lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-16406/25

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 08.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-16406/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
08.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1062
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu Jumalaema Uinumise Kogudus80209671(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-14-16406

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2014. a Tartu

Tsiviilasja number

2-14-16406

Tsiviilasi

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu Jumalaema Uinumise Koguduse hagi Valentina Sobko vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4352.93 eurot

Menetlusosalised ja nende

• Hageja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu Jumalaema Uinumise Kogudus (registrikood 80209671; Magasini 1 Tartu 51005) • Hageja esindaja Urmas Mark ([email protected]) • Kostja Valentina Sobko (isikukood 44701162722, elukoht

XXXX)

• Kostja esindaja Lembit Auväärt ([email protected]) 25.09.2014.a

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Valentina Sobkolt Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu Jumalaema Uinumise Koguduse kasuks välja kahjuhüvitis 4352.93 eurot (neli tuhat kolmsada viiskümmend kaks eurot 93 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Valentina Sobko kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Tartu Jumalaema Uinumise Kogudus esitas Valentina Sobko vastu hagi, milles palus välja mõista 3877 eurot üüritud asja tagastamisega viivitamise eest. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja üürilepingu alusel hagejale kuuluvat eluruumi Tartus, XXX . Hageja esitas 04.02.2012.a kostjale üürilepingu ülesütlemise avalduse, teatades üürilepingu lõppemise päevaks 16.05.2012.a. Tartu Maakohus mõistis 31.05.2013.a otsusega XXX eluruumi kostja valdusest välja ning kohustas kostjat hagejale eluruumi tagastama. Tartu Ringkonnakohus jättis kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, Riigikohus ei võtnud kassatsioonkaebust menetlusse. Üürileping lõppes 16.05.2012.a, kostjad ei ole üürilepingu lõppemist vaidlustanud. Kostjad kolisid välja 10.06.2014.a ja seega on hagejal eluruumi tagastamisega viivitatud aja eest õigus nõuda üüri VÕS § 335 alusel. AS Kaanon Kinnisvara 27.11.2011.a ekspertarvamuse alusel määrab hageja üürihinnaks 3.32 eurot 1m2 eest, mis 60.2 m2 suuruse korteri kohta teeb üüriks 200 eurot kuus. Kostja on tasunud alates 2012.a maikuust üüri, mille kostja on arvestanud kahjuhüvitisest maha. Hageja nõuab kahjuhüvitist 16.05.2012.a kuni 10.06.2014.a eest kokku 4601.26 eurot. Hageja korrigeeris menetluse käigus üürisumma suurust. Hageja oli nõus, et korteri pind on 56.9 m2, üür 190 eurot kuus ja kogusumma 4352.93 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja korterit remondiga oluliselt parendanud ning plaanib esitada vastuhagi remondikulude sissenõudmiseks. Hageja on kuni hagi esitamiseni nõus olnud, et kostja tasub üüri 16.50 eurot kuus. Kahjust saaks rääkida alates hagi esitamisest 11.04.2014.a. Lisaks andis hageja täiturile nõusoleku täitmise pikendamiseks, nõusolekus ei ole märgitud täitmise korda ja järelikult ei saa selle perioodi eest kahju välja mõista. Hageja ja eksperthinnang lähtuvad korteri suurusest 60.2 m2, aga tegelikult on korteri suurus 56.9 m2. Lisaks on eksperthinnang 4 aastat vana ning maja seisukord on oluliselt halvenenud. Maja vajab kapitaalremonti, pidevalt on 2-3 korterit tühjad. Hageja ei ole tõendanud, et tal oleks kahju tekkinud.

KOHTU SEISUKOHAD

3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • kostja kasutas üürilepingu alusel hagejale kuuluvat korterit Tartus XXX (tl 71-73); • üürileping lõppes 16.05.2012.a (tl 74-75); • Tartu Maakohtu 31.05.2013.a otsusega tsiviilasjas nr 2-12-23307 kohustati muuhulgas Valentina Sobkot XXX eluruumi tagastama (tl 16-19). Kohus määras otsuse täitmise tähtajaks 15.08.2013.a; • kostja kolis eluruumist välja 10.06.2014.a (tl 76 pöördel); • XXX eluruumi suurus on 56.9 m2 (tl 70). Kohus loeb TsMS § 231 lg 4 alusel nimetatud asjaolud tõendatuks.
5.Hageja on nõudnud kostjalt kahjuhüvitist 16.05.2012.a kuni 10.06.2014.a eest kokku 4352.93 eurot.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kasutas eluruumi üürilepingu alusel. Kuna üürileping lõppes 16.05.2014.a, oli kostjal VÕS § 344 lg 1 järgi kohustus selleks ajaks üüritud asi tagastada. Kostja seda kohustust ei täitnud, eluruum anti üle 10.06.2014.a. VÕS § 335 sätestab, et kui üürnik ei anna asja pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Hageja andis täitemenetluses nõusoleku vabatahtliku täitmise tähtaja pikendamiseks (tl 76). Kohus leiab, et see ei too kaasa hageja loobumist VÕS § 335 sätestatud hüvitisest. See tähendab, et hageja loobub mingiks ajaks kostja väljatõstmisest täitemenetluse käigus. Nõusolekust hoolimata on hagejal õigus nõuda hüvitise tasumist. Kostja ei ole viidanud sellele, et üürnik oleks pidanud asja kinni tema poolt tehtud kulutuste tasumise tagamiseks. Kostja on küll viidanud soovile esitada vastuhagi, kuid ei ole seda esitanud ega teinud hagejale ka seaduses sätestatud nõuetele vastavat tasaarvestusavaldust. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise VÕS § 335 alusel.

6.Kostja viivitas eluruumi üleandmisega 16.05.2012.a kuni 10.06.2014.a. Seadusest tulenevalt on hagejal õigus valida, kas ta soovib nõuda üürilepingus kokku lepitud üüri või samasuguse asja puhul tavapärast üüri. Hageja on valinud viimase. Hageja on tavapärase üüri tõendamiseks esitanud AS Kaanon Kinnisvara arvamuse (tl 6-7), mida kohus käsitleb TsMS § 293 lg 2 alusel dokumentaalse tõendina. Arvamusest nähtub, et XXX korteri üürihind 2011.a oleks olnud 270-280 eurot. Kostja väitel ei ole korteril turuhinda, kuna see on niivõrd halvas seisukorras. Samas ei ole kostja oma väiteid mitte millegagi tõendanud. Kostja enda seletustest nähtub, justkui oleks kostja korterit remontinud ning maksnud ka näiteks katuse vahetuse eest. Seega ei ole kostja väited usutavad, on tõendamata ning kohus nendega ei arvesta. Kuna kohtule on ainukesena esitatud hinnang 2011.a turuhinna kohta ja üldjuhul üürihinnad ajas ei lange, lähtub kohus AS Kaanon Kinnisvara arvamusest. Lisaks on hageja nõutavaks kahjuhüvitiseks nimetanud 190 eurot kuus, mis on turuhinnast tunduvalt väiksem summa. VÕS § 335 alusel on kostjal kohustus tasuda hagejale kahjuhüvitist 190 eurot kuus 24 kuu ja 25 päeva eest kokku 4718.33 eurot. Kostja on selle aja jooksul hagejale tasunud hageja väitel 365.40 eurot ning kostja ei ole seda summat vaidlustanud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 4352.93 eurot.
7.Kohus jätab tähelepanuta hageja esitatud üürilepingud teiste samas majas asuvate eluruumide kohta, kuna need ei tõenda turuüüri suurust (tl 8-15).
8.Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja