Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-55053 vahenditest ajutise halduri Andrus Õnnik’u kasuks. Summa kanda Andrus Õnniku arveldusarvele nr x AS-is SEB Pank. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldajad võivad sama tähtaja jooksul samas korras esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

R.U. esitas 29.07.2014 kohtule avalduse Amalinde Arendus OÜ suhtes pankroti väljakuulutamiseks. R.

U.il on Amalinde Arendus OÜ vastu töötasu 1890 € nõue, töötasu väljamõistmise kohta 21.05.2013 tehtud töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ning selle täitmiseks on 25.07.2013 alustanud kohtutäitur Rannar Liitma täitemenetluse nr 175/2013/1791, kuid täitetoimingud ei ole tulemust andnud. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 3 alusel kohus 18.08.2014 määrusega võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks 17.09.2014 peetud kohtuistungile võlgniku esindaja J. Burak ei ilmunud. Avaldaja R. U. istungil teatas, et jääb esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kohtuistungil jäi oma aruandes kajastatud seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi ei ole ning võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. 17.09.2014 kohtumäärusega kohus kutsus võlausaldajaid ja kolmandaid isikuid üles tasuma pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. Teade selle kohta avaldati elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded 17.09.2014. Kohtu määratud tähtpäevaks 30. septembriks 2014 keegi nõutud summat ei tasunud. Kohus, kuulanud ära ajutise halduri seisukoha ning uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, majandustegevus on lõppenud, võlgnikul puuduvad realiseeritavad varad, mis võimaldaksid katta pankrotimenetluse kulusid ning seega esinevad PankrS § 29 lg-s 1 nimetatud asjaolud menetluse raugemiseks. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik, samuti mitte võlgnik ise ei ole tundnud pankrotimenetluse läbiviimise vastu sellist huvi, et oleks tasunud kohtu nõutud summa deposiiti. Kohus on välja selgitanud, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole ajutise iseloomuga. Pankrotimenetluse läbiviimiseks võlgnikul vahendeid ei ole. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 9828,33 € ulatuses, kuid igasugune vara puudub. Eeltoodu alusel kohus lõpetab menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab pankrotimenetluse raugemise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja paneb PankrS § 29 lg 8 alusel ajutisele haldurile kohustuseks ettevõtte likvideerida ja kustutada äriregistrist, mille järel ajutine haldur vabastatakse halduri kohustustest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 alusel kohus määrab OÜ Amalinde Arendus dokumentide hoidjaks juhatuse liikme Jaanus Burak’i.

2 (3)

2-14-55053 Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab ülesannete täitmise kohta kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x € (s.h seaduses ettenähtud maksud, v.a sotsiaalmaks). Ajutise halduri töötasu ja kulude arvestuse kohaselt on ajutisel halduril selles asjas vajalike toimingute tegemiseks kulunud x tundi. Ajutise halduri tavapärase tasumäära x € tunnis korral oleks ajutise halduri töötasu x €, millele lisandub kas käibemaks või sotsiaalmaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur määrata tasu ja kulude suuruseks x € ja mõista see välja riigi vahenditest ajutise halduri kasuks. Võlgniku esindaja tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud. Ajutise halduri tasu aruandes näidatud ajakulu erinevate ülesannete lõikes on mõistlik ja põhjendatud. Seaduses sätestatud tasu piirmäär x € on selles pankrotiasjas asja keerukusele, kohtule esitatud ajutise halduri aruande sisule ja mahule ning ajutise halduri kvalifikatsioonile vastavast põhjendatud tasust väiksem. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks x € ja mõistab selle välja riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Käpp Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.