Indrek Soots (eesistuja), Reet Allikvere, Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-49301
Tsiviilasi
Grandmet OÜ hagi
TRANSIIDIKESKUSE
AKTSIASELTSI vastu nõude tunnustamiseks OÜ Harju Vara Hooldus (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31.03.2014 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Grandmet OÜ (registrikood 11554718, asukoht Fosforiidi 4, Maardu), lepinguline esindaja Tatjana Dobolina Kostja: TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTS (registrikood 10189553, asukoht Rävala pst 3/Kuke 2, Tallinn), lepinguline esindaja Andrei Lebedev
Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI kanda.
4.Keelduda Grandmet OÜ poolt Tallinna Ringkonnakohtule 21.05.2014 esitatud tõendite vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Grandmet OÜ (hageja) esitas 18.10.2013 Harju Maakohtule hagiavalduse TRANSIIDIKESKUSE AKTSIASELTSI (kostja) vastu, milles palus tunnustada nõuet OÜ Harju Vara Hooldus (pankrotis) pankrotimenetluses summas 234 299,66 eurot teise järgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 24.05.2013 määrusega välja OÜ Harju Vara Hooldus (endise ärinimega Baltfer Co. OÜ) pankrot. 10.06.2013 esitas hageja avalduse nõude tunnustamiseks summas 234 299,66 eurot, millest 230 964,86 eurot moodustab põhivõlg ning 3334,80 eurot intress. 19.09.2013 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele täies ulatuses vastu kostja. Hageja hinnangul vaidlustas kostja nõude alusetult. Hageja nõue tuleneb hageja ja pankrotivõlgniku vahel 01.03.2011 sõlmitud laenulepingust, mille alusel kohustus hageja andma pankrotivõlgnikule laenu kuni 550 000 eurot, intressiga 6 % aastas. Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 01.03.2013 tegi hageja võlgnikule väljamakseid kogusummas 234 299,66 eurot. Pankrotivõlgnik hagejale laenu ei tagastanud. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja käis enne nõuete kaitsmise koosolekut nõuetega tutvumas ning leidis, et nõue on tõendamata. Nõudeavaldusele oli lisatud vaid väljavõte raamatupidamisprogrammist. Allkirjastatud laenulepingu ärakiri puudus. Samuti ei olnud võimalik kontrollida hageja nõude arvutuskäiku. Seetõttu esitas kostja nõudele vastuväite. Asja materjalidest on näha, et hageja on teinud pankrotivõlgnikule ülekandeid rohkem kui viie miljoni euro ulatuses. Samas on selgusetu, millises ulatuses on pankrotivõlgnik hagejale raha tagastanud. Selle kohta ei ole tõendeid esitatud. Raha võib olla hagejale tagastatud, mis välistaks nõude rahuldamise. Laenulepingul olev hageja juhatuse liikme VR allkiri erineb oluliselt asja materjalides olevast VR teisest allkirjast. Sellele tuginedes leiab kostja, et laenuleping on võltsitud. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus rahuldas 31.03.2014 otsusega hagi ja tunnustas hageja nõuet summas 234 299,66 eurot OÜ Harju Vara Hooldus (pankrotis) pankrotimenetluses teises rahuldamisjärgus. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Maakohtu otsuse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 24.05.2013 määrusega välja OÜ Harju Vara Hooldus pankrot. 10.06.2013 esitas hageja nõudeavalduse nõude tunnustamiseks summas 234 299,66 eurot (millest 230 964,86 eurot on põhiosa ning 3 334,80 eurot intressid).
19.09.2013 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus kostja esitas vastuväite hageja nõudele täies ulatuses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kohus leidis, et hageja nõue on põhjendatud. Hageja nõude aluseks on laenuleping nr 001, mis on sõlmitud 01.03.2011 hageja ja pankrotivõlgniku vahel. Lepingu alusel kohustus hageja andma pankrotivõlgnikule laenu kuni 550 000 eurot. Laenuintressiks leppisid pooled kokku 6 % aastas. Hageja on lisanud hagiavaldusele tõendina lepingu ja pangakonto väljavõtted, milles nähtub hageja poolt pankrotivõlgnikule ülekantud summad kokku üle 5 000 000 euro. Kuna pangaväljavõte ei kajasta laenu tagastamist pankrotivõlgniku poolt, siis eelduslikul ei ole pankrotivõlgnik kas piisavalt palju või üldse midagi hagejale tagastanud. Nõude aluseks olevaid dokumente on kontrollinud ka haldur, kellel on ülevaade pankrotivõlgniku kohustustest ja õigustest, muuhulgas sissetulnud ja väljaläinud rahast. Seega, kui haldur oleks leidnud, et hageja nõuab raha tagastamist summas, milleks hagejal õigust ei ole, oleks halduril seadusest tulenev kohustus sellisele nõudele vastu vaielda. Haldur nõudele vastuväiteid ei esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja vastuväidetega kohus ei nõustunud. Tõendatud on, et hageja on pankrotivõlgnikule üle kandnud üle viie miljoni euro (viitega nendevahelisele laenulepingule) ja nõuab tagasi üksnes 234 299,66 eurot. Hageja võib nõuda nõude väiksemas osas tunnustamist, kui see tegelikult olla võib. Ükski seadus ei kohusta võlausaldajat nõudma sisse kogu võlgnevust. Hageja ei pea tõendama, miks ta raha väiksemas summas nõuab. Kostja vastuväite kohta, et laenuleping on võltsitud, märkis kohus, et isegi kui kohus jätaks lepingu tõendina arvestamata, ei muuda see olematuks asjaolu, et tõendatud on hageja poolt pankrotivõlgnikule üle viie miljoni euro ülekandmine. Seega on hageja õigustatud nõudma tagasi vaidlusalust summat kasvõi alusetu rikastumise sätete alusel. Eeltoodust tulenevalt ei oma nimetatud leping tsiviilasja lahendamisel tähtsust. Apellatsioonkaebus
4.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ning menetlusõiguse norme, samuti jätnud tähelepanuta mitmed kostja väited. PankrS § 94 lg 1 kohaselt tuleb nõudest teatamiseks esitada haldurile kirjalik nõudeavaldus, milles märgitakse nõude sisu, alus ja suurus. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Hageja nõudeavaldus ei vastanud PankrS § 94 lg 1 nõuetele. Pangaväljavõtte esitas hageja esmakordselt alles hagimenetluses. Hageja tõendas suures ulatuses raha ülekandmist pankrotivõlgnikule, kuid ei tõendanud, miks ta nõuab just hagiavalduses märgitud summat. Hageja ei ole esitanud tõendeid temale raha tagastamise kohta. Ei saa välistada, et pankrotivõlgnik on hagejale raha juba tagastanud. Hageja peab kõrvaldama nõudes olevad kahtlused. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et seadus ei kohusta võlausaldajat sisse nõudma kogu võlgnevust. Kui juhatus jätab nõude sisse
nõudmata, tekitab ta äriühingule kahju. Ka raamatupidamiseeskirjadest ja tulumaksuseadusest tuleneb kohustus võlgade sissenõudmiseks. Maakohtu seisukoht, et nõue on põhjendatud ka seetõttu, et haldur ei vaielnud sellele vastu, on meelevaldne. Võlausaldaja ei ole seotud halduri vastuväitega nõudeavaldusele. Kostja ei oleks esitanud vastuväidet nõudele, kui hageja nõudeavaldus oleks korrektselt vormistatud. Kuna hageja põhjustas käesoleva kohtumenetluse, siis tuleb ka hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud hageja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus jätta kaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata.
7.Tsiviilasja materjalidega on tõendatud, et hageja ja pankrotivõlgnik on 01.03.2011 sõlminud laenulepingu, millega hageja kohustus andma pankrotivõlgnikule laenu 550 000 eurot määramata ajaks, intressiga 6 % aastas (t lk 49). Hageja arveldusarve väljavõttest ilmneb, et ajavahemikul 12.01.2012 kuni 01.03.2013 on hageja teinud pankrotivõlgnikule ülekandeid, viitega ülalmärgitud laenulepingule, rohkem kui viie miljoni euro ulatuses (t lk 21-26). Tõendeid, et laenu oleks tagasi makstud, kohtule esitatud ei ole. Pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses on hageja palunud tunnustada oma nõuet summas 234 299,66 eurot, mis koosneb põhivõlast 230 964,86 eurot ja intressidest 3334,80 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna puuduvad tõendid laenu tagasimaksmise kohta, siis on maakohus põhjendatult hageja nõuet tunnustanud.
8.Asjaolu, et hageja soovib nõude tunnustamist väiksemas ulatuses, kui ta on teinud pankrotivõlgnikule ülekandeid, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Ka juhul, kui hageja tegelik nõue on suurem, kui nõudeavalduses märgitu, ei ole hagejal keelatud esitada nõudeavaldus väiksemas summas. Hageja ei pea põhjendama, miks ta ei esitanud nõudeavaldust suuremas summas. Kostja viited raamatupidamiseeskirjadele, tulumaksuseadusele ja juhatuse liikme kohustustele ei ole asjakohased, kuna need ei reguleeri hageja ja pankrotivõlgniku vahelisi suhteid.
9.Kostja on maakohtus väitnud, et laenulepingul olev hageja juhatuse liikme VR allkiri erineb oluliselt asja materjalides olevast VR teisest allkirjast, mistõttu on laenuleping võltsitud. Kohus leiab, et asjaolul, kas laenulepingul on VR allkiri, ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Käesoleval juhul on hageja laenulepingut täitnud (teinud pankrotivõlgnikule laenulepingu alusel ülekandeid). Seega ka juhul, kui laenuleping ei ole allkirjastatud hageja juhatuse liikme poolt, on hageja oma tegevusega laenulepingu heaks kiitnud.
10.Seoses kosja väitega, et hageja nõudeavaldusele ei olnud lisatud nõuet piisavalt tõendavaid dokumente, märgib ringkonnakohus, et pankotiseadus ei keela võlausaldajal kohtus tõendada nõuet tõenditega, mida nõuete kaitsmise koosolekule ei esitatud.
11.Ülaltoodule tuginedes ei anna apellatsioonkaebuses toodud väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Koos vastusega apellatsioonkaebusele esitas hageja 21.05.2014 Tallinna Ringkonnakohtule pankrotihalduri 06.08.2013 ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks nõudeavalduses ning hageja lepingulise esindaja ja pankrotihalduri e-kirjavahetuse. Hageja ei ole selgitanud, mida ta soovib nende tõenditega tõendada ega ka põhjendanud, mis takistas tal nende esitamist maakohtus. Kuna tõendid on esitatud hilinenult ning tõendite esitamise vajadust ei ole põhjendatud, siis keeldub kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 ja § 652 lg 4 alusel nende vastuvõtmisest. Menetluskulude jaotus
13.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, apellatsiooniastmes kantud menetluskulud kostja kanda. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, kuna hageja ei esitanud nõuete kaitsmise koosolekule kõiki nõuet tõendavaid dokumente. Kohus märgib, et kostja on jätkanud hageja nõude vaidlustamist kohtumenetluses ka pärast seda, kui sai allkirjastatud laenulepingu ja pangaväljavõtte raha ülekandmise kohta. Kuna kostja on vaidlustanud hageja nõuet ka pärast eelnimetatud dokumentide saamist, siis ei saa väita, et kohtumenetluse oleks põhjustanud hageja tegevus. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.