Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 24.03.2014. a esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja metallkonstruktsioonide korrosioonitõrje töid teostav ettevõte. Kostja ostis hagejalt teenuseid, mille eest jäi kostja hagejale võlgu. 21.02.2011 sõlmiti hageja ja kostja vahel leping, millega lepiti kokku võlasumma ning võla tasumise graafik. Kokkuleppe p. 1 sätestab, et vastavalt Võlausaldaja poolt Võlgnikule esitatud arvetele nr-tega 0912/429 (26.12.2009 - 4'506 krooni, 287.99 EUR), 10067 (7.04.2010160'000 krooni,10'225,86 EUR), 10101 (26.05.2010 218'839,68 krooni, 13 986,40 EUR), 10252 (29.10.2010 - 34'965 krooni, 2 234,67 EUR ), mis on esitatud võlgniku tellimusel tehtud tööde eest, võlgneb Võlgnik Võlausaldajale kokku 26'734,92 EUR ja 92 senti. Lepingu p.6 sätestas maksegraafiku. Kostja on osaliselt maksegraafikut täitnud. Käesolevaks ajaks on põhivõla saldo 8287,99euri. Kokkuleppe p.-i 1, mis deklareerib võla alust ja suurust, võib kvalifitseerida deklaratiivse võlakohustusena VÕS § 30 mõttes (3-2-1-21-06, p 15 ). Seisuga 20.03.2014 on viivisvõlg 2754,82euri. Võlgniku juhatuse liige, XXX, käendas kostja 1 võlakohustust, mille kohta sõlmiti 22.02.2011 käendusleping. Kostja I vastus Kohtule 11.04.2014. a esitatud vastuses teavitab kostja I, et tulenevalt hagiavaldusest kostjale ei selge, millal võlgnevus on tekkis. Hageja oma avalduses teavitas, et ainult, et Hageja ja Kostja vahel oli sõlmitud kokkulepe võlgnevuse ajatamiseks ja käendusleping ja seepärast on olemas võlg. Juhul, kui hageja loeb, et on olemas võlg siis Kostja palub hagejal esitada kõik tõendid, kust on näha, et võlgnevus on olemas ning detailne kirjeldus põhivõla tekkimise kohta ja millal eest ning muud nõudeid, kui on olemas. Hageja esitas menetlusosalistele ainult kokkulepe võlgnevuse ajatamiseks ja käendusleping aga antud dokumendid tõendavad vaid seda, et Kostja 1 ja hageja vahel oli mingeid koostöö suhted ja mitte rohkem. Samas Kostja tutvus dokumentidega, mis oli esitatud koos hagiavaldusega ja ei leia ühtegi punkti kus on märgitud mingeid sanktsioone, näiteks viivise arvestuse. Kostja II vastus Kohtule 16.04.2014. a esitatud vastuses, Kostja II teavitab, et perioodil kui ta oli juhatuse liige, ta tasus kokkuleppe summad. Samas Kostja 2 loeb, et kõik võlgnevus on kustutud. Juhul, kui hageja loeb, et on olemas võlg siis Kostja 2 palub hagejalt esitada kõik tõendid, kust on näha, et võlgnevus on olemas ning detailne kirjeldus põhivõlgnevuse tekkimise kohta ja millal eest ning muud nõudeid kui on olemas. Kostja pöörab kohtu tähelapanu, et Hageja poolt ei olnud esitatud mingeid tõendi mis kinnitavad, et antud Kostjatel on olemas võlgnevus Hageja ees. Samas Kostja teavitab, et ta ei ole juhatuse liige, kelle vastu Hageja esitas hagi ja seoses sellega, Kostjal ei ole võimalust esitada raamatupidamisdokumente, mis tõendavad, et kõik lepitud summad on tasutud Hagejale. Kostja 2 pöörab kohtu tähelepanu, et Hageja esitas menetlusosalistele ainult kokkulepe võlgnevuse ajatamiseks ja käendusleping aga antud dokumendid tõendavad vaid, tõendavad vaid seda, et Kostja 1 ja hageja vahel oli mingeid koostöö suhted ja mitte rohkem. Samas Kostja tutvus dokumentidega, mis oli esitatud koos hagiavaldusega ja ei leia ühtegi punkti, kus on märgitud mingeid sanktsioonid, näiteks viivise arvestuse.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja II ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostjad sõlmisid metallkonstruktsioonide korrosioonitõrje tööde lepingu, mille alusel teostatud tööd anti kostjale üle tööde-üleandmise aktidega 29.12.2009, 07.04.2010, 26.05.2010 ning 29.10.2010. a. Aktide alusel väljastas hageja kostjale I arved 0912/429, 10067, 10101 ning 10252 (tl 37-44). Kostja I arveid ei tasunud, mistõttu sõlmisid hageja ja kostja I 22. veebruaril 2011. a kokkuleppe võlgnevuse ajatamiseks (tl 10-11). Kokkuleppe punkt 6 kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse summas 26 734,92 eurot igakuiste maksetega ajavahemikul märts 2011. a kuni veebruar 2012. a (tl 10). Hagiavalduse kohaselt on kokkulepe käesoleva hetkeni osaliselt täitmata ning kostja I võlgneb hagejale kohustuse põhiosa 8 287,99 eurot, viivised 20.03.2014. a seisuga 2 754, 82 eurot ja hagiavalduse esitamisest alates lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. VÕS § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus nõustub hagejaga selles, et 22.02.2011. a kokkulepe on deklaratiivne võlatunnistus, millega kokkuleppe pooled kinnitasid töövõtulepingust tulenevat kohustust summas 26 734,92 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja väitel kostja I 22.02.2011. a kokkulepet täitnud ei ole. Kokkuleppe täitmise tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II 22.02.2011. a käenduslepingu, mille punkt 1.3. järgi käendaja vastutab võlausaldaja ees solidaarselt koos võlgnikuga kõikide punktis 1.1 ja 1.2 sätestatud kokkulepete täitmise eest kogu oma varaga, kuid punkt 2.1. järgi mitte suuremas ulatuse kui 26 734,92 eurot (tl 7-8). Kohtu hinnangul on kostjate väited kokkuleppes nimetatud summade täieliku tasumise kohta paljasõnalised ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud hageja ja kostja poolt allkirjastatud kokkulepe ning hageja konto väljavõte, millelt nähtub, et võlgnevust on tasutud üksnes osaliselt. Kohtu hinnangul on seega paljasõnalised kostja II väited põhivõlgnevuse tasumise kohta perioodil kuni veebruar 2012. a (tl 34-36). Vastavalt äriregistri B-kaardi väljatrükile oli kostja II OÜXXX juhatuse liige kuni 31.03.2014. a, mistõttu ei saanud hageja nõue kostjale II üllatusena tulla. Kohus on seisukohal, et pigem on kostja I juhatuse liikme vahetus teostatud kohustustest vabanemise eesmärgil. Vastavalt kostja I 04.09.2014. a teatele on kohtumenetluse käigus 30.04.2014. a teostatud veelkordne juhatuse liikme vahetud (tl 62). Kohus nõustub hagejaga selles, et juhul kui kostjad väidavad tasumist suuremas ulatuses kui hagiavalduses märgitud, on TsMS § 230 lg 1 ning deklaratiivse võlatunnistuse olemusest tulenevalt tõendamiskoormis just kostjatel. TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on tõendanud teenuse osutamise kostjale I ning kokkuleppe ning käenduslepingu sõlmimise. Kohtule ei ole esitatud tõendeid kostja I ja kostja II poolt kohustuse täitmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja I vastu õiguslikult põhjendatud ning hageja on oma nõuet tõendanud. Kostjalt I kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus summas 8 287,99 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostja I ei ole hagejale kokkuleppes märgitud võlgnevust tasunud. Kokkuleppe punkt 4 alusel on hageja esitanud viivisenõude (tl 4, 10). Seisuga 20.03.2014. a moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 2 754,82 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt I väljamõistmisele viivis alates hagi esitamisest, s.o. 24.03.2014. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS §-le 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. 22.02.2011. a sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I 22.02.2011. a kohustuse täitmise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmine. Vaidlust ei ole selles, et põhivõlgnik on teenuse saanud ning jätnud selle tasumata, samuti jätnud täitmata kokkuleppe võlgnevuse ajatamiseks. Kuivõrd põhivõlgniku kohustus on täitmata, vastutavad kostjad nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Vastavalt käenduslepingu punktile 2.1. on käendaja vastutus piiratud 26 734,92 euroga. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.