1.Harju Maakohus jättis 23. veebruari 2012. a otsusega Svetlana Malõševa (hageja) hagi Vladimir Lasy (kostja) vastu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2012. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata. Riigikohus jättis 20. detsembri 2012. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Riigikohus edastas nimetatud määruse samal päeval kõigile menetlusosalistele, sh kostjale isiklikult, kuid kostja lepingulisele esindajale jäi määrus ekslikult edastamata. Kostja lepingulisele esindajale edastati määrus 13. märtsil 2013.
2.Kostja esitas 26. märtsil 2013 maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja
menetlustähtaja ennistamise taotluse, sest Riigikohus edastas kostja esindajale 20. detsembri 2012. a määruse hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta alles 13. märtsil 2013. Kostja palus hagejalt välja mõista kostja lepingulise esindaja kulu 8300 eurot (sisaldab käibemaksu) ja tõlkekulu 24 eurot.
3.Hageja vaidles menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata, sest kostja on lasknud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja mööda mõjuva põhjuseta. Tähtaja ennistamiseks ei ole alust, sest kostja esindaja on vandeadvokaat, kellele oli kassatsioonkaebus edastatud ning kes pidi teadma, et määrus avaldatakse ka internetis Riigikohtu kodulehel. Seega oli kostja esindajal võimalus määrusega ka enne 13. märtsi 2013 tutvuda ning Riigikohtu määrus jõustus sõltumata selle kättetoimetamisest. Ei ole usutav, et kostja esindajale määrust ei edastatud, sest kaaskirjast nähtub, et see edastati nii menetlusosalistele isiklikult kui ka nende esindajatele.
4.Harju Maakohtu kohtunikuabi jättis 30. augusti 2013. a määrusega kostja menetlustähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, leides, et menetlustähtaja ennistamiseks ei ole alust, kuna kostja esindajal oli võimalik esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ka enne hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmist, samuti oli kostja esindajal võimalus tutvuda selle määrusega Riigikohtu kantseleis ning esitada avaldus 30 päeva jooksul alates Riigikohtu määruse avalikult teatavaks tegemisest.
5.Kostja esitas 17. septembril 2013 määruskaebuse, milles palus maakohtu 30. augusti 2013. a määruse tühistada ja saata asja maakohtule menetlustähtaja ennistamiseks. Harju Maakohtu kohtunikuabi võttis 20. septembri 2013. a määrusega määruskaebuse menetlusse, leides et kaebus esitati tähtaegselt. Ühtlasi jättis kohtunikuabi määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle maakohtule.
6.Harju Maakohus tühistas 18. oktoobri 2013. a määrusega kohtunikuabi 30. augusti 2013. a määruse ja tegi uue määruse, millega rahuldas kostja tähtaja ennistamise taotluse ning luges menetluskulude kindlaksmääramise avalduse tähtaegselt esitatuks. Maakohus jättis avalduse käiguta ja kohustas kostjat esitama menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid. Maakohus leidis, et kostja lasi tähtaja mööda mõjuval põhjusel, et kuigi Riigikohtu määrust ei tule menetlusosalisele kätte toimetada, edastab Riigikohus selle üldjuhul menetlusosalisele kohtu valitud viisil, sh e-kirjaga, ning et Riigikohtu kodulehel hoitakse menetlusse võtmisest keeldumise määrusi vaid lühikest aega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi sekretäri 13. märtsi 2013. a kirjast nähtub selgelt, et määrus jäi ekslikult menetlusosalistele e-kirjaga edastamata. Kuna kostja sai määrusest teada 13. märtsil 2013, on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud TsMS § 67 lg 2 järgi tähtaegselt.
7.Kostja esitas 25. oktoobril 2013 menetluskulu kandmist tõendavad dokumendid.
8.Hageja vaidles vastu nii menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja ennistamisele kui ka menetluskulude suurusele ning palus jätta menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata. Ta leidis, et lisaks varem esitatud põhjendustele ei saanud maakohus tähtaega ennistada ka seetõttu, et kostja esitas määruskaebuse maakohtu kohtunikuabi 30. augusti
2013. a määruse peale hilinenult. Kohtutoimikust nähtub, et kostja esindaja allkirjastas määruskaebuse alles 18. septembril 2013 kell 00.01.24. Samuti on Riigikohus kinnitanud, et määrus saadeti lihtkirjaga kostjale isiklikult. Seega pidi kostja määrusest teada saama 2012. aasta detsembris.
9.Harju Maakohus rahuldas 21. novembri 2013. a määrusega osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 8028 eurot ning alates määruse jõustumisest seaduses sätestatud suuruses viivise. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus kohtuasjas menetlustähtaja ennistamise küsimuse juba lahendanud, mistõttu ei tule seda puudutavatele hageja vastuväidetele enam vastata. Hageja sai esitada menetluses oma seisukohad tähtaja ennistamise ja määruskaebuse rahuldamise kohta juba varem. Kostja nõue hüvitada lepingulise esindaja kulud ei ületa Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" § 1 lg-s 1 sätestatud piirmäära, kuid lepingulise esindaja kulud, mis tekkisid kassatsioonkaebusele vastamisega, ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna kostja ei pidanud kaebusele vastama. Kostja esindaja tunnihind 120 eurot (lisandub käibemaks) on asja materjale arvestades mõistlik. Kostja lepingulise esindaja kulud on kooskõlas tsiviilasja hinna, mahu ning keerukusega. Asjaolu, et kostja esindaja on pidanud menetluses tegema võrdlemisi palju erinevaid toiminguid, on olnud seotud vajadusega vastata hageja seisukohtadele ja reageerida kohtu korraldustele. Õigusabikulusid ei saa pidada põhjendamatuks üksnes lähtudes õiguslikest alustest, millele kostja hagile vastu vaieldes tugineb. Hageja ei ole selgitanud, miks ei vasta õigusabikulude suurus asja keerukusele. Kostja tõlkekulu 24 eurot ei ole põhjendatud.
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldus läbi vaatamata või vähendada hagejalt väljamõistetud menetluskulude suurust.
11.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. jaanuari 2014. a määrusega maakohtu määruse muutmata, kordamata maakohtu põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märkis ringkonnakohus, et maakohus ei ole hageja lepingulise esindaja tasu määramisel rikkunud menetlusõiguse normi ega ületanud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Maakohus on oma järeldusi põhjendanud. Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Samuti on maakohus kontrollinud nii menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaega kui ka määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse on maakohus rahuldanud ja tähtaja ennistanud ning maakohtu määrus on jõustunud. Seetõttu ei olnud maakohtul alust jätta
menetluskulude kindlaksmääramise avaldust läbi vaatamata ning määruskaebuse väited menetlustähtaja ebaõige ennistamise kohta ei ole asjakohased.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
14.Hageja esitas määruskaebuse, milles palus ringkonnakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta menetluskulude kindlaksmääramise avalduse läbi vaatamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jätta läbi vaatamata, sest kostja esitas nii selle menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kui ka määruskaebuse maakohtu 30. augusti 2013. a määruse peale hilinemisega.
15.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse hilinemisega mõjuval põhjusel, sest Riigikohus edastas talle määruse alles 13. märtsil 2013. Kostjal ei olnud kohustust kontrollida riigikohtu kodulehel määruse avaldamist. Kostja ei esitanud määruskaebust tähtaega ületades. Kostja esitas selle 17. septembril 2013 kell 23.58 ja sai vastuvõtukinnituse kell 23.59, mida tõendab ka e-kirja väljatrükk.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja ringkonnakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust TsMS § 701 lg 3 alusel ringkonnakohtu määrust tühistada. Riigikohus kontrollib TsMS § 695 ja § 688 lg 1 järgi ringkonnakohtu määrust kassatsiooni korras üksnes osas, mille peale on kaevatud.
17.Pooled vaidlevad kassatsiooniastmes selle üle, kas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuli sisuliselt lahendada või tuleb see jätta läbi vaatamata. Hageja väitel on nii maa- kui ka ringkonnakohus vääralt mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud, kuigi kostja jättis nii menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kui ka maakohtu 30. augusti 2013. a määruse peale määruskaebuse tähtaegselt esitamata, sh ei olnud alust menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ega määruskaebuse esitamise tähtaega ennistada ning viimasel juhul ei ole kostja ka tähtaja ennistamist taotlenud.
18.Kolleegium nõustub kohtutega, et hageja väited seaduses sätestatud tähtaegade möödalaskmise kohta ei ole praeguses menetlusfaasis enam asjakohased ega anna alust jätta menetluskulude kindlaksmääramise avaldust läbi vaatamata. Õige on kohtute käsitus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg on ennistatud ning selle kohta on olemas lõplik jõustunud kohtulahend – Harju Maakohtu 18. oktoobri 2013. a määrus. Kolleegiumi arvates ei oma seejuures tähtsust, et hageja ei saanud tähtaja ennistamise määrust vaidlustada. TsMS § 660 lg 1 järgi võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 68 lg 4 esimese lause järgi saab määruskaebuse esitada üksnes
juhul, kui tähtaega ei ennistata, kuid tähtaja ennistamise määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Kuigi TsMS § 660 lg 2 järgi võib muude määruste kohta esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, saab seda teha üksnes juhul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kolleegiumi arvates on TsMS § 68 lg 4 mõtteks lahendada tähtaja ennistamise korral ennistamise küsimus lõplikult, mistõttu ei saa kolleegiumi arvates apellatsioonimenetluses tähtaja ennistamise küsimust uuesti tõstatada ega selle kohta apellatsioonkaebuses TsMS § 660 lg 2 järgi vastuväiteid esitada.
19.Kolleegium märgib õiguse ühetaolise kohaldamise huvides, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg võib olla TsMS § 67 lg 1 mõttes mõjuval põhjusel mööda lastud juhul, kui menetlusosalise esindajale jäi Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta õigel ajal edastamata. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates menetluskulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Riigikohtu määrus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise kohta jõustub TsMS § 694 lg 2 järgi selle avalikult teatavaks tegemise päeval, s.o üldjuhul kantselei kaudu avalikult teatavaks tegemise päeval (TsMS § 452 lg 1 ja § 453). Seega hakkab menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg kulgema Riigikohtu määruse avalikult teatavaks tegemise päevast ega sõltu sellest, kas avaldust esitama õigustatud isik sai nimetatud määrusest selle tähtaja jooksul teada või mitte. Siiski peab Riigikohus TsMS § 679 lg 5 järgi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse menetlusosalistele edastama ning kui isikut esindab kohtumenetluses esindaja, tuleb see TsMS § 321 lg 1 järgi edastada eelkõige just esindajale. Seega võib menetlusosalise esindaja tugineda kolleegiumi arvates nimetatud sätte alusel kujunenud praktikale, et Riigikohus teavitab teda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusest. Lisaks määruse edastamisele avaldatakse küll kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse tulemus TsMS § 679 lg 7 järgi ka Riigikohtu veebilehel, kuid teave eemaldatakse sealt seitsme päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest, mistõttu ei saa kolleegiumi arvates alati eeldada, et menetlusosaline pidi määrusest menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaja jooksul igal juhul teada saama. Seega võib asjaolu, et Riigikohus ei edastanud menetlusosalise esindajale õigel ajal kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrust, anda maakohtule koosmõjus kõigi muude asjaoludega aluse ennistada menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtaeg TsMS § 67 lg 1 järgi.
20.Kolleegium leiab, et asja materjalidest nähtuvalt ning seadusest tulenevalt esitas kostja määruskaebuse tähtaegselt. Kostja esindaja sai kohtunikuabi 30. augusti 2013. a määruse kätte 2. septembril 2013 (vt kohtutoimiku II kd, tl 231). Kostja on oma määruskaebusele märkinud kuupäevaks 17. september 2013, kuid kohus on määruskaebusele märkinud, et see on e-toimiku kaudu saabunud 18. septembril 2013 (vt kohtutoimiku II kd, tl 232), ning digitaalallkirjade kinnituslehe järgi on määruskaebus allkirjastatud 18. septembril 2013 kell 00.01.24 (vt kohtutoimiku II kd, tl 237). Kostja saadetud ekirja kinnituse ja Harju Maakohtult saadud vastuse järgi saatis kostja maakohtule e-kirjaga
17.septembril 2013 kell 23.59 digitaalselt allkirjastamata määruskaebuse ja digitaalselt allkirjastatud määruskaebus laekus e-toimiku kaudu kohtuinfosüsteemi 18. septembril 2013 kell 00.01. TsMS § 335 lg-te 1 ja 2 järgi piisab kaebuse esitamise tähtajast kinnipidamiseks sellest, kui kaebus esitatakse kohtule elektronpostiga ning kaebuse originaal esitatakse kümne päeva jooksul. Kuna kostja saatis e-kirjaga digitaalselt allkirjastamata määruskaebuse tähtaegselt ning edastas e-toimiku kaudu kohe ka digitaalselt allkirjastatud kaebuse, ei ole hageja väited määruskaebuse esitamise tähtaja rikkumise kohta põhjendatud.
21.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, tuleb TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata hageja määruskaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse. Kolleegium selgitab, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses menetluskulusid TsMS § 178 lg 3 järgi ei hüvitata. Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Tambet Tampuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.