Muud › Muud hagiasjad

2-13-33234 või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

L B esitas 12.07.2013 Viru Maakohtule hagi, milles palub tuvastada KÜ Vana Loss (edaspidi ka korteriühistu) 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse tühisus. Kohus võttis 17.07.2013 hagi menetlusse (tl 35). Hagiavalduse kohaselt on hageja nimetatud korteriühistu liige. Korteriühistu 20.12.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsus (edaspidi ka otsus), millega tehti muudatused korteriühistu põhikirja paragrahv 4.2. punkt „g“ osas ja sõnastati see järgmiselt: „gaasivarustamise puhul, veevarustamise ja kanalisatsiooni puhul – vastavate mõõturite näidud; küttele soojusenergia puhul - korteri köetava pinna suurus, välja arvatud korteriomandeid XXX - korteriomandite XXX jaoks soojuse jääktarbimise makse arvutatakse, lähtudes 25% korteri pinnast - korteriomandi XXX jaoks makse soojuse eest arvutatakse, lähtudes vastavate mõõturite näitudest, soojuse jääktarbimise makse arvutatakse, lähtudes 10% mitteeluruumi pinnast - korteriomandi XXX jaoks makse soojuse eest ei arvutata.“ Hageja on hääletanud selle otsuse vastuvõtmisele vastu. Hageja leiab, et vaidlusalune otsus on vastuolus hea usu põhimõttega ja ei vasta headele kommetele, sest see on ebaproportsionaalne ja kahjustav ühistu liikmete suhtes, kes on täielikult keskküttel ning põhjendamatult suurendab nende korteriomanike (sh hageja) soojusenergia kulusid. Hageja viitab mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-11 p-dele 23, 24 ning leiab, et soojusenergia kulude jaotamine muul kui seaduses sätestatud viisil eeldab teiste elamu kaasomanike nõusolekut. Suur 8 elamu omanike nõusolek küttesüsteemi muutmiseks aga puudub. Vastava üldkoosoleku päevakorras oli ka XXX eraldumise ja eraldi korteriühistu asutamise küsimus ning sellest hoolimata kaasati nende elamute korteriomanikud Suur 8 küttekulude jaotamise ja põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks. Hageja käsitleb seda korteriühistu juhatuse poolt jaatava otsuse läbisurumisena ja häälte manipuleerimisena, mis on hageja seisukohalt võimu kuritarvitamine ja ei vasta headele kommetele. Hageja leiab, et kostja kahjustas tema õigusi küttetasu õigustamatu suurendamisega. Nelja kuuga suurenes hageja küttetasu 62,16 euro võrra, mis on hageja, kui pensionäri suhtes, ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. M1 ruumi omanik tegeleb nimetatud ruumides äritegevusega (kauplus) ning korteriühistu juhatus eelistab ja kaitseb ainult M1 omaniku huve. Hageja pakkus 20.12.2012 üldkoosolekul oma versiooni põhikirja paragrahvi 4.2 punkt „g“ sõnastamiseks, kuid seda ei pandud hääletamisele. Oma seisukohtade kinnitamiseks viitab hageja veel Riigikohtu lahenditele nr 32-1-28-11 (p 11, 16),

2(8)

2-13-33234 Hagiavaldusele on lisatud KÜ Vana Loss 20.12.2012 üldkoosoleku protokoll ja selle lisad (tl 7-17), seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus (tl 18), korteriühistu põhikiri, registreerimise lehed (tl 21-26p), kostja väljastatud arved (tl 28-29). Kostja vaidles oma kirjalikus vastuses hagile vastu. 2.08.2013 vastuses leidis kostja, et hageja nõue on aegunud. Kostja leidis ka, et MTÜS § 24 lg 2 järgi ei saa hageja nõuda otsuse tühisuse tuvastamist, kuna üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole 17.06.2013 seisuga esitatud hagi MTÜS § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-16-13, mille p 12 kohaselt korteriühistu liikmel on korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole ning viidatud sätet tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Kostja leiab, et MTÜS § 24 lg 1 mittetulundusühingu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Kostja seisukohalt hageja nõue tunnistada korteriühistu Vana Loss 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse tühisust on aegunud 19.03.2013. Kostja leiab ka, et lähtudes MTÜS § 24 lõikest 2 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-155-12 (p 13) ei saa hageja nõuda korteriühistu Vana Loss 22.08.2012 üldkoosoleku otsuse nr 2, millega muudeti ühistu põhikirja paragrahvi 4.2. sõnastus, tühisuse tuvastamist, kuna üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole MTÜS § 24 lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud hagi Kostja märgib, et hageja ei esitanud kohtule ega kostjale KÜS § 5 lg 5 järgi ettenähtud ja hageja liikmelisust tõendavat dokumenti. Esitatud pärimistunnistust järgneb, et hageja on üks surnud A P pärijatest. A P suri 30.06.2001 ehk enne korteriühistu moodustamist. Seega, hageja ei saanud korteriühistu liikmeks pärimise korras. Kostja viitab MTÜS § 24 lg 3 teisele lausele, mille kohaselt mittetulundusühingu liige, kes on osalenud otsuse tegemisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 21 lg 6 alusel vastuväide on eriarvamus, millele kirjutab alla selle esitanud isik. Koos hagiavaldusega esitas hageja 20.12.2012 üldkoosoleku protokolli väljavõtte ja osalenud isikute nimekirja, millest nähtub, et hageja viibis üldkoosolekul, mille otsust ta vaidlustab, kuid seaduses kehtestatud korras ei lasknud protokollida oma vastuväite vaidlustatud otsusele ning pole eriarvamust esitanud. Kostja leiab, et MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt ei saa hageja 20.12.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist nõuda. Kostja leiab, et alused mittetulundusühistu üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks on ammendatavalt loetletud MTÜS § 241 lõikes 1 ja hageja ei saa täienda need alused oma äranägemise järgi. Kostja viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-16-13 (p 12). Kui hageja arvab, et otsuse tegemisel rikuti seadust pidi ta nõudma ebaseadusliku otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja ei esitanud nõuet üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 1 ei saa seda edaspidi esitada. Kostja arvamusel vaidlustatav otsus vastab headele kommetele ning põhikirja punkti 4.2 sõnastus vastab täielikult KÜS § 151 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-28-11 (p 11) märgitud seisukohtadele. Vaidlustatava otsuse vastuvõtmise eelduseks oli 28.12.2011 üldkoosoleku otsus, millega Suur 8-M1 ruumi omanikule anti luba autonoomsele küttele üleminekuks ja tasu määramisest kaudse soojuse tarbimise eest. M1 ruume kasutatakse kauplusena ning selle omaniku selgituste järgi toodete säilitamiseks peab sisetemperatuur seal 3(8)

2-13-33234 olema madalam kui eluruumides. Kostja viitab TsÜS §-le 32, mille järgi peavad juriidilise isiku osanikud või liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. XXX korteriomanike enamus on pidanud M1 ruumi omaniku huvi õigustatuks ning järgides hea usu põhimõtet algatas põhikirjamuudatuste vastuvõtmist. Hageja esitatud 20.12.2012 üldkoosoleku protokollist on näha, et Suur 8 korteriomanikud hääletasid põhikirja muudatuste vastuvõtmise poolt, otsus on vaidlustatud vaid ühe korteriomaniku (hageja) poolt. Ülejäänud korteriomanikud täidavad üldkoosoleku otsust. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-11 (p 31), mille kohaselt kaasomanikel on õigus otsustada kuidas kaasomandis oleva varaga käituda ja ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega. Kostja arvates hageja väide, et üldkoosoleku 20.12.2012 otsus ei vasta headele kommetele ja on tühine, sest suurendab hageja soojusenergia kulusid, ei ole tõendatud, on kostja seisukohalt ekslik ja ei ole MTÜS §ga 241 ette nähtud otsuse tühisuse aluseks. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-28-11 (p 16) ning leiab, et hageja võib tugineda põhikirjasätte vastuolule hea usu põhimõttega majandamiskulude tasumisel, kuid hageja ei esitanud tuvastushagi tasu suuruse kindlaks tegemiseks ja korteriühistu ei esitanud hagi küttekulude tasumise sisse nõudmiseks. TsMS § 439 järgi ei saa kohus hinnata hageja väidet, et tema soojusenergiakulusid suurenesid ja kas hageja võib sel põhjusel otsuse täitmisest keelduda. Kui hageja arvab, et vaidlustatava otsuse tegemise eelduseks on teiste elamu kaasomanike nõusolek ja otsuse vastu võtmisel rikuti seadust, siis pidi ta nõudma otsuse kehtetuks tunnistamist, mida hageja teinud ei ole ning enam teha ei saa MTÜS § 24 lg-st 1 tuleneva tähtaja mööda laskmise tõttu. TsMS § 349 järgi ei või kohus otsuses ületada nõude piire. 20.12.2012 seisuga olid XXX korteriomanikud korteriühistu Vana Loss liikmed ning neil oli õigus osaleda üldkoosolekul ja osaleda otsuse vastu võtmises. Kostja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-16-13 (p 12) ning leiab, et hageja väide otsuse tühisusest, sest hageja ettepanek põhikirja sõnastuse muutmise kohta ei pandud hääletamisele ei ole MTÜS § 241 lg-s 1 ette nähtud otsuse tühisuse aluseks. Kostja on lisanud oma vastusele korteriühistu 28.12.2011 üldkoosoleku protokolli (tl 46). Hageja esitas 25.10.2013 täiendava vastuse (tl 58a-58c), milles selgitab, et ei nõua otsuse kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 alusel vaid tühisuse tuvastamist. Hageja vaidleb vastu ka kostja seisukohale, et hageja ei ole korteriühistu liikmeks. Hageja on esitanud 30.04.2013 pärimistunnistuse, et ta on XXX korteri nr 1 kaasomanik. KÜS § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud KÜS sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Korteriühistu seaduse § 5 lg 3 kohaselt pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva, mis pärimisseaduse § 3 lg 2 on A P surmapäev. Esitatud pärimistunnistuse kohaselt on A P surnud 30.06.2001. Seega tuleb lugeda hageja alates 30.06.2001 KÜ Vana Loss liikmeks, kuna ta on vastu võtnud A P pärandi. Väidete kinnitamiseks viitab hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-149-10 (p 12). Erastatud korteri eelmine omanik A P suri enne korteriühistu Vana Loss asutamist. Seega hageja L B on vastavalt KÜS § 5 lg 3 automaatselt korteriühistu liige.

4(8)

2-13-33234 Ei vasta tõele kostja vastuväide, et hageja ei esitanud üldkoosolekul oma eriarvamust ehk vastuväidet. Venekeelse üldkoosoleku protokollis on kajastatud, et L B esitas oma eriarvamused ehk ettepanekud, kuid koosoleku juhataja ei pannud selle hääletamisele. Korteriühistu 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 eelduseks ei saa olla korteriomanike otsus (kostja esitas 28.12.2011 protokolli), peab olema korteromanike nõusolek. Sellele on rõhutanud Riigikohus oma 18.07.2011 otsuse nr 3-2-1-50-11 punktis 10. Üldkoosolekul osales 7 XXX korteriomanikest, sh ka hageja. Elamus on aga 16 korteriomanike. Seega ei saa 28.12.2011 üldkoosoleku võrdsustada kõikide omanike nõusolekuga. Tuleb lähtuda seadusest AÕS § 72 lg-st 1 ja AÕS § 74 lg-st 1. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-146-10 (p 12) selgitanud, et üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped, mistõttu ei ole hagejal vaja korteriomanike üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Hageja peab ebaõigeks kostja arvamust, et kaasomanike õigus otsustada, kuidas kaasomandis oleva varaga käituda ja häälteenamusega võtta igasugused otsused on piiramatud. Kostja viide Riigikohtu otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11 (p 31) on antud juhul alusetu. Otsus on ebaproportsionaalne ja kahjustav ühistu liikmete suhtes. Otsuse vastuvõtmisel on tegemist võimu kuritarvitamisega, mis seisnes otsuse häälteenamusega läbi surumises, mille tagajärjeks oli hageja ja teiste täielikult keskküttel olevate korteriomanike põhjendamatult suurenenud soojuseenergia kulusid. Ebaõiglane ja ebaproportsionaalne soojusekulude jaotamise kord on vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja tegi oma arvestused, mis kinnitavad, et hagejale ja korterite 2, 4-15, kes on täielikult keskküttel, soojusekulude tariif/m2 oli suurendatud võrreldes, M1 ja korteri nr 3 korteromanikega. Kokku esitatud ajavahemiku jooksul on määratud M1 ruumi omanikule (222,4m2) 379,04 eurot ehk 1,70 eurot/m2. Hagejale on määratud (88,1m2) 711,41eurot, ehk 8,08 eurot/m2, mis on 4,75 korda suurem. Hageja on koostanud tabeli, milles nähtuvalt ühistu liikmetele (korterid 1, 2, 4-15) kes on täielikult keskküttel, oli korduvalt suurendatud soojusekulude tariif võrreldes M1 ruumi ja korteri nr 3 omanikega. Soojusekulude jaotamine ühistus ei vasta KÜS § 151 lg-le 1, sest ei toimu kõikide korteriomanike võrdselt, arvestatuna eluruumi üldpinna. M1 ruumi suhtes toimuvad arvutused arvestatuna 46,94 m2 pinnast 222,4 m2 asemel. Sellega vähendatakse M1 omaniku soojuse kulusid. Ülejäänud eluruumide korteriomanikele soojuse kulusid aga põhjendamatult suurendatakse. Hageja leiab, et tegemist on ebavõrdse kohtlemisega ja kahjustava käitumisega ühistu liikmete suhtes, kes on täielikult keskküttel. Hageja on lisanud oma täiendavale seisukohale 25. septembri 2013 kohtuistungi protokolli tsiviilasjas nr 2-12-48359 koos tunnistaja V L ütlusega, kes andis ütlused selle kohta millal ja kuidas olid M1 ruumis tehtud küttesüsteemi ümberehitused sh ka radiaatorite ära lõikamine (tl 59, 60-61). Hageja seisukohale oli lisatud teenuste aruanne (tl 63), AS Narva Soojusvõrk arved (tl 64-68), kinnistusraamatu väljavõte (tl 69), arved Suur 8-1 korteri omanikule (tl 70-74). Kohtuistungil 11.11.2013 jäid pooled oma seisukohtade juurde (tl 79-85). Kohus jättis protokollilise määrusega rahuldamata hageja poolt 26.10.2013 esitatud kolmandate isikute kaasamise taotluse (tl 76).

5(8)

2-13-33234

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole korteriühistu liige ning ei saa esitada antud hagi kostja vastu. KÜS § 5 lg 3 kohaselt pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et hageja on korteriühistu Vana Loss liige. Kuna korteri eelmine omanik A P suri 30.06.2001 ehk enne korteriühistu Vana Loss asutamist (esmakanne 10.03.2003) ning seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse (tl 18) järgi on hageja A P seadusjärgne pärija, on hageja L B vastavalt KÜS § 5 lg-le 3 korteriühistu liige ning ta võib esitada antud hagi kostja vastu. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise suhtes ei kohaldu MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud 3-kuuline aegumistähtaeg, mis kohtu arvates kehtib vaid otsuse kehtetuks tunnistamise (KÜS § 13 lg 3 sõnastuses otsuse tühistamise) nõude suhtes. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue tugineb teisele seaduslikule alusele ning MTÜS §-st 241 ei tulene vastavat 3-kuulist aegumistähtaja. MTÜS § 241 lg 4 kohaselt kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses MTÜS § 24 lg-d 5-7, mitte aga lg 1, 2 või 3. Seega kohtu seisukohalt kostja aegumise vastuväide antud juhul ei oma seadusliku alust. Samal põhjusel ei puutu kohtu arvates asjasse ka kostja viited MTÜS § 24 lg-tele 2 ja 3. Kohus nõustub kostjaga selles, et vaidlustatava üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole (RKTKo 3-2-116-13, p 12). Hageja palub tuvastada KÜ Vana Loss 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse tühisus MTÜS § 241 lg 1 alusel tuginedes sellele, et nimetatud otsus ei vasta headele kommetele. Hageja seisukohalt väljendub see vaidlustatava otsusega vastu võetud korteriühistu põhikirja p 4.2. alap „g“ muudatuste tagajärjel tekkinud ebaproportsionaalsuses Suur 8 maja eluruumide ja mitteeluruumide keskküte eest tasumise määra arvestamise alustes. Põhikirja eelmise redaktsiooni järgi maksid kõik korteriühistu liikmed keskküte eest ühisel alusel – köetava pinna suuruse järgi (tl 22p). Vaidlustatava otsusega vastu võetud muudetustega aga kehtestati Suur 8-M1 (ja veel kolme korteriomandi) suhtes erikord, mille järgi M1 ruumi omanik maksab soojuse eest lähtudes vastavate mõõturite näitudest ja soojuse jääktarbimise makse arvutatakse, lähtudes 10% selle mitteeluruumi pinnast ning makse soojuse eest ei arvutata. Hageja toob välja ka oma arvutused, mille järgi tema keskküte kulud (tariif) on kordades suuremad võrreldes M1 mitteeluruumi omanikuga. Kehtiva kohtupraktika järgi heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (RKTKo 3-2-1-106-13, p 20; 3-2-1-111-08, p 23). 6(8)

2-13-33234

Seadus ei välista, et majandamiskulude jaotamisest võrdsetel alustel võib kõrvale kalduda. Vastav võimalus tuleneb korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 ls-st 2. Siinkohal nõustub kohus hageja märkusega, et korteriühistu liikmed kui kaasomanikud pidid seda otsustama ühiselt. Vastav seisukoht on kajastatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-146-10 (p 11), millest tulenevalt KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Samas märgib kohus, et hageja ei nõua MTÜS § 24 lg 1 alusel seadusega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Seadusega vastuolus olev otsus aga ei pruugi kohtu seisukohalt alati eelduslikult olla vastuolus heade kommetega. Kohus peab hindama seda kõiki antud asja asjaolusid arvesse võttes. Kohus ei tuvasta, et nimetatud korteriühistu otsus ja põhikirja muudatus oleks vastuolus heade kommetega. Kohtu seisukohalt sellise põhikirja muudatuse tegemine ja ühe korteriühistu liikme (M1 mitteeluruumi omaniku) suhtes majandamiskulude (keskküte kulude) jaotamise üldistest põhimõtetest kõrvale kaldumine ei eksi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ega õiguse üldpõhimõtete vastu. Muudatused võeti vastu korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Hageja ei tuginenud ning kohus ei tuvasta rikkumisi nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumisel ega pidamisel. Siinkohal ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et põhikirja muudatuste vastuvõtmisel ei tohtinud hääletamisest osa võtta sama korteriühistu kuulunud teiste majade korteriomanikest liikmed. KÜS §-st 101 tulenevalt korteriühistu liige või tema esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada. Tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et 20.12.2012 seisuga olid hääletamisest osa võtnud teiste majade elanikud korteriühistu Vana Loss liikmed ning neil oli õigus osaleda üldkoosolekul ja võtta osa hääletamisest. Piiranguid ei tulene KÜS-st ega MTÜS-st ning vastupidine lähenemine piiraks alusetult nende korteriühistu liikmete õigusi. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli hagejal võimalus esitada üldkoosolekul oma arvamus ning see oli ka üldkoosolekul osalenud liikmetele esitatud. Otsuse vastuvõtmisele on eelnenud ka arutelu (protokollist nähtuvalt esinesid selles küsimuses hageja, S. Smirnov, S. Misnik tl 7p, tõlge tl 9). Hageja muudatusettepaneku hääletamisele panemata jätmise kohta on protokollis olemas põhjendus. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on hageja väited otsuse läbisurumise, häältega manipuleerimise ja korteriühistu juhatuse poolt võimu kuritarvitamise kohta. Kohus nõustub kostjaga ka selles, et KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Vastav seisukoht on leidnud kinnitamist ka kohtupraktikas (RKTKo 3-2-1-28-11, p 11; 3-2-1-53-10, p 14). Majanduslikult on see ka võimalik ning kostja esindaja seletused selle kohta (M1 ruumides tegutseb kauplus ning seal ei pea hoidma temperatuuri samal tasemel kui eluruumides) on kohtu seisukohalt mõistlikud ja eluliselt usutavad. Ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega (RKTKo 3-2-1-116-11, p 31). Kohus ei nõustu hagejaga ka selles, et nimetatud otsuse tulemuseks on majandamiskulude jaotamise selline ebaproportsionaalsus millest võiks järeldada selle vastuolu heade kommetega. M1 mitteeluruumi suhtes kehtestatud keskküte kulude arvestamise põhimõtted (mõõturi näitude järgi, lisandub 10% mitteeluruumi pindalast soojuse jääktarbimise eest) ei anna kohtu arvates selleks alust. Mõõturi näitude järgi tasumine tagab otseselt tarbitud 7(8)

2-13-33234 keskküttest saadava soojusenergia eest tasumist M1 ruumi omaniku poolt ning 10% pindalast soojuse jääktarbimise ehk kaudse tarbimise eest (läbi seinad ja lae kõrvalasuvatest korteritest) on proportsionaalne. Kohtu seisukohalt hageja esitatud arvestused ja esitatud dokumentaalsed tõendid (arved) ei tõenda vastupidist. Selles osas ei ole kohtu arvates küllaldaseks tõendiks hageja esitatud dokumentaalne tõend V L ülekuulamise protokoll (tl 59) kui tsiviilasjas nr 212-48359 korraldatud kohtuistungi protokolli (tl 60-61) osa. Nimetatud V L ütlustest tulenevalt 1995-1996 tehti majandusministeeriumi palvel Narvas kõrvalkütte võtmise arvestused ning keskmine arvestuslik näitaja oli kõrvalkütte osas 20-35% tarbitud soojuse hulgast 1 m2 kohta. Kohtu seisukohalt ei saa selle tõendi pinnal teha kindlaid ja usaldusväärseid järeldusi. Tõendis viidatakse ebamäärase uuringu tulemustele, mis leidis aset rohkem kui 10 aastat tagasi, uuringute tingimused, eesmärgid, käik ja muud asjaolud on teadmata. Uuringu väidetavad tulemused on samuti ebamäärased – 20-35%. Vahe on suur ning minimaalne näitaja 20% on lähedane vaidlustatud otsusega kehtestatud tingimustele. Ka see tõend ei anna kohtu arvates alust, et teha järeldust vaidlustatava otsuse heade kommetele mittevastavuse kohta. Proportsionaalsuse suhtes tuleb kohtu seisukohalt arvestada ka seda, et nö erirežiim oli kehtestatud vaid M1 mitteeluruumi puhul (antud vaidluse kontekstis, hageja ei vaidlusta teiste ruumide suhtes tehtud muudatusi) ning kõik XXX maja eluruumide omanikud kannavad keskkütte kulusid samadel alustel, st hageja asub vaidlustatava otsuse alusel samas positsioonis kui kõik teised Suur 8 eluruumide omanikud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et KÜ Vana Loss 20.12.2012 üldkoosoleku otsusest ja vastavatest põhikirja muudatustest ei nähtu selle vastuolu heade kommetega ning kohtu seisukohalt ei ole alust nimetatud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.