiljemalt 07.04.2014. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste väited ja tutvunud asjas kogutud kirjalike tõenditega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja kostjalt tuleb hageja kasuks alusetu rikastumise sätete alusel välja mõista 12 700 eurot.
2-13-46488
4.Laenulepingud XXX osaühingu, XXX osaühingu ja XXX osaühingu vahel Hageja on esitanud hagiavalduses alternatiivsed nõuded, milles taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus 12 700 eurot või alternatiivselt kostjalt välja mõista alusetult saadud 12 700 eurot. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et laenulepingud on suulised. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et XXX osaühinguga või XXX osaühinguga on sõlmitud suulisi laenulepinguid, mille alusel hageja on tsiviilasjas nr 2-13-46488 kostja vastu nõudeid esitanud. Kostja märgib, et hageja ei ole selgitanud ega tõendanud laenulepingute arvu ja laenulepingute tingimusi ning hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-41-05 punktis 12 avaldanud, et kohus on seotud hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifiktatsiooniga. Eeltoodust tulenevalt ja TsMS § 232 lg 1 ja § 436 lg 7 alusel ei ole kohus seotud poolte õiguslike väidetega ja hindab hageja laenulepingutega seotud väidete paikapidavust tõendite ja asjaolude põhjal. VÕS § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenulepingutele ei ole sätestatud kohustuslikku vormi ja üldiselt saab lubatavaks pidada suulise laenulepingu sõlmimist. Samas tuleb ka suulise lepingu sõlmimist ja pooltevahelise kokkuleppe saavutamist tõendada olukorras, kus lepingu sõlmimine on vaidlustatud. Kohus leiab, et asjakohane on kostja märkus selle kohta, et kostjal puudub võimalus mõjutada seda, mida maksja maksekorralduse selgitusse kirjutab, mistõttu maksekorralduste selgitustesse märgitud „vastavalt lepingule“ ja „laen“ ei tõenda seda, et makse teostamise aluseks oli selline laenuleping, mille kohaselt kostja oli laenusaaja, mitte laenuandja. Ka asjaolu, et hageja on 27.09.2013 väljastanud teatise laenulepingute ülesütlemisest (I kd, tl 21-22), ei saa tõendada laenulepingute olemasolu või kostjapoolset tahteavaldust laenulepingu sõlmimiseks ja osundavad vaid hageja käsitlusele maksetega seotud õigussuhete kohta. Kohus leiab, et kuna kostja on esitanud hageja väitele laenulepingute sõlmimise kohta vastuväite ja tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja on XXX osaühinguga või XXX osaühinguga saavutanud kokkuleppe laenulepingu sõlmimiseks VÕS § 9 lg 1 kohaselt (sh laenulepingute olulistes tingimustes nagu laenu tagastamise tähtaeg, intress jms), siis on tõendamata hageja väide, et 04.11.2011, 11.04.2012, 31.07.2012, 18.02.2011, 20.04.2011, 24.05.2011 ja 24.11.2011 maksed (I kd, tl 7, 10-11, 13-16) summas 12 700 eurot on XXX osaühingule tasutud laenulepingu alusel. Eeltoodust tulenevalt ja VÕS § 9 lg 1 ja § 396 lg 1 asjaolude tõendamata jätmise tõttu tuleb hageja esimene nõue laenulepingust tuleneva võlgnevuse 12 700 euro kostjalt väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
5.Käsunduslepingud XXX osaühingu, XXX osaühingu ja XXX osaühingu vahel
2-13-46488
Hageja on esitanud kostja vastu laenulepingutest tuleneva nõude või alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude 12 700 euro tasumiseks. Kostja on hagile esitatud vastuväidetes osundanud, et XXX osaühingu ja XXX osaühingu vahel olid sõlmitud suulised käsunduslepingud, mille sisu oli kapitali ja muude finantsdokumentide kaasamine DNB Pangast XXX seotud äriühingutele. Kostja on kohtule esitanud kirjavahetused (II kd, tl 13-22, 110-127), millest nähtub suhtlus XXX’u, DnB Pank töötaja XXX, XXX ja XXX vahel. VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendi 3-2-1-57-13 punktis 6 korranud seisukohta, et olukorras, kus hageja on tõendanud raha ülekandmise, tuleb kostjal tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Kohtu hinnangul on kostja vastuväide, et XXX osaühingu ja XXX osaühingu poolt tehtud maksed on suulise käsunduslepingu täitmiseks tehtud maksed, sisuliselt vastuväide sellele, et maksed on XXX osaühingu ja XXX vastusooritused XXX poolt käsundi täitmise eest. Eeltoodust tulenevalt on kostja käsitluse kohaselt XXX osaühingu ja XXX osaühingu maksed kostjal eeltoodud isikute vastu olevate käsundi tasu maksmise nõuete rahuldamine, mistõttu hagejal ei saa olla kostja maksete teostamisest tulenevat nõuet. Juhul, kui kostja vastuväited on põhistatud ja tõendatud, puuduks alus hageja esitatud alternatiivse alusetu rikastumise nõude lahendamiseks. Hageja vaidleb vastu käsunduslepingute olemasolule. Tsiviilasjas esitatud e-kirjadest ei nähtu selgelt kirjavahetuse ese, isikute rollid või esindussuhted ja tõendite põhjal on võimalik öelda vaid seda, et XXX ja XXX on olnud 2009-2012 aastatel seotud kirjavahetustega, milles on mainitud, laenusaajat, Rakvere terminali, Soldinat, investeerimislaenu, XXX osaühingut ja XXX . Eeltoodu ei tõenda, et XXX on täitnud XXX osaühingu või XXX käsundit. Kohus leiab, et kuna nii XXX kui XXX on seotud mitmete äriühingutega ja tsiviilasjas 2-13-46488 esitatud ekirjadest ei ole võimalik üheselt tuvastada, milliste äriühingute vaheliste tehingutega ja kelle huvides asjaajamine toimub, siis kirjavahetused ei tõenda (II kd, tl 13-22, 110-127) XXX tegutsemist XXX osaühingu nimel XXX osaühingule ja XXX osaühingule käsundi täitmiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et XXX osaühingu ja XXX osaühingu ning kostja vahel ei ole sõlmitud suulist käsunduslepingut VÕS § 9 lg 1 ja § 619 kohaselt, mistõttu kostja vastuväited selle kohta, et hagejal ei ole õigust esitada nõuet raha saamiseks, on põhistamata ja tõendamata ning tuleb jätta tähelepanuta. Muud poolte esitatud tõendid ja väited ei ole asjakohased.
6.Hageja alternatiivne nõue 12 700 euro tagasiandmiseks alusetu rikastumise sätete alusel
6.1.Hageja on esitanud alternatiivse nõude kostjalt alusetult saadud 12 700 euro välja mõistmiseks. TsMS § 370 lg 2 kohaselt hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.
2-13-46488
Hageja on hagiavalduses välja toonud, et taotleb alternatiivselt saadud summade tagastamist alusetu rikastumise sätete kohaselt juhul, kui kostja suuliste laenulepingute sõlmimist eitab. Kuna kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetledes seotud esitatud nõudega ja hageja taotles oma esimeses nõudes selgesõnaliselt laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmist, siis lahendas kohus käesoleva lahendi punktis 4 laenulepingust tuleneva nõude vaidluse. Hageja esitas ka alternatiivse nõude alusetult saadud 12 700 euro välja mõistmiseks. Kohus leiab, et alternatiivse nõude esitamine on TsMS § 370 lg 2 kohaselt lubatav ja hagihind TsMS § 134 lg 1 kohaselt selle tõttu ei muutu, mistõttu ei saa ka hageja alternatiivsel õiguslikul alusel esitatud nõuet pidada pahatahtlikuks. Asjaolu, et XXX osaühing, XXX või hageja ei ole koheselt pärast maksete sooritamist esitanud nõuet raha tagastamiseks, ei ole asjakohased ning ei mõjuta asja lahendamist. Kohus käsitleb alljärgnevalt hageja alternatiivset nõuet 12 700 euro väljamõistmiseks.
6.2.Võlaõigusseaduse § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on käesoleva lahendi punktides 4 ja 5 põhjendanud seisukohta, et tsiviilasjas kogutud materjalide kohaselt ei ole tõendatud, et XXX osaühingu ja XXX osaühingu ning XXX vahel oli lepinguline suhe, mille alusel teostati 04.11.2011, 11.04.2012, 31.07.2012, 18.02.2011, 20.04.2011, 24.05.2011 ja 24.11.2011 maksed (I kd, tl 7, 10-11, 13-16) summas 12 700 eurot. Samas nähtub maksekorralduste selgitustest ja nõuete loovutamise lepingust (I kd, tl 8-9), et XXX osaühing ja XXX osaühing on pidanud maksete sooritamise aluseks lepingut, mistõttu on põhjendatud asuda seisukohale, et XXX osaühing ja XXX osaühing on ekslikult arvanud, et täidavad sooritusega oma kohustust või pooltevahelist lepingulist suhet. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kuna XXX osaühing on saanud 04.11.2011, 11.04.2012, 31.07.2012, 18.02.2011, 20.04.2011, 24.05.2011 ja 24.11.2011 maksetega (I kd, tl 7, 10-11, 1316) 12 700 eurot lepinguliste kohustuse täitmisena, mida ei ole käesoleva lahendi punktis 4 toodud põhjenduste kohaselt olemas, siis on hagejal 30.11.2011, 31.07.2012 ja 14.05.2013 nõude loovutamise lepingutest (I kd, tl 8-9, 12, 17) tulenevalt ja VÕS § 1028 alusel õigus nõuda tagasi 12 700 eurot. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja alusetult saadud 12 700 eurot.
Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva
2-13-46488
paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud kostja XXXosaühingu kanda.