2-12-8670/55 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

5.Poolte vahel on vaidlus selle üle, millist liiki lepingu hageja ja kostja abikaasa XXX sõlmisid. Hageja on seisukohal, et sõlmitud on üürileping (I kd, tl 41). Kostja leiab, et sõlmitud on asja tasuta kasutamise leping ja käsundusleping. Tasuta kasutamise lepingu tunnuseks on üüri tasumise kohustuse puudumine. Käsunduslepingu tunnuseks on XXX kohustus teostada lepingu perioodi jooksul korteris remont (I kd, tl-d 146). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 2 sätestab, et kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. Kohtu hinnangul on hageja ja XXX vahel sõlmitud lepingu oluliseks tunnuseks hageja poolt asja XXX kasutusse andmine. Nimetatud tunnus on omane nii üürilepingule kui ka tasuta kasutamise lepingule (vt VÕS §-d 271, 389). Üürilepingu tunnuseks on asja kasutamise tasulisus (VÕS § 271). Tasuta kasutamise lepingu tunnuseks on asja kasutamise tasuta iseloom (VÕS § 389). Kohtu hinnangul ei iseloomusta hageja ja XXX vahel sõlmitud lepingut asja tasuta kasutamine. VÕS § 391 lg 1 kohaselt peab kasutaja kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Hageja ja XXX vahel sõlmitud lepingu punkti 4.1 kohaselt pidi kasutaja kandma asjaga seotud kõrvalkulud (I kd, tl 12). Samuti pidi kasutaja vastavalt lepingu punktile 4.2 kandma korteriühistu remondifondi ja korteriomandi haldamise kulud (I kd, tl 12). Nimetatud kulude kandmine ei ole omane tasuta kasutamise lepingule, sest tegemist ei ole eseme säilitamiseks vajalike kuludega VÕS § 391 lg 1 mõistes. Kasutaja ei saa asja lepingu kohaselt kasutada tasuta. Lepingu tasulist iseloomu näitab ka lepingu punkt 2, milles pooled on kokku leppinud jooksva üüri tasumise kohustuse asendamises korteri remondi teostamise kohustuses. Remondi teostamise kohustuse võtmisega on kasutaja võtnud endale kohustuse parendada asja enda kulul. Tasuta kasutamise lepingu tunnuseks ei ole asja parendamine kasutaja kulul. Kulude tegemine asja parendamiseks üüri maksmise kohustuse asemel näitab kasutuslepingu tasulist iseloomu. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et korteri kasutamise osas tuleb hageja ja XXX vahel sõlmitud lepingule kohaldada üürilepingu kohta seaduses sätestatut. VÕS § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Korteri remontimine kujutab endast töö tegemist teatud eesmärgi saavutamiseks. Lepingus sisalduv kohustus remontida korter üüriperioodi jooksul on töövõtulepingu tunnus VÕS § 635 lg 1 mõistes. Töövõtulepingu tunnuseks on töö tasulisus. Kokkulepitud tööl on tasuline iseloom, sest töö tegemine asendab üüri tasumise kohustuse. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et korteri remondi osas tuleb hageja ja XXX vahel sõlmitud lepingule kohaldada töövõtulepingu kohta seaduses sätestatut. 3 (14)

6.Hageja on esitanud lepingu alusel nõude kostja XXX vastu, kes ei ole lepingu pooleks. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et leping on sõlmitud hageja ja XXX vahel, mitte hageja ja XXX vahel. Kohus loeb nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg-de 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et XXX ja XXX on abikaasad. Pooled on vaidluse puudumist kohtule avaldanud (II kd, tl 130). Kohus loeb nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg-de 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja on välja toonud, et üürilepingu alusel XXX kasutusse antud korteris elas kostja koos oma kahe lapsega. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et korteris elas kuni väljakolimiseni kostja koos oma kahe lapsega. Pooled on vaidluse puudumist kohtule avaldanud (II kd, tl 130). Kohus loeb nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg-de 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Hageja on seisukohal, et tal on õigus esitada XXX vastu nõudeid vaatamata sellele, et XXX ei ole lepingu pooleks. Perekonnaseaduse (PKS) § 18 lg 1 sätestab, et tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra. Kohtu hinnangul on vajadus elukoha järele perekonna tavapärane vajadus. Seetõttu on leping, mille alusel isik saab kasutusse eluruumid, kus ta majutab oma perekonda, sõlmitud perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks. Eeltoodust tekivad hageja ja XXX vahel 31.08.2010 sõlmitud lepingust XXX ja XXX solidaarkohustused. Hageja nõuab lepingust tulenevate kohustuste täitmist XXX. XXX on kohustuste osas solidaarvõlgnik. Seetõttu on hagejal õigus nõuda lepingust tulenevate kohustuste täitmist ka ainult XXX. Hageja ja XXX vahel sõlmitud lepingus sisalduvatest töövõtulepingu tunnustele vastavatest kokkulepetest tulenevad solidaarkohustused ka kostjale, sest vastavalt VÕS § 635 lg-le 3 eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma töövõtulepingut isiklikult. Lepingu kehtivus

8.Kostja tõendamiskoormisse kuulub väite tõendamine, mille kohaselt käskis hageja kostja perekonnal 07.05.2011 järgmiseks hommikuks korterist kadunud olla. Kostja tõendab vastuväidet enda vande all antud ütlustega ja tunnistaja XXX ütlustega. Kostja XXX andis vande all järgmise sisuga ütlused: „7. mail 2011, kui mulle helistas hageja ja teavitas, et ta tuleb minu juurest läbi. Õhtul 19:30 on minu juures ja tal on kaasas lepingulisad paberil, kus oli kirja pandud kõikide ruumide remondid ja iga ruumi remondiks teostusajaks oli üks nädal. Leppetrahviks oli pandud 10 000 krooni, kui me ei teosta iga ruumi remonti ühe nädala jooksul. Loomulikult ei olnud ma sellise lepinguga nõus ja kategooriliselt keeldusin selle lepingu allkirjastamisest. Hageja sai selle peale vihaseks ja ukse peal äraminnes teavitas, et ma järgmise päeva kella üheks olema kadunud sellest korterist oma asjadega. [---] Kui ma rääkisin 7. mail köögis hagejaga, siis oli tütar magamistoas. Tütar ei olnud vestluse juures, kui asi puudutas lepingut. Kuna hageja ja tema elukaaslane olid meie perekonnatuttavad, siis hageja äraminnes tuli tütar oma toast välja nägemist ütlema, siis kuulis tütar seda, mida hageja mulle ütles. Sel kellaajal 19:30 minu tütar ei olnud õues, vaid oli toas“ (II kd, tl-d 192-193). Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Mäletan 7. mai õhtust seda, et kui hageja tuli, läksid nad mu emaga kööki rääkima ja ma pidin tegelema väikevennaga. Vend oli siis vist 2 aastane. Hiljem, kui hageja hakkas ära minema, tulime vennaga teda ära saatma ja meil kästi järgmiseks päevaks välja kolida. Hageja käskis. Täpselt ei mäleta, mis tema sõnad olid, aga järgmisel päeval kuskil lõunaks pidime välja kolima. Siis olin ma toas, mitte õues.“ [vastab hagejale] „Enda arust olin ma sellel ajal kodus, sest tulen tihti täpselt koju. Ma ei mäleta, kas lasin hageja sellel õhtul trepikotta sisse. Meil on emaga juttu olnud, mida kohtus rääkida. Ema ütles, et ma räägiks, kuidas ma mäletan“ (II kd, tl 198). Kohus hindab tõendeid kogumis. Seetõttu hindab kohus ka teisi tõendeid, mis sisaldavad teavet 07.05.2011 ja selle järgselt toimunud sündmuste osas. Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Abikaasa helistas mulle tööle ja nutuse häälega teatas, et meid visati korterist välja. Kuna olin koju tulemas, ütlesin, et paneme asjad kokku ja lähme. Kostja ütles, et tal oli jutuajamine ja kästi järgmiseks päevaks lahkuda“ (II kd, tl 195). Hageja XXX andis vande all järgmise sisuga ütlused: „Ma ei ole suuliselt nõudnud väljakolimist. Nõudsin, et nad hakkaksid aprill-maikuus lõpuks ometi tegema remonti“ (II kd, tl 190). Tunnistaja XXX andis järgmise sisuga ütlused: „Kostja ei andnud millegagi mõista, et nad kavatsevad üürikorterist põgeneda. See oli meile täielikult üllatus.“ [vastab hagejale] „Ajavahemikus 8-14.05.2011 käisin ilmselt iga päev üürikorteris. Seda, et keegi oleks seal asju pakkinud, seda ma ei täheldanud“ (II kd, tl 201). Kostja saatis XXX 08.05.2011 järgmise sisuga elektronkirja: „Sain ta tel.teel kätte ja ta on valmis kella 13.30-ks ja ootab Lasnamäel Zanzi baari juure,is asub idakeskuse kõrval. Võib-olla on ta koos vennaga, võib-olla üksi. Ja loomulikult veedan ma aega siis Tammikus“ [---] (I kd, tl 168). XXX saatis 20.05.2011 kostjale ja XXX järgmise sisuga elektronkirja: „[---] See, et XXX saatis XXX klassijuhatajale e-maili, et pidite ootamatult (2-3 nädalaks) välismaale sõitma on ju vale ning XXXl jäi koolikohustus pooleli selle üürikorterist põgenemise pärast, on ikka väga kurb. [---] tervitustega Kristo ja Terje“ (I kd, tl-d 20-21).

huvitatud asja lahendamisest enda kasuks ning tunnistaja XXXon hageja perekonnaliige. Ühtlasi arvestab kohus ütluste usaldusväärsuse hindamisel muid asjas kogutud tõendeid ja kostja menetluses avaldatud seisukohti. Kohus on seisukohal, et kostja ja tunnistaja XXX XXX ütlused ei ole usutavad. Ütluste ebausutavus nähtub järgmistest asjaoludest. Kostja on menetluses kohtule avaldanud, et hageja ilmus 07.05.2011 ette teatamata kostja kasutuses olevasse korterisse (I kd, tl 146). 26.08.2014 kohtuistungil avaldas kostja vande all, et hageja helistas 07.05.2011 ja teavitas kostjat, et ta tuleb kostja juurest läbi (II kd, tl 192). Kostja poolt ülekuulamisel avaldatu on vastuolus eelnevas menetluses avaldatuga, mis näitab ütluste ebausaldusväärsust. Kostja saatis 08.05.2011 hageja elukaaslasele XXXelektronkirja seoses remondimeeste toomisega (I kd, tl 168). Elektronkirja saatmine näitab, et kostja käsitles üürilepingut kehtivana. Elektronkirjas ei ole kostja käsitlenud üürikorterist lahkumist. Vastupidi, elektronkiri kinnitab hageja poolt vande all avaldatut, milles hageja nõudis, et aprillis-maikuus hakataks lõpuks ometi tegema remonti (II kd, tl 190). Kostja ei ole avaldanud hagejale, et ta kolib välja. Seda kinnitavad Terje Lõhmuse ütlused, mille kohaselt kostja ei andnud millegagi mõista, et nad kavatsevad üürikorterist lahkuda (II kd, tl 201). Kostja lahkus korterist 14.05.2011. Kostja ei ole välja toonud, et ajavahemikus 08.05.2011 kuni 14.05.2011 oleks hageja nõudnud kostjalt korterist lahkumist. Kostja ei ole kohtumenetluses suutnud kohtule üheselt avaldada, millisest ajahetkest tuleb leping lugeda lõppenuks (I kd, tl 147, II kd, tl 128). Eeltoodust tulenevalt nähtub kostja käitumisest, et ta ei lugenud pärast 07.05.2011 lepingut üles öelduks. See muudab ebausutavaks ka kostja ja tema tütre XXX XXX ütlused, mille kohaselt hageja käskis neil hiljemalt 08.05.2011 korterist lahkuda. Tunnistaja XXXei viibinud 07.05.2011 hageja ja kostja kohtumise juures, mistõttu ei saa tema ütlustega lugeda tõendatuks kostja väidet üürilepingu suulise ülesütlemise kohta. Eeltoodut arvesse võttes tuvastab kohus, et hageja ei avaldanud 07.05.2011 suuliselt kostjale, et kostja pere peab olema järgmiseks hommikuks korterist kadunud.

12.Hageja nõuab kostjalt 2011.a aprilli kuni augusti kommunaalkulude 568,27 eurot tasumist (I kd, tl 44). Hageja on kohtule avaldanud, et hagejal on saamata kommunaalkulud alates aprillist 2011 kuni august 2011 (I kd, tl 43). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Lepingu punktis 4.1 leppisid hageja ja XXXkokku järgmises: „Üürnik tasub eraldi el.energia, veeja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt arvesti näitudele, prügiveo ja kommunaalmaksete eest vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele ning interneti ja televisiooni teenuste eest, kui Üürnik on vastavad lepingud teenusepakkujatega sõlminud“ (I kd, tl 12). Lepingu punktis 4.2 leppisid hageja ja XXXkokku järgmises: „Samuti tasub Üürnik kõik korteriühistu remondifondi ja korteriomandi haldamise kulud vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvele. Käesoleva punkt hakkab kehtima 01. septembrist. Seega tasub, augusti kuu kulud, mis esitatakse korteriühistu poolt septembri alguses, Üürile andja. Septembrikuu ja järgnevate kuude komm.maksete eest tasub Üürnik korteriühistu poolt esitatud arve alusel iga kuu 15.ndaks kuupäevaks sularahas Üürile andja kätte“ (I kd, tl 12). Lepingu punktidest 4.1 ja 4.2 nähtub, et hageja ja XXXppisid kokku sellest, et XXXon kohustatud kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid. Hageja on arvetega tõendanud, et 2011.a aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti kommunaalkulud ehk kõrvalkulud VÕS § 292 lg 1 mõistes olid kokku 568,27 eurot (I kd, tl-d 56-60). Lepingu punktide 4.1 ja 4.2 ning PKS § 18 lg 1 kohaselt on kommunaalkulusid kohustatud kandma solidaavõlgnikena XXXja kostja. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, mille sisuks on kõrvalkulude puudumine. Kostja esitas kommunaalkulude tasumise nõudele täitmise vastuväite aprilli 2011.a kommunaalkulude kandmise nõude osas, nõude puudumise vastuväite 15.05.2011 kuni 31.08.2011 eest tasumisele kuuluvate kommunaalkulude kandmise nõude osas ning aegumise vastuväite kogu nõudele.

22.Kohus selgitab järgnevalt välja, millises ulatuses on kostja täitnud 31.08.2010 lisas 1 kokkulepitut. 31.08.2010 lisas 1 leppisid hageja ja XXXkokku järgnevas: „Üürnik teostab antud korteri elutoas alljärgnevad tööd: • Krohvib ja pahteldab ruumi seinad likvideerimaks suured augud ja praod seintes • Lihvib seinad siledaks saavutamaks visuaalsel vaatlemisel sile pind ning ettevalmistamaks pind värvimiseks • Värvib ruumi seinad Üürile andja poolt antud vahendiga – värviga • Värvib ruumi lae Üürile andja poolt antud vahendiga – värviga • Pahteldab elutoa aknad ja aknalaua ning värvib selle Üürile andja poolt antud vahendiga – värviga • Värvib üle elutoa radiaatori Üürile andja varustab Üürniku kõikide vajaminevate ehitusmaterjalidega, mis on vajalikud antud remonttööde teostamiseks. Need on: pahtel, pahtli labidad, liivapaber, lae- ja seinavärvid jm. Antud tööde teostamiseks ei ole määratud ajalist piirangut ning objekt võetakse Üürile Andja poolt vastu peale Üürniku poolt teostatud remonti üleandmis-vastuvõtuaktiga“ (I kd, tl 14). Hageja on avaldanud menetluse kestel kohtule tööde teostamise kohta järgmist: kostja ei ole teostanud üürikorteris remonttöid vastavalt kokkulepitud üürilepingule (I kd, tl 43). 08.05.2011 pahteldas noormees Lasnamäelt kolme tunni jooksul paar seina (I kd, tl 159). Ühes toas pahteldati 2,5 seina ära (II kd, tl 6). Toas oli krohvitud ja pahteldatud ning seda ka osaliselt (II kd, tl 7). Kohustus on täitmata täies mahus (II kd, tl 103). Radiaator on üle värvitud, elutoa kaks seina on pahteldatud (II kd, tl 130). Kas aknalauad elutoas on pahteldatud ja värvitud, hageja ei mäleta (II kd, tl 187). Eeltoodust nähtuvalt on hageja esitanud vastuolulisi faktiväiteid selle kohta, millised kokkulepitud tööd on teostatud. Kohus on 15.01.2014 määrusega andnud hagejale võimaluse välja tuua, kas ja millises ulatuses on kohustus osaliselt täidetud (II kd, tl 91). Hageja ei ole kasutanud oma õigust asjaolusid välja tuua ja selgitada, millised tööd on teostatud ning millised teostamata. Kostja on esitanud vastuväite, mille kohaselt on teostatud kõik tööd peale toa värvimise. Värvimine jäi pooleli, sest hageja ütles lepingu enne üles (I kd, tl 147). Elutoas on värvimine tegemata (II kd, tl 6). Tegemata on remont elutoa viimistlemise osas (II kd, tl 25). Elutuba on pahteldatud ja krohvitud, 10 (14)

kuid lõppviimistlus ja värvimine jäid tegemata (II kd, tl 76). Neli seina on tehtud – krohvitud ja pahteldatud. Seinad ei ole elutoas lihvitud. Seinad ja lagi ei ole värvitud. Aknalauad on pahteldatud ja värvitud. Radiaator on üle värvitud (II kd, tl 130). Aknalauad elutoas on pahteldatud kostja abikaasa poolt. Kostja ise värvis (II kd, tl 187). Arvestades poolte väidete ühisosa, ei ole poolte vahel vaidlust järgmiste asjaolude osas: elutoa lagi ja seinad ei ole värvitud, radiaator on üle värvitud. Elutuba on osaliselt pahteldatud ja krohvitud (hageja on seisukohal, et elutuba on pahteldatud ja krohvitud osaliselt; kostja on seisukohal, et elutuba on pahteldatud ja krohvitud tervikuna). Seinad ei ole lihvitud. Kohus tuvastab nimetatud asjaolud TsMS § 231 lg-de 2 ja 4 alusel. Tööde teostamise osas on tõendamiskoormis kostjal, sest hagejale ei saa panna negatiivse asjaolu tõendamise koormist. Kui kostja tõendab oma väiteid, on hagejal vastupidise tõendamiskoormis. Eeltoodust tulenevalt peab kostja esmalt tõendama järgmisi asjaolusid: - elutoa kõik seinad on pahteldatud ja krohvitud; - aknalauad elutoas on pahteldatud ja värvitud. Hageja ei ole tööde teostamise ulatuse kohta ütlusi andnud. Hageja andis vande all järgmised ütlused ehitusmaterjalide hankimise kohta: „Materjalid olid meil septembri alguseks kõik toodud. Materjalid olid suure toa jaoks. Tšekid on lisadena kirjas. [Vastab kostja esindajale:] Ma ei mäleta, mis materjalid olid remondiks toodud, võis olla pahtlid, pahtlilabidas, mingisugused tööriistad, mida Sven pidas vajalikuks. Tšekkide peal on kirjas. Ma ei mäleta, kas värv oli“ (II kd, tl 190). Kostja andis vande all järgmise sisuga ütlused: „Abikaasa sai tööd rekkajuhina, tänu millele, olid tal pikad sõidud Soomes ja Rootsis. Koju sai ainult nädalavahetuseks, võis olla ka üheks päevaks. See oli ka meie argument, miks me ei jõudnud teha remonti nii kiiresti, kui meie käest nõuti. Töövahenditest oli meile toodud ainult kott krohvi. Pean silmad pahtlit. Tapeet oli ammu meil maha kistud, sest olin kodune. Töövahendistest võis olla ainult pahtlilabidas, korraks tõi hageja oma tuttavalt trelli, sest abikaasa seletas, et pahtlit suuremas koguses teha, on vaja trelli, mille otsas oleks mikser. Sama kiiresti võeti trell hageja poolt ka ära. [---] Üürilepingu sõlmimisel oli kokkulepe, et peame elutoa tapeedist puhtaks saama, seinad ära pahteldama, et oleks visuaalselt sirged, seinad üle värvima pärast pahteldamist ja lihvimist. Aknaäärte ja radiaatori värvimine. Tehtud oli pahteldustööd, radiaator oli värvitud, aknalaud oli pahteldatud. Aknalaud koos aknaraamidega oli värvitud. Seinad olid ka põhimõtteliselt meie tuttava poolt ära lihvitud. Seinad ei olnud värvitud, sest värvi meile ei toodud. Tööd olid tehtud maikuu keskpaigaks, kuupäeva täpset ei mäleta. [---] 2010 ei teostanud töid, sest meile ei võimaldatud materjale. Minu abikaasa käis septembri alguses koos hagejaga ehituspoes puuduolevaid ja katki läinud lambipirne ostmas. [---] Mina värvisin suure toa radiaatori. Hageja elukaaslane värvis ka natuke, näitas mulle värvimisetehnoloogiat. Ta tuli vaatama, kuidas ma värvin radiaatorit. Ta oli värvimise ajal minu juures kodus. See oli ajavahemikus 7-14. mai. Kindlasti osales radiaatori värvimisel minu tütar, kes aitas ka põrandat pesta. Aitas kola välja viia, seal oli vana mööbel. Ei mäleta, millal alustati ja lõpetati pahteldamis- ja lihvimisetööd“ (II kd, tl-d 192-193). Tunnistaja XXXandis järgmised ütlused: „Mõtlesin, et saan hakkama, lõpuks ei saanud, palkasin tuttava töökaaslase, kes tuli ja pahteldas suure toa seina ära. [---] [Vastab kostja esindajale:] Enamus, mis oli selleks tööks vaja, oli olemas. Polnud trelli, see oli mu enda isiklik, elektrooniline lihvimistald oli minu oma. Seinavärvi selleks ajaks, kui me välja kolisime, ei olnud ostetud. Olid ostetud ainult aknavärvid ja radiaatorivärv. [---] Valisin välja 2010 septembris poes vajalikud materjalid, et saaks remondiga pihta hakata. Välja arvatud seinavärv, mille kohta omanikud ütlesid, et ei oska seda veel välja valida. Sisuliselt hakkasin töödega kohe pihta, tapeet oli vaja maha kiskuda. Tapeedi kiskusime maha abikaasa ja tütrega koos. 2011 maikuuks oli sein pahteldatud. Radiaatorid olid värvitud. Rohkem ei mäleta. Töömees, kes käis, lihvis, hiljem pidi tulema tegema parandustöid tegema ehk oma tööd lõpetama. Enne, kui töömees tuli oma tööd lõpetama, visati meid korterist välja“ (II kd, tl 195). 11 (14)

Tunnistaja XXXandis järgmised ütlused: „8.mail 2011 käis hageja Lasnamäel järgi ühel ehitusmehel, kes olevat kostja abikaasa sõber. Antud töömehe sõidutas hageja üürikorterisse, kus teostas 3 tundi elutoas pahteldamise töid. 3 tundi hiljem viisin mina selle töömehe Lasnamäele tagasi. 3 tundi pahteldamist oli kogu töö, mis teostati. [---] Läksin üürikorterisse kokkulepitult kostjaga ja alustasin ise remonttöödega elutoas. Kui alustasin akende avamisega ja akende värvimisega, siis kostja koos oma tütrega olid abivalmid minuga kaasa tegema neid tegevusi. Mina ja kostja ühel hetkel kruvisime aknaid lahti ja värvisime koos. Kostja andis oma tütrele värvipintsli kätte ja tütar värvis radiaatorit. Elutuba sai koristatud kogu tolmust ja põrand ära pestud. Kostja mainis, et tema mees on nõus lihvimistööd ära tegema selles osas, kus töömees pahteldas, aga lihvimiseni ei jõutud. [---] Kui olime aknad ära värvinud, siis järgmisel päeval kruvisime ja pesime aknaid“ (II kd, tl-d 200201). Kostja on menetluses avaldanud, et elutoa seinad ei olnud lihvitud. Kohus tuvastas nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg-de 2 ja 4 alusel. Poole ja tunnistaja ütlused on tõendiks asjaolude osas, mida pool soovib tõendada. Kostja ei ole menetluses soovinud tõendada, et elutoa seinad olid lihvitud. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta poolte ja tunnistajate ütlused elutoa seinte osas. Kostja ütlustest nähtub, et aknalaud oli pahteldatud ja aknalaud koos aknaraamidega värvitud. Akende värvimist kinnitab oma ütlustes ka hageja elukaaslane. Hageja ei mäletanud, kas aknalauad elutoas on pahteldatud ja värvitud. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et aknalauad olid pahteldatud ja aknalauad ja –raamid värvitud. Värvimine on tõendatud kostja ja tunnistaja ütlustega, hageja ei ole kostja väitele värvimise kohta vastu vaielnud. Kostja ütlused pahteldamise kohta on usutavad, sest tavapäraselt värvitakse aknalaudu pärast nende pahteldamist. Aknalaua värvimine on aga tõendatud. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud asjaolu, et teostatud on töö, mille sisuks on elutoa akende ja aknalaua pahteldamine ning värvimine. Kostja ütluste kohaselt olid pahteldamistööd teostatud tervikuna. Tunnistaja XXXrääkis suure toa seina pahteldamisest. Pahteldamistööde täpsest ulatusest tunnistaja ei rääkinud. Tunnistaja avaldas, et töö ei olnud lõpetatud, sest töömees pidi tulema parandustöid tegema. Tunnistaja XXXavaldas, et pahteldamistöid tehti kolme tunni jooksul, kuid ei avaldanud, millises ulatuses seinad pahteldati. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli kostjaga juttu lihvimistööde tegemisest selles osas, kus töömees pahteldas. Kohtu hinnangul nähtub tunnistajate ütlustest, et pahteldamistööd ei olnud tervikuna lõpetatud. See nähtub XXXütlustest selle kohta, et tööd ei olnud lõpetatud kui ka tunnistaja Terje Lõhmuse ütlustest, mille kohaselt oli juttu lihvimisest osas, kus töömees pahteldas. Kostja Samas ei ole kohtul võimalik hinnata, millises ulatuses pahteldamistööd tehti. Kohus loeb eeltoodust tulenevalt tõendatuks hageja väite, et pahteldamistööd on teostatud osaliselt. Eeltoodust tulenevalt tuvastas kohus järgmised kokkulepitud tööd, mida ei ole elutoas teostatud: - elutoa lagi ei ole värvitud; - elutoa seinad ei ole tervikuna krohvitud; - elutoa seinad ei ole tervikuna pahteldatud; - elutoa seinad ei ole lihvitud; - elutoa seinad ei ole värvitud. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda üürnikult eelnimetatud tööde tegemise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus märgib, et kostja vastuväide, mille kohaselt ei olnud võimalik elutuba värvida, on põhjendamatu. Kostja on ise kohtule avaldanud, et värvimine jäi pooleli, sest hageja ütles lepingu enne üles (I kd, tl 147). Kohtu hinnangul muudab kostja vastuses esitatud väide ebausutavaks kostja väited, mille kohaselt jäi korter värvimata seetõttu, et hageja ei varustanud kostjat värviga.

23.Kohus peab selleks välja selgitama tekkinud kahju suuruse. Hageja on hagis välja toonud hüvitise suurusena 3361,40 eurot. Hageja on lähtunud hüvitise suuruse määramisel kolmelt ehitusettevõtjalt saadud hinnapakkumisest. Hageja on arvutanud välja keskmise hinna ning nõuab sellest poole hüvitamist kostjalt (I kd, tl-d 43-44). Kohus saab aru, et hageja soovib kostjalt selliste kulutuste hüvitamist, mida veel ei ole tekkinud. Hageja ei ole hagis ega muudes menetlusdokumentides toonud eraldi välja iga konkreetse töö tegemisega kaasnevat kulutust. Kohus on andnud hagejale 15.01.2014 määrusega võimaluse selgitada kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Muuhulgas selgitas kohus hagejale, et tulevikus kantavate remondile tehtavate kulude kindlaksmääramise eelduseks on see, et tulevikus teostatakse täpselt sellised remonditööd, mille teostamises kokku on lepitud (II kd, tl 91). Hageja ei ole kasutanud oma õigust selgitada kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja esitatud hinnapakkumistest ei ole võimalik tuletada, milline on järgmiste tööde tegemise maksumus (I kd, tld 62-66): - elutoa lae värvimine; - elutoa seinade krohvimine; - elutoa seinade pahteldamise lõpetamine; - elutoa seinade lihvimine; - elutoa seinade värvimine. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja ei ole välja toonud seda, millised kulutused tekivad hagejale iga tegemata töö teostamisega tulevikus. Samuti ei ole hageja selliseid kulutusi tõendanud. Hageja esitatud hinnapakkumised ei sisalda informatsiooni selle kohta, millised on kulud eraldivõetuna iga konkreetse töö osas. Kohus märgib, et hageja on avaldanud 23.01.2014, et ta on juba teinud kulutused summas 3361,40 eurot (II kd, tl-d 103-104). Eeltoodut arvestades on hagejal olnud võimalus tõendada ka juba tekkinud kahju olemasolu. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud seoses kostja kohustuse rikkumisega tekkinud kulutuste suurust, puudub hagejal seoses elutoa remonttööde teostamise kohustuse rikkumisega kostja vastu kahju hüvitamise nõue.

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid