1.Jätta OÜ Aarman Puit hagi METSAVALMET OÜ vastu 349 euro 44 sendi saamiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Otsust toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Aarman Puit (hageja) esitas Tartu maakohtule hagi METSAVALMET OÜ (kostja) vastu võla 349 euro 44 sendi saamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt laiendas hageja 2014. a majandustegevust Rootsi Kuningriiki ja plaanis Rootsist osta metsamasina Harvester. Hageja raamatupidajale anti korraldus tasuda saabuvast arvest 50% esimesel võimalusel. Raamatupidaja tasus arve saamise järel 90 000 euro suurusest arvest 50%, s.o 45 000 eurot. Arve esitajaks oli kostja. Raamatupidaja ei teadnud, et hageja sõlmis metsamasina müügitehingu Rootsi äriühinguga ja seda, et kostja esitatud arve ei ole õige. Eksituse ilmnemisel nõudis hageja kostjalt rahasumma, s.o 45 000 eurot tagastamist. Kostjaga peetud läbirääkimiste käigus selgus, et kostja poole pöördus isik, nimega A.K. , kes soovis sõlmida kostjaga metsamasina müügilepingut, kuid hageja nimel. Hageja ei ole seotud A.K. ga. Esindusõigust kontrollimata sõlmis kostja tehingu ning esitas metsamasina müügiarve hagejale. Kuivõrd A.K. puudus mistahes õigus hageja nimel tehingute tegemiseks, teavitas hageja koheselt ka kostjat eksitusest raha ülekandmisel ning nõudis hageja kostjalt kogu rahasumma tagastamist. Müügilepingu sõlmimise ajal teadis kostja, et A.K. esindusõigus puudus. Kostja esitas hagejale 12. veebruaril 2014 kreeditarve. Kostja arvas tagastamisele kuuluvast 45 000 eurost maha 349 eurot 44 senti, leides, et ta on teinud selles ulatuses metsamasina kohale toimetamiseks transpordikulutusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, seega on hageja ja kostja vaheline metsamasina müügileping tühine ning tal ei ole TsÜS § 84 lg 1 järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel ei ole hageja tellinud metsamasina transporti, mistõttu ei lasu tal ka kohustust selle eest tasuda. Võimalikku tasaarvestust saanuks kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt teha üksnes vastastikuste kehtivate nõuetega. Kostjal aga hageja vastu kehtivat nõuet ei eksisteeri. Tasaarvestus on lubamatu VÕS § 200 lg 4 järgi nõudega, millele teine pool esitab vastuväite. Isegi juhul, kui kostjal tekkis tühise tehinguga seonduvalt kulutusi, on kulutuste eest TsÜS § 130 lg-st 1 järgi vastutav A.K. .
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kostja pakkus kuulutusega internetis müüa metsatraktorit Valmet 941 hinnaga 90 000 eurot. 7. veebruaril 2014 helistas A.K. M.G. le, teatades, et soovib metsatraktorit osta. A.K. helistas 10. veebruaril 2014 uuesti ning ütles, et arve tuleb teha hageja nimele ja saata epostile [email protected]. Arve saadeti meiliga samal kuupäeval nimetatud e-posti aadressile. Seejärel helistas A.K. uuesti ning soovis teada, miks ei ole metsatraktorit ära toodud. M.G. selgitas, metsamasin tuuakse, kui pool arvest on tasutud. 11. veebruaril 2014 laekus hagejalt kostja kontole 45 000 eurot selgitusega „arve osaline tasumine“. M.G. saatis
2/5
traktorile järele treileri, et metsatraktorit viia kostja asukohta. Seejärel helistas A.K. uuesti ning ütles, et tehing jääb ära, kuna masin peab olema Rootsis 13. veebruaril 2014. Selleks hetkeks oli treiler sõitnud koos traktoriga 104 km (kokku 208 km). Nimetatud teenuse hinnaks on 208 km x 1,4 eurot + veoseluba 48 eur, millele lisandub käibemaks. M.G. tagastas 12. veebruaril 2014. a raha kostja kontole, pidades kinni transpordiks tehtud kulutused summas 349 eurot 44 senti. Kostja ei nõustu, et tegemist oleks tühise tehinguga. Kostjaga võttis ühendust A.K. . Kostja väljastas arve, mille hageja pärast telefonikõnet koheselt tasus. Kostjal ei olnud pärast arve tasumist kahtlust, et A.K. ei oleks hageja esindaja. Isegi juhul, kui A.K. puudus esindusõigus, kiitis hageja juhatus oma käitumisega tehingu heaks. Hageja kasutas A.K. i oma kohustuste täitmisel ja vastutab TsÜS § 132 lg 2 järgi. VÕS § 15 lg 1 järgi on lepingust taganenud pool kohustatud hüvitama lepingu ettevalmistamisega seotud kahju. Tasaarvestus on lubatud. Poolte vahel oli sõlmitud müügileping, mille taganemisega kostja heauskselt nõustus. Tegemist on samaliigiliste nõuetega (rahalised) ja kostja on nõuded tasaarvestanud.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda.
4.Kohus loeb poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks ning pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • kostjal oli internetis metsatraktor Valmet 941 (tlk 33) müügikuulutus • A.K. soovis metsatraktor osta, palus saata arve hagejale (tlk 33, 56 jj) • kostja saatis arve hageja e-postile [email protected] (33, 38, 56 jj), samal aadressil oli kostja varem hagejaga suhelnud (tlk 34) • 11. veebruaril 2014 kandis hageja kostjale üle 45 000 eurot • 12. veebruaril 2014 kandis kostja hagejale üle 44 650 eurot 56 senti, põhjendades kinnipeetud osa 349 eurot 44 senti kulutusega metsatraktori transpordile Hageja nõuab kostjalt 349 eurot 44 senti, leides, et hageja ja kostja vahel ei olnud lepingulist suhet, mille alusel oleks võinud transpordikulutused tekkida. Kostja väitel olid hageja ja kostja sõlminud müügilepingu, mille kehtivusse uskudes tekkisid tal kulutused.
5.Hageja väitel ei ole hageja ja kostja vahel metstraktori müügilepingut sõlmitud (tlk 44, 72). Maakohus hageja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil, vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja soovis internetis avaldatud müügikuulutuses müüa metsatraktorit. Üldjuhul on ettepanek, mis on suunatud kindlaks määramata isikutele, mitte pakkumus, vaid ettepanek esitada pakkumus VÕS § 16 lg 3 järgi. Asja materjalide põhjal ei ole alust asuda seisukohale, et kostja müügikuulutus internetis oleks olnud pakkumus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et A.K. ning kostja vaheline suhtlus toimus telefoni teel. Kostja esindaja väitel oli talle teada A.K. seotus mitmete erinevate äriühingutega, sh ka hagejaga (tlk. 56jj). Hageja ei ole kohtule põhistanud, et A.K. ei ole olnud hagejaga üldse mingit seost, maakohus ei nõustu hagejaga, et selle tõendamise kohustus lasub kostjal – asjaolul, et A.K. puudus hageja esindusõigus, tugineb hageja nõue. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool
3/5
hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
6.Maakohus märgib A.K. esindusõiguse kohta lisaks, et A.K. esindusõigus võib tuleneda ka TsÜS § 118 lg-st 2, mis reguleerib volituse tekkimist esindajana tegutseva isiku tegevuse talumise tulemusena. Selle sätte alusel võib lepingu sõlminud isiku volitus tekkida juhul, kui hageja teadis või pidid teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana, ning talus sellist tegevust, st ei katkestanud ega lõpetanud seda (nn taluvusvolitus, vt Riigikohtu 10. oktoobri 2012 lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-112-12 p.-i 12). Hageja menetluses esitatu põhjal on äärmiselt ebausutav, et hageja tegi kostjale ülekande eksimuse tõttu. Hageja ülekande tegemise aeg ning summa vastab täpselt A.K. ning kostja vahelise kokkuleppe sisule. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt 45 000 euro tagastamist. Kostja väitel (tlk 33 ja 56) oli hoopis A.K. see, kes ütles et tehing jääb ära. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi vastuväidet sellele, et A.K. telefonikõne järel kandis kostja hagejale raha tagasi.
7.Hageja väitel rikkus kostja hoolsuskohustust (maakohus eeldab, et hageja peab silmas lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevat hoolsuskohustust), jättes A.K. esindusõiguse kontrollimata (tlk. 45). Maakohus ei nõustu hageja seisukohaga. Sidevahendeid kasutavate lepingueelseid läbirääkimisi pidavate isikute esindusõiguse kontrollimine ei ole maakohtule teadaolevalt igapäevases majandustegevuses tavaline. A.K. avaldas kostjale telefoni teel soovi metsatraktor osta ning kostja kinnitas valmisolekut traktor müüa. Maakohus leiab erinevalt hagejast, et see, mitu telefonikõne hageja ja A.K. müügilepingu sõlmimise suhtes pidasid (tlk. 57), ei oma asjas tähtsust. Kostja on kogu menetluse kestel selgitanud, et ta uskus tehingu kehtivusse alles siis, kui hageja kannab tema arvele üle poole kokkulepitud müügihinnast (tlk 33, 57).
8.Lepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega TsÜS § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Hageja väitel oli rahaülekanne eksitus, mis ei pidanud kaasa tooma õiguslikke tagajärgi. Hageja väitel oli hageja raamatupidamine teadlik sellest, et lähiajal tuleb metsamasina ostuarve, millest raamatupidaja peab tasuma poole (tlk 57, arve tlk 58). Tegelikult osteti masin Rootsist (tlk 59). Maakohus leiab, et kostja esitatud arve (tlk 23) on arusaadav ja selge. Üheselt mõistetav on arve esitaja, see, mille eest arve on saadetud ja tasumise kuupäev. Maakohus on lisaks nõus kostja väidetega, et juhul, kui raamatupidajat on teavitatud asjaolust, et arve tuleb välisriigist, oleks raamatupidajal pidanud tekkima mõistlik kahtlus siseriikliku arve saabumisel ning ülekande teostamisel. See, et hageja sai arve ka Rootsist ei tõenda, et tal ei oleks olnud soovi sõlmida leping Eestis. VÕS § 9 lg 2 järgi on pakkumusele nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mis pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Pakkumuseks saab praegusel juhul pidada kostja nõusolekut müüa hagejale metsatraktor (sõlmida leping), mida hageja väljendas tahteavaldusega - kostja saatis hagejale arve, mille hageja ka kostjale tasus. Maakohus on seisukohal, et hageja ülekanne kostjale poole ostuhinna suhtes on tahteavaldus, millega kostja nõustus lepingut sõlmima. Seega võib lepingu sõlmimise ajahetkeks asja materjalide põhjal lugeda ajahetke, mil hageja kandis kostja arvele üle poole ostuhinnast.
4/5
9.Kostja väitel helistas talle A.K. ning ütles, et tehing jääb ära, kuna masin peab olema Rootsis 13. veebruar 2014. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks ostuhinna hagejale tagasi kandnud mingisugusel muul põhjusel. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsÜS § § 92 lg 3 p 1 järgi võib tehingu teinud isik olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada, kui eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav. Asja materjalide ja kostja antud ütluste (56jj) järgi leiab maakohus, et kostja tühistas TsÜS § 92 lg 3 p 1 alusel müügilepingu A.K. telefonikõne järel, kuna nii kiire tarneaja korral ei oleks ta lepingut sõlminud. TsÜS § 90 lg 2 järgi tuleb tühistatud tehingu järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuli kostjal tagastada hagejale ülekantud ostuhinna osa. Kostja väitel oli ta kandnud kulutusi seoses traktori transpordiga müügilepingu sõlmimise järel. Sellisel juhul tuleneb hageja kahju hüvitamise kohustus TsÜS § 101 lg-st 1, mille järgi võib isik, kes on tehingu tühistanud, nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. Kostja kahjuks oli osutatud treileriteenus ning veoluba, mida tal oli vaja, et asuda müügilepingut täitma, kokku 349 eurot 44 senti (tlk 70). Nimetatud kahju hüvitamise nõude soovib kostja tasaarvestada hageja raha tasumise nõudega, vastava tahteavalduse tegi kostja ka A.K. e (tlk. 56jj). VÕS § 197 lg 1 järgi võib juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Maakohus leiab, et praegusel juhul on tasaarvestuse eeldused täidetud.
10.VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See tähendab, et on olemas sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud, vt Riigikohtu
24.oktoobri 2006. a lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 p.-i 18). Hageja vaidleb kostja kulutustele vastu leides, et need ei ole tõendatud. Maakohus on seisukohal, et hageja vastuväited ei ole põhjendatud. Kostja nõue on selge ja arusaadav. Kostja tõendas oma kulutusi poole vande all antud ütluste ja hagejale saadetud arvega, kostja väitel on tegemist tavapärase tasuga transporditeenuse eest. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Maakohus märgib lisaks, et müügileping võis lõppeda ka poolte kokkuleppel (vt A.K. esindusõiguse kohta otsuse p.-d 5, 6). Kostja esindaja antud ütluste alusel (tlk. 56 jj) võib eeldada ka A.K. ja kostja esindaja kokkulepet ostuhinna tagasi kandmise ning traktori kulutuste kandmise osas.
11.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.