Liudmila Bogdanova hagi KORTERIÜHISTU VANA LOSS vastu korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3 500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 09. oktoobri 2013. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liudmila Bogdanova apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Liudmila Bogdanova (isikukood: XXXXXXXXXXX), esindaja Marina Suhnjova Vastustaja (kostja): KORTERIÜHISTU VANA LOSS (registrikood: 80183476), seaduslik esindaja Jana Düna, lepinguline esindaja Sergei Belov
RESOLUTSIOON
Jätta Liudmila Bogdanova apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta muutmata Viru Maakohtu
09.oktoobri 2013.a otsuse resolutsioon, muutes osaliselt kohtuotsuse õiguslikke põhjendusi.
Menetluskulude jaotus
Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Liudmila Bogdanova kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.
Edasikaebamise kord
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Liudmila Bogdanova esitas 21. novembril 2012 Viru Maakohtule hagi KORTERIÜHISTU VANA LOSS vastu korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja X-XX, XXX korteriomanik ja ühistu liige. KORTERIÜHISTU VANA LOSS teostab kolme elamu majandamist, s.o X-XX, XXX (16 korteriomandit), Y-YY, YYY (19 korteriomandit) ja Z-ZZ, ZZZ (18 korteriomandit), seega on korteriühistus kokku 53 liiget.
22.augustil 2012 toimunud korteriühistu üldkoosolekul osales 33 ühistu liiget või nende esindajat. Üldkoosolekul võeti 29 poolthäälega vastu otsus nr 2 – muuta korteriühistu põhikirja p 4.2 sõnastust teenuste eest tasumise määra arvutamise aluse osas veevarustuse ja kanalisatsiooni, gaasi ja kütte soojusenergia puhul. Hageja ei nõustunud otsusega nr 2 ja hääletas 4 häälega sellele vastu. Hageja leiab, et 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsus nr 2 on tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel, sest otsusega vastu võetud soojusenergia kulude jaotamise viis on vastuolus hea usu põhimõttega. Esiteks on ebaproportsionaalne ja kahjustab neid korteriühistu liikmeid, kes on täielikult keskküttel, sest otsusega suurendatakse põhjendamatult nende korteriomanike, sh hageja soojusenergia kulusid. Hageja kulusid suurendatakse 10,77 euro võrra võrreldes proportsionaalse jaotamisega. Teiseks eelistatakse üldkoosoleku otsusega nr 2 põhjendamatult mitteeluruumide M1 omaniku T.Pi varalisi huve, kuna T.P on omavoliliselt ehitanud ümber oma küttesüsteemi. M1 omanikul on suur võlgnevus korteriühistu ees ja püüab vähendada oma küttekulusid teiste korteriomanike arvel. Kolmandaks ei ole juhatus siiani kutsunud kokku üldkoosolekut otsustamaks jääktarbimise protsenti ning jääktarbimise mõiste on segane ja mitmetimõistetav. Hageja on soovinud oma vastuväite kandmist üldkoosoleku protokolli, kuid protokollija Kirillov ja koosoleku juhataja Jana Düna jätsid tahtlikult vastuväite protokolli kandmata. Lisaks vaidlustatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsusele nr 2 on tühine ka 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsus nr 4, sest küttekulude jaotamise viis on vastuolus hea usu põhimõttega.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja korteriühistu liige ja hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õigusega ega huvi kaitseks. Lisaks sellele on vaidlustatud otsust kinnitatud 20. detsembril 2012 toimunud korteriühistu üldkoosolekul, mistõttu ei saa tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja ei ole vaidlustanud 20. detsembril 2012 üldkoosoleku otsust. Samuti ei saa hageja nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 3, sest ta ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele. Hageja vaid nõudis, et kantaks protokolli, et ta hääletas korteriühistu
põhikirja p 4.2 sõnastuse muutmise vastuvõtmise vastu. Otsuse vastu hääletamine ei tähenda aga vastuväite esitamist. Vaidlustatud otsus ei ole seadusega vastuolus. Pindalapõhisest arvestusest kõrvalekaldumine on võimalik vastavalt KÜS § 151 lg-le 1. Põhikirja muutmine oli tulenevalt põhikirja p-st 6.3 üldkoosoleku pädevuses. Üldkoosoleku kokkukutsumise korra järgimise ja üldkoosoleku otsustusõiguse osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Vaidlustatud otsus võeti vastu ilmse häälteenamusega. Kaasomanikel on õigus otsustada, kuidas kaasomandis oleva varaga käituda, ja ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust heade kommetega vastuolus olevaks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohtu 09. oktoobri 2013 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud L. Bogdanova kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hageja lugeda alates 30. juunist 2001 korteriühistu (KÜ) VANA LOSS liikmeks vastavalt KÜS § 5 lg-le 3. 28. juuni 2011 pärimismenetluse algatamise ja pärandi vastuvõtmise avalduse kohaselt võtsid L. Bogdanova ja S.B vastu A.P pärandi. Pärandvara koosseisu kuulub varem A.Ple kuulunud korteriomand X-XX, XXX. Riigikohus on leidnud, et erastatud korteri omanikud on igal juhul korteriühistu liikmeks, kui ühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras (vt RKTKo 3-2-1-15305 p 13). Pooled ei vaidle selle üle, et kuna korteriühistus on kokku 53 liiget, peab korteriühistu põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust ehk vähemalt 28 korteriühistu liiget. Vaidlustatud 22. augusti 2012 KÜ VANA LOSS üldkoosoleku otsus võeti vastu 29 poolthäälega, mis on korteriühistu liikmete häälteenamus. Maakohus asus seisukohale, et KÜ VANA LOSS pidas 22. augusti 2012 üldkoosolekul vastuvõetud põhikirja muudatuste tegemisel kinni KÜS § 4 lg 1 sätestatud nõudest, et põhikirja muudatuste tegemiseks on vajalik rohkem kui pool häälte üldarvust, mistõttu oli üldkoosolekul õigus vastu võtta põhikirja muudatusi. Maakohus selgitas, et häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 ei saa hageja enam nõuda korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, sest 20. detsembril 2012 on toimunud kostja üldkoosolek, mille otsuse p-ga 4 on kinnitatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsus. Uue otsuse vaidlustamiseks esitas hageja hagi alles 12. juulil 2013 (tsiviilasi nr 2-13-33234), s.o pärast seadusega ettenähtud 3-kuulist tähtaega. Üldkoosoleku protokolli väljavõttest ei nähtu, et hageja vastuväide (kd I lk 132) oleks kantud protokolli (kd I lk 135). Maakohus leidis, et hageja oleks pidanud ise olema koosolekul aktiivsem, et tema eriarvamus kantaks üldkoosoleku protokolli. Hageja oleks pidanud tõendama asjaolu, et tema eriarvamust ei võetud koosoleku protokolli/otsuse juurde. Samas ei too eriarvamuse protokollile kandmata jätmine MTÜS § 241 järgi kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust. Vastuväite protokolli kandmata jätmine ei võta korteriühistu liikmelt õigust tugineda üldkoosoleku otsuse tühisusele. Kuna maakohus jättis hagi MTÜS § 24 lg 2 alusel rahuldamata, ei analüüsinud kohus hageja väiteid KÜ VANA LOSS 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse vastuolu kohta heade kommetega, sh hageja väiteid ebavõrdse kohtlemise kohta, ega väiteid kaasomanike kokkulepete kohta, mis puudutavad korteri eraldamist elamu üldisest küttesüsteemist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L. Bogdanova esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) esitas hageja ühe nõudena tuvastada korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisus MTÜS § 241 lg 1 alusel, mitte aga kehtetuks tunnistada MTÜS § 24 alusel. Maakohus ületas hageja nõude piire, leides üldkoosoleku otsuse nr 2 kehtetuse tunnused. Kohus loobus põhjendamatult üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamisest MTÜS § 241 lg 1 tunnustel; 2) on maakohus kohaldanud ebaõigesti MTÜS § 24. Hageja ei ole nõudnud otsuse kehtetuks tunnistamist, vaid on tuginenud tehingu tühisusele. Hageja leiab, et tühist otsust ei saa erinevalt vaidlustatavast otsusest kinnitada, vaid on võimalik võtta vastu sisuliselt samasuguse otsuse, kui selles on varasema otsuse tühisuse alused kõrvaldatud, mis aga ei muuda varasemat tühist otsust kehtivaks (RKTKo 3-2-1-155-12 p 12). Kohus on jätnud tähelepanuta, et 20. detsembri 2012 üldkoosolek ei kinnitanud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust nr 2, vaid võttis vastu uue, vaidlustatud üldkoosoleku otsuse nr-st 2 erineva otsuse. Maakohus on teadlik, et hageja esitas juba 27. veebruaril 2013 kohtule nõude tuvastada korteriühistu 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 põhikirja muutmise kohta uues redaktsioonis soojusekulude jaotamise osas (tl 103-109). Hageja taotles vaadata nõuet ühes menetluses (vastavalt RKTKo 3-2-1-2211 p 14), kuid maakohus loobus nõuete menetlemisest ühes menetluses ja jättis ebaõigesti rahuldamata hageja taotluse hagide liitmiseks; 3) on maakohtu otsus vastuoluline ja arusaamatu. Apellant ei ole tuginenud oma hagis sellele, et põhikirja vastuvõtmisel oleks rikutud häälteenamuse nõuet; 4) on arusaamatu, miks kohus ei analüüsinud seda, et eriarvamuse protokollile kandmata jätmine toob MTÜS § 24 järgi kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuse (RKTKo 3-2-1-16-13 p 16). Apellant ei nõustu maakohtuga selles, et apellant oleks pidanud ise olema aktiivsem, et tema arvamus protokollile oleks kantud ja peab ise tõendama, et tema arvamust ei võetud koosoleku protokolli juurde. KÜS ja MTÜS ei sätesta otseselt, millises vormis tuleb vastuväide esitada (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-09-60393). Hageja poolt üldkoosolekul esitatud ja protokolli kantud lause on käsitletav vastuväitena, seega on hagejal õigus üldkoosoleku otsust vaidlustada. Üldkoosoleku protokollija Kirillov ja juhataja Düna ei kandnud protokolli hageja vastuväited tervikuna, vaid on märkinud, et hageja hääletas vastu. Hageja esitas menetlusse oma eriarvamused üldkoosoleku otsusele ainult selleks, et lükata ümber kostja valed vastuväited, et eriarvamust ei olnud esitatud, ja et juhtida kohtu tähelepanu sellele, et kostja juhatus kuritarvitab võimu ja tegutseb pahauskselt. 5) ei ole maakohus ei menetluse kestel ega otsuse resolutsioonis võtnud seisukohta hageja
28.veebruari 2013 taotluse kohta (tl 101-102) iseseisvate nõueteta kolmandate isikute hageja poolel ja kostja poolel menetlusse kaasamiseks. Kuna antud menetluses tehtud otsus kehtib kõigi ühistu liikmete suhtes, siis ühistu liikmetel – elamu X korteriomanikel – on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks. X korterite nr XX, XX, XX, XX, XX korteriomanikud, kes ei nõustunud uue soojusekulude metoodika jaotamisega, on huvitatud sellest, et vaidlus lahendaks hageja kasuks ning et küttekulude jaotamine toimuks enne
22.augustit 2012 kehtinud põhikirja järgi ehk lähtudes korteri üldpinna osakaalust kogu hoone X korterite ja mitteeluruumide üldpinnas.
5.KORTERIÜHISTU VANA LOSS vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt:
1) tunnistab apellant apellatsioonkaebuses asjaolu, et ta vaidlustas 20. detsembri 2012 üldkoosoleku uut otsust, millega muudeti põhikirja p. 4.2 alapunkt g sõnastust, alles 12. juulil 2013 ehk 7 kuud hiljem pärast otsuse vastuvõtmist. Õige ei ole apellatsioonkaebuse põhjendus selle kohta, et nõue korteriühistu 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks esitati kohtusse enne 12. juulit 2013. Hageja 28. veebruari 2013 seisukoha p-s 2.4 märgitud nõuet tuvastada KÜ VANA LOSS 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisus käesoleva menetluse raames tuleb käsitleda tuginemisena 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse tühisusele, mis on lubatud MTÜS § 241 lg 2 järgi. Sellist viidet otsuse tühisusele ei saa käsitleda hagiavalduse esitamisena, mida nõuab KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 2. Kuna Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-13-33234 jäeti rahuldamata hagi korteriühistu 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisuse tuvastamiseks, on hageja kaotanud tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 2 õiguse nõuda ebaseadusliku otsuse tühisuse tuvastamist; 2) osales hageja nii 22. augusti 2012 kui ka 20. detsembri 2012 üldkoosolekutel, kuid ei lasknud protokollida vastuväidet otsustele. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Hagis ega apellatsioonkaebuses apellant ei vaidlusta seda asjaolu, et üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hageja vastuväide oleks kantud protokolli. Seega ei saa apellant nõuda 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse tuvastamist; 3) põhjendas maakohus õigesti oma otsust hagi rahuldamata jätmise kohta MTÜS § 24 lg-ga 2 ja 3. Hagis on esitatud nõue korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks, seega kohaldatakse erisätetena KÜS § 13 lg 3 ja MTÜS § 24 lg 2. Järelikult ei ületanud maakohus haginõude piire; 4) ei vasta faktilistele asjaoludele apellandi väide, et üldkoosolek ei kinnitanud vaidlustatavat otsust 20. detsembri 2012 üldkoosolekul, vaid võttis vastu uue, vaidlustatavast erineva otsuse. Mõlemad üldkoosoleku otsused on suunatud korteriomanike vahel soojusenergia kulude jaotamise korra määramisele. Seega on 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsus uueks otsuseks MTÜS § 24 lg 2 mõttes. 02. jaanuari 2013 põhikirja p 4.2 alapunkti g lõplik redaktsioon jõustus selle registrisse kandmisest ja on kehtiv; 5) ei saa apellant tugineda apellatsiooniastmes sellele, et maakohus jättis rahuldamata tema taotluse hagide liitmiseks ja jättis läbi vaatamata taotluse iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks, kuna apellant ei esitanud õigeaegselt TsMS § 333 korras vastuväidet menetlusnormide rikkumise kohta maakohtu menetluses (TsMS § 652 lg 6); 6) ei ole muud apellatsioonkaebuses toodud põhjendused materiaalõiguse või menetlusõiguse normide sellisteks rikkumisteks, mis võiksid tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise apellatsioonikohtus.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et L. Bogdanova apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 9. oktoobri 2013 otsusele tuleb jätta rahuldamata. Viru Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, muutes vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 21 osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi. Maakohtu otsuse resolutsioon on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud selles osas, et L. Bogdanova on KÜ VANA LOSS liige, seega on tal käesolevas tsiviilasjas hagemisõigus.
7.Ringkonnakohus selgitab, et käesoleva otsuse tegemise ajaks on jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 17. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 2-13-33234, millega jäeti rahuldamata L. Bogdanova apellatsioonkaebus ja jäeti muutmata Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsus, millega maakohus jättis rahuldamata L. Bogdanova hagi KÜ VANA LOSS vastu korteriühistu
20.detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus käesolevas tsiviilasjas tähelepanuta apellandi väited korteriühistu
20.detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse kohta.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse p-des 25-27 esitatud lahenduskäik ei ole asjakohane, sest L. Bogdanova ei ole tuginenud häälteenamuse nõude võimalikule rikkumisele ega ole esitanud nõuet üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja kinnitas oma vastuses, et vaidlustatud üldkoosoleku otsus võeti vastu ilmse häälteenamusega (kd I lk 95) ning edasises menetluses ei vaielnud pooled häälteenamuse nõude täitmise üle. L. Bogdanova on kogu menetluse kestel tuginenud üksnes sellele, et KÜ VANA LOSS 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsus nr 2 on tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommete ja hea usu põhimõttega. Maakohus jättis ebaõigesti kontrollimata otsuse vastuolu heade kommete ja hea usu põhimõttega tühisuse alusena, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata hoopis MTÜS § 24 lg 2 alusel. Kuna L. Bogdanova ei ole nõudnud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, siis ei analüüsi ringkonnakohus L. Bogdanova vastuväidet, et 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsusega mitte ei kinnitatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust korteriühistu põhikirja p 4.2 sõnastuse muutmise kohta, vaid võeti vastu uus otsus. Isegi kui 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsusega kinnitati 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust korteriühistu põhikirja p 4.2 sõnastuse muutmise kohta, ei võta see L. Bogdanovalt õigust tugineda 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse tühisusele MTÜS § 241 lg 1 alusel.
9.Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et häälteenamuse nõude rikkumine ei ole MTÜS § 241 järgi üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Riigikohus on sellist seisukohta avaldanud 27. märtsi 2013 otsuses kohtuasja nr 3-2-1-16-13 p-s 12, selgitades, et üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega.
10.Ringkonnakohus leiab, et 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust korteriühistu põhikirja p 4.2 sõnastuse muutmise kohta ei ole vastuolus heade kommete ega hea usu põhimõttega ja seetõttu oli õige maakohtu lõppjäreldus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on selgitanud, et iseenesest on võimalik, et korteriühistu üldkoosoleku otsuse täitmine võib erandlikel asjaoludel olla täielikult või osaliselt eelkõige otsuse vastu hääletanud korteriomaniku suhtes vastuolus hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-163-13 p 14). L. Bogdanova põhjendas vaidlustatud 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsuse vastuolu heade kommete ja hea usu põhimõttega sellega, et 1) otsus on ebaproportsionaalne ja kahjustab neid korteriühistu liikmeid, kes on täielikult keskküttel, 2) otsusega eelistatakse mitteeluruumide M1 omaniku T.Pi varalisi huve, 3) jääktarbimise protsenti ei ole otsustatud. Ringkonnakohus leiab, et L. Bogdanova esitatud asjaolud ei anna alust üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Korteriühistuseadus (KÜS) § 151 lg 1 võimaldab korteriühistu põhikirjaga pindalapõhisest
arvestusest kõrvale kalduda (RKTKo 3-2-1-28-11 p 11). Sellest tulenevalt on võimalik ka kõrvalekaldumine kulutuste proportsionaalsest jaotusest, millega võib mõnedele korteriühistu liikmetele kaasneda kulude suurenemine ja sellest tulenevalt nende huvide riivamine. Samas on Riigikohus leidnud, et ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda üldkoosoleku otsust heade kommetega vastuolus olevaks (RKTKo 3-2-1-116-11 p 31, 3-2-1-50-11 p 13). Proportsionaalsest kulude jaotusest kõrvalekaldumist saab pidada mõistlikuks, arvestades asjaolu, et X-Y, XXX on mitteeluruum, seal tegutseb kauplus ning seal ei pea hoidma temperatuuri samal tasemel kui eluruumides. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole L. Bogdanova esitanud asjaolusid, mis annaksid alust lugeda korteriühistu 22. augusti 2012 üldkoosoleku otsust soojusenergia kulude jaotuse kohta heade kommete ja hea usu põhimõttega vastuolus olevaks.
11.Põhjendamatu on apellandi etteheide, et maakohus jättis analüüsimata, et eriarvamuse protokollile kandmata jätmine toob kaasa üldkoosoleku otsuse kehtetuse. Apellandi viidatud Riigikohtu lahend ei toeta apellandi väidet. Riigikohus on pidanud ekslikuks seisukohta, et üldkoosoleku otsus võiks olla tühine põhjusel, et isikul ei võimaldatud esitada koosolekul vastuväiteid ja eriarvamusi ei võetud üldkoosoleku protokolli juurde (RKTKo 3-2-1-16-13 p 16). Seega isegi kui L. Bogdanova vastuväide jäi põhjendamatult protokolli kandmata, ei ole see asjaolu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks vastavalt MTÜS § 241 lg-le 1.
12.Apellant on õigesti viidanud sellele, et maakohus ei ole võtnud seisukohta hageja taotluse osas iseseisva nõudeta kolmanda isiku kaasamiseks (kd I lk 101-102). Maakohus on oma otsuse p-s 21 küll märkinud, et kohus ei rahuldanud hageja taotlust kolmandate isikute kaasamiseks. Samas ei nähtu ühestki istungiprotokollist (kd II lk 4-7, lk 46, lk 52-54) kolmanda isiku kaasamise taotluse lahendamist. Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et hageja taotluse lahendamata jätmine ei viinud ebaõige lahendini, sest tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 5 ja § 241 lgst 4 kehtib kohtuotsus üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise osas kõigi korteriühistu liikmete suhtes, sõltumata nende osalemisest kohtumenetluses. Kuna käesolevas asjas tehtav otsus kehtib kõigi korteriühistu liikmete suhtes, puudus vajadus nende kaasamiseks menetlusse. Arvestades taotletud kaasatavate isikute arvu, ei oleks nende kaasamine olnud ka menetlusökonoomika seisukohast otstarbekas.
13.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, siis tuleb muutmata jätta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud L. Bogdanova kanda.
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.