2.Tühistada Harju Maakohtu 19.09.2014 määrus, millega kohus jättis kinnitamata pankrotihalduri Terje Eipre poolt 22.08.2014 esitatud lõpparuande.
3.Teha uus määrus, millega kinnitada XXX Osaühingu (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.
4.XXX Osaühingu (pankrotis) võlausaldajatel on teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: Nr Võlausaldaja nimi Tunnustatud Rahuldamata nõue nõue eurodes eurodes
1.OÜ XXX Ehitus 1 368 685,84 1 368 685,84 (pankrotis)
2.Ehitus Service OÜ 1 778,37 1 778,37
3.AS SEB Liising 7 514,75 7 514,75
4.Eesti Vabariik (Maksu346 359,28 346 359,28
ja Tolliameti kaudu) Energate OÜ
1 435,70
1 435,70
5.XXXOsaühingu (pankrotis) võlausaldajatel on kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha järgnevalt: Nr Võlausaldaja nimi Tunnustatud Rahuldamata nõue nõue eurodes eurodes
7.Määrata XXX Osaühingu (pankrotis) pankrotihaldur Terje Eiprele halduri tasu summas 21 569,71 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 7 118 eurot. Halduri tasu summas 21 569,71 eurot kuulub tasaarveldamisele haldurile määratud esialgse tasuga summas 10 000 eurot.
8.Vabastada pankrotihaldur Terje Eipre tema kohustustest XXX Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses pärast XXX Osaühingu (pankrotis) kustutamist registrist.
9.Määrata XXX Osaühingu (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhatuse liige XXX(isikukood XXX, elukoht Tallinn).
10.Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
11.Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib lõpparuande kinnitamise osas esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud 15.07.2009 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja XXX Osaühingu pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Terje Eipre. 15.02.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse kinnitada XXX(pankrotis) lõpparuanne, määrata pankrotihaldur Terje Eiprele tasu summas 21 569,71 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 7 118 eurot, kusjuures esialgne tasu summas 10 000 eurot tasaarvestatakse halduri lõpliku tasuga ja kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 25 423,70 eurot (sh välja maksmata halduri tasu 11 569,71 eurot ja sotsiaalmaks 3818 eurot). 19.09.2014 määrusega jättis kohus lõpparuande kinnitamata, kuna esitatud lõpparuande kohaselt on I rahuldamisjärgu võlausaldajal AS-il Swedbank nõue summas 288 135,70 eurot,
millest jäi pandieseme müügist saadud raha ebapiisavuse tõttu saamata 22 073,12 eurot, mida ei kantud II järku üle. 26.09.2014 esitas haldur kõnealuse määruse peale määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 19.09.2014 määrus tühistada ja teha uus määrus, millega kinnitada lõpparuanne. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on võlausaldaja AS Swedbank osalenud 22 073,12 euro ulatuses pandieseme arvel pankrotimenetlusega seotud kulude kandmisel ning seega ei kuulu AS-i Swedbank nõue kõnealuse summa ulatuses II järku ülekandmisele. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (sh pandieseme müügist saadu kohta) Pankroti väljakuulutamise seisuga puudus võlgnikul igasugune käibevara, sh rahalised vahendid kontodel. Enne pankroti väljakuulutamist oli võlgniku juhatuse liige võõrandanud 7 kinnistut teadlikult kinnistute eest müügihinda saamata ja hinna tasumist tagamata. Võõrandatud kinnistud olid järgmised: 1) elamumaa asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, XXX linnaosa, XXX, registriosa nr XXX; 2) elamumaa asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, XXX linnaosa, XXX, registriosa nr XXX; 3) elamumaa asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, XXX linnaosa, XXX, registriosa nr XXX; 4) elamumaa asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, XXX linnaosa, XXX, registriosa nr XXX; 5) elamumaa asukohaga Harjumaa, Tallinna linn, XXX linnaosa, XXX, registriosa nr XXX; 6) korteriomand asukohaga Harjumaa, XXX, XXX, registriosa nr XXX; 7) korteriomand asukohaga Harjumaa, XXX, XXX, registriosa nr XXX. Võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkel oli kinnistute omanikuks XXXOÜ, kelle pankrot kulutati välja 02.11.2010.a. Haldur oli arvamusel, et 16.01.2009.a OÜ XXX ja OÜ XXX vahel sõlmitud kinnistute müügilepingu puhul on tegemist näiliku tehinguga TsÜS § 89 lg 1 mõttes ning seetõttu on tehing tühine. Haldur esitas kohtusse hagi OÜ XXX vastu (tsiviilasja nr 2-09-18341). Hagi esemeks oli kinnistute tagastamine pankrotivara hulka. Kuna esimesed 5 kinnistut olid omakorda võõrandatud ilmselgelt kahjulike tingimuste alusel XXXOÜ-lt OÜ-le XXX, siis liideti ka XXXOÜ pankrotihalduri poolt esitatud hagi OÜ XXX vastu poolelioleva tsiviilasjaga. Vastavalt tsiviilasjas nr 2-09-18341 sõlmitud kompromissi tingimustele XXXOÜ (pankrotis), XXXOÜ (pankrotis), OÜ XXX(pankrotis) ja AS Swedbank vahel ei tagastatud kinnistuid algsetele omanikele, vaid otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt müüs kinnistud viimane omanik XXXOÜ, kes omakorda hüvitas kinnistute müügist saadud summad XXXOÜ-le ja XXXOÜle. Kinnistute müügist saadud raha käsitleti kinnistuid koormavate hüpoteekide tõttu pandiga koormatud varana. Kokkuleppeline summa (303 333,34 eurot) kõnealuste kinnistute müügist
laekus XXXOÜ (pankrotis) arvele mitmes osas vastavalt 04.02.2011.a, 06.03.2011.a ja viimane osamakse 17.03.2011.a. Kuna võõrandamise hetkel olid kinnistud koormatud Swedbank AS hüpoteekidega, oleks hüpoteegid säilinud ka pankrotivarasse tagastamisel, mistõttu kinnistute müümise korral oleks seega olnud tegemist pandiesemega. Lähtudes eelnevast loogikast käsitleti kinnistute müügist saadavat raha pandiga koormatud varana. Pankrotivara on suurenenud ka pangaintresside summas 3 610,38 eurot võrra. Täiendavaid laekumisi ette näha ei ole. Kokku moodustab pankrotivara maht käesolevas menetluses seega 306 943,72 eurot.
2.Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: • vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded - puuduvad; • massikohustused (s. o. pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused, maksukohustused ning muud kohustused, mida PankrS loeb masskohustuseks) summas 7 685,75 eurot: Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult (kinnitatud 15.07.2009 määrusega) Sotsiaalmaks halduri esialgselt tasult (kinnitatud 13.04.2012 määrusega) Sotsiaalmaks halduri tasult (ei sisalda sotsiaalmaksu esialgselt halduri tasult), kinnitatud pankrotitoimkonna 12.01.2011 koosolekul Muud maksud pankrotimenetluses, sh maamaks Kuulutused AT-s ja mujal Riigilõiv Pangakulu, valuutakursi vahe Kokku:
474,54 3 300 3 818
32,33 25,72
10,16 7 685,75
Pankrotimenetluse kulud summas 33 195,39 eurot on järgmised: Ajutise halduri menetluskulud (kinnitatud 15.07.2009 määrusega) Ajutise halduri tasu (kinnitatud 15.07.2009 määrusega) Halduri esialgne tasu (kinnitatud 13.04.2012 määrusega) Halduri tasu (ei sisalda halduri esialgset tasu), kinnitatud pankrotitoimkonna 12.01.2011 koosolekul Pankrotimenetluse bürookulud Transpordikulu Raamatupidamisteenus Õigusliku arvamuse maksumus Kokku:
Väljamaksed kokku seega 40 881,14 eurot, millest kohus on varasemalt määrustega (15.07.2009 määrus ajutise halduri tasu ja kulutuste kinnitamine ning 13.04.2012 määrus halduri esialgse tasu kinnitamine) kinnitanud 15 457,44 eurot.
Vastavalt tsiviilasjas nr 2-09-18341 sõlmitud kompromissi tingimustele XXXOÜ (pankrotis), XXXOÜ (pankrotis), OÜ XXX(pankrotis) ja AS Swedbank vahel ei tagastatud kinnistuid algsetele omanikele, vaid otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt müüs kinnistud viimane omanik XXXOÜ, kes omakorda hüvitas kinnistute müügist saadud summad XXXOÜ-le ja XXXOÜle. Kinnistute müügist saadud raha käsitleti aga kinnistuid koormavate hüpoteekide tõttu pandiga koormatud varana. Pankrotitoimkond on 12.01.2011 koosolekul kinnitanud OÜ XXX(pankrotis) täiendavad raamatupidamiskulud ja bürookulud pankrotimenetluses selliselt, et kõik pankrotimenetlusega seotud väljamaksed koos halduri lõpliku tasu ja toimkonna liikmete tasudega ei tohi ületada 5% XXXOÜ-le vastavalt kompromissile kinnistute müügist laekuvast summast. See tähendab, et XXX, XXX ja XXX kannavad igaüks neile kinnistute müügist laekunud summadest pärast jaotusettepanekute kinnitamist kohtu poolt üle vähemalt 85% AS Swedbank tunnustatud nõude katteks. Ülejäänud 15% ulatuses kinnistute müügist laekunud kogusummast on XXX ́ul, XXX ́l ja XXX ́l õigus teha nende pankrotimenetlusega seotud väljamakseid võrdsetes osades ehk igas pankrotimenetluses mitte rohkem kui 5% kogu kinnistute müügist laekunud summast, mis on samaväärne 15% igasse pankrotipessa laekunud summast. Arvestades, et AS Swedbank kasuks koormatud hüpoteekidega koormatud kinnistute müügist laekus OÜ XXX(pankrotis) pankrotivarasse 303 333,34 eurot, siis AS-le Swedbank väljamakse isegi ületab PankrS § 153 lg-s 2 ettenähtut (väljamakse vähemalt 85% pandiesemete müügist saadud summast) ning pankrotimenetlusega seotud väljamaksed jäävad alla kokkulepitud 15%.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Käesolevas pankrotimenetluses tehakse väljamakse üksnes hüpoteegipidajast võlausaldajale AS-le Swedbank summas 266 062,58 eurot.
4.Iga võlausaldaja tunnustatud nõue, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Esimeses järgus on tunnustatud AS Swedbank pandiga tagatud nõue. AS-le Swedbank on tehtud väljamakse summas 266 062,58 eurot. AS Swedbank rahuldamata jäänud pandiga tagatud nõude suurus on alljärgnev: Nr.
Võlausaldaja
Swedbank AS
KOKKU
Tunnustatud nõude summa (eurodes) 288 135,70 288 134,70
Rahuldamata jäänud nõude suurus (eurodes) 22 073,12 22 073,12
Pandipidaja AS Swedbank nõude rahuldamata osas peaks nõue üle minema ja kuuluma rahuldamisele koos ülejäänud teise rahuldamisjärgu nõuetega, v.a osas, milles Swedbank AS on osalenud pandieseme arvel pankrotimenetlusega seotud kulude kandmisel. Esimeses järgus tunnustatud, kuid pandieseme müügist saadud raha ebapiisavuse tõttu rahuldamata jäänud AS Swedbank nõude osa summas 22 073,12 eurot ei ole kantud üle teise järku, kuna sellises ulatuses on pandipidaja osalenud pandieseme arvel pankrotimenetlusega seotud kulude kandmisel. Pandieseme arvel on kantud kulusid summas 37 270,76 ning menetluses laekunud pangaintresside arvel on kantud kulusid summas 3 610,38 eurot (kulud kokku 40 881,14 eurot).
Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega võrdne tunnustatud nõuete suurusega.
Nr.
Võlausaldaja
OÜ XXX (pankrotis)
XXX OÜ
AS SEB Liising Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu
XXX OÜ
KOKKU
Tunnustatud nõude summa (eurodes) 1 368 685,84 1 778,37 7 514,75
Rahuldamata jäänud nõude suurus (eurodes) 1 368 685,84 1 778,37 7 514,75
346 359,28
346 359,28
1 435,70 1 725 773,94
1 435,70 1 725 773,94
Kolmandas rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud ja rahuldamata jäänud nõuete suurus on seega võrdne tunnustatud nõuete suurusega. Nr.
Võlausaldaja
Tunnustatud nõude summa (eurodes)
Rahuldamata jäänud nõude suurus (eurodes)
1.OÜ XXX
476 013,96
476 013,96
2.XXXAS
1490,80
1490,80
477 504,76
477 504,76
KOKKU
Kuna võlgnikul puudub hetkeseisuga täiendav jaotamisele kuuluv vara, siis täiendavaid väljamakseid pankrotivarast võlausaldajatele ei tehta.
5.Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada oleva vara kohta Müümata vara käesoleval ajal puudub. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara käesolevas pankrotimenetluses puudub.
6.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur esitas hagi OÜ XXX vastu (tsiviilasja nr 2-09-18341) ning kompromissi tulemusel laekus pankrotivarasse 303 333,34 eurot. Pankrotihaldur on osalenud veel mitmes kohtumenetluses. Peale 12.05.2011.a nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlausaldaja Swedbank AS hagiavaldused nii nõuete kaitsmise koosoleku otsuste tühistamiseks kui ka Swedbank AS pandiõiguse tunnustamiseks. Esimeses kohtuasjas jätsid kohtud võlausaldaja hagi rahuldamata ning teises asjas lõpetati kohtuvaidlus kompromissiga. Haldur ei kavatse edaspidi hagisid esitada.
7.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukuluks oli riigilõivukulu, mis on kajastatud aruande punktis 2. Ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks on käsitletud samuti punktis 2.
8.Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel ning halduri tasu Käesolev pankrotimenetlus on osutunud mahukaks ning keerukaks. Haldur on tutvunud ja analüüsinud võlgniku raamatupidamisdokumentatsiooni, samuti võlgniku juhtorganite tegevust tehingute tegemisel ning varade säilitamisel pankrotimenetluse algatamisele eelnenud perioodil, s.o eelkõige väärtusliku kinnisvara müümisel ebamõistlikel tingimustel. Haldur esitas hagi OÜ XXX vastu (tsiviilasja nr 2-09-18341) ning kompromissi tulemusel laekus pankrotivarasse 303 333,34 eurot. Olulise osa halduri ajast ning energiast võttis tehingute asjaolude väljaselgitamine ning kohtuvaidluses osalemine, mille raames peeti pingelisi läbirääkimisi ja mille tulemusena laekus pankrotivarasse märkimisväärne rahasumma. Pankrotihaldur on osalenud veel mitmes kohtumenetluses. Peale 12.05.2011.a nõuete kaitsmise koosolekul esitas võlausaldaja Swedbank AS hagiavaldused nii nõuete kaitsmise koosoleku otsuste tühistamiseks kui ka Swedbank AS pandiõiguse tunnustamiseks. Esimeses kohtuasjas jätsid kohtud võlausaldaja hagi rahuldamata ning teises asjas lõpetati kohtuvaidlus kompromissiga. Haldur on lisaks eelnevale teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Haldur on korraldanud pankrotitoimkonna koosolekute läbiviimist, kus on arutatud ja kooskõlastatud pankrotivaraga seotud küsimusi. Lisaks eeltoodule on haldur pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, pidanud raamatupidamist ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Halduri tegevuse tulemusena on pankrotivarasse laekunud 306 943,72 eurot. PankrS § 651 lg 1 järgi pankrotivaralt suurusega 128 001-320 000 eurot võetakse baastasuks 12 334 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 3,5 % ehk käesoleval juhul 12 334 + 3,5% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (306 943,72 – 128 001) x 3,5 % = 6 262,99) ehk tasu alammääras seega kokku 18 596,99 eurot (12 334 + 6 262,99). Tasule lisandub sotsiaalmaks. PankrS § 651 lg 2 järgi pankrotivaralt suurusega 128 001-320 000 eurot võetakse baastasuks 14 412 eurot ning sellele liidetakse pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt veel 4 % ehk käesoleval juhul 14 412 + 4% pankrotivara suuruse alumist piiri ületavalt osalt (ehk (306 943,72 – 128 001) x 4 % = 7 157,71) ehk tasu ülemmääras seega kokku 21 569,71 eurot (14 412 + 7 157,71). Tasule lisandub sotsiaalmaks. Pankrotitoimkond on 12.01.2011 koosolekul kinnitanud, et haldurile määratakse käesolevas pankrotimenetluses tasu ülemmääras, kuna pankrotivara väärtus on suur ning arvestades halduri tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole alammäära kohaldamine õiglane, samuti kuna haldur esindas võlgnikku kohtuvaidlustes ega kasutanud täiendavalt õigusabi. Arvestades, et esialgse halduri tasuna on haldurile välja makstud 10 000 eurot (sisaldab tulumaksu), taotleb haldur täiendavalt kinnitada tasu summas 11 569,71 eurot ehk kokku lõpliku halduri tasuna 21 569,71 eurot (lisandub sotsiaalmaks).
9.Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võib pidada asjaolu, et peamised tellijad lõpetasid ehituslepingud ning uusi tellimusi ei olnud võimalik saada, mis põhjustas tõsise
käibevahendite nappuse ja viis lõppastmes püsiva maksejõuetuse tekkimiseni. Osa maksejõuetuse tekkimisse andis ilmselt ka üldine majanduslangus. Halduri hinnangul on OÜ XXX maksejõuetus välja kujunenud hiljemalt 2009.a jaanuariks, kui müüdi ära võlgniku kinnistud. Seega ei ole võlgniku juhatus täitnud äriseadustikust tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus hiljemalt 20 päeva jooksul alates püsiva maksejõuetuse tekkimisest.
10.Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta Pankrotihalduri hinnangul ei ole võlgniku juhatuse liige tegutsenud võlgniku huvides ning ta on rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Juhatuse liige ei ole täitnud äriseadustikust tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus hiljemalt 20 päeva jooksul alates püsiva maksejõuetuse tekkimisest. Haldur ei ole esitanud kuriteoteadet võlgnikuga seotud isikute suhtes. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab kohus määruskaebuse ise määrusega. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 4 sätestab, et ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, rahuldatakse see koos § 153 lõike 1 punktis 2 nimetatud nõuetega. See ei kehti juhul, kui pankrotivõlgnik on pantinud oma vara kolmanda isiku võla tagamiseks. PankrS § 153 lg 2 kohaselt pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Käesoleval juhul on võlausaldajal AS-i Swedbank jäänud rahuldamata I järgu nõue 22 073,12 euro ulatuses. Nimetatud summas on võlausaldaja kandnud pankrotimenetluse kulusid ning seega tuleb kõnealune summa PankrS § 153 lg 2 alusel pandiga tagatud nõudest maha arvata. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlausaldaja Swedbank AS-i nõue I järgus lugeda rahuldatuks. Seega tuleb Harju Maakohtu 19.09.2014.a määrus tühistada ning lõpparuanne kinnitada. PankrS § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Terje Eipre on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara
ega teistelt isikutelt saadaolevat vara haldurile teadaolevalt ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXX Osaühingu (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga. Kohus on seisukohal, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt. Äriseadustiku (ÄS) § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist, seega peab juhatus olema teadlik äriühingu majanduslikust olukorrast. Kuivõrd pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2009.a jaanuariks, on võlgnik jätnud täitmata äriseadustiku (ÄS) § 171 tuleneva kohustuse kokku kutsuda osanike üldkoosolek, kui on ilmne, et osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, lasub juhatuse liikmetel seadusest tulenev kohustus esitada pankrotiavaldus. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Terje Eipre tuleb vabastada tema kohustustest XXX Osaühingu (pankrotis) pankrotimenetluses pärast XXX Osaühingu (pankrotis) kustutamist registrist. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 kohus määrab pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. XXX Osaühingu (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 21 569,71 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 7 118 eurot ning mis kuulub tasaarveldamisele pankrotihalduri esialgse tasuga summas 10 000 eurot. Taotletav tasu on arvestatud PankrS § 651 lg 2 kohaselt, võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud 306 943,72 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 14 412 + (306 943,72 – 128 001)* 4 %, so 21 569,71 eurot kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 2. Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 21 569,71 eurot. Harju Maakohtu 13.04.2012 määrusega on kohus määranud pankrotihalduri Terje Eipre esialgseks tasuks 10 000 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). PankrS § 65 lg 3 esimese lause kohaselt halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Seega kuulub lõplik halduri tasu summas 21 569,71 eurot tasaarveldamisele halduri esialgse tasuga summas 10 000 eurot.
PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta
30.juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihalduri tasult 21 569,71 eurot maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 7 118 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 25 423,70 eurot (sh välja maksmata halduri tasu 11 569,71 eurot ja sotsiaalmaks 3 818 eurot). Pankrotihalduri tasu osas on kohus oma seisukoha käesolevas määruses juba võtnud. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus leiab, et kinnitamisele kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 10 035,99 eurot. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotihaldur tegi ettepaneku, et XXX Osaühingu (pankrotis) dokumentide hoidjaks määratakse võlgniku endine juhatuse liige XXX(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada.
/digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.