Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja eluruumi asukohaga Pärnu mnt 82/88 Tallinnas omanik. Korteriühistu osutab ja vahendab elamu Pärnu mnt 82/88 elanikele ja kostjale hooldus- ja kommunaalteenuseid, mille eest on kostja kohustatud hagejale regulaarselt arvete alusel maksma. Kostja ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud. Kostja on kohtumenetluse ajal osaliselt võlgnevust kustutanud ja võlgneb hagejale seisuga 12.12.2013 kokku 986,81 eurot (põhivõlg 980,97 eurot ja viivis 5,84 eurot). Hageja palus nimetatud summa kostjalt välja mõista. Kostjate vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma nõuet põhjendanud ega tõendanud, nõue on ebaselge ja alusetu. Hagiavaldusele lisatud arved ei saa olla tõendiks. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt välja võlgnevuse 980,97 eurot ja viivise 5,84 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 325 eurot. Hageja on võlgnevuse suuruse tõendamiseks esitanud makseteatised 16273 ja 16753. Makseteatiselt 16753 nähtub, et kostja võlgneb hagejale kommunaalteenuste osutamise eest seisuga 12.12.2013 kokku 989,97 eurot. Kostjale esitatud arvetel on märgitud, mille alusel ja milliseid tariife kasutades on kostjale teenuseid osutatud. Hageja on tõendanud kostja võlgnevuse olemasolu ja suuruse. Hageja viivise nõue 5,84 eurot on õiguslikult põhjendatud (VÕS § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4) ja kuulub rahuldamisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel, s.t kui suur on kokku korteriühistu kõigi ruumide pindala ja selle korteriühistu liikme, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse, ruumi pindala. Hageja ühtki nimetatud asjaolu tõendanud ei ole. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

2(4)

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja materjalidega, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohus on otsuse tegemiselt oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohus on hageja nõude kostjalt kommunaalteenuste osutamise ja vahendamise võla saamiseks rahuldanud KÜS § 13 lg 4 ja § 151 lg 1 järgi. Maakohus leidis, et nõude tõendamiseks on kohased ja piisavad hageja poolt esitatud makseteatised. Kolleegium leiab, et maakohus on hagi rahuldanud ebaõigesti. Hageja on küll esile toonud, et kostja on jätnud osaliselt alates oktoobrist 2012 tasumata hageja poolt vahendatud ja osutatud teenuste eest, kuid ei ole vaatamata kostja vastuväidetele esile toonud, milliste teenuste eest ja millal pidi kostja tasuma. Seega ei ole hageja esile toonud ega tõendanud nõude rahuldamiseks alust andvate asjaolude olemasolu. Ainuüksi arvete esitamine tõendina ja tuginemine sellele, et kostja pole esitatud arvete alusel tasunud, ei ole piisav hagi rahuldamiseks. Maakohus on hageja esitatud üldkoosolekute otsused jätnud põhjendatult tähelepanuta, kuna need otsused käsitlevad varasemat perioodi. Riigikohtu 16.06.2010 otsuse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10 tuleb selle kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi esile tooma ja tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuse osutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa nende arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma (otsuse p 14). Hageja riigikohtu poolt rõhutatud asjaolusid esile pole toonud ega nende olemasolu tõendanud. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesandeks lahendada tsiviilasi õigesti. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb kohtul asi enne selle sisulist lahendamist piisava põhjalikkusega eelmenetluses ette valmistada. TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi peab eelmenetluses kohus eelkõige selgitama välja hageja nõuded ja kostja seisukohad nende nõuete suhtes ja p 4 järgi tõendid, mida pooled kavatsevad esitada ja nende tõendite lubatavus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-114-08 tehtud otsuses selgitanud, et asja ammendava arutamise kohustus tähendab muu hulgas kohtu kohustust selgitada pooltele asjas tõendamist vajavaid asjaolusid ning asjaolude tõendamise koormust. TsMS § 351 lg 1 järgi peab kohus arutama menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Seega peab kohus arutama pooltega ka hageja nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni. Ilma seda tegemata ei ole kohtul võimalik pooltele selgitada, mis asjaolud on asjas olulised, küsida poolte seisukohti nende asjaolude kohta ja selgitada pooltele, kes neist peab tõendama ühte või teist asjaolu.

3(4)

Kolleegium leiab, et käesolevas asjas ei ole maakohus täitnud selgitamiskohustust ja selle tõttu oli tsiviilasi ebapiisavalt eelmenetluses ettevalmistatud, mis tingis ka ebaõige lahendi tegemise. Maakohus on küll andnud pooltele üldsõnaliselt korduvalt võimaluse nõuet ja vastuväiteid põhjendada ja selgitanud vajadust väiteid ja vastuväiteid tõendada (tl 18, 53,67), kuid pole pooltele selgitanud õiguslikku olukorda konkreetses vaidluses, asjaolude esitamise vajadust ja tõendamiskoormist. Kolleegium ei pea piisavaks selgitust laadis, kus kohus pöördub poolte poole ja ainult annab neile tähtaja asjaolude ja tõendite esitamiseks selgitamata sealjuures õiguslikku olukorda. Selgituskohustus tuleb täita viisil, kus poolel on arusaadav, milline on õiguslik olukord ja millised asjaolud tuleb tulenevalt kohaldatavast õigusnormist nõude põhjendamiseks esitada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele KÜS § 151 lg 1 kohaldamise eeldusi vastavalt Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-53-10 toodule. Menetluskulud tuleb jagada tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Margo Klaar /digitaalselt allkirjastatud/

Ande Tänav /digitaalselt allkirjastatud

Kaija Kaijanen /digitaalselt allkirjastatud

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.