lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-17022/28

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 23.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-17022/28
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
23.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1485
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Kohtujurist

Maarja Rüütel

Määruse tegemise aeg ja koht

23. september 2014, Tallinn, Kentmanni tn kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-17022

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi XXX hagi XXX, XXXja XXXOÜ vastu võla ja viiviste saamiseks menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaselts XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, e-post: XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (epost: [email protected]); Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX); Kostja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:

XXX);

Kostja III: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX, epost: XXX); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Ardi Rebane (e-post: [email protected])

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Aktsiaseltsi XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista solidaarselt XXX’lt, XXX’lt ja XXXOÜ-lt välja Aktsiaseltsi XXX kasuks menetluskulud summas 1 566,50 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus eurot, 50 senti) eurot.
3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi XXX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 186,30 (ühesaja kaheksakümne kuue euro, 30 sendi) euro ulatuses.
4.Välja mõista solidaarselt XXX’lt, XXX’lt ja XXXOÜ-lt Aktsiaseltsi XXX kasuks viivis menetluskuludelt (1 566,50 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 2). Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud

1.Harju Maakohtu 01.10.2013 otsusega rahuldas kohus Aktsiaseltsi XXX hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 90 % ulatuses solidaarselt XXX, XXX ja XXXOÜ kanda ja 10 % ulatuses Aktsiaseltsi XXX kanda.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2014 otsusega jättis kohus Harju Maakohtu 01.10.2013 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebuse menetluse kulud jättis kohus apellantide kanda solidaarselt.
3.Riigikohtu 06.08.2014 kohtumäärusega jättis kohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
4.Hageja lepinguline esindaja esitas 27.08.2014 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja palub kohtul solidaarselt kostjatelt välja mõista menetluskulud hageja kasuks summas 1 752,80 eurot. Samuti palub hageja määruse jõustumisest alates kuni reaalse nõuetekohase täitmiseni kohustada kostjaid tasuma viivist võlguolevalt summalt VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses. Hageja menetluskuludeks maakohtus on lepingulise esindaja kulu: tõendite kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtusse töömaht 4h; menetlusdokumendi koostamine, millega hageja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja esitamine kohtule töömaht 15 min; tutvumine kostjate vastusega hagiavaldusele ja selle analüüs 2h; tutvumine vastuhagiga, selle analüüs ning vastuse koostamine ja esitamine kohtule 2,5h ning tutvumine kostjate avaldusega vastuhagist loobumiseks töömaht 15 min. Kokku töömaht maakohtu menetluses 9h ehk rahalises väljenduses 9x115=1 035 eurot + käibemaks 207 eurot = 1 242 eurot. Maakohtu menetluskuluks on ka hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu: tutvumine apellatsioonkaebusega ja sellele vastuse koostamine ning esitamine kohtusse töömaht 2h. Kokku töömaht ringkonnakohtu menetluses 2h ehk rahalises väljenduses 115 x 2=230 eurot + käibemaks 46 eurot = 276 eurot.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohus edastas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kostjate lepingulisele esindajale 01.09.2014 ning andis kostjate võimaluse seitsme päeva jooksul esitada omapoolsed vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning hiljemalt 05.09.2014 esitada kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. Kostjate lepinguline esindaja kinnitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kättesaamist 01.09.2014. Kohtu poolt määratud tähtajaks, so 08.09.2014 kostjad vastuväiteid hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ei esitanud. Kostja omapoolset menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtule TsMS § 174 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid millest kohus juhindus
6.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 01.10.2013 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2014 otsus jõustusid 06.08.2014. Hageja lepinguline esindaja esitas 27.08.2014 Harju Maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, seega on esitatud avaldus tähtaegne.

7.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
8.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
10.Kohus, tutvunud kohtuasja materjalidega ja hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
11.Hageja menetluskuluks maakohtus oli hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks oli 9 989,62 eurot, millelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 450 eurot. Kohtutoimikust (tlk 23) nähtuvalt on hageja 11.02.2013 tasunud Rahandusministeeriumi kontole riigilõivu summas 450 eurot. Kuna hagiavalduse esitamisega kaasneva riigilõivu puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, siis tuleb kostjatel hüvitada hagejale Harju Maakohtu 01.10.2013 otsuses sätestatud menetluskulude jaotusest tulenevalt hageja poolt tasutud riigilõivust 90%, so 405 eurot.
12.TsMS § 174 lg 6 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane ning on palunud hageja lepingulise esindaja kulud välja mõista käibemaksuga. TsMS § 174 lg 6 tulenevalt ei ole hagejal käibemaksukohustuslasena õigus taotleda lepingulise esindaja kulude väljamõistmist

käibemaksuga. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja lepingulise esindaja tasu väljamõistmisele käibemaksuta.

13.Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja alusel on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi tunnitasu 115 eurot (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1-115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-9313). Seega peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 115 eurot (käibemaksuta).
14.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud hageja lepingulise esindaja poolt maakohtus teostatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja poolt maakohtus teostatud toimingute ajakulu (kokku 9 tundi) on kohtu hinnangul vastav teostatud toimingutega. Seega kujuneb hageja lepingulise esindaja maakohtus teostatud toimingute tasuks kokku 1 035 eurot (9 tundi x 115 eurot/tund). Harju Maakohtu 01.10.2013 otsuses sätestatud menetluskulude jaotusest tulenevalt kuulub kostjatel solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja poolt maakohtus teostatud toimingute eest 931,50 eurot (90% 1 035-st eurost).
15.Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud hageja lepingulise esindaja poolt ringkonnakohtus teostatud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Hageja lepingulise esindaja poolt ringkonnakohtus teostatud toimingute ajakulu (kokku 2 tundi) on kohtu hinnangul vastav teostatud toimingutega. Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2014 otsuses sätestatud menetluskulude jaotusest tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele hageja lepingulise esindaja poolt ringkonnakohtus teostatud toimingute eest 230 eurot (2 tundi x 115 eurot/tund).
16.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 566,50 eurot (405 eurot + 931,50 eurot + 230 eurot). Kuivõrd hageja lepinguline esindaja eksis menetluskulude kindlaksmääramise avalduses menetluskulude arvutamisel ning lisas ka väljamõistmisele kuuluvatele menetluskuludele käibemaksu, jätab kohus 186,30 euro ulatuses hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks rahuldamata.
17.TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 566,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ettenähtud ulatuses.
18.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).
19.TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.