Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV hagi Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastu võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2022 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Staadioni 8 OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV (registrikood 80028946), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Marek Herm ja Anto Kasak Kostja (apellant): Staadioni 8 OÜ (pankrotis; registrikood 12890967), pankrotitoimkonna esimees Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.08.2022 otsus osas, millega rahuldati hageja taotlus menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks suuremas summas kui 3276,93 eurot ja sellelt summalt viivis. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 3276,93 eurot ületavas summas ja sellelt viivise saamiseks. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.Otsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
2.1.Rahuldada hageja taotlus ja ennistada nõude esitamise tähtaeg ning lugeda Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV hagi Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastu õigeaegselt esitatuks.
2.2.Rahuldada hagi.
2.3.Tunnistada kehtetuks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse 14.09.2021 üldkoosoleku otsus päevakorrapunktis 2, millega keelati Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotihalduril võõrandada Staadioni
OÜ pankrotimenetluses pankrotivara.
2.4.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.
2.5.Rahuldada Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV taotlus maakohtu menetluses menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Staadioni 8 OÜ (pankrotis) poolt Mittetulundusühingule EESTI SPORDISELTS KALEV hüvitatavateks menetluskuludeks maakohtus 3276,93 eurot.
2.6.Rahuldada Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV taotlus apellatsioonimenetluses menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata Staadioni 8 OÜ (pankrotis) poolt Mittetulundusühingule EESTI SPORDISELTS KALEV hüvitatavateks menetluskuludeks ringkonnakohtus 2607,30 eurot.
2.7.Mõista Staadioni 8 OÜ-lt (pankrotis) Mittetulundusühingu EESTI SPORDISELTS KALEV kasuks välja menetluskulude hüvitisena kokku 5884,23 eurot (=3276,93 eurot + 2607,30 eurot).
2.8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskulude summalt tuleb Staadioni 8 OÜ-l (pankrotis) tasuda Mittetulundusühingule EESTI SPORDISELTS KALEV viivist alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumise kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Mittetulundusühing EESTI SPORDISELTS KALEV esitas 27.10.2021 Harju Maakohtule hagi Staadioni 8 OÜ (pankrotis) vastu, milles palub tunnistada kehtetuks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsus;
2-21-16868 alternatiivselt rahuldada hagi ja tuvastada Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsuse tühisus.
2.21.05.2019 võlausaldajate esimesel üldkoosolekul võeti vastu otsus Staadioni 8 OÜ (pankrotis) lõpetada ja kustutada ta pankrotimenetluse lõppedes äriregistrist. Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek toimus 14.09.2021 (edaspidi Üldkoosolek). Üldkoosoleku päevakorras oli kaks punkti, mille kohta tehti järgnevad otsused: 1) kiita heaks ja vastu võtta võlgniku 10.08.2021 kompromissettepanek; 2) peatada pankrotivara müük kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni.
3.Harju Maakohtu 05.10.2021 jõustunud määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3790 jäeti Üldkoosolekul vastuvõetud kompromiss kinnitamata. Kuna Üldkoosolekul vastuvõetud kompromiss on jäänud kohtu poolt kinnitamata, siis ei oma Üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud pankrotivara müügi peatamise otsus enam õiguslikku tähendust, sest Üldkoosolekul vastuvõetud otsus pankrotivara müügi peatamiseks oli seotud kompromissiga.
4.Alternatiivselt leiab hageja, et Üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsus on tühine. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 79 lg-le 4 tuleb võlausaldajaid teavitada üldkoosoleku toimumisest vähemalt viis päeva ette. Pankrotihaldur avaldas Ametlikes Teadaannetes 09.09.2021 teate, et Staadioni 8 OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek toimub 14.09.2021. Lähtuvalt üldtuntud kohtupraktikast peab koosoleku kutse kättesaamise ja üldkoosoleku toimumise vahele jääma seaduses sätestatud arv päevi. PankrS § 79 lg-st 4 pidi Üldkoosoleku kutse kättesaamise ja koosoleku toimumise vahele jääma vähemalt viis päeva. Isegi kui eeldada, et võlausaldaja sai samal päeval Ametlikes Teadaannetes avaldatud kutse kätte, siis jäi ikkagi võlausaldajate üldkoosoleku kutse kättesaamise ja koosoleku toimumise päeva vahele ainult neli päeva. Tulenevalt eelnevast on pankrotihaldur rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on Üldkoosolekul vastuvõetud otsused tühised.
5.Hageja esitas kaebetähtaja ennistamise taotluse. Hageja on alates 20.09.2021 korduvalt haldurit palunud talle esitada nii 02.09.2021 kui ka 14.09.2021 üldkoosolekute protokollid. Kahjuks edastas pankrotihaldur hagejale Üldkoosoleku protokolli alles 20.10.2021 ehk üle kuu aja hiljem Üldkoosoleku toimumisest. 02.09.2021 võlausaldajate üldkoosoleku protokolli pole pankrotihaldur hagejale senini saatnud. Hageja on hiljem ka kohtult palunud, et talle antakse tsiviilasja nr 2-19-3790 materjalidele ligipääs, ent kohus seda ei teinud ning soovitas hagejal dokumente küsida pankrotihaldurilt. Seega ei olnud hagejal võimalik Üldkoosoleku protokolliga tutvuda enne 20.10.2021. Kuivõrd hagejal ei olnud Üldkoosoleku protokolliga võimalik tutvuda ning ta tegi kõik endast sõltuva viidatud protokolli saamiseks, siis ei olnud hagejal võimalik vaidlustada 14.09.2021 Üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsust tähtaegselt. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja hagi rahuldamata.
7.Tähtaja ennistamiseks alused puuduvad. PankrS § 83 lg 2 kohaselt oli hagejal õigus vaidlustada Üldkoosoleku otsus 30 päeva jooksul arvates 14.09.2021 ehk hiljemalt 14.10.2021. Hageja oli teadlik Üldkoosolekust juba alates 20.09.2021, kui ta esitas Harju Maakohtule taotluse jätta Üldkoosolekul vastuvõetud kompromissiotsus kinnitamata. Seejuures oli hagejal ka kogu vaidlustamistähtaja jooksul, so kuni 14.10.2021, võimalik esitada pankrotiasja menetlevale kohtule põhjendatud taotlus Üldkoosoleku protokolli väljanõudmiseks. Hageja aga pöördus kohtu poole palvega anda talle juurdepääs tsiviilasja nr 2-19-3790 materjalidele alles
2-21-16868 25.10.2021, so 10 päeva pärast PankrS § 83 lg-s 2 sätestatud tähtaja lõppemist. Ühtlasi olnuks hagejal võimalik esitada hagi ja hagis taotleda Üldkoosoleku protokolli väljanõudmist – seda enam olukorras, kus hageja hinnangul oli koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Hageja seda ei teinud.
8.Alusetu on hageja seisukoht, et müügikeelu kehtivus on sõltuvuses kompromissi kinnitamisest ja kuivõrd kompromiss jäi kinnitamata, siis justkui automaatselt kaotas müügikeeld kehtivuse. Esiteks selline seisukoht ei baseeru seadusel – puudub säte, mis seda sätestaks. Teiseks ei ole kõnealuses üldkoosoleku otsuses midagi sellist kirjas. Kostja esindaja ise osales nendel üldkoosolekutel ja mitte keegi mitte kordagi ei rääkinud, et punkti 2 kehtivus on sõltuvuses kompromissi kinnitamisest. Otsus punktis 2 on küll ajendatud kompromissettepanekust, kuid selle kehtivust ei ole kompromissettepanekust sõltuvusse seatud – vastasel juhul oleks see punkt 2 selliselt kirjas.
9.Võlgnik esitas 10.08.2021 kompromissettepaneku, mille eesmärgiks oli säilitada kostja ainsaks varaks olev Staadioni 8, Tallinn kinnistu ja tasuda võlausaldajate nõuded täies mahus. Seega selleks, et kostja kompromissettepanekut realiseerida, on vajalik Staadioni 8 kinnistu säilimine kostjale. Kuivõrd Staadioni 8 kinnistu säilimine kostjale on hädavajalik kompromissettepaneku realiseerimiseks, siis on ka Üldkoosoleku otsus pankrotivara müügi peatamise osas PankrS § 134 lg 1 alusel õiguspärane ning kehtiv.
10.Üldkoosoleku kokku kutsumise korda ei ole rikutud. Pankrotihaldur on avaldanud Ametlikes Teadaannetes Üldkoosoleku teate 09.09.2021 ning määras uue võlausaldajate koosoleku 14.09.2021. Üldkoosolek toimus 14.09.2021, siis on 13.09 (1. päev), 12.09 (2. päev), 11.09 (3. päev), 10.09 (4. päev) ja 09.09 (5. päev). Seega Üldkoosoleku teate avaldamise ja koosoleku toimumise vahele jääb viis päeva ning pankrotihaldur ei ole rikkunud võlausaldajate üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Maakohus rahuldas hageja taotluse ja ennistas nõude esitamise tähtaja ning luges hagi õigeaegselt esitatuks. Samuti rahuldas maakohus hagi ja tunnistas kehtetuks Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotimenetluse 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastu võetud otsuse, millega keelati Staadioni 8 OÜ (pankrotis) pankrotihalduril võõrandada Staadioni 8 OÜ pankrotimenetluses pankrotivara. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda, määras hageja menetluskulud kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 4081,51 eurot.
12.Pooled ei vaidle, et 21.05.2019 toimus kostja pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, kus otsustati Staadioni 8 OÜ lõpetada ja äriregistrist kustutada ning 14.09.2021 toimus kostja pankrotimenetluses võlausaldajate üldkoosolek, kus võeti vastu 2 otsust: 1) heaks kiita ja vastu võtta võlgniku 10.08.2021 kompromissiettepanek; 2) peatada pankrotivara müük kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni. Samuti ei vaidle pooled, et 05.10.2021 jättis Harju Maakohus kostja pankrotimenetluses kinnitamata võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuse. Pooled vaidlevad selle üle, kas üldkoosolekul on seaduse kohaselt pädevus otsustada pankrotivara müügi keelamine kuni nõuete tunnustamise vaidluste lahendamiseni.
13.Käesoleval juhul ei esine aluseid, mis oleksid andnud võlausaldajate üldkoosolekule pädevuse otsustada vara (sh pandiga tagatud vara) müügi keelamise või edasilükkamise. PankrS § 77 p 5 mõttest tulenevalt on üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma üksnes küsimustes, mille
2-21-16868 otsustamise õigus on üldkoosolekule seadusega antud. PankrS §-st 140 tulenevalt on pandipidajal õigus nõuda haldurilt vara müüki seaduses sätestatud aja jooksul. PankrS § 140 toob küll esile, et arvestada tuleb §-des 133 ja 134 sätestatut, kuid asjas ei ole tuvastatud §-des 133 ja 134 välja toodud aluste esinemist. Kohtu arvates ei olnud seega võlausaldajate üldkoosolekul seadusest tulenevat pädevust võtta vastu otsus, millega keelata pankrotihalduril võõrandada pankrotivara kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et hageja on pandipidaja, hageja nõue ja hüpoteek on tunnustatud ning hageja kasuks seatud hüpoteek tagab hageja tunnustatud nõuet. Puudub vaidlus ka selles, et pandipidajal on õigus saada nõue rahuldatud hüpoteegiga koormatud kinnistu müügist laekunud tulu arvel ka pankrotimenetluses. Sellises olukorras pandieseme müügi takistamine ning sellega pandipidajale väljamakse takistamine on igal juhul pandipidaja õiguste rikkumine. Kostja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust vara müügi keelamiseks. Kuivõrd hageja nõue on tunnustatud, siis ei puuduta hagejat pankrotimenetluses pooleliolevate vaidluste tulemused teise järgu nõuetega võlausaldajate vahel, sest hagejale tuleb sooritada väljamakse pandieseme müügist laekunud summadest enne teisi võlausaldajaid. Vastavalt PankrS § 153 lg-le 2 rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus. Kostja põhjendus, et kinnistu säilimine on hädavajalik kompromissettepaneku realiseerimiseks, ei ole asjakohane, sest nõude maksmapanekuks on vaja kehtivat kompromissi, mida praegusel juhul ei eksisteeri.
14.Seega 14.09.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsus on vastuolus PankrS §-ga 140 ning § 77 p-ga 5, mistõttu esineb PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud alus nimetatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
15.PankrS § 83 lg 2 sätestab, et nõude võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks võib kohtusse esitada kümne päeva jooksul otsusest teadasaamisest, kuid mitte hiljem kui 30 päeva möödumisel otsuse tegemisest. Eeltoodust tulenevalt oleks hageja pidanud PankrS § 83 lg 2 kohaselt esitama 14.09.2021 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise hagi hiljemalt 14.10.2021. Hageja esitas kohtule hagi 27.10.2021, paludes ennistada hagi esitamise tähtaega. Tõendamist on leidnud hageja väide, et hageja sai päevakorrapunktist 2 teadlikuks halduri vahendusel 20.10.2021. Kuivõrd hagejal ei olnud üldkoosoleku protokolliga võimalik tutvuda ning ta tegi kõik endast sõltuva viidatud protokolli saamiseks, siis ei olnud hagejal võimalik vaidlustada 14.09.2021 üldkoosoleku päevakorrapunktis 2 vastuvõetud otsust tähtaegselt. Seega esines mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks ja kohus rahuldas hageja taotluse ja ennistas menetlustähtaja.
16.Hageja esindaja advokaat M. Hermi toiminguid saab pidada põhjendatuks arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu ning käesoleva tsiviilasja õiguslikke probleeme. Hageja esindaja esitatud dokumendid on olnud argumenteeritud ja nende koostamise ajaline kulu vastab hageja esindaja poolt nimetatud ajakulule 14,8 tundi. Advokaat A. Kasaku poolt on osutatud õigusabiteenust kokku 4 tundi. 27.07.2022 vastuse on allkirjastanud A. Kasak. Õigusteenuse andmisel on vajalik pidada nõu kolleegiga kohtuasja senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute osas. 10.08.2022 seisukoha ajakulu 1,25 tundi ei saa pidada dubleerivaks kolleegi M. Hermi 10.08.2022 vastuse ajakuluga 2,1+2 tundi, sest E-toimiku andmetel on 10.08.2022 dokumendi maht 7 lk, millele on lisatud 9 lisa. On usutav, et 10.08.2022 seisukoha koostamisele kulus advokaatidel kokku 5,35 tundi. Tegemist on keskmiselt keeruka asjaga ja keskmiselt mahuka asjaga, pooled on esitanud kohtule keskmise mahukusega menetlusdokumente ja tõendeid, mistõttu on tunnitasu suurus 170 eurot (käibemaksuta) põhjendatud ja vajalik. Tulenevalt asjaolust, et hageja esindaja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohuslane, kuid saab käibemaksust maha arvata üksnes 8,4%, tuleb menetluskulud välja mõista käibemaksuga viisil, et käibemaksusummast on maha arvestatud 8,4%. Seega kuulub hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamisele ning
2-21-16868 kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 3781,51 eurot ja riigilõiv 300 eurot, kokku 4081,51 eurot. Apellatsioonkaebus
17.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on otsust tehes rikkunud menetlusõigust ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Need rikkumised on tinginud asja ebaõigesti lahendamise.
18.Maakohus ennistas hageja kaebetähtaja ebaõigesti. Hageja oli teadlik Üldkoosolekust juba alates 20.09.2021, kui ta esitas Harju Maakohtule taotluse jätta Üldkoosolekul vastuvõetud kompromissiotsus kinnitamata. Seejuures oli hagejal ka kogu vaidlustamistähtaja jooksul, so kuni 14.10.2021, võimalik esitada pankrotiasja menetlevale kohtule põhjendatud taotlus Üldkoosoleku protokolli väljanõudmiseks. Hageja aga pöördus kohtu poole palvega anda talle juurdepääs tsiviilasja nr 2-19-3790 materjalidele alles 25.10.2021, so 10 päeva pärast PankrS § 83 lg-s 2 sätestatud tähtaja lõppemist. Lisaks sellele olnuks hagejal võimalik esitada hagi ja hagis taotleda Üldkoosoleku protokolli väljanõudmist – seda enam olukorras, kus hageja hinnangul oli koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Hageja seda ei teinud.
19.Maakohtu seisukoht Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel on ebaõige ja formaalne. See ei ole kooskõlas PankrS mõtte ega eesmärgiga. Pankrotimenetlust viiakse läbi võlausaldajate huvides ja selle eesmärgiks on rahuldada võlausaldajate nõuded.
20.Kompromissettepaneku eesmärgiks oli säilitada kostja ainsaks varaks olev Staadioni 8, Tallinn kinnistu ja tasuda võlausaldajate nõuded täies mahus. Kompromissettepaneku p-s 5 oli kirjas, et „kompromissettepanekut ei ole võimalik enne nõuete tunnustamise vaidluste lõppu realiseerida. Nimelt hetkel on teadmata, millises summas ja millistes rahuldamisjärkudes Mittetulundusühing Eesti Spordiselts Kalev, Skill Kapital OÜ, OÜ Mirber Invest ja MB nõuded võlgniku vastu tunnustatakse. Seetõttu on ka teadmata, millises ulatuses võlgnik peab kellegi ees kohustusi täitma./.../Ühtlasi ei võimalda PankrS § 180 lg 2 kompromissiotsust teha enne nõuete kaitsmise lõppu. Hetkel ei ole nõuete kaitsmine veel lõpuni viidud.“. Kuigi tõepoolest Harju Maakohus 05.10.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-3790 jättis 10.08.2021 kompromissettepaneku kinnitamata, oleks kostjal võimalik esitada uus kompromissettepanek pärast nõuete kaitsmise lõppu. Võlgnik soovib esitada pärast nõuete kaitsmist uue kompromissettepaneku, mille raames kõigi võlausaldajate nõuded 100% ulatuses rahuldatakse.
21.Kohus on otsust tehes tõlgendanud PankrS § 77 p-i 5 liiga kitsalt ja formaalselt ning jättis ebaõigesti arvestamata pankrotimenetluse üldise eesmärgiga rahuldada võlausaldajate nõudeid maksimaalselt võimalikus ulatuses. Pankrotimenetluses on võlausaldajate nõudeid kokku 2 713 673,45 eurot, millest hageja nõue on 455 220,61 eurot ehk 16,77%. On põhjendamatu, et pankrotimenetlus peaks kulgema selliselt nagu väikevõlausaldaja soovib.
22.Antud juhul pankrotivara müügi peatamine kuni nõuete vaidluse lõpuni hageja kui pandipidaja õigusi ei riku. Nimelt PankrS § 154 lg 2 kohaselt toimub pankrotivarast väljamaksete tegemine pärast jaotusettepaneku kinnitamist. Samas PankrS § 143 lg 3 kohaselt ei või jaotusettepanekut enne nõuete vaidlusi koostada (võlausaldajate jaotised on teadmata). Seega enne nõuete vaidluste lõppu ei ole võimalik jaotusettepanekut koostada – mis on aga väljamaksete tegemise eelduseks. Siit tulenevalt sõltumata sellest, kas pankrotivara müüakse kohe või mitte, ei ole hagejale võimalik pankrotivarast väljamakseid teha ikkagi enne, kui
2-21-16868 nõuete tunnustamise kohtuasjad on lõppenud, seejärel on koostatud jaotusettepanek ja see on kohtu poolt kehtivalt kinnitatud.
23.Isegi kui maakohtu otsus sisuliselt muutmata jätta, siis maakohus on hageja kasuks menetluskulusid alusetult liigsuures ulatuses välja mõistnud.
23.1.Kahe esindaja kasutamine oli põhjendamatu. Antud kohtuasi ei ole keerukas ega mahukas.
23.2.27.07.2022 kohtunõudele vastuse koostamiseks kulus kahel esindajal (2,9 + 2,75) 5,65 tundi, samas jättis kohus põhjendamata, miks selline ajakulu tuleb kahe esindaja puhul põhjendatuks ja vajalikuks lugeda. Põhjendatuks ajakuluks tuleb lugeda üksnes ühel esindajal tekkinud ajakulu 2,9 tundi.
23.3.Samuti on põhjendamatu 10.08.2022 kahe esindaja ajakulu (2,1+ 1,25 + 2) 5,35 tundi. Ühe esindaja 10.08.2022 menetluskulude nimekirja koostamiseks märgitud ajakulu 2 tundi ei saa lugeda põhjendatuks ega vajalikuks. Kahe esindaja ajakulu 10.08.2022 menetlusdokumendi p-des 3 – 18 seisukohtade koostamiseks (2,1 + 1,25) 3,35 tundi ei ole põhjendatud ega vajalik ajakulu. 10.08.2022 menetlusdokumendi p-des 3 – 18 on kajastatud peamiselt PankrS regulatsiooni ega ei ole käsitletud uusi asjaolusid ega seisukohti. Samuti ei ole kohtupraktikat analüüsitud.
23.4.Seega vähendatavate tundide arv 27.07.2022 ja 10.08.2022 toimingute osas on 5,6 tundi. Põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja ajakuluks tuleb lugeda kokku (18,8 – 5,6) 13,2 tundi. See on 2 244 eurot ilma käibemaksuta. Koos käibemaksuga 2 655,13 eurot. Mõistlikeks menetluskuludeks on 2 655,13 eurot + riigilõiv summas 300 eurot = 2 955,13 eurot. Vastustaja seisukoht
24.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas ning teha selles osas uus otsus, millega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid 804,58 euro võrra. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures maakohtu otsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
26.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus õiguslikult põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab hageja nõuet lahendavas osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse sellekohaste põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Üksnes hageja menetluskulude kindlaksmääramise osas on maakohus menetlusnorme rikkunud, mistõttu selles osas on vajalik otsus osaliselt tühistada.
2-21-16868
27.Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja väite osas, mis puudutab seda, et maakohus ennistas hageja kaebetähtaja ebaõigesti. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kostja apellatsioonkaebuses sellekohasele vastuväitele tugineda. TsMS § 67 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 68 lg 4 esimese lause järgi saab määruskaebuse esitada üksnes juhul, kui tähtaega ei ennistata, kuid tähtaja ennistamise määruse peale määruskaebust esitada ei saa. Kuigi TsMS § 660 lg 2 järgi võib muude määruste kohta esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, saab seda teha üksnes juhul, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 68 lg 4 mõtteks on lahendada tähtaja ennistamise korral ennistamise küsimus lõplikult, mistõttu ei saa apellatsioonimenetluses tähtaja ennistamise küsimust uuesti tõstatada ega selle kohta apellatsioonkaebuses TsMS § 660 lg 2 järgi vastuväiteid esitada (RKTKm 01.10.2014, 3-2-1-78-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja vastuväited tähtaja ennistamise kohta tähelepanuta.
28.Maakohus viitas õigesti PankrS § 77 punktile 5, mille kohaselt on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses. Seega saab üldkoosolek vastu võtta pankrotivara müügiga seonduvaid otsuseid üksnes ulatuses, milles näeb ette seadus. PankrS § 140 kohaselt juhul, kui pankrotivarasse kuuluv ese on koormatud pandiõiguse või muu asjaõigusega, mis annab võlausaldajale õiguse nõuda koormatud eseme sundmüüki, müüb haldur koormatud eseme kolme kuu jooksul, koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki, arvestades §-des 133 ja 134 sätestatut. PankrS § 133 lg 1 kohaselt võib haldur alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad ei ole sellel koosolekul otsustanud teisiti. PankrS § 134 lg 1 kohaselt ei või kompromissettepaneku tegemise korral vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa, vaatamata kompromissettepanekule. Seega näeb seadus ette pankrotivara müügi edasilükkamise otsuse tegemise võimaluse üksnes esimesel üldkoosolekul või siis juhul, kui on tehtud kompromissettepanek. PankrS § 134 lõikest 1 tuleneb, et kompromissettepaneku puhul saab vara müüki edasi lükata üksnes juhul, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole kompromissettepanekut sidunud vara müügiga. Pankrotivara müüki saab seega edasi lükata juhul, kui võlausaldajad on otsustanud võlgniku ettevõtte tervendada või kui kohus on kompromissi kinnitanud.
29.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti järeldanud, et antud juhul ei olnud võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosolekul seadusest tulenevat pädevust võtta vastu otsust, millega keelata pankrotihalduril võõrandada pankrotivara kuni nõuete tunnustamise vaidluste lõpuni. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 21.05.2019. Sellel koosolekul ei otsustatud, et vara müüki ei alustata, vaid otsustati Staadioni 8 OÜ lõpetada ja pankrotimenetluse lõppedes ta Äriregistrist kustutada (tl 3). Seega ei saanud võlausaldajate üldkoosolek 14.09.2021 vastu võtta otsuseid vara müügi peatamise osas, kuna tegemist polnud esimese üldkoosolekuga. Sellised otsused tulnuks teha PankrS § 133 lg 1 kohaselt esimesel üldkoosolekul. Vara müügi järjekorra otsustab pankrotihaldur (PankrS § 541 lg 1, § 55 lg 3 p 1 ja § 135 lg 3). Võttes 14.09.2021 vastu otsuse, et pankrotihaldur ei saa pankrotivara müüa enne nõuete tunnustamise vaidluste lõppu, on üldkoosolek ületanud oma pädevust ja võtnud vastu otsuse, mille osas on otsustuspädevus pankrotihalduril (vt ka TlnRgK määrust asjas nr 2-20-4022).
30.Järgnevalt tuleb hinnata, kas võlausaldajate üldkoosolek sai vastu võtta otsuse pankrotivara müügi peatamiseks tulenevalt kompromissi tegemisest. 14.09.2021 võttis võlausaldajate üldkoosolek vastu otsuse kinnitada kompromissettepanek. 05.10.2021 jättis maakohus
2-21-16868 kompromissi kinnitamata. Seega ei ole täidetud PankrS § 134 lg 1 esmane tingimus, et vara müügi peatamise alus saaks tulla kompromissi tegemisest. Lisaks sellele ei sidunud võlausaldajate 14.09.2021 üldkoosolek vara müügi peatamise kompromissi kinnitamisega, vaid nõuete tunnustamise vaidluste lõppemisega. Sellist vara müügi peatamise alust seadus ette ei näe. Asjaolu, et kostja võib esitada pankrotimenetluses uue kompromissettepaneku, ei muuda 14.09.2021 võlausaldajate üldkoosoleku otsust vara müügi peatamise osas õiguspäraseks.
31.Kostja viitab sellele, et hageja huvisid ei riku vara müügi peatamine ja viitab PankrS § 154 lõikele 2. PankrS § 154 lg 2 redaktsioon enne 01.02.2021 nägi ette, et haldur alustab jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamakseid. PankrS § 154 lg 2 redaktsioon alates 01.02.2021 näeb ette, et haldur alustab jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast võlausaldajate nimekirja kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Ringkonnakohtu arvates ei takista asjaolu, et raha väljamaksed teostatakse pärast jaotusettepaneku või võlausaldajate nimekirja kinnitamist, vara müügi alustamist. Pealegi ei näe sellisel alusel vara müügi peatamise võimalust seadus ette.
32.Kuna maakohus on õigesti rahuldanud hagi, ei ole ringkonnakohtul põhjust muuta ka menetluskulude jaotust.
33.Kostja vaidlustab maakohtu poolt hageja menetluskulude kindlaksmääramist 27.07.2022 ja 10.08.2022 toimingute osas 5,6 tundi ulatuses. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus on mõistnud kostjalt hageja kasuks välja nende toimingute eest põhjendamatult suure menetluskulude hüvitise.
34.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17 ja seal viidatud praktika).
35.Hageja on 27.07.2022 ja 10.08.2022 toimingute puhul kasutanud kahte lepingulist esindajat. 27.07.2022 toimingu (kohtunõude vastuse koostamine) puhul lisaks ühe lepingulise esindaja (M. Herm) poolt kulutatud ajale 2,9 tundi veel ühte lepingulist esindajat (A. Kasak) 2,75 tunni ulatuses. 10.08.2022 toimingu (täiendavate seisukohtade koostamine) puhul lisaks ühe lepingulise esindaja (M. Herm) poolt kulutatud ajale 2,1 tundi veel ühte lepingulist esindajat (A. Kasak) 1,25 tunni ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et asja tavapärasest suurema keerukuse hindamisel tuleb hinnata, kas töömaht oli sedavõrd suur, et õigustas mitme esindaja kasutamist, või oli mõistlik kaasata teine esindaja nt asja mingit aspekti puudutavate eriteadmiste tõttu (RKTKm 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p-d 17 ja 19). Hageja ei ole esile toonud, et teise lepingulise esindaja osalemine oli vajalik mingite eriteadmiste või lisaülesannete tõttu. Isegi kui pidada teise lepingulise esindaja osalemist nimetatud toimingute osas põhjendatuks, ei ole põhjendatud nende toimingute puhul täiendav ajakulu 27.07.2022 dokumendi koostamiseks 2,75 tunni ulatuses ja 10.08.2022 toimingu puhul lisaks 1,25 tunni ulatuses. Seega kokku saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda põhjendamatuks ajakuluks maakohtus 4 tundi ja põhjendatud ajakuluks 14,8 tundi.
2-21-16868
36.Ülejäänud toimingute osas on maakohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud piisava põhjalikkusega, ületamata seejuures diskretsioonipiire. Samuti on hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 170 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud.
37.Maakohtus tõi hageja esile, et tal on õigus käibemaksu maha arvata 8,4% ulatuses, mistõttu on hageja lepingulise esindaja põhjendatud kuluks koos käibemaksuga 2976,93 eurot (=2516 + 503,2 (20% km) – 42,27 (8,4% km-st), millele lisandub riigilõiv 300 eurot. Seega tuleb maakohtus hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamise ulatust vähendada 3276,93 eurole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
38.Kuna apellatsioonkaebus jääb valdavas osas, s.o vaidluse lahendamist puudutavas osas, rahuldamata ja TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 ja § 178 lg 4 alusel täies ulatuses kostja kanda.
39.Tulenevalt sellest, et maakohus on menetluskulud rahaliselt kindlaks määranud, teeb seda apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas 29.08.2023 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud kokku 2728,57 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulised esindajad osutanud hagejale apellatsioonimenetluses õigusabi 13,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 170 eurot (käibemaksuta).
40.Ringkonnakohus leiab, et hageja 29.08.2023 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud - apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsusega tutvumine ja analüüs ning kliendiga nõupidamine, 10.10.2022 kohtumäärusega tutvumine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, kohtu 17.08.2023 kirjaga tutvumine ning 29.08.2023 menetlusdokumendi koostamine, on põhjendatud.
41.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et antud juhul on kahe lepingulise esindaja kasutamine põhjendamatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu hageja menetluskulude nimekirjast, mis põhjusel oli ühe hageja lepingulise esindaja (M. Herm) poolt teostatud kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsile kokku 5,4 tunni ulatuses veel teostada sama toiming teise lepingulise esindaja (A. Kasak) poolt 1,9 tunni ulatuses. Samuti ühe hageja lepingulise esindaja (M. Herm) poolt kohtu 17.08.2023 kirjaga tutvumisele 0,6 tunni ulatuses veel sama toimingu teostamine teise lepingulise esindaja (A. Kasak) poolt 0,25 tunni ulatuses. Samuti ei nähtu 29.08.2023 toimingu puhul, miks oli vajalik ühe hageja lepingulise esindaja (M. Herm) poolt kulutatud ajale 4,85 tundi veel lisaks teise lepingulise (A. Kasak) ajakulu 0,85 tundi. Tegemist ei ole keeruka ega töömahuka asjaga. Samuti ei ole hageja ka apellatsioonimenetluses esile toonud, et teise lepingulise esindaja osalemine oli vajalik mingite eriteadmiste või lisaülesannete tõttu. Isegi kui pidada teise lepingulise esindaja osalemist põhjendatuks, ei ole põhjendatud nende toimingute puhul täiendav ajakulu kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi puhul 1,9 tunni ulatuses, 17.08.2023 kirjaga tutvumise puhul 0,25 tunni ulatuses ja 29.08.2023 toimingu puhul 0,85 tunni ulatuses. Seega kokku saab ringkonnakohtu hinnangul lugeda põhjendamatuks ajakuluks 29.08.2023 nimekirjas märgitud toimingute osas 3 tundi ja põhjendatud ajakuluks 10,5 tundi.
2-21-16868
42.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kuna hageja vastus apellatsioonkaebusele ei sisalda vastuväiteid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisega seoses, siis ei ole vaja sellega seoses hageja menetluskulusid vähendada.
43.Seoses kostja 30.08.2023 seisukohaga küsis ringkonnakohus hagejalt täiendavalt seisukoha. Hageja esitas ka 19.09.2023 täiendava menetluskulu nimekirja, mille kohaselt on hagejal tekkinud kostja seisukohale vastuse koostamisega 2,4 tunni ulatuses täiendav kulu 408 eurot (käibemaksuta). Arvestades 5,54% suurust käibemaksu mahaarvamist on hageja kogukulu selle menetlusdokumendi peale 485,08 eurot (=408 + 81,6 – 4,52). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ajakulu selle menetlusdokumendi koostamiseks mõistlik ja põhjendatud.
44.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr 170 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud ning on vastavuses senise kohtupraktikaga.
45.Seega rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks osaliselt summas 1785 eurot (käibemaksuta). Kuna hageja saab sisendkäibemaksu maha arvestada üksnes osaliselt (antud juhul 5,54% ulatuses), tuleb hageja taotlus rahuldada summas 2122,22 eurot (=1785 + 357 (20% km) – 19,78 (5,54% km-st) + 485,08 eurot, mis moodustab kokku 2607,30 eurot.
46.Ringkonnakohus ei nõustu kostja 30.08.2023 seisukohaga, et apellatsioonimenetluse menetluskulu ei saa kostjalt kui võlgnikult hageja kui võlausaldaja kasuks välja mõista. Kostja esitas apellatsioonkaebuse kostja (võlgniku) pankrotimenetluse ajal ja selle menetlusega seotud kulu on massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 1 tähenduses (PankrS § 431 lg 5). PankrS § 149 lg 1 esimese lause järgi võib massikohustuse täitmist võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras (vt ka TlnRnKo 3-18-1512, 28.10.2021, p 29; TlnRnKo 10.09.2021, 2-19-16867, p 14.6).
47.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt hageja taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
48.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.