2-13-2846/34 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

AKTSIASELTSILE KREDIIDIKASSA viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud KREDIIDIKASSA AKTSIASELTS (edaspidi Hageja) esitas 18.01.2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXX(edaspidi XXX) vastu võla nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. 02.04.2013 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.04.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis XXX OÜ-ga XXX18.04.2008 järelmaksugraafiku, millega kohustus ostetud kaupade eest tasuma 574,63 eurot ja intressid vastavalt graafikule. OÜ XXX edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse OÜ-le XXXs, kellel oli OÜ-ga XXX sõlmitud faktooringuleping. XXX ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning 31.03.2010 ütles võlausaldaja lepingu üles. 03.12.2012 loovutas XXX OÜ oma nõude hagejale. Hagiavalduse kohaselt koosneb XXX võlg põhivõlast 235,38 eurot, intressist 16,10 euro ning viivisest 21.04.2013 seisuga 63,58 eurot. Hageja nõuab viivist vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 7.1, mille kohaselt on viivisemäär 0,024% päevas tasumata summalt. XXX vastuväidetele vastas hageja 09.05.2013 leides, et nõue ei ole aegunud, kuna hageja ei taotle 2008 ja 2009 graafikujärgsete maksete tasumist. 2010 aasta osamaksete aegumise tähtaeg algas 31.12.2010 kl 00:01 ning seega nõue oleks aegunud 31.12.2013 kl 24:00. Lisaks märgib hageja, et kuna ta ütles lepingu üles 31.03.2010, siis oleks nõue aegunud 31.03.2013. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.02.2013, mis jäi aegumistähtaja sisse.

Hageja selgitab, et on nõude arvutamisel viimaseks kuupäevaks märkinud 31.03.2010, kuna sellel kuupäeval öeldi järelmaksuleping üles. Intressi arvestust ei saanud selle järgselt enam toimuda ning 31.03.2010 muutus võlgnevuse põhiosa sissenõutavaks aegumata osamaksete osas. Lepingu ülevõtmise kohta XXX poolt, märgib Hageja, et see on tõendamata. Lisaks suhtles XXX võlausaldajaga aktiivselt võlgnevuse tasumise osas ega maininud kordagi, et ta on võla üle andnud. Hageja leiab seetõttu, et XXX on käitunud pahatahtlikult. Riigilõivu osas märgib Hageja, et tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel veel täiendavalt 30 eurot. Seetõttu on Hageja nõue hüvitada menetluskuluna tasutud riigilõvi 75 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja XXX välja mõista põhivõla 235,38 eurot, intressi 16,10 eurot, viivise 63,58 eurot ning viivise seadusjärgse määraga 0,024% päevas põhivõlalt (s.o 235,38 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta XXX kanda. XXX vastuväited XXX esitas 07.05.2013 hagile vastuse, milles: a) Taotleb aegumise kohaldamist; b) Vaidleb vastu arvete suurusele 18.01.2010, 18.02.2010, 18.03.2010 ja 18.04.2010. Need on graafikus erinevas suuruses kui hagiavalduses; c) XXX vaidlustab hagis nõutud hüvitatava riigilõivu suurust – hageja on tasunud 30 eurot, kuid nõuab 75 euro hüvitamist; d) XXX leiab, et ta pole õige XXX, kuna võlg on üle võetud XXX poolt. 10.10.2013 kohtule esitatud täiendavates vastuväidetes märgib XXX eelnevale lisaks, et ta ei nõustu ka õigusabikulude väljamõistmisega, kuna need pole olnud vajalikud – Hageja on nõude esitanud nõude omandajana ja Hageja esindaja on eeldatavasti OÜ-s Julianus Õigusbüroo töölepingu alusel töötav palgaline töötaja. Kohtu põhjendused 1) Esmalt käsitleb kohus tõendeid - millised asjaolud ta loeb tõendatuks ja tuvastatuks ja millised mitte. 2) Seejärel annab kohus hinnangu XXX taotlusele aegumise osas. 3) Järgmisena käsitleb kohus kohaldatavat seadust ning võtab seisukoha hageja nõude osas. 1)Tõendid ja tõendatus Käesoleva tsiviilasjas puudub vaidlus selles osas, et XXXOÜ (kustutatud) 21.04.2008 arve nr 19901 kohaselt on XXX ostnud mobiiltelefoni Apple iPhione 8GB hinnaga 9 990 EEK (toimiku lk 24). Kohus loeb 18.04.2008 järelmaksugraafikuga (viitenumber 703628721 (toimiku lk 21 -22) tõendatuks, et XXX OÜ (kustutatud) ja XXX vahel oli 18.04.2008 sõlmitud kokkulepe mobiiltelefoni ostmiseks järelmaksuga selliselt, et müüja on XXXOÜ (kustutatud), kes on nõudeõiguse XXX vastu loovutanud faktooringfirmale – OÜ-le XXX (kustutatud) (edaspidi lühendatult ka kui Järelmaksugraafik). Järelmaksugraafiku järgi läks faktooringfirmale üle nõue

ostu tasumata osas, mis 21.04.2008 arve kohaselt oli 8 991 EEK. Arvest nähtub, et tellimusekinnitusel on XXX tasunud ettemaksu 999 EEK. Kohus loeb tõendatuks, et OÜ XXX (kustutatud) on 06.08.2008 saatnud XXX maksemeeldetuletuse, millest nähtub, et XXX on juba hiljemalt juulis 2008 jäänud võlgu graafikujärgsete maksete tasumisega. Samuti loeb kohus tõendatuks, et OÜ XXX (kustutatud) on 31.03.2010 saatnud XXX teatise Järelmaksugraafiku ülesütlemise kohta (toimiku lk 26). Osundatud teatisest ilmneb, et OÜ XXX (kustutatud) on pidanud XXX suulisi ja kirjalikke läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks ja võlgnevuse likvideerimiseks ning sellele viitavad ka hageja esitatud elektronikirjavahetuse väljavõtted XXX ja OÜ XXX (kustutatud) vahel (toimiku lk 45-47). Selles e-kirjavahetuses XXX tunnistab, et tal on võlgnevus OÜ XXX(kustutatud) ees ning ta soovib täiendavat maksegraafikut selle võlgnevuse likvideerimiseks. Kohus arvestab Hageja poolt 09.08.2013 esitatud dokumentidega tuginedes TsMS § 405 lg 1 p 5. Osundatud sätte kohaselt võib kohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid. Käesolevas asjas on Harju Maakohtu 24.04.2013 määrusega menetlusosalistele teatavaks tehtud, et kohus menetleb hagi lihtsustatud korras. Nendele asjaoludele ei ole XXX ka vastu vaielnud. Samuti loeb kohus tõendatuks, et OÜ XXX (kustutatud) on nõude XXX vastu 03.12.2012 loovutanud Hagejale (OÜ XXX teade 17.12.2012, toimiku lk 27). 15.01.2014 esitas XXX kohtule XXX poolt 14.01.2014 digitaalselt allkirjastatud võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt on XXX võtnud üle OÜ XXX (kustutatud) ja XXX vahel 18.04.2008 sõlmitud lepingu nr 000000 õigused ja kohustused lepingu sõlmimise kuupäevast arvates. Pooled ei ole esitanud (vaatamata kohtu korduvatele ettepanekutele – vt Harju Maakohtu 24.04.2013 määrus, toimiku lk 35; Harju Maakohtu 27.08.2013 määrus, toimiku lk 92; Harju Maakohtu 05.03.2014 määrus, toimiku lk 128; Harju Maakohtu resolutiivmäärus 27.09.2013, toimiku lk 103 ja Harju Maakohtu 04.07.2014 kiri, toimiku lk 129) aga kohtule tõendeid selle kohta, et XXX oleks XXX eest tasunud Järelmaksugraafikujärgseid makseid ega ka tõendeid selle kohta, et XXX oleks XXX kohustused üle võtnud. Seega ei ole tõendatud, et XXX oleks XXX eest Järelmaksugraafiku järgseid makseid teinud. Kohus ei loe esitatud võlatunnistust kohustuse üle võtmist kinnitavaks tõendiks. Nimelt sätestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 1, et kolmas isik võib võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustuse nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele. Seega saab kolmas isik (antud juhul XXX) asuda võlgniku asemel lepingusse ainult siis, kui sellekohane leping sõlmitakse Hagejaga. Hagejaga ega ka OÜ-ga XXX(kustutatud) ega ka mitte OÜ-ga XXX(kustutatud) pole seesugust lepingut sõlmitud. VÕS § 175 lg 2 kohaselt võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Käesoleval juhul on XXX esitanud küll XXX14.01.2014 võlatunnistuse, mida võiks käsitleda lepinguna võlgniku ja kolmanda isiku vahel, kuid selle kohta puudub võlausaldaja nõusolek. Hageja on 04.03.2014 menetlusdokumendis kohtule teatanud, et peab oma lepingupartneriks XXX .

Seega ei ole tõendatud, et XXX oleks XXX kohustuse üle võtnud. Tõendatud ei ole, et Hageja või Hageja eelne võlausaldaja oleks sellekohase nõusoleku andnud. Kohus nõustub siinkohal Hagejaga, et tähendust ei oma see, kes XXX ostetud mobiili kasutas või valdas. Samuti ei oma antud vaidluse lahendamisel tähendust see, mida XXX on XXX lubanud. Juhul, kui kolmas isik tunnistab võlga ja soovib seda kustutada, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks seda pole senini tehtud. Lisaks eelnevale on kohus seisukohal, et XXX võlatunnistusest ei selgu, milline kohustus on üle võetud: OÜ XXX(kustutatud) ja XXX vahel ei ole 18.04.2008 sõlmitud lepingut nr 00000 või vähemalt ei ole sellist lepingut kohtule esitatud. Seega ei saa osundatud võlatunnistuse alusel lugeda tuvastatuks, et XXX on käesoleva tsiviilasja esemeks oleva kohustuse üle võtnud ning juhul, kui ka oleks, ei ole selline ülevõtmine kehtiv, kuna selleks puudub Hageja nõusolek. Tõendeid selle kohta, et ülevõtmine oleks toimunud varem, kui 14.01.2014, ei ole kohtule esitatud. Eeltoodu alusel loeb kohus kohaseks XXX XXX ja Järelmaksugraafikuga sätestatud kohustuste kandjaks samuti Anton Toomere. 2)Aegumine XXX on esitanud aegumise vastuväite ning taotlenud aegumise kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus, kas Hageja nõue on aegunud või mitte. Hageja on oma 22.04.2013 kohtule esitatud hagiavalduses taotlenud Järelmaksugraafikujärgsete maksete tasumist alates 18.01.2010 kokku summas 235,38 eurot (3 682,85 EEK). Intressi on Hageja arvestanud kuni lepingu ülesütlemiseni 31.03.2010 summas 16.10 eurot ning viiviseid 63,58 eurot. Kohus märgib, et Järelmaksugraafiku puhul on tegemist korduvate kohustuste täitmisele suunatud kokkuleppega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Järelmaksugraafiku kohaselt saabub iga üksiku osamakse maksmise tähtaeg iga kuu 18.kuupäeval. Sellele järgnevast päevast arvates on osamakse nõue muutunud sissenõutavaks. Seega tuginedes TsÜS § 154 osamaksete osas, mille maksmise tähtaeg oli 2010 aastal, algab aegumistähtaja kulgemine 31.12.2010 kl 24:00, mil lõpeb 2010.aasta. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega aegumistähtaeg möödus 2010. aasta osamaksete osas 31.12.2013 kl 24:00. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse on Hageja esitanud 02.04.2013 ning hagiavalduse 22.04.2013. Seega ei ole Hageja esitanud hagis nõuet, mis oleks aegunud – hagiavalduses ei ole esitatud nõuet Järelmaksugraafikujärgsete aegunud nõuete osas ehk 2008 ja 2009 aasta osamaksete osas.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja esitatud nõue ei ole aegunud ning jätab XXX sellekohase taotluse rahuldamata. Kohtu seisukohta toetab ka kohtupraktika: vt Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-108-08 – „/.../Seega muutus iga osamakse sissenõutavaks osamakse tähtaja saabumisel ja iga osamakse tasumisega viivitamisel tuli arvestada viivist. Kolleegium märgib, et kohtud jätsid viivisenõude lahendamisel tähelepanuta, et nii kehtinud kui ka kehtivas tsiviilseadustiku üldosa seaduses on sätestatud erinorm, milles reguleeritakse korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumist. Nii kehtestas TsÜS (1994) § 118, et kui kohustus tuleb täita ositi, aegub iga osa täitmise nõue eraldi. TsÜS (1994) § 133 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. TsÜS (2002) § 154 kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks./.../“ ; Riigikohtu lahend kohtuasjas nr 3-2-1-153-10. 3)Kohaldatav seadus ning seisukoht hageja nõude osas Võlaõigusseaduse (VÕS) § 256 kohaselt kohustub faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma. Käesoleval juhul on XXXOÜ (kustutatud) ja OÜ XXXOÜ (kustutatud) vahel sõlmitud faktooringlepingu tulemusena loovutanud faktooringu klient nõude XXX vastu OÜ-le XXX (kustutatud), kes on võtnud enda kanda XXX poolt ostu-müügilepingu täitmata jätmisega seotud riski. Mobiiltelefoni ostu-müügileping sõlmiti faktooringu kliendi XXXOÜ (kustutatud) ja XXX vahel. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. XXXOÜ (kustutatud) 21.04.2008 arvel nr 19901 on XXX oma allkirjaga kinnitanud, et on kauba (mobiili) vastu võtnud ja kätte saanud. VÕS § 208 lg 1 tulenevalt lasus XXX kohustus kauba eest maksta selle ostuhind. Asja ostuhind oli 9 990 EEK s.o 638,5 eurot. 999 EEK ehk 63,9 eurot on tasutud ettemaksuna. Järelmaksugraafiku kohaselt kohustus XXX tasuma koos intressiga 12 461,35 EEK ehk 796,4 eurot. Aegumata osas on XXX Järelmaksugraafiku alusel tasumata 235,38 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest,

tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. XXX oma kohustust täitnud ei ole. Seega on põhjendatud XXX hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 235,38 eurot ning intressid 16,10 eurot. Kuna XXX on viivitanud võla tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma ka viivist. Järelmaksugraafiku p 7.1 sätestab, et juhul, kui Ostja ei täida oma Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi tähtaegselt ja kohaselt on Faktooril õigus nõuda Ostjalt viivist vastavalt seaduses sätestatule. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega on põhjendatud XXXlt hageja kasuks välja mõista viivis hagiavalduse esitamise seisuga 63,58 eurot (s.o viivis alates 18.01.2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 22.04.2013) ning viivis põhivõlalt (s.o 235,38 eurolt) alates hagi esitamisest 22.04.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib ka, et XXX vastuväited Hageja arvete suurusele 18.01.2010, 18.02.2010, 18.03.2010 ja 18.04.2010 ei ole asjakohased. Järelmaksugraafikujärgsed põhiosa maksed nendel kuupäevadel vastavad Hageja näidatud suurusele: 18.01.2010 põhiosamakse 332,51 EEK, intress 82,86 EEK ning kokku kuumakse 415,38 EEK.; 18.02.2010 põhisosa makse 340 EEK; 18.03.2010 põhiosamakse 347,56 EEK. 31.03.2010 on kajastatud jääkmaksumus, sest nimetatud kuupäevast arvates loeb Hageja lepingu ülesöelduks ning kõikide graafikujärgsete maksete tähtpäevad saabunuks. VÕS § 399 lg 1 kohaselt võib laenuandja laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud või kui laenusaaja ei täida kohustust maksta intressi. Olemuselt on tegemist faktooringu ja VÕS § 405 lg 1 sätestatud lepingulise suhte elementidega - krediidilepinguga, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine. Seetõttu kohaldub lepingu ülesütlemisele VÕS § 399 lg 1 ning Hagejal oli alates 31.03.2010 õigus nõuda kogu jääkmaksumuse kohest tasumist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Hageja nõue kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kokku tuleb XXX hageja kasuks välja mõista 315,06 eurot (s.o põhivõlg 235,38 eurot, intressid 16,10 eurot ning viivis 63,58 eurot). Samuti tuleb XXX välja mõista ka viivis põhivõlalt (s.o 235,38 eurolt) alates 22.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.