Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Parrest ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.04.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-12892
Kohtuasi
BLASTSERV OÜ hagi OÜ MAK ja VM vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VM apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
11 643,68 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja Blastserv OÜ (registrikood 11199772, asukoht Õismäe tee 54-16, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kostja I Mak OÜ (registrikood 10821407, asukoht Kopli 69E-105, Tallinn), seaduslik esindaja JB Kostja II VM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXX X-XXX, Tallinn)
Istungi toimumise aeg
17.03.2015
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30.09.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Apellatsioonimenetluse kulud jätta VM kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.Blastserv OÜ (hageja) esitas Harju Maakohtule 24.03.2014 hagi Mak OÜ (kostja I) ja VM (kostja II) vastu võla väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis kostja I hagejalt metallkonstruktsioonide korrosioonitõrje töid. Tehtud tööde eest väljastas hageja kostjale I arved nr 0912/429, 10067, 10101 ning 10252. Kostja I arveid ei tasunud, mistõttu sõlmisid hageja ja kostja I 22.02.2011 kokkuleppe võlgnevuse ajatamiseks. Kokkuleppe p 6 kohaselt kohustus kostja I tasuma võlgnevuse summas 26 734,92 eurot igakuiste maksetena ajavahemikul 2011. aasta märts kuni 2012. aasta veebruar. Kostja I täitis maksegraafikut vaid osaliselt ning hoidub hagejaga suhtlemisest.
3.22.02.2011 sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu võlgnevuse ajatamise kokkuleppest tuleneva kohustuse 26 734,92 euro tasumise tagamiseks.
4.Hageja palus kostjatelt välja mõista veel tasumata põhivõla 8287,99 eurot, viivise 20.03.2014 seisuga 2754, 82 eurot ja alates 24.03.2014 lisanduva viivise TsMS § 367 alusel. Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.
5.Hageja hinnangul on 22.02.2011 kokkuleppe puhul tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, kuna kokkuleppe p-s 1 on märgitud võla alus ja suurus (Riigikohtu 24.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Kostjate vastuväited
6.Kostjad hagi ei tunnistanud ning palusid jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja esitatud nõue on alusetu ja põhjendamatu. Esimese astme kohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2014 otsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 8287,99 eurot, viivise 2754,82 eurot ning viivise protsendina põhinõudelt (s.o 8287,99 eurot) alates 24.03.2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
8.22.02.2011 võlgnevuse ajatamise kokkulepe puhul on tegemist deklaratiivne võlatunnistusega.
9.Kostjate väited kokkuleppes nimetatud summade täieliku tasumise kohta on paljasõnalised ja vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Kokkuleppest ning hageja konto väljavõttest nähtub, et võlgnevus on tasutud üksnes osaliselt. Paljasõnalised on kostja II väited põhivõlgnevuse tasumise kohta perioodil kuni 2012. aasta veebruar.
10.Kostja II oli kostja I juhatuse liige kuni 31.03.2014, mistõttu ei saanud hageja nõue kostjale II üllatusena tulla. Pigem on kostja I juhatuse liikme vahetus teostatud kohustustest vabanemise eesmärgil. 30.04.2014 on teostatud järjekordne juhatuse liikme vahetus.
11.Kui kostjad väidavad, et nad on tasunud võla suuremas ulatuses, kui hagiavalduses märgitud, on neil tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 ning deklaratiivsest võlatunnistusest
ka selle tõendamise kohustus. Hageja on tõendanud teenuse osutamise kostjale I ning kokkuleppe ning käenduslepingu sõlmimise. Kostjad ei ole esitanud tõendeid nendepoolse kohustuse täitmise kohta. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning tõendatud.
12.Hageja on esitanud viivisenõude kokkuleppe p 4 alusel. Seisuga 20.03.2014 moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 2754,82 eurot. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt I väljamõistmisele ka viivis alates hagi esitamisest, s.o 24.03.2014 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
13.Kostjad vastutavad nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Vastavalt käenduslepingu p-le 2.1 on kostja II vastutus piiratud 26 734,92 euroga. Apellatsioonkaebus
14.Kostja II palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
15.Maakohus on 08.09.2014 kohtuistungi viinud ebaõigesti läbi ilma kostja I seadusliku esindajata (JB), kuigi kohut teavitati juhatuse liikme vahetumisest.
16.Maakohtu otsus on arusaamatu, vastuoluline ning loogiliselt ja veenvalt põhistamata. Maakohus ei ole täielikult arvestanud kostja II esitatud faktiväiteid ja tõendeid ning on neid ebaõigesti hinnanud. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kostja II väited võlgnevuse tasumise kohta on paljasõnalised üksnes seetõttu, et kostja I juhatuse liikmed vahetusid tihti.
17.Kostjal II ei ole võimalik esitada kostja I raamatupidamisdokumente võla tasumise kohta, sest ta ei ole enam kostja I juhatuse liige. Kostja II palus kohtul need tõendid ise kostjalt I välja nõuda, kuid kohus seda ei teinud.
18.Pooled olid valmis kompromissi sõlmimiseks, kuid maakohus ei andnud pooltele aega kompromissläbirääkimisteks ning teatas vaid kohtuotsuse kuulutamise aja.
19.Kostjale II jääb ebaselgeks, miks ta vastutab kohustuse täitmise eest summas 26 734,92 eurot, kui hageja poolt nõutav võlg oli 8287,99 eurot. Vastustaja seisukoht
20.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
21.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära apellandi seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
22.Asjaolu, kuidas kostja I kutsuti kohtuistungile, ei mõjuta apellandi õigusi. Ringkonnakohus märgib selgituseks, et kostja I on juriidiline isik, mitte juhatuse liige personaalselt. Juhatuse liikme vahetumine ei nõua uue kohtukutse saatmist.
23.Apellandi väited võla tasumise kohta on paljasõnalised seetõttu, et ta pole tasumise kohta tõendeid esitanud. Apellant ei ole kohtumenetluses esitanud taotlust mingite tõendite väljanõudmiseks kostjalt I.
24.Maakohtu istungil ütles kostja nõustaja, et soovib sõlmida kompromissi, kuid kostja pool ei esitanud ühtegi ettepanekut kompromissi sõlmimiseks. Maakohus ei saanud anda lihtsalt aega kompromissi sõlmimiseks, kui ühtegi konkreetset ettepanekut, mille üle läbi rääkida, pole tehtud.
25.Asjakohatu on apellandi küsimus, miks ta vastutab kohustuse täitmise eest summas 26 734,92 eurot, kui põhivõlgnevus hagi esitamise päeva seisuga oli 8287,99 eurot. Hageja ei nõuagi kostjatelt rohkem põhivõlga kui 8287,99 eurot, millele lisandub seadusest tulenev viivis. Kuna apellant vastutab käenduslepingu alusel, on kohus õigesti märkinud otsusesse käenduslepingust tuleneva käendaja vastutuse maksimumsumma 26 734,92 eurot.
Menetluskulude jaotus ja selgitus
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
27.Kuna maakohus on otsuse teinud enne 01.01.2015, milles on määranud kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2) vastavalt Riigikohtu otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 p-s 22 antud juhistele.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.