Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

arvestusliku intressi võrra. Võlgniku suurimateks võlausaldajateks on AS Swedbank ja osanikud AS XXX ja AS XXX. Ettevõttes on hetkel viis lepingulist töötajat. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused koos arvestusliku maksuvõlaga summas ca 1,8 miljonit eurot. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades järgnevad: Swedbank AS konto nr XXXXXXXXXXXXXX 0 eurot ja AS LHV Pank konto nr XXXXXXXXXX 71,91 eurot. Teistes pankades võlgnikul kontod puuduvad. Kassa jääk 0 eurot. Kokku rahalised vahendid pankades ja kassas summas 71,91 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmeil liiklusregistris XXXOÜ nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Kinnistusraamatu andmeil võlgnikule kinnistuid ei kuulu. Võlgniku poolt esitatud bilansist seisuga 30.06.2014. a. nähtub, et võlgnik omab käibevara kokku summas 101 220 eurot ning põhivara summas 1 301 540 eurot. Põhivara näol on tegemist võlgniku poolt soetatud tootmisseadmetega (tootmisliin koos abiseadmetega) ning need asuvad Tapal XXX renditud tootmisruumides. Võlgniku käibevarast enamuse moodustavad varud s.o valmis- ja pooltoodangu jääk, ja tootmismaterjalide (steariin, lubi, purustatud materjal) jääk bilansilise väärtusega 93 746 eurot. Analüüsides võlgniku kaubajääki selgub, et väga suure osa käibevarast moodustab valmis- ja pooltoodang (2013 lõpus summas 50776 eurot, 30.06.14. a. seisuga summas 93 746 eurot). Juhatuse liikme sõnul on toodangu realiseerimine raskendatud, kuna tegemist on n.ö nišitoodetega (biolagunevad jahilaske märklauad), mille omahind ja kvaliteet (eelkõige nõutavad purunemisomadused) ei ole konkurentsivõimelised võrreldes teiste tootjate toodanguga. Reaalseks varaks, mida õnnestuks pankrotimenetluse käigus müüa on põhivarana tootmisseadmed ja valmistoodang, kuid selle müügist saadud tulu oleks ilmselt oluliselt väiksem kui bilansist kajastatud. Pankrotivara väärtuseks võiks hinnata ca 30-40% bilansilisest väärtusest s.o ca 300 tuhat kuni 400 tuhat eurot. Samuti tuleks arvestada kaupade hoiu- ja transpordikuluga ning müügist saadud tulem ei pruugi katta neid kulusid. Seega võiks kokkuvõtvalt hinnata võlgniku reaalseks vara väärtuseks pangakontodel ja kassas olevaid rahalisi vahendeid summas 71,91 eurot ning põhivara ja valmistoodangut summas ca 300 tuhat eurot. Bilansis põhivarana kajastatud tootmisseadmed on spetsiifilised ning nende realiseerimine võib osutuda väga keeruliseks või võimatuks. Võlgniku varale on seatud 1. järjekoha kommertspant summas 850 000 eurot AS Swedbank kasuks. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et praegusel ajal XXXOÜ-l mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt tootmistegevust ei toimu, kuna äriühingul puuduvad selleks vajalikud käibevahendid ning äriühingu osanikud ei ole enam nõus täiendavaid investeeringuid tootearendusse tegema, kuna müügimahtude kasvatamine võtaks aega ca 2-3 aastat ning äriühing toodab kahjumit. Nagu nähtub võlgniku raamatupidamisbilansist 30.06.2014. a. on äriühingu omakapital negatiivne summas -395 464 eurot ning kahjum summas -267 373 eurot. 2013 majandusaasta tulemuseks oli kahjum summas -298 331 eurot ja omakapital oli negatiivne summas 168 091 eurot, mis ei vastanud Äriseadustikus sätestatud nõuetele. Juba 2013 majandusaasta lõppedes oli võlgnikul likviidsuse kordaja nõrk. Võlgniku majanduslik olukord halvenes veelgi 2014 aastal, mistõttu võlgnik ei suutnud enam täita oma lühiajalisi kohustusi. Seoses eeltooduga tekkis võlgnikul pidev käibekapitali puudujääk ning võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks. Ettevõtte likviidsuse parandamiseks sai ettevõte pikaajalise pangalaenu maksepuhkust kuni juulini 2014 ning osanikud andsid ettevõttele täiendavalt laenu 2014 aastal kokku summas 285 000 eurot (AS XXX ja AS XXX), kuid vaatamata osanike täiendavatele investeeringutele äriühingu maksevõime oluliselt ei paranenud ning käesolevaks hetkeks on võlgnik muutunud maksejõuetuks, mis ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku maksevõime näitajad on halvad. Üldkokkuvõttes võib aktsepteerida võlgniku pankrotiavalduses toodud selgitusi maksejõuetuse tekkepõhjuste kohta. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused ületavad oluliselt tema vara, majandustegevus on seiskunud, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Pankr. § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine pankrotihaldur muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses s.o käibekapitali puudujääki. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul kohustusi kokku 1,8 miljonit eurot ja vara kassas 71,91 eurot ning põhivara ja valmistoodangut ca 300 000 eurot. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul selget tehingut või tehingute loetelu, mis oleksid kindlasti tagasivõidetavad. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1120 eurot + käibemaks ja tehtud kulutuste katteks 94,05 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1120 eurot + käibemaks ja tehtud kulutuste katteks 94,05 eurot, milline summa tuleb välja mõista võlgnikult. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.