Liudmila Bogdanova hagi KÜ Vana Loss vastu KÜ Vana Loss 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liudmila Bogdanova apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Liudmila Bogdanova (isikukood: 44409263723), esindaja Marina Suhnjova Vastustaja (kostja): KÜ Vana Loss (registrikood: 80183476), esindajad Jana Düna ja Sergei Belov
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Maakohtu 28. novembri 2013 otsus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Liudmila Bogdanova kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale Riigikohtule
võib
esitada päeva
Viru
kassatsioonkaebuse jooksul otsuse
kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Liudmila Bogdanova (hageja) esitas 12. juulil 2013 Viru Maakohtule KÜ Vana Loss (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada KÜ Vana Loss 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse tühisus. Hagiavalduses märgitu kohaselt on hageja korteriühistu liige. Korteriühistu 20.12.2012 üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega tehti muudatused korteriühistu põhikirja paragrahv 4.2. punkt „g“ osas ja sõnastati see järgmiselt: „gaasivarustamise puhul, veevarustamise ja kanalisatsiooni puhul – vastavate mõõturite näidud; küttele soojusenergia puhul - korteri köetava pinna suurus, välja arvatud korteriomandid Suur 8-3 Narva, Suur 8-M1 Narva, Koidula 3-1 Narva, Koidula 3-M1 Narva; - korteriomandite Suur 8-3 Narva ja Koidula 3 Narva jaoks soojuse jääktarbimise makse arvutatakse, lähtudes 25% korteri pinnast; - korteriomandi Suur 8-M1 Narva jaoks makse soojuse eest arvutatakse, lähtudes vastavate mõõturite näitudest, soojuse jääktarbimise makse arvutatakse, lähtudes 10% mitteeluruumi pinnast; - korteriomandi Koidula 3-M1, Narva jaoks makse soojuse eest ei arvutata.“ Hageja hääletas nimetatud otsuse vastuvõtmise vastu, sest otsus on vastuolus hea usu põhimõttega ega vasta headele kommetele, on ebaproportsionaalne ja kahjustab ühistu liikmeid, kes on täielikult keskküttel ning põhjendamatult suurendab nende korteriomanike (sh hageja) soojusenergia kulusid. Hageja viitas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-116-11 p-dele 23, 24, ning leidis, et soojusenergia kulude jaotamine muul kui seaduses sätestatud viisil eeldab teiste elamu kaasomanike nõusolekut. Suur 8 elamu omanike nõusolek küttesüsteemi muutmiseks aga puudub. Vastava üldkoosoleku päevakorras oli ka Koidula 3 ja Viru 20 eraldumise ning eraldi korteriühistu asutamise küsimus ja sellest hoolimata kaasati nende elamute korteriomanikud Suur 8 küttekulude jaotamise ja põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks. Hageja käsitas seda korteriühistu juhatuse poolt jaatava otsuse läbisurumisena ja häältega manipuleerimisena, mis on hageja seisukohalt võimu kuritarvitamine ja ei vasta headele kommetele. Nelja kuuga suurenes hageja küttetasu 62,16 euro võrra, mis on hageja kui pensionäri suhtes ebaproportsionaalne ja ebaõiglane. M1 ruumi omanik tegeleb nimetatud ruumides äritegevusega (kauplus) ning korteriühistu juhatus eelistab ja kaitseb ainult M1 omaniku huve. Hageja pakkus 20.12.2012 üldkoosolekul oma versiooni põhikirja paragrahvi 4.2 punkt „g“ sõnastamiseks, kuid seda ei pandud hääletamisele. Hageja 25.10.2013 täiendava vastuse kohaselt ei nõua ta otsuse kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 alusel, vaid tühisuse tuvastamist.
Hageja vaidles vastu kostja seisukohale, et hageja ei ole korteriühistu liikmeks. Hageja on esitanud 30.04.2013 pärimistunnistuse, et ta on Suur 8 Narva korteri nr 1 kaasomanik. KÜS § 5 lg 3 kohaselt pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva, mis PärS § 3 lg 2 on A.P surmapäev. Esitatud pärimistunnistuse kohaselt on A.P surnud 30.06.2001. Seega tuleb lugeda hageja alates 30.06.2001 KÜ Vana Loss liikmeks, kuna ta on vastu võtnud A. P pärandi. KÜ 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 eelduseks ei saa olla korteriomanike otsus, peab olema korteromanike nõusolek. Üldkoosolekul osales 7 Suur 8 korteriomanikest, sh hageja. Elamus on aga 16 korteriomanikku. Seega ei saa 28.12.2011 üldkoosoleku võrdsustada kõikide omanike nõusolekuga. Tuleb lähtuda AÕS § 72 lg-st 1 ja AÕS § 74 lg-st 1. Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-146-10 (p 12) selgitanud, et üldkoosoleku otsused ei ole korteriomanike kokkulepped, mistõttu ei ole hagejal vaja korteriomanike üldkoosoleku otsuseid vaidlustada. Korteriomanike üldkoosoleku otsust saaks käsitada korteriomanike kokkuleppena üksnes juhul, kui koosolekul osaleksid kõik korteriomanikud ja kõik hääletaksid otsuse vastuvõtmise poolt. Hageja leidis, et ebaõiglane ja ebaproportsionaalne soojusekulude jaotamise kord on vastuolus hea usu põhimõttega. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega ja kahjustava käitumisega ühistu liikmete suhtes, kes on täielikult keskküttel.
2.Kostja KÜ Vana Lossi vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt on hageja nõue aegunud. MTÜS § 24 lg 1 mittetulundusühingu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Hageja nõue aegus 19.03.2013. Kostja märkis, et hageja ei ole esitanud kohtule ega kostjale KÜ liikmelisust tõendavat dokumenti. Hageja on üks A.P (surn 30.06.2001) pärijatest. A.P suri enne korteriühistu moodustamist, seega hageja ei saanud KÜ liikmeks pärimise korras. Kostja viitas MTÜS § 24 lg 3 teisele lausele, mille kohaselt mittetulundusühingu liige, kes on osalenud otsuse tegemisel, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. MTÜS § 21 lg 6 alusel vastuväide on eriarvamus, millele kirjutab alla selle esitanud isik. Koos hagiavaldusega esitas hageja 20.12.2012 üldkoosoleku protokolli väljavõtte ja osalenud isikute nimekirja, millest nähtub, et hageja viibis üldkoosolekul, mille otsust ta vaidlustab, kuid ta ei lasknud seaduses kehtestatud korras protokollida oma vastuväidet vaidlustatud otsusele ning ei ole eriarvamust esitanud. Seega MTÜS § 24 lg-st 3 tulenevalt ei saa hageja 20.12.2013 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist nõuda. Kostja leidis, et alused mittetulundusühistu üldkoosoleku tühisuse tuvastamiseks on ammendatavalt loetletud MTÜS § 241 lg-s 1. Hageja ei esitanud nõuet üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ning tulenevalt MTÜS § 24 lg-st 1 ei saa seda edaspidi esitada. Vaidlusalune otsus vastab headele kommetele ning põhikirja p 4.2 sõnastus vastab täielikult KÜS § 151 lg-le 1 ja Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-28-11 (p 11) märgitud seisukohtadele. Vaidlustatava otsuse vastuvõtmise eelduseks oli 28.12.2011 üldkoosoleku otsus, millega Suur 8-M1 ruumi omanikule anti luba autonoomsele küttele üleminekuks ja tasu määramisest kaudse soojuse tarbimise eest. M1 ruume kasutatakse kauplusena ning selle omaniku selgituste järgi toodete säilitamiseks peab sisetemperatuur seal olema madalam kui eluruumides. Hageja esitatud 20.12.2012 üldkoosoleku protokollist on näha, et Suur 8 korteriomanikud hääletasid põhikirja muudatuste vastuvõtmise poolt, otsus on vaidlustatud vaid ühe korteriomaniku (hageja) poolt. Ülejäänud korteriomanikud täidavad üldkoosoleku otsust. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-116-11 (p 31), mille kohaselt kaasomanikel on õigus otsustada, kuidas kaasomandis oleva varaga käituda ja ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega. Kostja arvates hageja väide, et üldkoosoleku
20.12.2012 otsus ei vasta headele kommetele ja on tühine, sest suurendab hageja soojusenergia kulusid, ei ole tõendatud. Kostja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-28-11 (p 16) ning leidis, et hageja võib tugineda põhikirjasätte vastuolule hea usu põhimõttega majandamiskulude tasumisel, kuid hageja ei esitanud tuvastushagi tasu suuruse kindlaks tegemiseks ja korteriühistu ei esitanud hagi küttekulude tasumise sisse nõudmiseks.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 28. novembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud L. Bogdanova kanda. Maakohus nõustus hagejaga, et hageja on KÜ Vana Loss liige. Kuna korteri eelmine omanik A.P suri 30.06.2001 ehk enne KÜ Vana Loss asutamist (10.03.2003) ning seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse järgi on hageja A.P seadusjärgne pärija, on hageja Liudmila Bogdanova vastavalt KÜS § 5 lg-le 3 korteriühistu liige ning ta võib esitada antud hagi kostja vastu. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise suhtes ei kohaldu MTÜS § 24 lg-s 1 sätestatud 3-kuuline aegumistähtaeg, mis kohtu arvates kehtib vaid otsuse kehtetuks tunnistamise (KÜS § 13 lg 3 sõnastuses otsuse tühistamise) nõude suhtes. Üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue tugineb teisele seaduslikule alusele ning MTÜS §-st 241 ei tulene vastavat 3-kuulist aegumistähtaja. MTÜS § 241 lg 4 järgi kohaldatakse otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses MTÜS § 24 lg-d 5-7, mitte aga lg 1, 2 või 3. Seega kostja aegumise vastuväide ei oma seaduslikku alust. Kohus nõustus kostjaga selles, et vaidlustatava üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-16-13, p 12). Kohus leidis, et seadus ei välista, et majandamiskulude jaotamisest võrdsetel alustel võib kõrvale kalduda. Vastav võimalus tuleneb korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 ls-st 2. Kohus nõustus hageja märkusega, et KÜ liikmed kui kaasomanikud pidid seda otsustama ühiselt. Vastav seisukoht on kajastatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-146-10 (p 11), millest tulenevalt KOS § 13 lg 1 teises lauses sätestatud kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale KOS § 13 lg 1 esimeses lauses sätestatud kulutuste jaotamise põhimõttest, tähendab, et kulude jaotamisega teistsugusel viisil kui võrdeliselt korteriomanikele kuuluvate kaasomandiosade suurustega, peavad nõus olema kõik korteriomanikud. Kui kõik korteriomanikud pole nõus seaduses sätestatust erineval viisil kulusid kandma, puudub korteriomanike kokkulepe KOS § 13 lg 1 teise lause mõttes. Samas märkis kohus, et hageja ei nõua MTÜS § 24 lg 1 alusel seadusega vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Seadusega vastuolus olev otsus aga ei pruugi kohtu seisukohalt alati eelduslikult olla vastuolus heade kommetega. Kohus peab hindama seda kõiki antud asja asjaolusid arvesse võttes. Kohus ei tuvastanud, et nimetatud korteriühistu otsus ja põhikirja muudatus oleksid vastuolus heade kommetega. Kohtu seisukohalt sellise põhikirja muudatuse tegemine ja ühe korteriühistu liikme (M1 mitteeluruumi omaniku) suhtes majandamiskulude (keskküte kulude) jaotamise üldistest põhimõtetest kõrvale kaldumine ei eksi ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ning väärtushinnangute ega õiguse üldpõhimõtete vastu. Muudatused võeti vastu korteriühistu liikmete üldkoosolekul. Hageja ei tuginenud ning kohus ei tuvastanud rikkumisi nimetatud üldkoosoleku kokkukutsumisel ega pidamisel. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et 20.12.2012 seisuga olid hääletamisest osa võtnud teiste majade elanikud KÜ Vana Loss liikmed
ning neil oli õigus osaleda üldkoosolekul ja võtta osa hääletamisest. Piiranguid ei tulene KÜS-st ega MTÜS-st ning vastupidine lähenemine piiraks alusetult nende korteriühistu liikmete õigusi. Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt oli hagejal võimalus esitada üldkoosolekul oma arvamus ning see oli ka üldkoosolekul osalenud liikmetele esitatud. Hageja muudatusettepaneku hääletamisele panemata jätmise kohta on protokollis olemas põhjendus. Sellest tulenevalt leidis kohus, et tõendamata on hageja väited otsuse läbisurumise, häältega manipuleerimise ja korteriühistu juhatuse poolt võimu kuritarvitamise kohta. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Vastav seisukoht on leidnud kinnitamist ka kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-28-11, p 11; 3-2-1-53-10, p 14). Majanduslikult on see ka võimalik ning kostja esindaja seletused selle kohta (M1 ruumides tegutseb kauplus ning seal ei pea hoidma temperatuuri samal tasemel kui eluruumides) olid kohtu seisukohalt mõistlikud ja eluliselt usutavad. Ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11, p 31). Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et nimetatud otsuse tulemuseks on majandamiskulude jaotamise selline ebaproportsionaalsus, millest võiks järeldada selle vastuolu heade kommetega. M1 mitteeluruumi suhtes kehtestatud keskkütte kulude arvestamise põhimõtted (mõõturi näitude järgi, lisandub 10% mitteeluruumi pindalast soojuse jääktarbimise eest) ei anna kohtu arvates selleks alust. Mõõturi näitude järgi tasumine tagab otseselt tarbitud keskküttest saadava soojusenergia eest tasumist M1 ruumi omaniku poolt ning 10% pindalast soojuse jääktarbimise ehk kaudse tarbimise eest (läbi seinad ja lae kõrvalasuvatest korteritest) on proportsionaalne. Kohtu seisukohalt hageja esitatud arvestused ja esitatud dokumentaalsed tõendid (arved) ei tõenda vastupidist. Selles osas ei olnud kohtu arvates küllaldaseks tõendiks hageja esitatud dokumentaalne tõend V.L ülekuulamise protokoll (tl 59) kui tsiviilasjas nr 2-1248359 korraldatud kohtuistungi protokolli (tl 60-61) osa. Tõend ei andnud kohtu arvates alust, et teha järeldust vaidlustatava otsuse heade kommetele mittevastavuse kohta. Proportsionaalsuse suhtes tuleb arvestada ka seda, et n-ö erirežiim oli kehtestatud vaid M1 mitteeluruumi puhul (antud vaidluse kontekstis hageja ei vaidlusta teiste ruumide suhtes tehtud muudatusi) ning kõik Suur 8 Narva maja eluruumide omanikud kannavad keskkütte kulusid samadel alustel, st hageja asub vaidlustatava otsuse alusel samas positsioonis, kui kõik teised Suur 8 eluruumide omanikud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L. Bogdanova esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ning tuvastada KÜ VANA LOSS 20. detsembri 2012 üldkoosoleku otsuse nr 4 tühisus. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palus apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti jätnud analüüsimata hageja põhiväite, et otsuse nr 4 eelduseks peaks olema elamu teiste kaasomanike nõusolek M1 ruumides küttesüsteemi muutmisega ning vastavad Riigikohtu seisukohad. Maakohus lähtus selle asemel teesist, et majanduskulude jaotamisest võrdsetel alustel võib kõrvale kalduda KOS § 13 lg 1 alusel ning hakkas seda analüüsima. Hageja tugines AÕS-ist tuletatud omanike õigusele, et kostja õigus otsustada elamu valdamise küsimused on teatud juhul piiratud korteriomanike õigusega. Riigikohtu praktikast tuleneb, et küttesüsteem kuulub tervikuna korteriomandit omavate isikute kaasomandisse ning süsteemi muutmiseks on nõutav kõike korteriomanike nõusolek. Kostja otsustas M1 omaniku huvide tagamiseks mööda hiilida teiste omanike huvidest. Apellandi arvates on selline käitumine ebamoraalne;
2) on maakohus jätnud analüüsimata hageja poolt esitatud küttetariifide arvestused, mis tõendavad, et esimesele grupile, sh hagejale, arvutatakse soojuse eest tariif, mis on 4,75 korda suurem kui M1 omaniku soojusetariif. Kohus jättis hindamata ja tähelepanuta, et ühistu tõendist on näha, et M1 ruumide suurust on vähendatud, arvestatakse 46,94 m2, tegelikult on M1 suurus 222,4 m2, seega vahe on 175,46 m2. Võrreldes esimese omanike grupi (korterid 1, 2, 4 kuni 15) soojusekulude jaotamist teise omanike grupi, M1 ruumid ja korter nr 3, soojusekulude jaotamisega, selgub, et soojuseenergia kulude jaotamine on ebaproportsionaalne. See on vastuolus hea usu põhimõttega, sest esimese korteriomanike grupi kulusid suurendatakse põhjendamatult ja M1 ja korteri 3 kulusid vähendatakse.
5.KÜ Vana Loss vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Viru Maakohtu 28. novembri 2013 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohus õigesti leidnud, et KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Vastav seisukoht on leidnud kinnitamist ka kohtupraktikas (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-28-11 p 11; 3-2-1-53-10 p 14). Majanduslikult on see ka võimalik ning kostja esindaja seletused selle kohta (M1 ruumides tegutseb kauplus ning seal ei pea hoidma temperatuuri samal tasemel kui eluruumides) olid kohtu seisukohalt mõistlikud ja eluliselt usutavad. Ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-116-11 p 31). Maakohus on asja arutanud haginõue piires, st otsuse tühisuse tunnuse järgi MTÜS § 241 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebuses asjaõigusseadusest tuleneva ja vaidlustatud otsuse eelduseks oleva nõusoleku puudumise tuvastamine ei olnud haginõue esemeks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 28.11.2013 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks.
7.Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele järgmist: Käesolevas tsiviilasjas on hageja esitanud kohtule nõude korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Üldkoosoleku otsuse tühisuse alused on sätestatud MTÜS § 241 lg-s 1, mille kohaselt üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Hageja arvates on korteriühistu 20.12.2012 üldkoosoleku otsusega vastuvõetud põhikirja muudatus vastuolus hea usu põhimõtte ja heade kommetega, sest on ebaproportsionaalne ning kahjustab ühistu liikmeid (sh hagejat), kelle korteriomandit köetakse täielikult keskküttega, suurendades nende soojusenergia kulusid. Muude MTÜS § 241 lg-s 1 toodud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluste olemasolu ei ole hageja kohtule esitanud.
7.1.Riigikohus on leidnud (näit lahendites nr 3-2-1-50-11, p 13; 3-2-1-116-11, p 31), et heade kommete vastasus üldkoosoleku otsuse tühisuse alusena eeldab konkreetsete asjaolude esitamist ja kohtus tuvastamist. Käesolevas asjas on maakohus hinnanud poolte väiteid ja asjassepuutuvaid tõendeid ning põhjendatult leidnud, et vaidlusalune korteriühistu üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommetega, kuna põhikirja muudatus, millega kaldutakse ühe korteriühistu liikme (M1 mitteeluruumi omaniku) suhtes majandamiskulude (keskküttekulude) jaotamise üldistest põhimõtetest kõrvale, ei eksi antud juhul ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ega õiguse üldpõhimõtete vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga. Maakohus on analüüsinud M1 mitteeluruumi (s.o kaupluse, kus ei pea hoidma temperatuuri samal tasemel kui eluruumides) suhtes kehtestatud keskküttekulude arvestamise põhimõtteid (mõõturi näitude järgi, lisandub 10% mitteeluruumi pindalast soojuse jääktarbimise eest) ning on jõudnud järeldusele, et kirjeldatud põhimõte ei anna alust pidada üldkoosoleku otsust heade kommetega vastuolus olevaks, kuna mõõturi näitude järgi tasumine tagab otseselt tarbitud soojusenergia eest tasumise M1 mitteeluruumi omaniku poolt ja soojuse jääktarbimise makse lähtudes 10% mitteeluruumi pindalast tagab tasumise kaudse tarbimise (läbi seinte ja lae kõrvalasuvatest korteritest) eest. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et hageja esitatud arvestused ja dokumentaalsed tõendid, s.o arved ning samade poolte vahel sisult analoogses tsiviilasjas nr 2-12-48359 tunnistaja Viktor Leonovi antud ütlused (kus viidatakse väidetavalt 1995–1996 tehtud uuringule, mida hageja ei soovinud kohtule tõendina esitada (tl 83) ja mille tulemus kõigub tunnistaja ütluste kohaselt üsna suurtes piirides – 20–35% tarbitud soojuse hulgast 1 m2 kohta) ei tõenda tõsikindlalt hageja seisukohta (väidetava uuringu minimaalne näitaja 20% on lähedane vaidlustatud otsusega kehtestatud tingimustele, mille järgi võetakse aluseks mõõturi näit, millele lisandub soojuse jääktarbimise makse lähtudes 10% mitteeluruumi pindalast). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus jättis hindamata hageja esitatud küttetariifide arvestused, mis hageja arvates tõendavad soojusenergia kulude jaotamise ebaproportsionaalsust. Maakohus on piisavalt analüüsinud kõiki asjakohaseid tõendeid. Hageja poolt 25.10.2013 kohtule esitatud arvestused ei toeta mingil viisil hageja seisukohta korteriühistu 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse tühisusest, kuna arvestused on hageja väitel (tl 58b pöördel) tehtud perioodi jaanuar 2012 kuni jaanuar 2013 kohta hagejale teadaolevate andmete põhjal, st enne korteriühistu 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist. Seega ei saa asjas esitatu põhjal asuda seisukohale, et üldkoosoleku otsuse tulemuseks on majandamiskulude jaotamise selline ebaproportsionaalsus, millest võiks järeldada selle vastuolu heade kommetega. Põhjendatud on ka maakohtu viide Riigikohtu seisukohale 13.02.2012 otsuse nr 3-2-1-116-11 p-s 31, kus on leitud, et ainuüksi mõne kaasomaniku huvide riivamine ei muuda otsust vastuolus olevaks heade kommetega.
7.2.Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt jättis maakohus ebaõigesti tähelepanuta hageja põhiväite, et vaidlusaluse otsuse eelduseks peaks olema elamu teiste kaasomanike nõusolek M1 mitteeluruumis küttesüsteemi muutmisega. Antud asjas ei ole vaidluse all küttesüsteemi muutmise otsustamise seaduslikkus, vaid korteriühistu 20.12.2012 üldkoosoleku otsuse, millega muudeti korteriühistu põhikirja p-i 4.2.g (s.o otsustati kõrvale kaldumine majandamiskulude võrdelise jaotamise põhimõttest) võimalik tühisus. Maakohus on õigesti lähtunud hageja esitatud nõudest. Hageja väitest tuleneb, et hageja arvates on üldkoosoleku otsus vastuolus seadusega.
Maakohus on õigesti selgitanud, viidates Riigikohtu seisukohale 27.03.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13 p-s 12, et üldkoosoleku otsuse tühisuse hindamisel tuleb tuvastada, kas tegemist on mõne MTÜS §-s 241 sätestatud puudusega. Kui üldkoosoleku otsuse tegemisel ei ole eksitud MTÜS § 241 nõuete vastu, kuid otsus on vastuolus seadusega, on korteriühistu liikmel KÜS § 13 lg 3 alusel õigus pöörduda kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole. Samuti on maakohus õigesti asunud seisukohale, et seadusega vastuolus olev otsus ei pruugi alati eelduslikult olla vastuolus heade kommetega. Seega ei ole seaduse nõude rikkumine MTÜS § 241 järgi korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks, korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamise hagi ei ole aga hageja kohtule esitanud ning sellise hagi esitamise tähtaeg on möödunud (oli möödunud ka juba tühisuse tuvastamise hagi kohtule esitamise hetkeks). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on muuhulgas leidnud, et seadus ei välista majandamiskulude jaotamisel kõrvalekaldumist võrdelisuse põhimõttest, põhjendades oma järeldust viitega KOS § 13 lg 1 lausele 2 ja Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-146-10 (p 11). Kuna praegusel juhul on korteriomanikud asutanud korteriühistu, valitsevad nad KOS § 8 lg 1 teise lause järgi kaasomandi eset esmajoones korteriühistuseaduse järgi ning sel juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemisele KOS § 8 lg 1 kolmanda lause järgi korteriomandiseadust niivõrd, kui see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul KÜS § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. KÜS § 151 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu põhikirjas sätestada pindalapõhisest arvestusest erinevad alused mõnda liiki või kõigi majandamiskulude liikmete vahel jagamiseks. Vastavat seisukohta on kinnitanud Riigikohus mitmes lahendis (nr 3-2-1-28-11, p 11; nr 3-2-1-53-10, p 14).
7.3.Riigikohus on selgitanud (näit lahendites nr 3-2-1-28-11, p 16; nr 3-2-1-116-11, p 24; nr 3-2-1-163-13, p 14), et isegi juhul, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et konkreetsed kulutused jaotatakse muul kui seaduses sätestatud viisil, ei ole välistatud, et konkreetse põhikirja sätte rakendamine võib olla siiski takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Kui selliste põhikirjasätete alusel nõutakse majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea usu põhimõttega. Tegemist peaks olema erandlike asjaoludega, millest nähtuks, et otsuse täitmine tooks kostjale kaasa rasked tagajärjed. Ringkonnakohus märgib, et antud asjas ei ole kohtule esitatud nõuet, mis põhineks korteriühistu üldkoosoleku vaidlusaluse otsusega muudetud põhikirja punkti täitmisel, st korteriühistu ei ole esitanud hageja vastu nõuet küttekulude saamiseks arvestades viidatud põhikirja sätet. Samuti ei ole hageja esitanud kohtule tuvastushagi nõudega tunnustada hageja õigust mitte tasuda kostja esitatud soojusenergia arveid täies ulatuses. Nimetatud vaidlustes oleks hagejal tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest teoreetiliselt võimalik tugineda väitele, et põhikirja kõnealust sätet ei saa täita vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (tegemist ei ole tühisusega). Sel juhul tuleks hagejal esitada kohtule ka usaldusväärsed tõendid oma väidete kinnitamiseks, mida hageja käesolevas vaidluses ülaltoodust tulenevalt ei ole suutnud teha.
8.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese
astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.