Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus: Jätta menetluskulud võrdsetes osades poolte kanda. Mõista välja Exx Sxxxxx Osaühign Aktiva Finants menetluskuludest (summast 175 eurot) ehk 87,50 eurot.

OÜ kasuks

pool

Välja mõista ExxxSxxxxxx OÜ Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebust ei saa esitada hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue Osaühing Aktuiva Finants esitas 14.0.2014.a kohtule hagiavalduse ExxxSxxxvastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja esimese liitumislepingu 24.09.2010 ja samal kuupäeval ka teise liitumislepingu. Soodushinnaga müügileping sõlmiti 07.01.2011.a. Sõlmitud lepingute alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenuseid ja kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt arvetele tasuma. 06.12.2013 loovutas Elisa Eesti AS põhinõude summas 257.71 eurot kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants. Elisa Eesti As on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas Elisa AS teenuseid nende eest tasumata. Elisa Eesti AS on väljastanud ka miinimumarveid kasutamata summadele, mille esitamise õigus tuleneb liitumislepingutest. Elisa Eesti AS on esitanud arve nr. 2004745606 04.07.2012 koos käsitlustasudega, käsitlustasu sissenõudmine tuleneb soodushinnaga müügilepingust: lepingu tingimuste kohaselt oli kostja kohustatud olema 18 kuu kestel Elisa Eesti AS klient ja lepingu lõpetamine kas Elisa Eesti AS poolt või kostja poolt tõi kaasa käsitlustasud. Osamaksete osas võlgnevus puudub. Teenuste kasutamise üldtingimuste järgi kui arveid ei tasuta nõuetekohaselt tähtpäevaks, tuleb tasuda viivist 0,15% iga maksmisega viivitatud päeva eest. Elisa Eesti AS hakkas arvestama viivist peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. Kostja ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja hageja pöördus 24.01.2014.a. kohtusse (tl.3,4) maksekäsu kiirmenetluse avaldusega. Kostja esitas vastuväite, mistõttu nõue anti üle hagimenetlusse. Hageja märgib nõude materiaalõigusliku alusena VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100. Kostja võttis telekommunikatsiooniteenuste lepingute sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS poolt osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja on jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Kuna võlgnik on kohustust rikkunud, võib hageja tulenevalt VÕS 101 lg.1 p.1 ja p.6, § 113 lg.1 nõuda viivist. Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus märgitule 0,15% päevas. Hageja on esitanud viiviste arvestuse, kokku arvestatud viiviseid 222,98 eurot.

Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus 257,71 eurot ja viivised 222,98 eurot, menetluskulud- riigilõiv 75 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 191.73 eurot, mõista välja viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS § 113 lg.1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus võttis hagi menetlusse ja küsis kostjalt vastuse. Kostja vastus Kostja vastuses (tl.57-59) nõuet ei tunnista. Kostja vastab, et ta sõlmis Elisa Eesti AS-ga 24.09.2010 tüüplepingu telefoninumbrile 56912548 – modem ja internet, telefonile xxxxxxxx ja telefonile numbriga xxxxxxxx. Lepingute kestus oli 1 aasta 6 kuud, s.o. kuni 23.03.2012.a. Kostja tasus arveid võlgnevusteta kuni veebruarini 2012. Interneti levi ei olnud ja ta esitas esimese pretensiooni 20.12.2010.a. Pretensioone levi puudumise kohta esitas ta ka iga kord arvete maksmisel Elisa esinduses, vastuseks sai- nemad ei tea midagi. Telefon numbriga xxxxxxxx kogus põhjendamatult kulu. Selgituse küsimisel Elisa esindusest kuidas ennast kaitsta vastati kostjale, et ei saagi kaitsta. Seetõttu vahetas kostja kõnekaardi xxxxxxxx välja, võttis kõnekaardi telefonist välja ja ostis ZEN kõnekaardi, kuna pidi teenust kasutama kuni 05.07.2012. Teenust tuli kasutada, kuna kostja ostis lapsele uue NOKIA C5 telefoni ja kohustuslik teenusekasutamise aeg oli 1 aasta 6 kuud. Ostetud telefon töötas 24 tundi ja tuli viia garantiiremonti. Garantiiremondist kostja kirjalikku vastust ei saanud ja teeninduses ei osatud midagi vastata.. Kostja leiab, et kuna kõnekaart xxxxxxxx ei olnud aktiivne alates 07.01.2012, kuid arved tulid, on jaanuari-veebruari-märtsikuu arved valed. Elisal oleks olnud õigus nõuda ainult paketitasu. 23.03.2012 ei lõpetanud Elisa lepingut, kuigi tähtaeg 1 aasta 6 kuud sai mööda. Internetti ei ole olnud ega ole ka praegu. Elisa pikendas internetilepingu tähtaega veel 2 aasta võrra. Kostja leiab, et ilma tema nõusolekuta ei oleks saanud lepingut pikendada. Mais 2012 sai kostja teada, et Elisaga lepingu lõpetamiseks tulnuks esitada kirjalik avaldus, mida kostja siis 06.06.2012 tegi. Elisa lõpetas kostjaga lepingu 56912817 ja 56912548 25.06.2012, kuid jättis lõpetamata lepingu telefoninumbrile xxxxxxxx. 04.07.2012 esitas Elisa arve summas 169.35 eurot- selleks ajaks oli kogu suhe Elisaga lõppenud. Kostja arvates lõppes tema lepinguline suhe Elisaga 23.03.2012 ehk tüüplepingu aja lõppedes. Sama on talle kinnitatud ka Elisa teeninduses Eedeni keskuses. Kostja lisab hagivastusele modemi, mida ta pole kasutada saanud levi puudumise tõttu (tl.67), liitumislepingu 1065623 lisa (tl.60, müügigarantii tingimused (tl.61), pretensiooni ankeedi 05.06.2012 (tl.63) ja pretensiooni ankeedi 22.09.2012 (tl.64) ja veel mõned tõendid. Hageja arvamus Hageja oma arvamuses kostja vastuse kohta (tl.70-71) märgib, et selles kostja piirkonnas on internetilevi (2Glevi) tõesti nõrk. Samas kostjale pakuti võimalust modem remonti viia või soovi korral lõpetada leping ja tagastada modem. Kostja seda ei teinud. Igale kliendile antakse paberkandjal kaasa garantiikiri, mis võimaldab kliendil 7 päeva jooksul alates müügikuupäevast vastavasisulise sooviavaldusega lepingust taganeda. Sellisel juhul võtab Elisa modemi tagasi, tühistab kliendiga sõlmitud lepingu ja lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest „trahvi“ ei nõua. Kostja ei taganenud garantiikirjas ettenähtud korras. Ei vasta tõele, et Elisa on pikendanud modemiga seotud liitumislepingu kostja nõusolekuta 24 kuu võrra. Telefoni NOKIA C5 garantii lõpetati, kuna garantiiremondi käigus selgus, et telefonil olid veekahjustuse jäljed. Hooldustööde remondi- ja hoolduse tingimuste p.4 järgi kaotab tootja garantii kehtivuse, kui selle rikke on põhjustanud veekahjustus. Kostjale tehti tasulise remondi pakkumine, mida kostja ei soovinud. Kuna Pere Ekstra 200 pakett lõpetati ennetähtaegselt, siis tuleb kostjal tasuda soodushinnaga vara müügilepingust tulenev käsitlustasu summas 150 eurot. Liitumislepingu telefoninumbritega xxxxxxxx ja xxxxxxxx lõpetas Elisa ühepoolselt 27.06.2012, kuna kostjal oli tasumata arvete võlgnevus. Kui kostja soovis lepinguid lõpetada 18

kuu möödumisel, tulnuks tal üldtingimuste p.8.2. järgi kirjaliku avalduse alusel leping üles öelda. Hageja lisab klientidele kaasa antava garantiikirja näidise ja kostjale 22.09.2012 saadetud vastuse garantiiremonti läinud telefoni kohta (tl.73-75). Kohus TsMS § 351 lg.1, lg.2 alusel käsitles vaidlusaluseid asjaolusid nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest, juhtis poolte tähelepanu õiguslikele alustele, olulistele asjaoludele ja tegi pooltele ettepaneku tõendada oma väited ja seisukohad (tl.79-81). Kohus määras pooltele tähtaja- 28.august. Pärast seda määrab kohus otsuse teatavakstegemise aja. Kostja vastas (tl.83), märkides, et Mint-leping lõppes tal hagejaga 23.03.2012, kuna lepingu sõlmimisel määrati tähtaeg 1 aasta 6 kuud. Elisa ühepoolselt pikendas lepingut. Garantiiremonti viidud telefoni vigadest kirjalikult ei teatatud, nõuti erinevaid summasid telefoni kättesaamise eest. Tähtajalise teenuse kasutamise tähtaeg lõppes 05.07.2012. Ehkki telefonile olid seatud piirangud, arved tekkisid. Ja vaatamata sellele, et leping oli ennetähtaegselt lõpetatud, esitati arveid ikkagi. Kostja lisab talle esitatud arved (tl.84-89) ja MINT-netipulga. Hageja vastab (tl.97-99) kohtu käsitluse alusel. Kostjaga oli kahele telefonile sõlmitud leping hinnapaketiga Pere Ekstra 200. Telefoninumbriga xxxxxxxx oli seotud hinnapakett MINT Light ehk mobiilne püsiühendus. Telefoninumbrile xxxxxxxx oli sõlmitud ka veel soodushinnaga müügileping. Seega oli kostja seotud kahe hinnapaketiga- Pere Ekstra 200 ja MINT Light 6,33. Hageja annab lingid hinnapakettide võrguaadressidele, kust tuleks otsida pakettide hinnakirju. Hageja märgib, et kostja kasutatud pakett Pere Ekstra 200 on hinnapakett, mille osas kehtib miinimumarve- s.t. miinimumarveid esitatakse ka perioodil, mil kliendile on teenuste osutamine piiratud. Hageja leiab, et Elisa Eesti AS pakub mobiilsideteenust liikuvale kliendile kogu Eesti Vabariigi territooriumil. Mobiilsideteenus ongi liitumislepingu objektiks. Hageja arvates ei ole oluline, et mõni signaal (näiteks 2G) on nõrk- oluline on, et kostja saaks kasutada kõnesideteenust, saata SMS sõnumeid. Elisa kui teenuse operaator ei ole garanteerinud, et mõnes kindlas geograafilises punktis oleks tagatud mobiilsidelevi teatud väljatugevuse olemasolu ja seetõttu ei ole selline kohustus pooltevahelise lepingu oluline lepingutingimus. Elisa Eesti AS on täitnud Vabariigi Valitsuse 22.06.2006 määruse „Nõuded sideteenuse osutamisele ja sidevõrkude tehnilised nõuded“ alusel esitatud levialaga seotud nõuded. Hageja loetleb ka paljusid muid mobiilsidelevi kvaliteeti mõjutavaid tegureid. Hageja leiab, et kui kostja ei olnud rahul talle pakutava teenusega, siis oleks tulnud kostjal leping kirjalikult üles öelda ja tegemist ei ole tarbijat ebamõistlikult kahjustava tingimusega. Elisa Eesti AS on kostjale loonud teenuse tarbimiseks vajalikud tingimused ja rahulolematuse korral oli kostjal võimalus leping üles öelda. Hageja lõpetas kostjaga lepingud ühepoolselt, põhjuseks olid tasumata arved. Käsitlustasu nõudmise aluseks on ennetähtaegselt 27.06.2012 lõpetatud soodushinnaga müügileping. Kostja pidi selle lepingu järgi olema Elisa Eesti AS klient 18 kuud pärast soodushinnaga vara soetamist, s.o. kuni 07.07.2012. Hagejal oli kostjaga kontakt 13.06.2012 ja erandkorras ja vastutulekuna lubati kostjal MINT Light 6,33 leping lõpetada hiljemalt 18.06.2012 juhul kui kostja tagastab Elisa Eesti AS-le modemi ja tasub kõik maksmata arved täies mahus. Kostja modemit ei tagastanud ja arveid ei tasunud. Seetõttu lõpetatigi 27.06.2012 hageja poolt ennetähtaegselt lepingu nr. 1065623 lisa soodushinnaga müügileping. Lepingust tulenevalt tõi selline lõpetamine endaga kaasa käsitlustasu 150 eurot. Hageja selgitab käsitlustasu olemust: käsitlustasu on liitumislepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks. Kui klient ei ole olnud ettenähtud tähtaja jooksul klient, siis käsitlustasu ongi mõeldud korvama Elisa Eesti AS ennetähtaegse lõpetamise pärast saamata jäänud tulu. Elisa Eesti AS lepingutes on käsitlustasu ühetaoliselt kasutatav summa ja selle määramisel on lähtutud arvestuslikust keskmisest lisakulust, mida lepingu ennetähtaegne lõpetamine hagejale põhjustab. Käesoleval

juhtumil oli seadme (telefoni) tavahinna ja soodushinna vahe 147 eurot. Nõutav käsitlustasu 150 eurot on igati põhjendatud, kostja pidi ette nägema, et lepingu rikkumisel tuleb tal tasuda käsitlustasu. Kostjaga sõlmitud muud liitumislepingud on tähtajatud ja ainult liitumisleping 1065623 on tähtajaline- 18 kuud, mil tuleb olla Elisa Eesti AS klient. 18 kuu möödumisel lõppes liitumislepingu lisa, kuid ei lõppenud liitumisleping ise. Ei ole tegemist tühise tüüptingimusega. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja lisab lepingute sõlmimise ajal kehtinud teenuste kasutamise üldtingimused. Kohtu seisukoht Kohus, lahendades esitatud nõuet, tugineb TsMS § 438 lg.1, mille kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Hageja on hagis tuginenud nõude materiaalõiguslikule alusele Võlaõigusseaduse üldosa täpsusega- VÕS § 76 lg.1, § 82 lg.1, § 100, § 101 lg.1 p.6 ja § 113 lg.1, pooltevahelist õigussuhet kvalifitseerimata. Kohus, otsustades pooltevahelise õigussuhte liigi ja kohaldatava õigusnormi üle, leiab, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud sideteenuse leping hageja kui sideettevõtja ja kostja kui lõppkasutaja vahel. Sellisest lepingust (õigussuhtest) tulenevad küsimused lahendatakse „Elektroonilise side seaduse“ (edaspidi ESS) sätete järgi, mille § 91 lg.1, lg.2, lg.3 järgi sideteenuse osutamise leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping, sideteenuste osutamise lepingutele osas, mida ei reguleeri „Elektroonilise side seadus“, kohaldatakse Võlaõigusseaduse sätteid. ESS § 96 näeb ette sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused, mille järgi lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse lepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused: lg.1 p.4 teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid; p. 11) lepingu muutmise alused ja kord; 12) lepingu tähtaeg ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused, sealhulgas soodustingimuste kasutamiseks vajalik miinimumperiood, numbri ja muude tunnuste teisaldamise kulud ja ajaperiood ning lepingu lõpetamise kulud ja lõppseadmega seotud kulud, sealhulgas kulud lepingu ennetähtaegse lõpetamise puhul; lg.3 - Sideettevõtja on kohustatud tegema avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–19 nimetatud tingimused, samuti lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimuse ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. § 96 lg. lg.4, lg.5 näevad ette võimaluse tähtajalise sideteenuse lepingu sõlmimiseks. § 100 sätestab sideteenuse lepingu ülesütlemise- tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma etteteatamata üles öelda. Kohus tõendite uurimise tulemusena tegi kindlaks, et poolte vahel oli 24.09.2010 sõlmitud liitumisleping nr . 911729 (tl.18,19) kahele telefoninumbrile- xxxxxxxx ja xxxxxxxx, viimase telefoninumbriga oli seotud ka Nokia C5 soodushinnaga müügileping (tl.20). Liitumisleping nr . 911729 on nn. miinimumarvega leping, pakett Pere Ekstra 200. Ka liitumisleping nr. 911746 (tl.23) 24.09.2010 on miinimumarvega leping, pakett nr . MINT Light (mobiilne püsiühendus).

Liitumislepingutes on kirjas, et kui klient kasutab kõnepaketti, mille osas kehtib miinimumarve, siis miinimumarve nõue kehtib ka perioodil, mil kliendile on mobiilteenuste kasutamise võimalus ajaliselt piiratud. Neis kahes liitumislepingus ( nr. 911729 ja 911746) ei ole kirjas lepingu tähtaega (nagu märgib kostja). Seega ei ole tõendamist leidnud kostja väide, et leping kehtis alates selle sõlmimisest 24.09.2010 18 kuud. Tähtajatu lepingu lõpetamine toimub lepingupoolte kokkuleppel VÕS § 13 lg.1 kohaselt või seadusega ettenähtud muul alusel. Elisa mobiilsideteenuste üldtingimused (tl.101-112) p.8.2. järgi võib klient liitumislepingu ilma etteteatamata igal ajal üles öelda liitumislepingus sätestatud korda järgides. Sellest järeldab kohus, et liitumisleping võib ette näha tingimused ja juhud, mil liitumislepingut p.8.2. korras üles öelda ei saa. Pooltevahelistes viidatud liitumislepingutes selliseid erilisi tingimusi lepingu lõpetamiseks ette nähtud ei ole. Sellest järeldab kohus, et liitumislepingu lõpetamine oli kostjale kui kliendile lubatud lepingu ülesütlemisega. Kostja ei ole liitumislepinguid üles öelnud. See tähendab, et liitumislepingud 911729 ja 911746 kehtisid kuni 27.06.2012, mil hageja need ühepoolselt üles ütles. Kuna need liitumislepingud olid nn. miinimumarve paketi tingimustega, mil miinimumarve tasumise kohustus kehtis ka siis kui muid teenuseid ei kasutatud (ka siis kui kasutamine oli piiratud), siis oli kostjal kuni liitumislepingu lõpetamiseni vähemalt miinimumarve tasumise kohustus. Kostja väide, et näiteks kõnekaarti xxxxxxxx ei kasutanudki (see oli rahakotis), kuid arved ikka tulid, ei tähenda, et arved valed olid- miinimumarve tasumise kohustus kehtis ka siis kui teenuseid ei kasutatud. Seetõttu leiab kohus, et telefoninumbrite nr . xxxxxxxx ja xxxxxxxx eest esitatud arved nr . 2004236219 2012.a. märtsikuu eest (tl.25,26), nr . 2004393588 2012.a. aprillikuu eest (tl.27,28), arve nr . 2004564745 2012.a. maikuu eest (tl.29,30), arve nr . 2004745606 2012.a. juunikuu eest (tl.31,32) on põhjendatud. Liitumisleping nr . 911746 on poolte vahel sõlmitud MINT Light hinnapaketiga ehk mobiilse püsiühenduse eesmärgil. Sellise püsiühenduse eesmärgil on kostjale antud modem ja 3G netipulk. Hageja ei ole kummutanud kostja väidet, et esimese pretensiooni halva levi kohta esitas ta 20.12.2010.a. ja selliseid pretensioone esitas ka Elisa teeninduses arvete maksmisel koduvalt. Selline kostja käitumine on kooskõlas üldtingimuste p.10.2, mille järgi liitumislepingu täitmisega seonduv suhtlus poolte vahel toimub Elisa esindustes, p.10.3., mille kohaselt kaebuste esinemisel tuleb kliendil pöörduda Elisa klienditeenindaja poole. Vaidlused püütakse lahendada eelkõige läbirääkimiste teel. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping nr . 911746 kirjeldab kostjale pakutavat teenust kui mobiilse püsiühenduse teenust. Viidatud hinnapakett MiNT Light järgi on see pakett mõeldud andmeside kasutamiseks ja kui kasutatakse helistamiseks, toimub see täiendava tasu eest. M-interneti pakettide kirjelduse järgi võimaldab M-internet kasutada mobiilset internetti. Liitumislepingul (tl.23) on kirjas eraldi tellitavate lisateenustena M-internet, kohalikud kõned ja kõnepost. Kostjale esitatud arvelt (arve nr . 2004236219 04.04.2012 tl.25,26) nähtub, et kostjal on olnud kasutuses teenus M-interneti kasutamine. Sellest järeldub, et hageja poolt kostjale pakutud teenuste hulgas on olnud ka M-interneti teenus. Seetõttu ei ole õige hageja väide, et kostjale pakutud mobiilsideteenuse signaali nõrkus või tugevus ei oma tähtsust ja oluline on, kas kostjal oli võimalus kasutada kõnesideteenust ja saata SMS sõnumeid. Kostja väitel tema kasutuspiirkonnas internetilevi (ehk siis sideks vajaliku tugevusega signaal) puudus. Selle võimaluse nõrkust möönab ka hageja (tl.98) ja signaali nõrkust kostja asukohas Pala vallas on võimalik näha ka MiNT-paketi leviala kaardil, millele viitab hageja oma vastuses (tl.98) ja mida kohus kontrollis. Kokkuvõttes tähendab signaali nõrkus, et

telekommunikatsiooniteenust, mida hageja lepingu kohaselt kohustus kostjale pakkuma, ei pakutud kas siis osaliselt või täielikult ehk hageja ei täitnud teenuse osutamise kohustust. Kohus leiab, et M-internetiteenuse lepingu sõlmimine tarbijast kliendiga olukorras, kus oma majandustegevuse raames tegutsevale teenusepakkujale oli teada teenuse osutamise halb kvaliteet või teenuse osutamise võimatus, on heade kommete vastane käitumine. Levi olemasolu on sellise lepingu oluline tingimus ja professionaalsele teenusepakkujale pidi olema selge, et sellise tingimuse puudumisel ei ole kvaliteetne teenuseosutamine võimalik. Sellist olukorda tulnuks selgitada ka tarbijast kliendile enne lepingu sõlmimist. Hageja viide asjaolule, et teenust saanuks kostja kasutada ka muus piirkonnas kui kindlas geograafilises punktis (kostja elukohas), on küüniline. Hageja vastusest nähtub, et ka hageja ise on kostja olukorda mõistnud, pakkudes talle võimalust lõpetada MiNT Light 6,33 leping enne tähtaega ja „trahvi“ maksmata. Kuna kostja hageja esitatud uusi nõudeid ei täitnud, jäi hageja pakkumine realiseerimata. Kohus leiab, et levi olemasolu on oluline tingimus, milles kokkulepet saavutamata ei oleks lepingut sõlmitud, leping, milles ei ole saavutatud kokkulepet olulises tingimuses, ei ole kehtiv (VÕS § 27 lg.1, lg.2). Kostja on tunnistanud ja täitnud lepingut (telefon 56912548) kuni veebruarikuuni 2012.a. Kohus leiab, et käesoleval juhtumil on hageja kui majandustegevuses tegutsev teenuseosutaja pannud teenuse halvast kvaliteedist tuleneva vastutuse kliendile kui tarbijale, kes ei öelnud lepingut üles üldtingimustes ettenähtud viisil. Seejuures on hageja enda poolt täitmata üldtingimuste p.10.1, 10.2 ja 10.3 nõuded- selgitada kliendile heade kommete kohaselt oma õiguste realiseerimise viise ja lahendada kliendi poolt esitatud pretensioonid. Võttes arvesse kostja eelnevat käitumist- pretensioone hagejale halva levi kohta, arvete korrektset tasumist kuni veebruarini 2012 ja alates aprillist 2012 teenuse kasutamise lõpetamist, loeb kohus, et kostja on konkludentsete tegudega realiseerinud VÕS § 196 lg.1, lg.2 olukorra- öelnud kestvuslepingu üles, kuna temalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Neil asjaoludel loeb kohus, et pooltevaheline liitumisleping nr . 911746 on üles öeldud kostja poolt seisuga 31.03.2012.a. ja MiNT Light 6,33 paketi alusel esitatud arvete nr . 2004393588 summas 6,33 eurot (tl.27,28), arve nr . 2004564745 summas 6,33 eurot (tl.29,30), arve nr . 2004745606 summas 5,697 (tl.31,32) tasumiseks ei ole alust. Kostjalt tuleb välja mõista arve nr . 2004236219 (tl.25,26) alusel 10,558 eurot, kuna märtsis 2012 on kostja teenust kasutanud (eritariifsed kõned). Hageja on arves nr . 2004745606 esitanud käsitlustasu nõude summas 150 eurot. Kohtu nõudel esitas hageja selgituse lepingute ennetähtaegse lõpetamise põhjuste kohta (tl.99 p.6). Kohtu hinnangul on hageja selgitused vastuolulised. Kohtu nõudel esitas hageja selgituse ka käsitlustasu olemuse kohta, millele hageja vastas tl.99 p.7 selgitustega. Hageja selgituse kohaselt on käsitlustasu mõeldud liitumislepingu lõpetamisega seonduvate kulude katteks ja mõeldud korvama ennetähtaegse lõpetamise pärast saamata jäänud tulu. Sellisena on ka käsitlustasu olemus vastuoluline- mõeldud üheaegselt nii otsese varalise kahju (kulu) katteks kui ka korvama saamata jäänud tulu. Need on erinevad hüvitise liigid, mille tekkimine ja tõendamine toimub erineval viisil. Kohus on eespool kindlaks teinud, et soodushinnaga müügileping nr. 1065623 on seotud telefoninumbriga nr . xxxxxxxx. Selle telefoni eest on arved tasumata alates 1.märtsist 2012, mistõttu oli olemas alus lepingu lõpetamiseks kostjaga arvete tasumata jäämise tõttu ehk siis soodushinnaga müügilepingus ettenähtud alus käsitlustasu nõudmiseks. Hageja on lepingu lõpetanud 27.06.2012.a. ja on olemas alus käsitlustasu nõudmiseks. Pooltevahelises lepingus on kirjas käsitlustasu suurus 150 eurot.

Kohus leiab, et pooltevaheline lepinguline säte käsitlustasu nõudmise kohta kujutab endast leppetrahvi iseloomuga nõuet VÕS § 158 lg.1, § 161 lg.1 kohaselt. Sellisele olemusele viitab hageja (tl.70 vastus 04.07.2014) ja käsitlustasu sanktsioonilist olemust kinnitab ka hageja selgitus (ehkki vastuoluline) 27.08.2014 vastuses (tl.98-99). Selline leppetrahvi nõue kujutab endast tüüptingimust sideteenuse osutamise lepingus. Ehkki pooled ei ole viidanud sellise leppetrahvi kokkuleppe tühisusele, tuleb kohtul, juhindudes Riigikohtu otsusest asjas 3-2-1120-08, kontrollida tüüptingimuse kehtivust : Tehingu või selle osa tühisuse tuvastamine on kohtu pädevuses sõltumata poole taotlusest ning TsMS § 438 lg 1 kohaselt on seaduse kohaldamine kohtu ülesanne. Kõnealune käsitlustasu 150 eurot on kokku lepitud juhtumiks, kui leping lõpetatakse kliendist põhjustatud asjaoludel. Kohus hindab käsitlustasu maksmise kohustuse olemasolu sideteenuse lepingus kui leppetrahvi maksmise kohustust, mis on käsitatav tüüptingimusena VÕS § 35 lg.1, § 37 lg.1 tähenduses. Kohtu hinnangul on leppetrahvi rakendamine tingimuse kasutaja initsiatiivil lepingu lõpetamise eest tarbijast klienti ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, mis VÕS § 42 lg.1, lg.3 p.5 alusel on tühine. Esmalt leiab kohus, et arve tasumisega võlgnevusse jäämise tõttu teenuseosutaja poolt lepingu lõpetamise eest leppetrahvi rakendamine üldse on klienti ebamõistlikult kahjustav, kuna toob maksekohustuse täitmisega niigi raskustesse jäänud lepingupoolele kaasa täiendava rahalise kohustuse. Lisaks sellele nõuab hageja ka viivise tasumist, tuginedes nii üldtingimustele (hagiavalduse tekstis lk.13) kui ka VÕS § 113 lg.-le 1. Tuginedes analoogiale tarbijakrediidilepinguga VÕS § 415 lg.1 kolmas lause – kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Käsitlustasu (150 eurot), mille suurus on peaaegu võrdne soodushinnaga müügilepingu alusel soetatud kauba maksumusega (178 eurot) on kohtu hinnangul ka ebamõistlikult suur ja VÕS § 42 lg.1, lg.3 p.5 tähenduses tühine. Neid asjaolusid arvestades leiab kohus, et tüüptingimus hageja ja kostja vahelises lepingus, mille kohaselt kostja kui klient peab maksma leppetrahvi (nimetatud käsitlustasuks) liitumislepingu lõpetamisel hageja ( Elisa) initsiatiivil 150 eurot on VÕS § 42 lg.1, lg.3 p.5, § 44 alusel kostjat ebamõistlikult kahjustav, tühine ja kohaldamisele ei kuulu. Hageja nõue põhineb arvel nr. 2004745606 ja nõude põhisumma on 257,71 eurot, mis on hagejale loovutatud Elisa Eesti AS poolt. Loovutamisdokumendis (tl.15) ja kinnituskirjas (tl.16) on selgesõnaliselt kirjas, et loovutatud on nõue summas 257,71 eurot. See on arve nr . 2004745606 summa. Võttes arvesse kõiki käsitletud arveid, kuulub nõue kostja vastu rahuldamisele järgimiselt: Arvest nr. 2004236219 summa 37,08 eurot. Viivis hagi esitamise päeva seisuga 35,87 eurot, kohtuotsuse päeva (30.09.2014) seisuga 7,56 eurot, kokku viivis 43,43 eurot. Arvest nr . 2004393588 summa 24,87 eurot. Viivis hagi esitamise päeva seisuga 22,94 eurot, kohtuotsuse päeva seisuga 5,07 eurot, kokku viivis 28,01 eurot. Arvest nr . 2004564745 summa 13,75 eurot. Viivis hagi esitamise päeva seisuga 12.03 eurot, kohtuotsuse päeva seisuga 2,80 eurot, kokku viivis 14,83 eurot. Arvest nr . 2004745606 summa 13,65 eurot (limiiditeenuse kuumakse 0,873 eurot, miinimumarve 12,780 eurot). Viivis hagi esitamise päeva seisuga 11,36 eurot, kohtuotsuse päeva seisuga 2,79 eurot, kokku viivis 14,15 eurot. Kostjal on hagiavalduse esitamise aja seisuga hageja ees tasumata põhivõlgnevuse summa 89,35 eurot, viivised kohtuotsuse päeva seisuga 100,42 eurot, kokku 189,77 eurot, mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele ostetud teenuste eest VÕS § 108 lg.1, § 208 lg.1, lg.3, lg.4, § 113 lg.1 kohaselt. Menetluskulude jaotus TsMS § 174 lg.1, lg.2, lg.4 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 405 p.3 järgi võib menetluskulude suuruse ette näha juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. Hageja on menetluskulude nimekirjas esitanud kulusid – riigilõiv 75 eurot ja tasu õigusabi eest 191,73 eurot (tl.50,51). Kostja ei ole neile kuludele vastuväiteid esitanud, oma menetluskuludest teatanud ei ole. Kohus leiab, et riigilõivukulu on kantud põhjendatult summas 75 eurot. Tasu õigusabi eest summas 191,73 eurot ei pea kohus põhjendatuks ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4, mis nägi ette lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kehtestamise, on Riigikohtu üldkogu kohtumääruse alusel kehtetu alates 26.06.2014. a. Hageja esindaja on esitanud hagejale õigusabi osutamise eest arve summas 191,73 eurot. Arvel ei ole välja toodud õigusabi osutamise ajakulu ega tasumäära, teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu kohtumenetluses“. Kuna kohtuistungeid toimunud ei ole, on õigusabi seisnenud hagiavalduse koostamises ja täiendavate tõendite-asjaolude esitamises. Kohtu hinnangul ei saa lugeda hageja esindaja tasu taotletud ulatuses mõistlikuks ega põhjendatuks. Hageja nõude puhul on tegemist nn masshagide hulka kuuluva nõudega, mis ei vaja keerukat põhjendamist ega mahukat tõendite kogumist. Kõik nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendavad tõendid on hagejal olemas juba enne kohtumenetluse alustamist. Hageja lepingulise esindaja tasu moodustab 74% kogu põhinõudest. Kohus leiab, et arvestades nõude iseloomu ja keerukust ning hageja esindaja eeldatavat töömahtu on põhjendatud õigusabi tasu 100 eurot, mis on ligikaudu 40% hagihinnast. Kokku menetluskulud 75+100= 175 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (umbes 40 % ulatuses), jätab kohus menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.